Vaivara Vallavolikogu — Vaivara valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine — KO, 113, 1166

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 7 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 36 5, jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 71 lõike 1, Vaivara Vallavolikogu määrab: 1. Võetakse vastu Vaivara valla jäätmekava aastateks 2005–2009. 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2005. a. Volikogu esimees Evald TEETLOK VAIVARA VALLA JÄÄTMEKAVA 2005–2009 Töö teostaja: EMI-ECO Arenguprogrammide keskus, Peterburi tee 46-111, 11415 TALLINN, tel: 6 139 709, faks: 6 139 708, vastutav konsultant: Juhan Ruut. VAIVARA VALLA JÄÄTMEKAVA 2005–2009 SISSEJUHATUS Vastavalt jäätmeseadusele (RT I 1998, 57, 861, uus RT I 2004, 9, 52) tuleb jäätmehoolduses püstitatud eesmärkide saavutamiseks koostada jäätmekavad üleriigilisel, maakonna ning valla ja linna tasandil. Üleriigiline jäätmekava eelnõu ettevalmistamisega alustati 1999. aastal, jäätmekava kiideti lõplikult heaks Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsusega (RT I 2002, 104, 609). Ida-Virumaa jäätmekava koostati 2002/03. aastal. Arvestades, et Vaivara valla jäätmekava eelnõu sai valmis enne Ida-Virumaa jäätmekava eelnõu avalikustamist ja et uue jäätmeseadusega kehtestatakse mitmed uued põhimõtted, on käesolevate täiendustega viidud sisse vajalikud muudatused (maakonna jäätmekavast otseseid sisulisi muudatusi ei ole – lisatud on maakonna jäätmekava kokkuvõtlik ülevaade; jäätmeseaduse märksõnad on tootja/müüja vastutus probleemtoodete ja pakendijäätmete käitlemise eest ning saastetasu oluline tõus ja selle osaline laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse – vt ptk 5.4). Vastavalt jäätmeseadusele (RT I 2004, 9, 52; 30, 208, jõustunud 1. mail 2004) on kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava maakonna jäätmekavast juhindudes koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. See peab sisaldama järgmist: 1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; 2) jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut; 3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; 5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus; 6) kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; 7) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; 8) jäätmehoolduse rahastamist. Käesolev jäätmekava ei käsitle valla territooriumil toimuvat suurettevõtlust ja nendega seotud jäätmete käitlemist: Eesti Elektrijaam, Eesti Põlevkivi kaevandused, Vaivara ohtlike jäätmete lõppladestuspaik. Samuti ei käsitleta ettevõtluses tekkivaid tootmisjäätmeid. Kuna vallal puudub praegu ja tulevikus oma prügila, samuti rajatised jäätmete töötlemiseks nende taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil, ei käsitleta käesolevas kavas jäätmete lõppladestus- ja käitluspaikade asukohti ja tehnoloogiaid. Sellest lähtuvalt ei hinnata ka jäätmekäitluses vajaminevat loodusvara mahtu. Nende punktide käsitlemine on otstarbekas maakonna jäätmekava raames. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Eelnevalt peab jäätmekava eelnõu olema läbinud avalikustamise, samuti esitatakse eelnõu enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ning maavanemale. Jäätmekava koostamisel on aluseks võetud Vaivara valla arengukava projekt. Käesolev jäätmekava koosneb seletuskirjast ja nn eelnõust (eelnõu osa moodustavad kursiivis kirjutatud eesmärgid peatükis 3 ja tabelis 5 toodud tegevused). Eelnõu on üheks osaks Vaivara valla arengukavast. Jäätmekava tuleb perioodiliselt läbi vaadata ja vajadusel viia sisse parandused ja täpsustused. Jäätmekava käsitleb praegust Vaivara valda. Juhul kui toimub ulatuslikum haldusreform, tuleb nii valla arengukava kui jäätmekava sisuliselt uuesti koostada. 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 1.1. Asukoht Vaivara vald paikneb Ida-Virumaal Sillamäe ja Narva linna vahel, ulatudes Mustajõeni ning Narva veehoidlani. Valla pindala on 398 km 2, siseveekogusid on 1156,2 ha ja merepiiri 12 km. Vald piirneb põhjas Soome (Narva) lahega, idas Narva ja Narva-Jõesuu linna, Narva jõe ja Narva veehoidlaga, lõunas Illuka vallaga, läänes Sillamäe linna, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa ning Toila vallaga. Valla lääneosas, ümbritsetuna valla territooriumist, paikneb Kohtla-Järve linna Viivikonna (Sirgala) linnaosa. Vallakeskus paikneb Sinimäe alevikus. Kaugused piirkonna suurematest keskustest on järgmised: Jõhvi 28 km, Narva 23 km, Sillamäe 6 km. Vaivara on üks suuremaid maavaldu nii Ida-Virumaal (Illuka järel suuruselt teine, moodustab 12% maakonna territooriumist) kui kogu Eestimaal (suuruselt 13.). 1.2. Elanikkond ja elamumajandus Põhiosa asulatest on koondunud valla territooriumi põhjaossa valda lääne-idasuunaliselt läbiva Tallinna–Narva maantee ja raudtee ümbrusse ning teede ja mere vahelisele alale. Rahvastiku paiknemine on ebaühtlane – valla lõunaosa on hõreda asustusega (seal asuvad põlevkivikarjäärid ja Eesti Elektrijaama objektid). 05.09.2002. a seisuga elas vallas 1679 inimest. Valla territooriumil paikneb praegu 20 asulat. 70% elanikest elab neljas suuremas asulas – Olgina ja Sinimäe alevikus (vastavalt 531 ja 397 el.), Vaivara (146) ja Soldina (111) külas. Ülevaade asulate elanike arvust ja selle dünaamikast on toodud tabelis 1. Rahvuslikust koosseisust on vallas 27% eestlasi, 60% venelasi, 3% valgevenelasi, 3% soomlasi. Tabel 1. Vaivara valla elanikkond seisuga 05.09.2002. a Asula nimetus Elanike arv Rahvastiku dünaamika 1989/2002 1. Arumäe küla 11 –5 2. Auvere küla 32 +6 3. Hiiemetsa küla 14 +4 4. Hundinurga küla 11 –13 5. Kudruküla küla 64 +5 6. Laagna küla 35 –28 7. Meriküla küla 11 +4 8. Mustanina küla 35 –3 9. Olgina alevik 531 –162 10. Peeterristi küla 56 –10 11. Perjatsi küla 47 +19 12. Pimestiku küla 11 +6 13. Puhkova küla 46 +22 14. Sinimäe alevik 397 –83 15. Soldina küla 99 –46 16. Sõtke küla 44 +21 17. Tõrvajõe küla 25 +2 18. Udria küla 27 –25 19. Vaivara küla 168 +40 20. Vodava küla 15 +2 Kokku 1679 –235 01.01.2000. a seisuga oli Vaivara vallas 867 majapidamist (neist 33 talu) ning 9 alaliste elaniketa majapidamist. Vaivara vallas asub neli tiheasustusega asulat – Olgina, Sinimäe, Vaivara, Soldina – milles suurema osa elamispinnast moodustavad mitmekorruselised karpmajad. Erandiks on Vaivara küla, kus mitmepereelamute osakaal on suhteliselt väike. Ülevaade elamute arvust asulate kaupa on toodud tabelis 2. Arengukavas nähakse elamuehituse osas ette soodsate tingimuste loomine individuaalehituse arenguks: kruntide jagamine perspektiivikatesse piirkondadesse, kommunikatsioonivõrkude väljaehitamine. Valla territooriumi sees asuvad aiandusühistute maa-alad – seadustatud ühistuid on kokku 12, nendes on antud 1708 hoonele kasutusluba. Vormistamisel on kahe suvilaühistu dokumendid ja jätkub hoonetele kasutuslubade andmine. Suvilate omanikud elavad valdavalt Narvas, Sillamäel või Vene Föderatsioonis. Sisuliselt tuleb valla arendamisel arvestada 4–14 tuhande ajutise perioodilise elanikuga. Tabel 2. Elamud arvuliselt (seisuga märts 2002) Jrk nr Asula Üksikelamu, sh 1–2-kordsed mitmekorterilised elamud Mitmekorruselised elamud talud elamud suvilad 1. Arumäe 2 16 47 – – 2. Auvere – 10 104 4 – 3. Hiiemetsa 2 11 – – – 4. Hundinurga 1 5 – – – 5. Kudruküla 1 19 51 4 – 6. Laagna 1 17 – 2 – 7. Meriküla 2 6 – – – 8. Mustanina – 16 14 1 – 9. Olgina 3 42 1 6 6 10. Peeterristi 2 14 – – – 11. Perjatsi 3 25 – – – 12. Pimestiku – 1 – – – 13. Puhkova 9 22 – – – 14. Sinimäe 1 35 – 8 6 15. Soldina 5 35 – 2 – 16. Sõtke 3 31 62 – – 17. Tõrvajõe 2 19 356 – – 18. Udria 2 14 28 – – 19. Vaivara 2 61 134 5 – 20. Vodava 2 14 – – – 21. Kokku 43 413 797 32 12 Märkused tabeli 2 juurde: • 1–2 kordsed mitmekorterilised elamud on arvestatud 1- kuni 2-kordsed ning 2 ja enama korteriga elamud • Mitmekorruselised elamud on arvestatud 3 ja enama korrusega elamud • Suvilad on arvestatud ka aiamajad ja suvemajad Arvestades tulevikus ees seisvat haldusreformi, on ühe lahendusena võib-olla otstarbekas mõelda 14 aiandus- ja suvilaühistu kui asumi legaliseerimisele, mis viiks 8–20 uue küla tekkele. Siseministeeriumi kava kohaselt liituksid haldusreformi käigus Ida-Virumaa idaregiooni siseselt: – Viivikonna ja Sirgala alev kui osa Kohtla-Järve linnaosast (~1000 el); – Narva-Jõesuu linn (~3400 el); – Narva linna nn Kudruküla linnaosa – aiandusühistuid 34, aiandusühistute maa-alad ca 3700 individuaalhoonet, mille omanikud elavad valdavalt Narva linnas. Selle kava kohaselt tekiks tulevikus küllaltki ebastabiilse elanikkonnaga omavalitsus, mille elanike arv ulatub 2000 kuni 21 700 elanikuni, seejuures on püsielanikkonna suuruseks ca 2000–6000 inimest; ajutise elanikkonna suuruseks 3700 kuni 14 700 inimest. 1.3. Tööstus ja ettevõtlus Põhiline tootmistegevus vallas on seotud põlevkiviga – põlevkivi tootmine Narva, Sirgala ja Viivikonna karjääris ning elektrienergia tootmine põlevkivi baasil töötavas Eesti Elektrijaamas. Eesti Põlevkivimaardlast jäävad osaliselt Vaivara valda Sirgala ja Narva kaeveväljad. Nimetatud kaeveväljad on kantud riigi maavarade katastrisse. Valla elu ja ressursside kasutamine on suuresti sõltuv põlevkivi kaevandamisest ja elektrienergia tootmisest. Kuigi vallas töötavad Narva ja Sirgala karjäärid, Eesti Elektrijaam, Orica Eesti OÜ (lõhkeainete tootmine), ohtlike jäätmete sorteerimise ja hoiukoht ja rida teisi, väiksemaid ettevõtteid, on tööpuudus suhteliselt kõrge. Vaatamata soodsale asukohale linnade läheduses ja vabade maade olemasolule on väikeettevõtlus arenenud nõrgalt, talud on põhiliselt hobitalud. Valla territooriumil on 3 kauplust, 1 tankla (Olgina), 5 majutuskohta (4 turismitalu, Laagna motell). 1.4. Sotsiaalsfäär Sinimäe Põhikool on asutatud 1869. aastal. Ühe katuse all töötavad nii eesti kui vene osakond. Õpilasi on koolis 137, neist eesti osakonnas 20 ja vene osakonnas 117. Õpetajaid on 22. Koolieelsetest lasteasutustest tegutsevad 2 laste mängutuba Sinimäel ja Olginas, vastavalt 24 ja 15 lapsega ning 6 ja 5 töötajaga. Valla territooriumil asub kolm raamatukogu, mis kõik on ennast valla kultuuripildis õigustanud ja peaksid eksisteerima ning arenema. 1.5. Tekkivate jäätmete kogused ja koostis Olmejäätmed Olmejäätmete tekke ja koostise uuringuid Vaivara vallas tehtud ei ole. Üldistades Eestis tehtud uuringuid, võetakse esialgu jäätmetekkeks valla tiheasustusega asulates ~205 kg/a inimese kohta. Hajaasutuses on olmejäätmete teke mõnevõrra väiksem, hinnanguliselt 120–180 kg/a inimese kohta (sõltuvalt elamu tüübist, kaugusest lähimatest keskustest jm). Olmejäätmete sarnased jäätmed Olmejäätmete sarnaste jäätmete all mõeldakse kauplustes, hotellides jm teenindusettevõtetes, koolides jt sotsiaalasutustes tekkivaid jäätmeid, samuti ettevõtete kontoriprahti. Koos olmejäätmete sarnaste jäätmetega hinnatakse olmejäätmete keskmist teket Vaivara vallas ~300 kg/a inimese kohta, kokku tekib kuni 504 t/a (arvestades püsielanikke). Siinkohal ei arvestata valla territooriumil tegutsevate suurettevõtetega ja suvilatega. Jäätmete eeldatav keskmine koostis on toodud tabelis 3. Käesoleva töö raames ei analüüsita ettevõtete tootmisjääkide koguseid ja koostist, kuivõrd omavalitsuse ülesanne ei ole ettevõtete jäätmekäitluse korraldamine. Tabel 3. Olmejäätmete eeldatav koostis (%) ja tekkepotentsiaal (t/a) vallas Komponent Osa jäätmevoost % Tekkepotentsiaal t/a «Biojäätmed» 47…52 237...262 Paber ja papp 17…21 86…106 Plastik 6…7 30...35 Klaas 7…13 35...66 Metall 3 ~15 Tekstiil 2…3 10...15 Kumm 2 ~10 Ohtlikud jäätmed 1…2 5...10 Muud (sh tuhk) 11 ~55 Kokku 100% 504 Ehitus- ja lammutusjäätmed Ülevaade ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kohta sisuliselt puudub. Hinnanguliselt tekib valdades neid jäätmeid 150 kg/a elaniku kohta, s.t potentsiaalne teke Vaivara vallas oleks 252 t/a. Ajutiste elanike tekitatud jäätmed Sõltuvalt tulevikus läbiviidava haldusreformi tulemustest võib valla territooriumil ajutise elanikkonna suuruseks olla 3700 – 14 700 inimest. Aiandusühistutes hinnatakse jäätmeteket 20 kg inimese kohta kuus, aktiivne tegutsemise periood on 6 kuud, s.t täiendavalt tekib olmejäätmeid: 444–1764 tonni. 1.6. Jäätmete kogumine, transport ja lõppkäitlus Vallas tegutseb alates 2. juulist 2002 KA VAIKO AS, kes pakub mitmesuguseid kommunaalteenuseid, sh olmejäätmete äravedu Olgina, Sinimäe, Kudruküla ja Soldina asulast. Veoteenuse hind on 9,20 kr inimese kohta kuus (käibemaksuta). Olmejäätmete kogumiseks on Olgina, Sinimäe, Kudruküla ja Soldina asula mitmekorteriliste elamute juurde paigutatud 0,75 ja 1,5 m3 prügikonteinerid. Konteinerite tühjendamissagedus on kord nädalas, välja arvatud Olginas 3 korda nädalas. Peamiselt tegeleb praegu jäätmeveoga Narva ja Sillamäe prügilate valdaja – AS Heakorrastus. Korraldatud jäätmeveo süsteemiga kogutakse jäätmeid kuus järgmistes kogustes: Olgina 40 m3, Sinimäe 40 m3, Soldina 6 m3, Kudruküla 3 m3. Jäätmeveo eest maksavad tekitajad. Korraldatud jäätmeveo süsteemi kuuluvad ka Vaivara ja Sininõmme kalmistud, kus vastavalt kogutakse 30 m3 ja 3 m3 jäätmeid kuus 7 kuu vältel, ning valla allasutused. Kalmistute jäätmeveo eest maksab vallavalitsus. Taaskasutatavate jäätmete kogumiseks on 2002. aastal üles pandud klaasikonteinerid: Vaivara külas 2 tk (haldab AS Vaania), Olgina alevikus 2 tk ja Sinimäe alevikus 2 tk (mõlemas kohas haldab vallavalitsus). Ohtlike jäätmete kogumine elanikkonnalt on alates 2004. a korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringina. Vallal puuduvad nii kõrvaldavate kui taaskasutatavate jäätmete lõppkäitluskohad. Olmejäätmed viiakse Narva või Sillamäe prügilasse, mis küll asuvad valla territooriumil – vastavalt Arumäe ja Vaivara küla lähistel ja Uikala prügilasse. Kogutud taaskasutatavate jäätmete äraandmise võimalused on Narvas, Sillamäel ja Narva Jõesuus. Tabelis 4 on toodud ülevaade valla asulate kaugustest nimetatud punktidest. Tabel 4. Valla asulate kaugus suurematest jäätmekäitluskohtadest (kilomeetrites) Jrk nr Asula Narva (sh prügila) Narva-Jõesuu Sillamäe (sh prügila) Uikala prügila 1. Arumäe 9 (1) 22 24 (30) 54 2. Auvere 18 (10) 16 13 (19) 43 3. Hiiemetsa 13 (16) 15 11 (17) 41 4. Hundinurga 18 (20) 17 8 (15) 38 5. Kudruküla 12 (20) 1 22 (28) 52 6. Laagna 13 (18) 16 13 (19) 43 7. Meriküla 15 (18) 6 12 (18) 42 8. Mustanina 34 (32) 27 9 (5) 35 9. Olgina 3 (11) 14 22 (28) 52 10. Peeterristi 8 (16) 6 18 (24) 48 11. Perjatsi 25 (23) 21 1 (7) 31 12. Pimestiku 23 (20) 17 9 (15) 39 13. Puhkova 12 (20) 7 14 (20) 44 14. Sinimäe 21 (18) 15 6 (12) 36 15. Soldina 8 (5) 17 21 (27) 51 16. Sõtke 30 (28) 25 3 (5) 33 17. Tõrvajõe 7 (15) 12 19 (25) 49 18. Udria 20 (17) 11 11 (17) 41 19. Vaivara 29 (27) 24 2 (3) 32 20. Vodava 9 (17) 12 16 (22) 46 1.7. Probleemid jäätmehoolduses ja nende lahendamine Peamised probleemid valla jäätmehoolduse korraldamisel on järgmised: 1) valla territooriumi sees asuvad aiandusühistud, mille alune maa kuulub teistele omavalitsustele (peamiselt Narva linn); 2) valla territooriumil on mitmed jäätmekäitlusobjektid, mida vald ei halda: – Sillamäe tahkete olmejäätmete prügila Vaivara küla; – Narva tahkete olmejäätmete prügila Arumäe küla; – Narva nahatööstuse jääkide prügila Arumäe küla; – Eesti Elektrijaama tuhaladestusalad Mustajõe küla lähistel; – AS Modulwaste ohtlike jäätmete lõppladestuspaik; – Eesti Põlevkivi Narva karjääri tööstusprügila (kasutus kuni 2009. a). Prügilatesse ja aiandusühistutesse viivate teede peenrad ja metsaalused on kujunenud omavolilisteks jäätmete mahapaneku kohtadeks. Kokku on valla territooriumil selliseid kohti üle 100, neist ligikaudu pooled on valla eelarveliste vahenditega ja ka koostöös teiste omavalitsustega korrastatud. Probleemiks on ka hüljatud põllumajandusobjektid: loomalaudad, väetiseküünid, sõnnikuhoidlad. Aastatel 2002–2004 oli valla eelarves nn jääkreostuse objektide likvideerimiseks ca 100 000 krooni aastas. Täiendavalt on rahastanud Keskkonnainvesteeringute Keskus 2004. a. 2. JÄÄTMEHOOLDUSE ÕIGUSLIK REGULATSIOON 2.1. Riiklikud õigusaktid Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on jäätmeseadus, mis jõustus 1. detsembril 1998. a ja tühistas 1992. aastal kehtestatud Eesti Vabariigi jäätmeseaduse. Seoses jäätmemajanduse kiire arenguga ja Euroopa Liitu astumisega võeti 28. jaanuaril 2004. a vastu uus jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52), mis jõustus 1. mail 2004. a. Jäätmeseadus sätestab kohustuse jäätmete tekke vähendamiseks ja vältimiseks, põhinõuded jäätmehoolduse korraldamiseks ning vastutuse seaduse rikkumise korral. Seaduses on toodud mitmed olulised mõisted ja põhimõtted, millest siinkohal on eraldi välja toodud järgmised. Jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmekäitluskoha järelhooldus – suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses – jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Jäätmeveo teenustasu – jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Jäätmehoolduse arendamine – jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. Jäätmehoolduse arendamise toetamine – jäätmehoolduse arendamist toetatakse olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Eesti Vabariigis jagunevad jäätmehoolduse korraldamise ülesanded riiklike struktuuride (Vabariigi Valitsus, Keskkonnaministeerium, maakonnad) ja kohalike omavalitsuste vahel. Kohalike omavalitsuste kohustused ja õigused jäätmehoolduse korraldamisel on järgmised ( kursiivkirjas on toodud uue jäätmeseaduse need sätted, mida varasemas ei olnud): – korraldab jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil (§ 12 lg 2); – korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§ 31); – koostab valla või linna jäätmekava oma arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta (§ 42 lg 1); – ajakohastab oma jäätmekava, kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad omavalitsusüksuse jäätmekava (ühe aasta jooksul arvates ajakohastatud maakonna jäätmekava kinnitamisest (§ 43 lg 4); – võib nõuda jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks (§ 44 lg 4); – kohaliku omavalitsuse organ on kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teavet seadusega sätestatud korras (§ 44 lg 5); – annab seisukoha maakonna jäätmekava eelnõule (§ 47 lg 2); igaühel on õigus esitada üleriigilise või maakonna jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel selle kohta ettepanekuid või vastuväiteid (§ 49); – esitab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ja maavanemale (§ 55); – korraldab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt ühe avaliku istungi; avalikku istungit ei pea korraldama, kui väljapaneku kestel ei esitatud ühtegi ettepanekut või vastuväidet (jäätmeseaduse 3. jagu, § 56–58 käsitlevad detailselt kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava avalikustamist, kooskõlastamist ja vastuvõtmist); – kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu (§ 59 lg 1); mitme kohaliku omavalitsusüksuse ühine jäätmekava jõustub, kui selle on vastu võtnud kõigi koostööd tegevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud (§ 59 lg 2); – korraldab oma haldusterritooriumil kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale, välja arvatud probleemtoodete osas (§ 65 lg 2); – korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo; korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi (§ 66 lg 1); – võib jätta korraldatud jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse, nende hajutatuse ja veetavate jäätmete väikeste koguste tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub keskkonna- ja tervise-kaitseline vajadus (§ 66 lg 3); – kehtestab volikogu määrusega korraldatud jäätmeveo tingimused – jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär (§ 66 lg 4); – valib välja veoettevõtja: kohaliku omavalitsuse üksus või -üksused korraldavad jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras (jäätmeseaduse § 67 annab valiku tegemise tingimused); – kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra (§ 69 lg 3); – valla- või linnavalitsus võib jäätmevaldaja põhjendatud avalduse alusel erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui jäätmevaldaja korraldab jäätmekäitluse ise (§ 69 lg 4); sel juhul tuleb üks kord aastas jäätmevaldajalt võtta kirjalik selgitus oma jäätmete käitlemise kohta (§ 69 lg 5); – korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise; võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist (§ 70); – linna või valla volikogu kehtestab jäätmehoolduseeskirja jäätmehoolduse korraldamiseks (§ 71 lg 1); jäätmehoolduseeskirja kooseis on toodud jäätmeseaduse § 71 lõige 2, sh kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra; – jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele, tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna veterinaarkeskusele, kes vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks (§ 71 lg 3); – annab seisukoha jäätmeloa taotlustele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest (§ 79); – keskkonnajärelvalve asutusena on õigus tutvuda jäätmevaldaja jäätmete kohta arvestuse pidamise algdokumentidega ja koondandmetega (§ 116 lg 4); – kohaliku omavalitsuse keskkonnainspektor võib olla jäätmeseaduse §-des 120–126 nimetatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks (§ 127 lg 2); – korraldab jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise kinnisasja omaniku kulul, juhul kui reostatud kinnisasja omanik ei täida talle seadusega pandud kohustust saastus likvideerida (§ 128 lg 5); – kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole, kui kohaliku omavalitsuse organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus. Lisaks jäätmeseadusele on vaja jäätmehoolduse korraldamisel arvestada järgmiste seadustega: • Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348; 2005, 15, 87), mis sätestab looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise rahvusliku strateegia alused ja tugineb ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi otsustele. Vastavalt seaduse § 4 lõikele 2 peab omavalitsusüksuse arengukava kinnitamisel ja ettevõtluse korraldamisel arvestama välislepingutest tulenevaid kohustusi ja nende täitmiseks kinnitatud riiklikke programme. • Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 38, 258) ja ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131), mis reguleerivad riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel (sh jäätmekäitluskohtade kavandamine jm), ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel lähtuvalt loodus- ja tehiskeskkonna säilitamise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärgist. • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus (RT I 2000, 54, 348; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 521; 99, 579; 2004, 30, 209; 38, 258; 84, 572) kehtestab keskkonnamõjude hindamise korra (sh olmejäätmete lõppladestuspaikade ja tehnoloogia valikul) ja kõrgendatud keskkonnariskiga ettevõtete keskkonnaauditeerimise korra (kõrgendatud keskkonnariskiga on olmejäätmete prügilad, kuhu ladestatakse jäätmeid üle 10 tonni ööpäevas või ohtlike jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamisettevõtted käitlusmahuga üle 10 tonni ööpäevas). Seadus muutmisel: valminud on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse eelnõu. • Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843; 2001, 102, 667; 2002, 61, 375; 2003, 25, 153; 2004, 9, 52; 32, 228; 53, 371), mille ülesandeks on majanduslike abinõudega piirata saasteainete ja jäätmete sattumist looduskeskkonda ning saada täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks. • Pakendiseadus (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591; 2004, 2, 6; 41, 278) mis kehtestab nõuded pakendile ja pakendi kasutamisele. Seaduse eesmärk on soodustada pakendi ja pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist, vältida pakendite sattumist looduskeskkonda. • Pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5/6, 31; 1999, 54, 583; 2000, 59, 381; 2001, 88, 531; 2003, 88, 591; 2004, 24, 165; 89, 611) kehtestab ühekorrapakenditele ja loodusvaenulikele pakenditele kõrgema aktsiisi. • Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 1998, 61, 987) kehtestab nõuded jäätmete uputamiseks veekogusse või vette paigutamiseks. • Välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298) kehtestab nõuded jäätmete põletamisel. Jäätmete põletamiseks peab paikse saasteallika valdaja taotlema erisaasteloa. • Eesti Keskkonnastrateegia (RT I 1997, 26, 390), mis teadvustab Eesti keskkonnaprobleemid, prioriteetsed eesmärgid ja ülesanded riigijuhtimise kõikidel tasanditel ning teadvustab säästva arengu printsiibid. Keskkonnastrateegia on ülevaatamisel. • Loomatauditõrje seadus (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135; 34, 236) annab aluse loomsete jäätmete liigitamiseks, käitlemise veterinaarnõueteks ning loomsete jäätmete käitlejate tunnustamiseks. Loetletud õigusakte täpsustavad ja täiendavad Vabariigi valitsuse ja ministeeriumite määrused, millede loetelu leiab Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt (http://www.envir.ee) õigusloome rubriigis. Nõuded loomsete jäätmete lõppladestuspaiga rajamiseks on kehtestatud põllumajandusministri 10. novembri 2000. a määrusega nr 65 «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord» (RTL 2000, 120, 1874; 2001, 77, 103; 106, 1471; 137; 2015). 2.2. Kohaliku omavalitsusüksuse jäätmehoolduseeskiri Kohalikul tasandil reguleerib jäätmehooldust linna/valla jäätmehoolduseeskiri, mis kehtestatakse volikogu määrusega. Jäätmehoolduseeskirjaga sätestatakse (uue jäätmeseaduse sätted): 1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korraldus ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite alus ja paiknemine; 2) jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul; 3) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik; 4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded; 5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise kord; 6) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord; 7) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded; 8) jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada; 9) järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil; 10) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded. Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele; tervishoiuteenuse osutaja jäätmete käitlemiskord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna Veterinaarkeskusele, kes teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks. 3. JÄÄTMEHOOLDE EESMÄRGID 3.1. Jäätmehoolduse arengusuunad riiklikul tasandil Üldised arengusuunad Eesti keskkonnakaitses on määratud Eesti Keskkonnastrateegias (kinnitatud 12. märtsil 1997. a, avaldatud RT I 1997, 26, 390), mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid pärast 1991. aastat väljakujunenud poliitilises ja majandusolukorras ning põhiülesanded aastani 2000 ja 2010. Eesti üheks prioriteetseks keskkonnaprobleemiks on kuulutatud keskkonna saastamine jäätmetega, jäätmetega kaetud alade kasv ning jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus. Keskkonnastrateegias on võetud suund jäätmetekke vähendamisele ja jäätmekäitluse korrastamisele. Eesmärgid on seatud järgmised: • toetada toorme ja materjalide säästlikku kasutamist; • piirata jäätmete tekkimist ja soodustada nende taaskasutamist; • vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist ja jäätmetega saastunud alasid; • arendada jäätmekäitlust, eriti ohtlike jäätmete käitlust. Praktiliste lahendite valik jäätmekäitluse korrastamisel peaks toimuma järgmise pingerea alusel: 1. Jäätmetekke vältimine. 2. Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine. 3. Jäätmete taaskasutamise laiendamine: – otseses ringluses (korduvkasutamine), – materjaliringluses, – bioloogilistes protsessides (kompostimine), – energeetiliseks otstarbeks (põletamine). 4. Keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus ja ohutustamine. 5. Jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine. Keskkonnastrateegias püstitatud ülesanded on järgmised: Ülesanded aastaks 2000: – tootmis- ja olmejäätmete tekke stabiliseerimine 1995. aasta tasemel; – kinnitada kõigile prügilatele omanik või haldaja, sulgeda omanikuta prügilad; – jäätmete taaskasutamise suurendamine 30…40%-ni; – uute prügilate rajamine ja vanade sulgemine Euroopa Liidu nõudeid arvestades; – 40% olmejäätmete ladustamine vastavuses keskkonna- ja tervisekaitsenõuetega; – ohtlike jäätmete käitlussüsteemi juurutamine; – kontrolli saavutamine kõigi oluliste jäätmetekitajate üle. Ülesandeks aastaks 2010: – jäätmete taaskasutamise suurendamine 50%-ni; – olmejäätmete tekke stabiliseerimine 250…300 kg tasemel inimese kohta aastas; – olmeprügilate arvu optimeerimine (kuni 150); – kõikide jäätmete töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele; – ohtlike jäätmete osakaalu vähendamine jäätmete üldkoguses; – jäätmekäitlusteenuste rakendamine kogu riigi ulatuses. Eeltoodud põhimõtted kajastuvad jäätmeseaduses ja sellest tulenevates õigusaktides. Neid järgib ka üleriigiline jäätmekava (heaks kiidetud Riigikogu 4. detsembri otsusega, avaldatud RT I 2002, 104, 609). Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti jäätmemajanduse strateegia eesmärgiks on tootmise ja tarbimise suunamine säästvale teele, s.t nii, et jäätmete teke, kasutamine, töötlemine ja ladestamine oleksid keskkonnale talutaval tasemel. 3.2. Ida-Virumaa jäätmekava põhiseisukohad Järgnevalt on toodud väljavõtted maakonna jäätmekavast, mis seonduvad Vaivara valla jäätmehoolduse korraldamisega. Ida-Virumaal on loodusvarade kaevandamine ja kasutamine aastakümnete vältel avaldanud olulist negatiivset keskkonnamõju. Maakonna geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, loodusvarade kasutamine ja toimunud suured põhjaveerežiimi muutused on põhjustanud tööstuspiirkondades maapinnalähedaste põhjaveekihtide pöördumatut reostamist. Oluliseks probleemiks on töötus ja madal sissetulek. Ida-Virumaal tekib ligi 90% Eestis tekkivatest jäätmetest e ligi 10,5 mln tonni. Sellest ligi 6 mln tonni on ohtlikud jäätmed. Ohtlike jäätmete kogusest moodustab põlevkivituhk ja poolkoks 99%. Andmed on väheusaldusväärsed segaolmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete (ka asbesti sisaldavate), vanarehvide jm osas, kus toimub jäätmete segunemine, nende ebaõige deklareerimine ja ebaseaduslik ladestamine. Jäätmetest tulenev keskkonnamõju on olnud järgmine: … – olme- ja muude tööstusjäätmete prügilad – orgaaniline reostus, mis ilmneb põhjavee anaeroobseks muutumises ja reostumises tavareostust peegeldavate ioonidega prügila ümbruses; ohtlikkus tuleneb ka koos olme- ja tööstusjäätmetega ladestatud ohtlikest jäätmetest; – maastike risustamine (prügistumine) inimeste hoolimatuse ja haldussuutmatuse tõttu. Perspektiivsel perioodil on ette näha järgmist: … – suurenevad lammutusjäätmete, ka asbesti ja asbesti sisaldavate jäätmete kogused; – segaolmejäätmete tekke osas saab prognoosida koguse kasvu; seoses segaolmejäätmete käitluse ümberkorraldamisega võib väheneda ladestatavate jäätmete kogus ja kasvada illegaalne ladestamine, seda eriti kodumajapidamistes tekkivate jäätmete osas; – on prognoositav elektroonikajäätmete ja vanasõidukite koguse kasv. Lisaks eelmainitule on probleemid järgmised: – keskkonnaohutuma jäätmekäitluse edendamine nõuab aega ja suuri kulutusi; – omavalitsused on koormatud elutähtsate sotsiaalsete probleemide lahendamisega, seetõttu ei piisa haldussuutlikkust jäätmekäitluse korraldamise ja järelevalve osas; – jäätmekäitluse edendamist raskendavad elanike madal sissetulek, töötuse kõrge tase ja asotsiaalsuse süvenemine; – vastutus möödunud aastakümnetel prügilatesse ladestatud jäätmete ja prügilate korrastamise (sulgemise) eest on ebamäärane; – jäätmete käitlushind tõuseb seoses nõuete karmistumisega ja veokulude ning ladestamishinna tõusuga, seda kõigi jäätmetekitajate osas; segaolmejäätmete käitluse ümberkorraldamise perioodil (prügilate sulgemine ja jäätmete suunamine Uikala prügilasse) suurendab maastike prügistamise ohtu ja jäätmete illegaalse ladestamise ohtu, mille esimesed sümptomid juba ilmnevad. Jäätmekäitluse edendamise üldeesmärgiks on : toorme ja materjalide säästlik kasutamine, jäätmete tekke piiramine ja nende taaskasutamise soodustamine, jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastamise vähendamine ja jäätmekäitluse, eriti ohtlike jäätmete käitluse arendamine. Üldeesmärk on suunatud otse või kaudselt läbi vee- ja õhukeskkonna, pinnase, bioloogilise mitmekesisuse ja maastike kaitse inimese tervise kaitsele. Alleesmärgid ja ülesanded on järgmised: – jäätmetekke vältimine, jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine ning nende taaskasutamise suurendamine, arvestades reaalseid võimalusi; – ohtlike ainete ja ohtlikke aineid sisaldavate toodete (materjalide) kasutamise vähendamine (piiramine), näiteks asbesti sisaldavate toodete kasutamise piiramine; – kodumajapidamistes ja väiketootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi täiustamine; – ohtlike jäätmete tekke ja käitlemise üle kontrolli saavutamine; – segaolmejäätmete tekke stabiliseerimine ja nende taaskasutamise suurendamine; – aastaks 2004 haarata jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi kõik need jäätmetekitajad, kelle haaramine on majanduslikult põhjendatud; – optimaalse jäätmekäitlusettevõtete võrgu rajamine; – pakendijäätmete tekke stabiliseerimine ja taaskasutamise suurendamine vastavalt püstitatud reaalsetele sihtarvudele; – jäätmeladestute ohtlikkust põhjustava jäätmekäitluse tehnoloogia muutmine; – vedelate ja tahkete jäätmete koosladestamine lõpetamine; – prügilate keskkonnaohutu sulgemine mõistlike kulutustega; – prügilate sulgemise ja korrastamise programmide koostamine ja rakendamine (prügilate keskkonnamõju ja -riski hindamine, korrastuskavad); – maastike ja eriti kaitsealade reostamise vältimine. Eesmärkide täitmise eeldused on järgmised: – korrastatud andmebaasid maakonna ja üleriigiliste vajaduste rahuldamiseks; – haldussuutlikud omavalitused ja töötav järelevalve süsteem. Põhilised tegevused on järgmised: Ettevõtetes tekkivate jäätmete puhul on jäätmekäitlus järgmine : … – jäätmete sortimine nende tekkekohas: – eraldada segaolmejäätmed ja neist omakorda biolagunevad jäätmed, tegevused vastavalt segaolmejäätmete käitlusskeemile – ladestatakse Uikala prügilasse; – eraldada muud ohutud biolagunevad jäätmed – kompostimine kohapeal või üleandmine jäätmefirmale; komposti kasutamine haljastuses jne; – ohtlikud jäätmed – jäätmete eraldi kogumine ja üleandmine vastavat käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusfirmale. Segaolmejäätmed: – käitluse põhiskeemiks on jäätmete sortimine, sorditud jäätmete taaskasutamisse suunamine (materjaliringe, kompostimine, põletamine energia tootmiseks) ja jääkide ladestamine prügilasse; – maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine; – biojäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas või jäätmejaamades (jäätmekäitlusfirmad); – aia- ja puidujäätmed nii era- kui ka üldkasutatavatelt haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt, nende eraldi käitlemine; – hajaasustuse piirkondadesse paigutatakse soodsatesse asukohtadesse suuremahulised konteinerid; – jäätmete kogumisüsteem puhkealadel ja kaitsealadel; – segaolmejäätmete ladestuskohad on Uikala prügila, Sillamäe ja Narva prügila (ajutiselt – ainult kodumajapidamistest); Ida-Virumaa lõunaosa jääb kas Torma või Rakke prügila teeninduspiirkonda. Muud olulised tegevused: – kasutatavate tavajäätmete prügilate sulgemisotsused ja segaolmejäätmete veoskeemi muutmine; – optimaalse segaolmejäätmete taaskasutamise võrgustiku loomine; pilootprojektide käivitamine jäätmete taaskasutamiseks; – olmelise iseloomuga ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku täiendamine; – tavajäätmeprügilate sulgemistööd; – kasutatavate tööstusjäätmete prügilate nõuetega vastavusse viimise kavade kinnitamine ja/või sulgemisotsused: – tööstusjäätmete prügilate sulgemis-, korrastamiskavad, projektid ja nende elluviimine. Jäätmekäitluse hind ja investeeringud Jäätmekäitluse hind tõuseb kõigis valdkondades. Hinnatõusu põhjustavad uute jäätmekäitluse tehnoloogiate juurutamine, suurenevad transpordikulud, samuti jäätmete taaskasutamise, ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rakendamise, vanade prügilate sulgemise ja jääkreostuse likvideerimisega seotud kulud. … Erinevate investeerimisvõimaluste (-allikate) kaasamiseks on vaja määratleda ettevõtete, riigi ja omavalitsuste vastutus, seda eriti möödanikus toimunud keskkonnaohtliku jäätmekäitluse osas. Vastutuse osas on vaja leida kokkulepe. 3.3. Jäätmehoolde eesmärgid Vaivara vallas 3.3.1. Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta Üleriigilises jäätmekavas on välja toodud vajadus saada jäätmekavade koostamiseks ning jäätmehoolduse paremaks planeerimiseks üksikasjalikku teavet jäätmete tekke, jäätmevoogude liikumise ja edasise käitlemise kohta. See info kogutakse Keskkonnaregistri jäätmeandmestikku. Arvestades, et Eestis on jäätmetekke ja -koostise uuringuid tehtud linnade kohta ning maapiirkondade andmed on hinnangulised (sh käesolevas jäätmekavas tabelis 3 toodud andmed), oleks valla jäätmehoolduse paremaks kavandamiseks, sh eelarveliste vahendite vajaduse hindamiseks, vaja välja selgitada haldusterritooriumil tekkivate jäätmete tegelikud kogused ja koostis (NB! Siinkohal ei mõelda ainult käitlussüsteemi sattuvaid jäätmeid.). Soovitav on teatud perioodilisusega viia läbi jäätmetekke uuring, mille käigus ühtlasi selgitatakse välja, kui suure osa tekitatud jäätmetest elanikkond kohapeal ära kasutab või eraldi taaskasutussüsteemi üle annab (kompostimine jne). Selleks on vaja üle minna praegu kasutuses olevalt arvestuse «konteinermeetodilt» tekkepõhilisele meetodile. Kodumajapidamises on see võimalik näiteks eri prügikottide kasutamisega erinevate jäätmeliikide kogumiseks, millega ühtlasi tekitatakse eeldused keskkonnateadlikkuse suurenemiseks ja tarbimisharjumuste muutumiseks, jäätmete liigiti kogumise juurutamiseks ja integreeritud käitlussüsteemi rakendamiseks. Ettevõtetes eeldab see eesmärk tootmisprotsessides tekkivate jäätmekoguste arvestamist ja tekkepõhjuste analüüsi. Eraldi eesmärgina nähakse üleriigilises jäätmekavas kontrolli saavutamist ehitus- ja lammutusjäätmete tekke üle, kuna sageli satuvad need jäätmed olmejäätmete konteineritesse. Ehitusjäätmete käitlemise üldine korraldus on ette nähtud sätestada kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga. 3.3.2. Jäätmete tekke vältimine Jäätmete tekke vältimine on jäätmehoolduse tegevuste pingereas esikohal, kuid seda ei ole lihtne ellu viia – see eeldab ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõusu ja tarbimis-harjumuste muutust. Kõige suuremaks takistuseks on jäätmehoolde traditsiooniline käsitlemine kitsalt (tekitatud jäätmed tuleb kõrvaldada) ning suutmatus (soovimatus) muuta ühiskonna sotsiaal-majandusliku heaolu kasvu ühe põhinäitaja – tarbimise – iseloomu. Siinkohal on kõige ilmekamaks näiteks Euroopa Liit, mille keskkonnapoliitika üheks eesmärgiks 1989. aastast oli olmejäätmete tekke stabiliseerimine 350 kg/a inimese kohta. Alates 2000. aastast on see 507 kg/a inimese kohta, mis viitab sellele, et jäätmehoolde (laiemalt säästva arengu) põhimõtete integreerimine teistesse eluvaldkondadesse on liikmesriikides ebaõnnestunud. Esmase meetmena jäätmetekke vältimisele aitab kaasa see, kui kõike seda, mis tarbimises üle jääb, ei kohelda jäätmetena. Näiteks on siin nn. ringluspakend – kui klaaspudel viia taarapunkti ja sealt uuesti täitmisele, ei ole tegemist pakendijäätmete taaskasutamisega, vaid pakendi taaskasutamisega. Aga niipea, kui me sama pudeli viskame prügikasti, tekitame täiendava koguse käitlemist vajavaid jäätmeid. Üleriigiline jäätmekava ei sätesta eraldi jäätmete tekke vähendamise/vältimise eesmärke, vaid teeb seda jäätmeliikide kaupa: – stabiliseerida olmejäätmete teke aastas inimese kohta aastaiks 2005–2006; – ehitusjäätmete osas nähakse ette vähendada materjalide raiskamist (näiteks asjatut vigastamist) tööde kõikidel etappidel ning suurendada korduvkasutusega materjalide kasutamist. Jäätmetekke vältimise eesmärgid Vaivara vallas 31.12.2009: • stabiliseerida olmejäätmete ja teise samalaadsete jäätmete teke; • tagada taaskasutatava klaaspakendi eesmärgipärane kasutamine vastavalt kehtestatud normide ulatuses (praegu 90%). Nende eesmärkide täitmise hindamine eeldab tõepärase informatsiooni saamist tekkivate jäätmete koguse kohta (vt ptk 3.2.1). 3.3.3. Jäätmete ohtlikkuse vähendamine Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine on võimalik tarbimisharjumuste ümberkujundamisega; tööstusettevõtete korral väheneb jäätmete ohtlikkus tooraine jm. asendamise kaudu vähem ohtlikumatega. Need protsessid eeldavad ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõusu, mis on pikaajaline protsess. Seetõttu tuleb ohtlike jäätmete keskkonda, sh prügilasse sattumise vältimiseks kasutada ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mis põhineb avalikel kogumispunktidel, ettevõttesisestel kogumispunktidel ning riiklikul kogumis- ja käitlussüsteemil. Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsuse suurendamiseks näeb üleriigiline jäätmekava ette moodustada 2004. aasta alguseks kodumajapidamistes ja väiketootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise võrgustik (nn maakonnakonteinerid, bensiinijaamades asuvad konteinerid jm). Vaivara vallas on soovitav avada vähemalt üks ohtlike jäätmete kogumispunkt. Täiendavalt tuleks kaaluda väiksemate ohtlike jäätmete kogumiskonteinerite paigutamist bensiinijaamadesse. Koostöös Ida-Virumaa Keskkonnateenistusega on soovitav jätkata nn ohtlike jäätmete kogumisringe, mis vähemalt kord aastas läbib varem teavitatud punktid vallas / maakonnas – eelkõige nendes piirkondades, mis jäävad kogumispunktist või -konteinerist kaugele. Tagamaks ohutu ettevõttesisese ohtlike jäätmete kogumise, on otstarbekas ettevõtetelt nõuda ettevõttesisesed ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamist, mille koosseis ja suurus sõltub tootmisprotsessi iseloomust, tootmismahust jm. Selline kogumispaik võimaldab paremini jälgida ettevõttesisest jäätmete liikumist. Ettevõtted viivad kokkukogutud ohtlikud jäätmed maakondlikku kogumispunkti või korraldavad transpordi ja üleandmise litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele oma vahenditega. Jäätmete ohtlikkuse vähendamise eesmärgid Vaivara vallas 31.12.2009: • Koguda elanikkonnalt ja väikeettevõtlusest kokku 50% olmejäätmete hulka sattuda võivaid ohtlikke jäätmeid. 3.2.4. Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamise võib jagada järgmisteks etappideks: 1. Taaskasutatavate jäätmete eraldamine üldisest jäätmeveost ja kokkuvedu. 2. Vajadusel sortimine, puhastamine ja pakendamine. 3. Transport ümbertöötlemiskohta või müük/üleandmine. 4. Taaskasutatavate jäätmete ümbertöötlemine. 5. Valmistoodangu turustamine. Käesolevas töös keskendutakse eelkõige olmejäätmete ja teiste sarnaste jäätmete taaskasutamise esimesele etapile, kuna vastavalt jäätmeseadusele on olmejäätmete taaskasutamise korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Lähtudes valla asendist ja tekkivate jäätmete kogustest ei ole otstarbekas hakata iseseisvalt tegutsema järgmistes etappides, vaid teha koostööd teiste omavalitsustega (Narva, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linn) ning jäätmekäitlusettevõtetega. Üleriigilises jäätmekavas nähakse maapiirkondade ja väikeasulate jäätmekäitluse kohta ette järgmist: – maksimaalne biolagunevate jäätmete kohtsorteerimine ja nende kompostimine koduaias; – hõredalt asustatud piirkondades sobivasse kohta jäätmete kogumise konteinerite paigaldamine. Üldisema eesmärgina on olmejäätmete taaskasutamise osas toodud järgmist: – laiemalt propageerida ja suunata olmejäätmete sorteerimist kodumajapidamistes; – taaskasutada 30–40% tekkivatest olmejäätmetest (korduvkasutuse, materjaliringluse ja kompostimise kaudu). Vaivara valla jäätmekava üldisemaks eesmärgiks jäätmete taaskasutamise osas on oma haldusüksuse territooriumil taaskasutatavate jäätmete eraldamise ja nende kogumise korraldamine ning vajadusel ümbertöötlemisele suunamine. Olmejäätmete taaskasutamise osakaaluks saavutada 30–40% kogutavatest jäätmetest 31.12.2009. Järgnevalt on esitatud eesmärgid jäätmeliikide kaupa. Biolagunevad jäätmed Kõige efektiivsem on kompostuva orgaanilise osa eraldamine tekkekohal. Ühepereelamutes ja võimaluse korral ka korterelamute juures peaks kompostimine toimuma kohapeal, viimasel juhul kaaluda vajadust korterelamutel / elamute rühmadel kompostrite järele. Kalmistutel jm kohtades tekkinud haljastusjäätmed koguda eraldi. Väikeste mahtude korral leida kompostimisvõimalus kohapeal (nt paigaldada komposter) või võimaluse avanemisel viia need piirkonna kompostimisväljaku(te)le. Üheks alternatiiviks kompostimisele on toidujäätmete kogumine loomasöödaks, mis eeldab vastavate lepingute olemasolu põllumajandusettevõtjatega. See variant sobib eelkõige toitlustusettevõtetele, kuid on seadusandluse karmide nõuete tõttu küllaltki kulukas tegevus (vt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2001. a määrus nr 290 «Nõuded toitlustamisel tekkivate jäätmete käsitlemisele ja laboratoorsele uurimisele ning nende loomasöödana kasutamise loa väljastamise tingimused ja kord», RT I 2001, 76, 455). Eesmärgid biolagunevate jäätmete taaskasutuse osas Vaivara vallas 31.12.2009: • Ühepereelamutes tekkinud biolagunevate jäätmete taaskasutamine tekkekohal 75% ulatuses. • Korterelamutes tekkinud biolagunevate jäätmete taaskasutamine 50% ulatuses . • Väikeettevõtluses tekkinud biolagunevate jäätmete taaskasutamine 50% ulatuses. • Kalmistutel jm haljastuses tekkinud biolagunevate jäätmete taaskasutamine 100%. Paber ja papp Hajaasustuses ja väikeasulates on praeguste majanduslike tingimuste juures paberi laialdasem kogumine materjalina taaskasutamiseks ebaefektiivne (kogumis- ja transpordikulud ületavad müügist saadavaid tulusid). Siiski võib järk-järgult arendada välja paberi- ja papijäätmete kogumissüsteemi elanikkonnalt ja väikeettevõtetelt. Pidada võiks läbirääkimisi valla territooriumil tegutsevate suurettevõtetega vedude ühitamiseks jm. koostööks. Eesmärkide püstitamisel on arvestatud (toetudes maailmapraktikale), et majanduslikult põhjendatud kogumissüsteem võimaldab koguda elanikelt paberit ja pappi kuni 50%. Tuleb ka arvestada, et elanikkond kasutab neid jäätmeid ise (eelkõige tulealustusena küttekolletes). Eesmärgid paberi- ja papijäätmete taaskasutuse osas Vaivara vallas 31.12.2009: • Elanikkonnal tekkinud paberi- ja papijäätmete kogumine materjalina taaskasutamiseks 25% ulatuses . • Väikeettevõtluses tekkinud paberi- ja papijäätmete kogumine materjalina taaskasutamiseks 50% ulatuses. Plastik Suure osa plastikjäätmetest moodustavad plastikpakendid, maapiirkondades aga ka kilejäätmed. Pakendiseadusega on kehtestatud nõue plastikpakendite korduvkasutamiseks (pakendijäätmete taaskasutamise nõuetest täpsemalt ptk 3.2.5). Jäätmekäitlusettevõtted on hakanud ilmutama huvi ka muu plastikmaterjali kokkuostu vastu, kui see koosneb ühest plastikuliigist ja on maailmaturul suhteliselt kallis (nt polüetüleenkile). Hinnanguliselt õnnestub elanikkonnalt kokku koguda kuni 50% plastikjäätmetest (täiendavalt tuleb arvestada sellega, et plastik on põlev materjal ning plastikjäätmeid lähevad ahju, mis on küll ebasoovitav tegevus). Edasise taaskasutamise korraldamisel tuleb teha koostööd ettevõtetega, kes plastikujäätmeid ümber töötlevad või ümbertöötlevatele ettevõtetele vahendavad. Eesmärgid plastikujäätmete taaskasutuse osas Vaivara vallas 31.12.2009: • Tagada plastikpakendite kogumine taaskasutamiseks vastavalt Eestis kehtivatele normatiividele. • Koguda taaskasutamiseks 10% muudest plastikjäätmetest. Klaas Klaasijäätmete taaskasutuse all mõeldakse tavaliselt klaastaara ümbersulatamist, mitte klaastaara ringlust (ringlustaarat ei ole põhjust käsitleda jäätmena). Suure osa klaasijäätmetest moodustavad ühekordse kasutusega klaaspakendid. Elanikkonnalt on majanduslikult põhjendatud kogumissüsteemiga võimalik kätte saada kuni 60% klaasijäätmetest. Eesmärgid klaasijäätmete taaskasutuse osas Vaivara vallas 31.12.2009: • Tagada ühekordse kasutusega klaaspakendite kogumine taaskasutamiseks vastavalt Eestis kehtivatele normatiividele. • Muude klaasijäätmete osas (aknaklaas jm) korraldada eraldi kogumist vastavalt üleandmisvõimaluste tekkele. Vanametall Selle üldnimetuse all kogutakse erinevaid metalle, sh terasejäätmeid, alumiiniumi ning teiste värviliste metallide jäätmeid, Hinnatakse, et elanikkonnalt on võimalik metallijäätmeid kokku koguda 60%. Alumiiniumtaara (joogipurgid) kogumiseks kohapeal on kaks võimalust – seda kas kogutakse tasuta, paigaldades kogumiskonteineri, või ostetakse poodides tagasi. Kuna alumiiniumtaara on kerge ja mahukas, on otstarbekas ruumi kokkuhoiu mõttes see kohe kogumispunktis kokku pressida. Nn vanaraua fraktsiooni (teras, malm) moodustavad olmeprügis tavaliselt konservikarbid ja muud väikeesemed. Lisaks sellele jääb kodumajapidamistes üle suuremõõdulisi esemeid, mis sisaldavad rauda (külmkapid, masinate osad jne). Teras on kõige lihtsamini kogutav materjal, kuna seda saab eraldada prügi hulgast kõikide kogumisviiside korral ning praktiliselt igas käitlusfaasis. Suuremõõtmelised esemed on otstarbekas jäätmevoost eraldada tekkekohas. Eesmärgid metallijäätmete taaskasutuse osas Vaivara vallas 31.12.2009: • Tagada metallpakendite kogumine taaskasutamiseks vastavalt Eestis kehtivatele normatiividele. • Summaarselt koguda taaskasutamiseks 25% olmejäätmetes ja nendesarnastes jäätmetes leiduvast metallist. Olmeseadmete ja koduelektroonika, samuti suuremõõtmeliste puidujäätmete ja mööbli hulka prügis ei ole võimalik prognoosida – tavaliselt on tegemist pika kasutusajaga toodetega. Olmejäätmetes leidub pesumasinaid, telereid, arvuteid, raadioid, külmkappe jpm. Elektroonikajäätmed tuleb koguda ja käidelda, kuna nende kontaktid, patareid ja teised agregaadid võivad sisaldada ohtlikke jäätmeid. Samuti saab elektroonikajäätmetest eraldada väärismetalle, kuid ka metallkorpused ja raamid on väärtuslik tooraine. Vanu kodumasinaid on võimalik käidelda ka nii, et nendest saadavaid varuosi oleks võimalik uuesti kasutada. Arvestades, et tegemist on maapiirkonnaga, on nende jäätmete kogumist võimalik lahendada koostöös teiste omavalitsustega. Tõenäoliselt tekib enamik sellelaadseid jäätmeid lammutustööde käigus. Eraldi eesmärke suuremõõtmeliste jäätmete käitlemise osas ei püstitata. 3.2.5. Pakendijäätmete taaskasutamine Järgnev on väljavõte üleriigilisest jäätmekavast: «5.5. Pakend ja pakendijäätmed Pakendiseaduse prioriteedid Pakendiseadus kehtestab prioriteetseks tegevussuunaks eelkõige jäätmete vältimise ja tekkivate jäätmekoguste ning nende ohtlikkuse vähendamise, pakendi ringluse ja pakendijäätmete taaskasutamise edendamise ning kehtestatud sihtarvude täitmise. Lisaks sätestab pakendiseadus nõuded raskmetallide sisalduse kohta pakendites, samuti pakendi valmistamise, kasutamise, märgistamise ning pakendialase informatsiooni kogumise, levitamise ja teabesüsteemi kohta. Pakendi taaskasutamise sihtarvud Vastavalt EL pakendi ja pakendijäätmete direktiivile peab Euroopa Komisjon pakendidirektiivi rakendamise tulemused üldistama ja esitama ettepanekud uute pakendi taaskasutamise määrade kehtestamiseks järgmiseks viieks aastaks. Euroopa Komisjoni ettepanek pakendi ja pakendijäätmete direktiivi täiendamiseks, sh pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud 2006. aasta 30. juuniks, on praegu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu protseduurilises menetluses. Oodata on pakendijäätmete taaskasutamise määrade suurendamist ja eraldi määrade kehtestamist pakendimaterjali liikidele (klaas, paber ja papp, metall, plast). Kavandatud eesmärgid Kavandatud pakendi- ja pakendijäätmealased eesmärgid: – vältida ja vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustamist; – soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist muul viisil, mis tagaks pakendijäätmete taaskasutamise pakendiseaduses ettenähtud mahus; – vähendada pakendi ja pakendijäätmete ebasoovitavat (kahjulikku) mõju inimesele ja keskkonnale; – ühtlustada pakendi ja pakendijäätmete käitlemise nõuded rahvusvaheliste nõuetega. ... Praegu taaskasutatakse pakendijäätmetest hinnanguliselt 15%. Vastavalt pakendiseadusele pidi 2001. aasta 30. juuniks pakendijäätmete taaskasutamine moodustama vähemalt 50% kogumassist. Seda sihtarvu ei suudetud saavutada. Kõige lähem eesmärk on tegevussuundade ja reaalsete abinõude kavandamine kõiki pakendijäätmeid hõlmava üleriigilise pakendijäätmete taaskasutamise süsteemi loomiseks ning uute taaskasutamise sihtarvude väljatöötamine, seda vastavuses kavandatavate EL sihtarvudega. Teine eesmärk on pakendi ja teiste jäätmete taaskasutamise programmide (sihtarvude) ühtlustamine. Eesmärk aastaks 2006: peatada pakendijäätmete koguse kasv. Prioriteetsuselt järgmiseks sammuks on pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamine. Ladestamine prügilatesse pakendi lõplikuks kõrvaldamiseks oleks alles viimane võimalus. Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi rakendamine aastaks 2004 Pakendiseadusega kehtestatud eesmärkide saavutamiseks on esmaülesanne kogumis- ja taaskasutussüsteemi rakendamine, mis hõlmaks kõiki pakendeid ja tagaks sel viisil pakendijäätmete taaskasutusmäärade täitmise. Kõiki pakendeid hõlmav pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteem tuleb rakendada aastatel 2002–2003. Prioriteetsed suunad Esmatähtsad eesmärgid on: – erinevate majandus- ja organisatsiooniliste meetmete rakendamise võimaluste läbivaatamine ning pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi loomine ja rakendamine, mis hõlmaks kõiki pakendeid ja tagaks sel viisil edaspidi pakendijäätmete taaskasutusmäärade täitmise; – ettevõtete, elanikkonna ja omavalitsuste kaasamine pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi korraldamisse; – järelevalve ja kontrolli tugevdamine pakendi-, pakendijäätme- ja jäätmealaste õigusaktide täitmise üle ning eri ametkondade sellealaste tööde koordineerimine; – korrastatud teabesüsteemi arendamine tõeste pakendi-, pakendijäätme- ja taaskasutusandmete saamiseks.» Siinkohal võib kokkuvõtteks öelda, et pakendi ringlussüsteemi tegevust peab oma haldusterritooriumil suunama vastav omavalitsus, arvestades asjasthuvitatud tootjate ja turustajate ning tarbijate seisukohti. Täiendavalt ülaltoodule annab olulise tähtsusega informatsiooni pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1998. a määrus nr 309 «Piirangute ja erinõuete kinnitamine pakendi valmistamiseks kasutatavatele materjalidele» (RT I 1999, 2, 46) ja seda eelkõige polüvinüülkloriidi (PVC) kasutamise osas pakkematerjalina: «… 10. Pakend ja pakendimaterjal, mis sisaldab PVC-d, märgistatakse täiendavalt hoiatusega tarbijale: «Mitte põletada!» …» Lähtudes sellest, et pakendite taaskasutamise normatiivid on praegu sisuliselt kehtestamata, on üldiseks eesmärgid tagada eri materjalist pakendite taaskasutamise normatiivide täitmine. Normatiivide vastuvõtmisel tuleb need jäätmekavasse sisse viia (vt ka ptk 3.2.4). 3.2.6. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine Järgnevalt on toodud ülevaade üleriigilise jäätmekava sätetest ehitus- ja lammutusjäätmete kohta: «Ehitusjäätmed Eesmärgiks on ehitusjäätmete tekke vähendamine, tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine, ohtlike jäätmete püsijäätmetega segunemise vältimine, taaskasutatavate materjalide kasutuse suurendamine. Vähendamise ja taaskasutamise eeldused peituvad eelkõige uusehituste projekteerimises ja planeerimises. Ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeid vältida ja vähendada mõistliku töökorraldusega jäätmete tekkekohas. Tuleb: – suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist; – kasutada ehitustel korduvkasutatavaid materjale; – vähendada materjalide raiskamist (nt asjatut vigastamist) tööde kõikidel etappidel; – vähendada ohtlike ainete kasutamist, nt suurendada taaskasutatava taara kasutuselevõttu; – eraldada ja koguda ehituse kõigis järkudes tekkivad ohtlikud jäätmed; et tagada nende eraldi käitlemine, anda jäätmed üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eraldi eesmärgina peab rõhutama kontrolli saavutamist ehitusjäätmete tekke üle, kuna osa ettevõtete tegevuses tekkivatest jäätmetest pannakse sageli tavalistesse prügikonteineritesse. Seda eriti väikeste ehitus- ja remondiettevõtete tegevuse käigus. Ehitusjäätmete käitlemise üldine korraldus sätestatakse kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga. Lammutusjäätmed Lammutusega tegelevates ettevõtetes on jäätmete taaskasutamise eesmärgid järgmised (osaliselt seda ka tehakse): – eraldada muudest jäätmetest olulist turuväärtust omavad materjalid seal, kus see on võimalik; – eraldada materjalid, mis võivad muuta lammutusjäätmed ohtlike jäätmete kategooriasse kuuluvaks; – eraldada materjalid, mis põhjustavad lammutusjäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel probleeme ning kvaliteedi langust. Lammutustöödega kaasnevad tihti ka pinnase saastumine ja ohtlikud jäätmed. Lammutusjäätmete vähendamise ja taaskasutamise eelduseks on efektiivne töökorraldus jäätmete tekkekohas.» Ehitus- ja lammutusjäätmed saab taaskasutada järgmiselt: • täitematerjal, kus ei ole esitatud kõrgeid kvaliteedinõudeid; • sorditud jäätmete taaskasutamine otseses ringluses; • tellised, puit; praakdetailid, mida ei ole võimalik suurehituses kasutada: – suletavate prügilate kattematerjal; – kasutatavate prügilate ajutiste teede ehitus; • sorditud ja ohtlike lisanditeta puidujäätmete põletamine. Puhast puitu ja puittaarat võib kasutada ehitusmaterjalitööstuses, kütteks või hakituna kompostis. Puidu taaskasutamist raskendab asjaolu, et see on tavaliselt kas immutatud, lamineeritud või värvitud. Arvestades, et tegemist on maapiirkonnaga, on nende jäätmete kogumist võimalik lahendada koostöös teiste omavalitsustega ja piirkonnas tegutsevate jäätmekäitlusettevõtetega. Eesmärgid ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse osas Vaivara vallas 31.12.2009: • Saada ülevaade ehitus- ja lammutusjäätmete tekkest ja koostisest. • Koguda taaskasutamiseks 75% tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest . 3.2.7. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Jäätmete lõppkäitlus lahendatakse Ida-Virumaa kohta tervikuna. Seetõttu siinkohal eraldi eesmärke ei püstitata. Lühidalt vaadeldakse lõppkäitluse võimalusi, mida oleks reaalne rakendada. Liigiti kogutud tavajäätmed taaskasutatakse, kusjuures lõppkasutamine või ümbertöötlemine toimub valdavalt väljaspool valda. Kohapeal on otstarbekas korraldada (kui on tegemist väikeste mahtudega, et oleks tagatud tegevuse keskkonnaohutus ja jäätmete töötlemisel saadud materjali on võimalik kohapeal ära kasutada): a) biolagunevate jäätmete kompostimist; b) ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamist. Ohtlikud jäätmeid kohapeal ei töödelda ega kõrvaldata. Elanikkonnalt kokku kogutud ohtlikud jäätmed antakse üle litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemise ja selle järelevalve osas võib probleeme tekitada vanaõli käitlemise kord (RTL 1999, 73, 932). Seni on vanaõli kontrollimatult taaskasutatud (katuste tõrvamine, antud ära saeketi õlideks jm) või põletatud selle tekkekohas asuvates katlamajades ja küttekolletes. Vaja on tagada vanaõli kokkukogumine ja korrajärgne töötlemine. Segaolmejäätmed viiakse tekkekohale lähimasse jäätmeluba omavasse prügilasse, milleks käesoleval perioodil on Narva või Sillamäe linna prügilad ning vähesel määral Uikala prügila. Nende sulgemisel või prügiveofirma vahetumisel hakatakse korraldatud olmejäätmeveoga kogutud jäätmeid ladestama Uikala prügilasse. 3.2.8. Jäätmete kogumise ja veo optimiseerimine Käesoleval perioodil toimub korraldatud olmejäätmete vedu Olgina, Sinimäe, Kudruküla ja Soldina asulate mitmekorteriliste elamute juurest. Selleks on nende juurde paigutatud 0,75 m3 prügikonteinerid. Sama süsteemi on soovitav hakata rakendama ka Vaivara, Laagna ja Auvere küla korterelamute puhul. Järk-järgult on korraldatud veosüsteemiga otstarbekas liita ka ülalnimetatud asulate ühepereelamute piirkonnad ja väiksemad asulad, kus alaliste ja ajutiste elanike arv (suvilad) ületab näiteks 100 inimest (hiljem saab seda piiri ka vähendada). Selleks paigutatakse sobivatesse kohtadesse konteinerid, kusjuures kogutakse nn. kuiva fraktsiooni – biolagunevate jäätmete puhul eeldatakse nende eraldamist tekkekohas ja kompostimist koduaias. Kõrvuti on soovitav panna vähemalt kaks konteinerit – üks taaskasutatavate ja teine prügilasse viidavate jäätmete jaoks. Kas kogumiskohtadesse pannakse üles eraldi konteinerid eri taaskasutatavate jäätmeliikide jaoks või kogutakse neid koos, sõltub kokkulepetest jäätmekäitlejatega. Väga tähtis on kogumispunktide õige paigutus. Juhul kui kogumispunkti ei õnnestu silmapaistvasse kohta paigutada, siis tuleb see hästi märgistada. Hästi nähtavad ja avalikesse kohtadesse paigaldatud kogumispunktid on vandalismikindlamad. Kogumispunkti peab olema mugav kasutada; soovitavalt peaks ta asuma kohas, kus elanikele pakutakse teenuseid. Soodsaimad kohad on ostukeskused ja bensiinijaamad, kuna inimesed külastavad neid regulaarselt. Väiksemate asulate puhul, kus korraldatud jäätmevedu konteineritega ei ole otstarbekas, on jäätmete kogumiseks ja käitlemiseks järgmised võimalused: – vald korraldab üks-kaks korda aastas liigiti kogutud ohtlike, taaskasutatavate ja suuremõõtmeliste jäätmete kogumisringid; – jäätmevaldaja annab liigiti kogutud jäätmed ise üle piirkonnas asuvatesse kogumispunktidesse (nn muude asjaajamiste käigus); – jäätmevaldaja korraldab oma tavajäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise oma valduses oleval territooriumil vastavalt keskkonnaministri 9. detsembri 2002. a määruse nr 72 «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa olemasolu kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused» (RTL 2002, 141, 2046) nõuetele (vt»lisa»2). Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud asulad või piirkonnad pannakse paika omavalitsusüksuse jäätmekavaga. Juhul kui omavalitsus vabastab ajutiselt korraldatud jäätmeveoga ühinemise kohustusest teatud olmejäätmete valdajad (näiteks nn. hooajavälisel perioodil külad, kus on suur ajutiste elanike osakaal), rakendavad need oma jäätmekäitluse korraldamisel ajutiselt samu põhimõtteid, mis väikeasulate elanikud. Tuleb tagada, et jäätmekäitlust ise korraldavad isikud on vallavalitsusele aruandekohustusega. Eesmärk Vaivara vallas 31.12.2009: • Rajada optimaalne jäätmete kogumis- ja veoskeem, mis võimaldab täita eesmärgid jäätmete taaskasutamise osas. 3.2.9. Muud eesmärgid Üheks Vaivara valla probleemiks on valla territooriumi sees asuvad aiandusühistud, mis on teiste omavalitsuste haldusterritoorium. Aiandusühistute ja suvilate kaasamine jäätmete kogumissüsteemi on ka üks üleriigilise jäätmekava eesmärke olmejäätmete hoolduse vallas. Samas ei ole sellele küsimusele riiklikul tasandil lahendust leitud, sest näiteks kavandatavat kohalikku jäätmemaksu saab nõuda ainult valla haldusterritooriumil alaliselt elavatelt isikutelt. Üheks võimalikuks lahenduseks on läbirääkimiste pidamine nii ühistutega kui vastavat territooriumit haldava omavalitsusüksusega, seda eelkõige jäätmekäitluse korraldamise vajaduses teadvustamise ja rahastamise osas. Olulisel kohal on ka omavalitsusüksuste poolse järelevalve tõhustamine. Teiseks valdkonnaks on jääkreostuse kollete jm ohtlike objektide ohutustamine. Teiste omavalitsuste ja suurettevõtete prügilatesse ja aiandusühistutesse viivate teede peenrad ja metsaalused on kujunenud omavolilisteks jäätmete mahapaneku kohtadeks. Kokku on valla territooriumil selliseid kohti üle 100, neist ligikaudu pooled on valla eelarveliste vahenditega ja ka koostöös teiste omavalitsustega korrastatud. Probleemiks on ka hüljatud põllumajandusobjektid: loomalaudad, väetiseküünid ja sõnnikuhoidlad. Ohtlike objektide lammutamise ja ohutustamise täiendav rahastamine on võimalik Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu, kellele tuleb esitada vastavad taotlused. 4. JÄÄTMEKÄITLUSE MÕJU KESKKONNA SEISUNDILE Jäätmekäitlus võib keskkonda mõjutada nii otseselt, näiteks inimese tervise ja heaolu kahjustamine ning looduskeskkonna reostamine, kui ka kaudselt, näiteks prügilate ümbruse maa hinna langus, vanade prügilate nõuetekohase sulgemisega seotud kulud. Jäätmekäitluse keskkonnamõju tuleb arvestada nii jäätmete tekitamisel, kogumisel, transpordil kui kõrvaldamisel. Vaivara valla keskkonda mõjutavad eelkõige jäätmekäitlusobjektid, mida vald ei halda. Prügilate puhul on peamised mõjud pinnasele, pinna- ja põhjaveele ja õhu kvaliteedile nii kohalikul (hais) kui globaalsel tasandil (kasvuhoonegaaside emissioon). Sillamäe ja Narva olmejäätmete prügilate kohta ning Eesti Põlevkivi Narva karjääri tööstusjäätmete prügila kohta on tehtud keskkonnamõju hinnang, mille alusel nende tegevust on lubatud jätkata seadusandlusega ettenähtud raamistikus. Narva nahatööstuse jääkide prügila kohta on keskkonnamõjude hindamine ja korrastamiskava koostamisel. Eesti Elektrijaama tuhaladestusalad (kogupindalaga 7,1 km2) avaldavad peamist mõju Narva jõele ning võivad mõjutada ka põhjavee kvaliteeti. Suured tuhaplatood ohustavad keskkonda siis, kui veebilanss ei ole pikemat aega tasakaalus, samuti suurte sadude korral. Vaivara valla korraldatav jäätmekäitlus seisneb jäätmete kogumise ja veo korraldamises. Jäätmete kogumisel võivad peamised probleemid tekkida toiduainete jm kergesti roiskuvate biolagunevate jäätmetega. Roiskumisega seotud probleemid mõjuvad eelkõige hügieenitingimustele. Eriti soojal aastaajal on nende jäätmete kogumine ja edasisse käitlusesse suunamine ajaliselt piiratud. Transpordi korraldamisel tuleb silmas pidada, et veovahendid kulutavad fossiilseid kütuseid ja paiskavad õhku heitgaase, sh kasvuhoonegaase, mistõttu lisaks majanduslikule otstarbekusele ei ole ka keskkonnakaitseliselt põhjendatud kõigi olmejäätmete korraldatud vedu. Jäätmekavaga kavandatud jäätmetekke vähendamine, tekkekohas sortimine ja jäätmete taaskasutamine aitavad kaasa jäätmete lõppkäitlemise keskkonnamõjude vähendamisele, samuti väheneb taastumatute loodusvarade kasutamine ja sellest tingitud keskkonnamõjud. 5. JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS JA RAHASTAMINE 5.1. Integreeritud jäätmekäitlus Jäätmekäitluse integreerimise all mõistetakse jäätmekäitluse toimingute ühendamist ja koostoimimist. Integreerimise vajadus on seotud püstitatud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakaitse eesmärkide saavutamise efektiivsusega ning on tingitud teatud omapäradest. Hajutatusest tingituna on teatud jäätmeliikide tekke- ja käitluskoha vahelised vahemaad suured, tekkivad jäätmekogused aga väikesed, mistõttu transpordikulud ja kaasnevad keskkonnakahjud on suured. Integreerimine on võimalik nii teatud jäätmekategooria või -liigi, näiteks olmejäätmete, käitlemiseks kindla eesmärgiga kui ka erinevate jäätmeliikide kooskäitlemiseks. Vaivara vallas on integreerimise võimalused järgmised: – eri liiki jäätmete koostransportimine; – teiste omavalitsuste ja ettevõtete jäätmekäitlusealase infrastruktuuri maksimaalne kasutamine. Integreerimise eeltingimuseks on selle organisatsiooniline, seadusandlik ja materiaalne kindlustamine. Organisatsioon peab tagama valla, maakonna, piirkonna ja üleriigilise jäätmekava rakendamise, mis omakorda eeldab selle protsessi osapoolte (omavalitsused, maavalitsused, riigiasutused, jäätmekäitlejad, ettevõtted) ühist tegevust. Riikliku jäätmekava kohaselt asutaksid omavalitsused piirkondlikud jäätmehoolduskeskused. Jäätmehoolduskeskuse funktsioonid oleksid järgnevad: – teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse korraldamine; – jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; – optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; – arendustöö ja propaganda; – konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtete vahel kui ka jäätmete taaskasutamise alal, seda kas jäätmeveopiirkonnas tervikuna või selle osades; – andmebaaside pidamine. 5.2. Korraldatud jäätmevedu. 1. mail 2004 jõustunud jäätmeseaduse §-d 66–70 sätestavad kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo tingimused. Jäätmeseaduse § 135 lõige 1 sätestab, et korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 1. jaanuarist 2005. Korraldatud jäätmeveoga tuleb hõlmata tiheasustusalad ja omavalitsuse määratud piirkonnad. Jäätmevedaja valikuks tuleb korraldada avalik konkurss vastavalt jäätmeseaduse § 67 tingimustele. Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks automaatselt, välja arvatud juhul, kui vallavalitsus loeb jäätmevaldaja süsteemiga mitteliitunuks viimase põhjendatud taotluse alusel oma jäätmekäitlust ise korraldada. Korraldatud jäätmevedu hõlmab nii kodumajapidamisjäätmeid kui ka samalaadseid kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmeid. Vaivara vallavalitsus peab looma jäätmetekitajate registri ja kehtestama selle pidamise korra. Korraldatud jäätmeveo süsteemi ettevalmistamise ajakava paikapanemisel peab arvestama järgmiste asjaoludega: – jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär tuleb kehtestada vallavolikogu määrusega; – korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumiste esitamise tähtaeg on vähemalt kolm kuud konkursi väljakuulutamisest arvates. Vaivara vallas on tegemist ühe veopiirkonnaga. 5.3. Teadlikkuse tõstmine ja järelevalve tõhustamine Kaasaegse jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek omakorda on seotud motivatsiooniga – parandada elukeskkonda tervikuna, vähendada jäätmekäitluse maksumust jne. Elanike kaasamisel tehtava selgitustöö saab jagada kaheks: – üldine süstemaatiline keskkonnakasvatus, sh ka kõikidele sihtgruppidele suunatud säästva jäätmekäitluse propaganda; – konkreetse jäätmekäitlusprogrammi käivitamise eelne ja selle toimimise ajal toimuv selgitustöö. Iga konkreetse programmiga seotud teavitamine ja propagandatöö peab käivituma tunduvalt varem, enne tehnilise teostamise juurde asumist. Sõltuvalt käivitatava programmi iseloomust ja teostamiskohast võivad sihtgrupid olla järgmised: – kinnistute omanikud; – kortermajade elanikud; – hajaasustuse elanikud; – koolilapsed; – ettevõtjad. Teadlikkuse tõusu saab kiirendada ka järelevalve tõhustamise kaudu. Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet Keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on ka kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma territooriumil Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Järelevalve tõhustamise abinõud on järgmised: – parem koostöö Keskkonnainspektsiooni ja omavalitsuse vahel; – väiketootjate-jäätmetekitajate jäätmearuande kohustus; – dispetšerteenistuse sisseseadmine ja avalikkuse kaasamine risustamisest ja jäätmete seadusevastasest ladestamisest teatamisele; – haldusreformi teostamine ja omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmine. 5.4. Jäätmehoolde rahastamisvõimalused Võrreldes praeguse jäätmekäitluse maksumusega võib eeldada, et tulevikus jäätmete käitlemise hind tõuseb oluliselt, sest katta tuleb järgmised kulud: – prügilate rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolde kulud; – jäätmete veokulud; – ohtlike jäätmete käitlemiskulud; – jäätmete taaskasutamise kulud; – jäätmehoolduse arendamise üldised kulud, nagu planeerimine, uuringud, selgitustöö. Nimetatud tegevusi rahastatakse eri allikatest: – Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud (Jäätmeseadus, § 66 lõige 5). – Jäätmehoolduse arendamist toetatakse olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust (Jäätmeseadus, § 72). – Probleemtoodete jäätmete kogumise ja käitlemise kulud peab katma tootja (Jäätmeseadus, § 28). – Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kulud peab kandma pakendiettevõte või akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon (Pakendiseadus, § 16) Sisuliselt jagunevad jäätmehoolduse tegevused ja rahaline koormus eri tasandite – riigi, maakonna, omavalitsuse, erasektori ja jäätmetekitaja – vahel. Jäätmehooldusesse on võimalik kaasata ka «väliseid» vahendeid – jäätmehoolduse arendamise rahastamiseks saab taotleda abi Keskkonnainvesteeringute Keskusest ning ka Euroopa Liidu struktuurifondidest. Vaivara valla ülesanne on eeltoodud erinevad võimalused omavahel võimalikult hästi siduda. 5.4.1. Jäätmehoolduse arendamise eelarve Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. Jäätmehoolduse arendamist toetatakse olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Vastavalt jäätmeseaduse alusel tehtud muudatustele saastetasu seaduses kantakse 75% olmejäätmete keskkonda viimise (s.t prügilasse ladestamise) saastetasust omavalitsuse eelarvesse. Saastetasu määr olmejäätmete prügilasse ladestamise eest on 30 krooni/tonn alates 1. jaanuarist 2005. Seda suurendatakse neli korda, kui jäätmete ladestuskoht ei vasta jäätmeseaduse alusel kehtestatud keskkonnanõuetele. 5.4.2. Jäätmeveo teenustasu Olmejäätmete korraldatud veo teenustasu koosneb peamiselt kogumiskuludest ja käitluskuludest (viimane sisaldab ka käitluskoha rajamise ja sulgemise maksumuse). Üks põhimõte, mida tuleb jäätmeveo teenustasu kehtestamisel silmas pidada – jäätmetekitaja jaoks peab sorteeritud jäätmete üleandmine jäätmekäitlejale olema odavam kui sorteerimata jäätmete üleandmine. 5.4.3. Pakendi tagatisraha süsteem Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemide juurutamine võib kaasa tuua teatud lisakulutusi pakendiettevõtjatele (pakendikasutajatele ja -täitjatele, pakendatud kauba importijatele, turustajatele), kes on sunnitud ümber korraldama oma tegevust ja kaupade logistikat, investeerima pakendijäätmete käitlemisse jms. Tagatisrahade süsteemi juurutamine nõuab ettevõtjatelt näiteks ümberkorraldusi kaupade veol ning kaubanduselt pakendite ja pakendijäätmete tagasivõtu osas, millega võivad kaasneda küllaltki suured kulutused. Tagatisrahasüsteemi korraldus näeb lühidalt välja järgmine: – Hulgimüüja ostab pakendatud kauba pakendi täitjalt või pakendatud kauba importijalt ja maksab lisaks kauba hinnale ka tagatisraha. – Pakendaja maksab saadud tagatisraha ja süsteemi halduskulu müüdud ühikute kohta süsteemihaldurile (taaskasutusorganisatsioon). – Jaemüüja ostab kauba hulgimüüjalt ja maksab omakorda tagatisraha hulgimüüjale. – Tarbija ostab kauba jaemüüjalt ja maksab tagatisraha jaemüüjale. – Jaemüüja peab maksma tarbijale pakendi tagastamisel tagasi tagatisraha. – Jaemüüja poolt väljamakstud tagatisraha maksab tagasi süsteemihaldur vastavalt tagasivõetud pakendite hulgale. Samuti maksab süsteemihaldur jaemüüjale kokkuleppehindade alusel tagasi võetud pakendi käitlustasu (kogumine ja ladustamine). – Süsteemihaldur organiseerib jaemüüjate poolt tagasivõetud pakendite kogumise, transpordi ja ladustamise ning maksab selle eest käitlustasu. – Ühekorrapakendi puhul maksab ümbertöötaja süsteemihaldurile materjali müügist saadud tulu. 5.4.4. Tootja vastutuse organisatsioonid Jäätmeseadus näeb ette probleemtoodete jäätmete käitlemiseks tootja vastutuse organisatsioonide loomise. Tootja vastutuse organisatsioon peaks soovitavalt olema tootjate (sh maaletoojate) mittetulundusühing, mis on moodustatud ühe tootegrupi piires (näiteks rehvid) ja mille kohustuseks on jäätmete kogumine ja käitlemine. Organisatsioon sõlmiks ühelt poolt lepingud vastavat toodet (näiteks rehve) turustavate ettevõtjatega, millest tuleneb tootjate kohustus edastada turustatud rehvide kogused ja MTÜ määratud taaskasutuse tasu järgi ka selle taaskasutuse eest maksta. MTÜ korraldab hangete kaudu turuosaliste vahel lepingutega vastavalt jäätmete (vanarehvide) kogumise ja taaskasutamise. Lepingutest tulenevad kulud esitatakse MTÜ-le, turustatud rehvide ja kogumise-taaskasutamise arvete summa jagatisena saadakse ühe rehvi taaskasutuse tasu, mille tootjad maksavad lepingu alusel MTÜle. Riik ei määra ega ka kogu taaskasutuse tasu, seda teevad tootjate organisatsioon(-id). 6. TEGEVUSKAVA EESMÄRKIDE REALISEERIMISEKS Tegevused eelnevates peatükkides toodud eesmärkide täitmiseks ajavahemikul 2005–2009 on esitatud tabelis 5. Toodud tegevused on eelkõige soovituslikud ja nad ei ole täitmiseks tingimusteta kohustuslikud, välja arvatud juhud, kui on tegemist õigusaktide nõuete täitmisega. Tegevuste maksumus on soovitav läbi mõelda iga eelarveaasta jaoks eraldi, lähtudes eelkõige sellest, kui suuri summasid on võimalik kasutada, ja analüüsides, millised tegevusmahud on eesmärkide täitmiseks (häda)vajalikud, kui palju saab taotleda valla välistest allikatest. See eeldab küllaltki suurt projektipõhist ettevalmistustööd. Tegevusi tuleb käsitleda kui võimalusi jäätmehoolduse parendamiseks Vaivara vallas. Juhul kui neid ei ole mingil põhjusel võimalik antud aastal täita (näiteks KIK ei rahasta jm), võib need lülitada järgmis(t)e aasta(te) tegevuste hulka. Oluline on omada ülevaadet, millised tegevused on täidetud, millised mitte. Samuti võib tekkida vajadus uute tegevuste lülitamiseks jäätmekavasse. Selleks on vajalik jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja täiendamine. Tabel 5. Jäätmehoolduse tegevused 2005–2009 Eesmärk 31.12.2009 Eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused Läbiviimise aeg / vajalikud vahendid (EEK) Võimalikud rahastamisallikad Vastutav organisatsioon 2005 2006 2007 2008 2009 1. Tõepärase info saamine jäätmete koguse ja koostise kohta 1.1. Elanikkonna ja ettevõtete tarbimisharjumuste ja jäätmetekke uuringu läbiviimine + + KIK, valla eelarve vallavalitsus 1.2. Nõuda jäätmekava koostamist ettevõtetelt, kus ladestatavate jäätmete kogus ületab näidatud koguse 150 m3/a 125 m3/a 100 m3/a 75 m3/a 50 m3/a ettevõtted vallavalitsus 1.3. Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks siduda ehituslubade väljastamine jäätmearuandluse kohustusega + + + + + ettevõtted, füüsilised isikud vallavalitsus 2. Olmejäätmete tekke stabiliseerimine 2.1. Elanike informeerimine, selgitus- ja kasvatustöö korraldamine lasteaedades ja koolides + + + + + valla eelarve, sponsorlus vallavalitsus 2.2. Pakendi (klaastaara) ringluse soodustamiseks siduda suuremate kaupluste müügiload ringluspakendi vastuvõtu kohustusega + kaubandusettevõtted vallavalitsus 2.3. Soodustamaks elanike säästvamaid tarbimisharjumusi korraldada vallas nn säästuperede liikumine + + + + + vallavalitsus, «rohelised» 3. Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine: kogutakse 50% tekkinud ohtlikest jäätmetest 3.1. Rajada valla ohtlike jäätmete kogumispunkt +(?) Valla eelarve, KIK vallavalitsus 3.2. Ohtlike jäätmete kogumiskonteinerite paigaldamine bensiini-jaamadesse, kaupluste jm juurde (kokkulepped ettevõtjatega) + + + + valla eelarve, ettevõtjad vallavalitsus 3.3. Liikuv kogumispunkt ohtlike jäätmete kogumiseks elanikelt + + + + + valla eelarve, Ida-Viru KKT vallavalitsus 3.4. Nõuda ettevõtetelt nõuetekohast ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist (siduda tegevusloaga) ja vastav vallapoolne järelevalve + + + + + ettevõtted, valla eelarve vallavalitsus 4. Jäätmete taaskasutamine: 30–40% kogutud jäätmetest 4.1. Arendada välja taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide võrk (vt ka 8.2) + ++ ++ + + valla eelarve, ettevõtted, fondid vallavalitsus 4.2. Koostöö Narva ja Sillamäe linnaga kogutud taaskasutatavate jäätmete edasise käitlemise korraldamiseks + + + + + valla eelarve vallavalitsus 4a. Orgaaniliste jäätmete taaskasutamine: eramud 75%, korterelamud ja väikeettevõtted 50%, haljastuses 100% 4.3. Kompostimise propageerimine ja oskusteabe jagamine + + + + + valla eelarve KIK vallavalitsus, Ida-Viru KKT 4.4. Biojäätmete kompostimine tekkekohas, vajadusel kompostrite soetamine suurematele jäätmetekitajatele + + + + + korteriühistud ettevõtted KIK vallavalitsus 4b. Paberi- ja papijäätmete taaskasutamine: – elanikel tekkinud 25% ulatuses; – ettevõtetel tekkinud 50 % ulatuses vt 4.1 ja 4.2 + + + + + vallavalitsus 4c. Plastikujäätmete taaskasutamine 10% (v.a pakend) 4.5. Selgitustöö plastikjäätmete kodudes põletamise vastu ning kuidas plastikuliike eristada + + + + + valla eelarve, jäätmekäitlejad vallavalitsus 4.6. Kogutud plastikujäätmete veo ja töötlemise korraldamine (koos pakendijäätmetega?) ? + + + + jäätmekäitleja vallavalitsus 4d. Klaasijäätmete kogumine taaskasutamiseks vastavalt võimalusele 4.7. Kogutud klaasijäätmete veo ja töötlemise korraldamine (ka 4.1 ja 4.2) + + + + + jäätmekäitleja vallavalitsus 4e. Metallijäätmete taaskasutamine olmejäätmetest 50% ja tööstusjäätmetest 75% 4.8. Olmelise ja tööstusliku iseloomuga vanametalli kogumine ja käitlejale üleandmise korraldamine (vt ka 4.1 ja 4.2) + + + + + jäätmekäitleja ettevõtted, vallavalitsus 5. Pakendijäätmete taaskasutamine vastavalt kehtiva-tele normatiividele 5.1. Koostöö pakendijäätmete kogumiseks taaskasutusorganisatsiooniga + + + + + pakendiettevõtted vallavalitsus 6. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutus 75% ulatuses vt 1.3, 4.2 6.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimise ja taaskasutuse korraldamine + + + + + jäätmetekitaja ja -kasutaja, valla eelarve vallavalitsus 7. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine 7.1. Koostöö maakonna teiste omavalitsustega olmejäätmete lõppkäitlemise süsteemi haldamisel + + + + + valla eelarve, KIK vallavalitsus, Ida-Viru KKT 7.2. Valla asulate lähiümbruse jäätmetega reostamise ennetamine – soodushindadega jäätmevedu kevadel / sügisel + + + + + valla eelarve, elanikud vallavalitsus 8. Jäätmete kogumise ja veo optimiseerimine, et täita eesmärgid taaskasutamise jm osas 8.1. Uute kaupluste, majutus- ja toitlustusasutuste projekteerimisel lahendada ka jäätmete liigiti kogumise küsimused + + + + + ettevõtjad vallavalitsus 8.2. Korraldatud olmejäätmete, sh taaskasutatavate jäätmete kogumisvõrgustiku kavandamine / olemasolevate konteinerite asukohtade sobivuse analüüs + (märkida kaasata- vad asulad) + (märkida kaasata- vad asulad) + (märkida kaasata-vad asulad) + (märkida kaasata-vad asulad) + (märkida kaasata-vad asulad) valla eelarve, jäätmekäitlejad vallavalitsus 8.3. Liikuv kogumispunkt taaskasutatavate jäätmete kogumiseks elanikkonnalt (saab ühitada 3.2-ga) + + + + + valla eelarve, KIK vallavalitsus 8.4. Jäätmete veo marsruutide optimiseerimine + + + jäätmekäitleja vallavalitsus 9. Aiandus- jm ühistute kaasamine jäätmekäitluse süsteemi 9.1 Probleemi teadvustamine ühistute esimeestele/liikmetele + (valla eelarve) vallavalitsus 9.2. Ühistute tegevuskavad jäätmete kõrvaldamise ja taakasutamise järk-järguliseks korraldamiseks + ühistute liikmed ühistu esimehed 9.3. Vallapoolse järelevalve korraldamine + + + + + valla eelarve vallavalitsus 10. Jääkreostuse kollete jm ohtlike objektide ohutustamine 10.1. Ebaseaduslike jäätme mahapanekukohtade korrastamine, võimalusel juurdepääsu sulgemine + + + + + valla eelarve, KIK vallavalitsus 10.2. Hüljatud põllumajandusehitiste lammutamine + + + valla eelarve, KIK vallavalitsus 11. Jäätmehoolde regulaarne kavandamine, koolitus jm 11.1. Osalemine Ida-Viru jäätmekava koostamisel ja täiendamisel + + + + + valla eelarve vallavalitsus 11.2. Koostöö teiste omavalitsustega ja muude haldustasanditega + + + + + valla eelarve vallavalitsus 11.3. Jäätmekava ja -eeskirja regulaarne ülevaatamine ja kaasajastamine vastavalt olukorrale + ++ + ++ + valla eelarve vallavalitsus 11.4. Ettevõtjate koolitus jäätmekavade koostamiseks jm + + + + + ettevõtjad, valla eelarve vallavalitsus 11.5. Konkreetsete projektide väljatöötamine ja rahastamistaotluste koostamine + + + + + valla eelarve vallavalitsus 12. Korraldatud jäätmeveo rakendamine 12.1. Elanike ja ettevõtete teavitamine süsteemi olemusest + valla eelarve vallavalitsus 12.2. Süsteemi ettevalmistamine (volikogu määrusega enne 12.3 korraldamist) + valla eelarve vallavalitsus 12.3. Jäätmevedajate leidmine konkursi korras + + valla eelarve vallavalitsus 12.4. Jäätmevaldajate registri koostamine ja pidamine + + + + + valla eelarve vallavalitsus