Vaivara Vallavolikogu — Vaivara valla arengukava aastateks 2005-2012 vastuvõtmine — KO, 113, 1165

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 7 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 7, Vaivara valla põhimääruse (kinnitatud Vaivara Vallavolikogu 16. oktoobri 2003. a määrusega nr 30, RT KO 2003, 195, 2597) § 14 lõige 1, § 55 lõiked 1 ja 2, Vaivara Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Vaivara valla arengukava aastateks 2000–2012 vastavalt lisale määruse juures. 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Vaivara Vallavolikogu 19. märtsi 2000. a määruse nr 36 «Vaivara valla arengukava aastateks 2000–2004 kinnitamine»; 2.2. Vaivara Vallavolikogu 19. märtsi 2001. a määruse nr 150 «Vaivara valla arengukava muutmine». 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Evald TEETLOK VAIVARA VALLA ARENGUKAVA aastateks 2005-2012 1. Arengukava eesmärgid ja koostamine STRATEEGILINE EESMÄRK – LUUA LÄBI HARIDUSE JA AJALOO VÄÄRTUSTAMISE NING TURVALISE ELUKESKKONNA VALLAELANIKELE VÕIMALIKULT SOODSAD ARENGUTINGIMUSED. AJAKOHASTADA VALLA ARENGUSTRATEEGIA JA MÄÄRATLEDA PRIORITEETSED TEGEVUSED JUHINDUDES EESTI RIIKLIKUST ARENGUKAVAST JA IDA-VIRUMAA ARENGUKAVAST 2004. 1. Vaivara valla arengukava aastateks 2005–2012 koostamise eesmärgiks on muuta Vaivara valla piirkond turvaliseks elukeskkonnaks, säilitada loodust ja vajadusel kasutada loodusressursse jätkusuutlikult vältides keskkonnaseisundi halvenemist, hoida kultuuri omapära – eesti rahvuskultuuri traditsioonide kestmine. Pakkuda piirkonna elanikele kvaliteetseid hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalteenuseid. 2. Vaivara valla arengukava põhiloogika määravad ära valla asukoht ning ajalooline taust, tema asustus, rahvastik ja kultuurikeskkond, tööjõuressursid, tehniline infrastruktuur, keskkonnaseisund ning tema kaitse. 3. Eesti astumisega Euroopa Liitu ja üha suureneva sotsiaalmajandusliku läbipõimumise ning laieneva koostööga maakonna idaregiooni omavalitsuste vahel avanevad paljud uued võimalused. 4. Arengukava koostatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse oma jõududega, kaasates erinevaid huvigruppe. 2. Visioon – Vaivara vald on inimsõbralik, tasakaalustatud kultuuri- ja keelekeskkonnaga linnadevaheline maavald, kus toimib keskkonnasäästlik suurtööstus ja arenenud väikeettevõtlus. – Vallas on elanike arv suurenenud 2000-ni, laste arv peredes suurenenud. Elanikud on positiivse eluhoiakuga, haridusjanulised, omaalgatusvõimega, ettevõtlikud ja tervete eluviiside väärtustajad. – Vallas on optimaalne ja toimiv infrastruktuur (lasteaed, koolimaja, võimla, staadion, rahvamajad, raamatukogud, külakeskused, korras teed jne). Kõigil on võimalus liituda kvaliteetse interneti püsiühendusega. Kanalisatsioon ja puhastusseadmed toimivad ökoloogiliselt säästlikult. Küttemajanduses kasutatakse ökoloogiliselt puhast kütet ja see toimib ökonoomselt. Prügimajandus on organiseeritud, jäätmete taaskasutus toimib. Kohalik kaubandus on mitmekesistunud. Päästeteenistus toimib. – Inim-, materiaalseid, keskkonna- ja finantsressursse kasutatakse ratsionaalselt ja tasakaalustatult. Töö, mida inimesed teevad, on neile meelepärane ja tulus, paljud töötavad väljaspool valda. Inimesed tegelevad aktiivselt tervisespordiga, on mitmeid vaba aja veetmise võimalusi – rand, mänguväljakud, matkarajad, jalgrattateed, ratsutamisvõimalused, suusarajad, liuväli. Seltsitegevus on leidnud laia kandepinna. 3. Arengutrendid ja -mõjurid 3.1. Globaalmuutused Ülemaailmsed suundumused: Vaivara valla areng on suuremal või vähemal määral mõjutatud olukorrast, kus ka läänemaailm elab läbi olulisi muutusi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia puudutab peale teadmistest osasaamise ja tehnoloogiate rakendustega kaasnevate tegevusvaldkondade muutuse, ka muutust inimeste elulaadis. Infoühiskond loob rikkusi ja teadmisi ning jagab ümber praeguseks kujunenud võimutasakaalu ja turuosi. Ühelt poolt liigub Eesti suunas, kuhu teised Euroopa riigid on juba jõudnud, mistõttu mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid on prognoositavad. Teiselt poolt toovad globaalsed ümberkorraldused kaasa kaugeleulatuvaid muutusi elustiilis ja tööjaotuses, keskkonnaprobleemides, sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. Ülemaailmsetest suundumustest, mis senist olukorda enim mõjutavad, uusi perspektiive loovad ning millest tulenevaid võimalusi ja ohte tuleb arvestada ka Vaivara valla arengu planeerimisel: – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu ning liberaalse majanduse tulemusena süveneb globaliseerumine. Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu mobiilsuse tulemusena toimuvad kiired muutused maakera eri paikades. Uus lisaväärtus ei teki enam mitte niivõrd loodusressursside kasutuselevõtust ja masstööst, kuivõrd teadmistest ja oskustest, mis mõjutavad kapitali kasutamist, suunavad tehnoloogia arengut ja iseloomustavad tööjõu kvaliteeti; – piirkondliku stabiilsuse tagajaks ja edukuse eelduseks saab üha enam haritud ja tööalaselt kvalifitseeritud elanikkond, kes suudab käivitada elukestva õppesüsteemi, majanduskeskkonna paindlikkuse ja rakendab teadus-arendustegevust. Oluliseks muutuvad uudsed lahendused, mitte vanade ideede kaitsmine ja läbiproovitu kopeerimine; – võivad muutuda linnade senised mõjusfäärid; – avatus ja koostöö eeldavad infovahetust, mis saab toimida vaid hästi toimiva kommunikatsioonitehnoloogia olemasolul ja rakendamisel; – säästva arengu põhimõtete elluviimine aktualiseerub. Üha rohkem inimesi eelistab keskkonnasõbralikku elu- ja töökeskkonda, millest saab üks olulisi paikkonna konkurentsitegureid ja elukvaliteedi näitajaid. Jätkuvalt kasvava turismimajanduse arengut iseloomustavad järgmised trendid: – inimeste vaba aja mahu suurenemine ja territoriaalse mobiilsuse kasv, mis loob eeldused reisimise kasvavaks arenguks, uudistatakse maailma ja väärtustatakse unikaalset; – loodus ja puhas keskkond muutub üha olulisemaks turismitoote komponendiks ning reisi sihtkoha valiku mõjuriks, mis eeldab üha suuremat avaliku ja erasektori koostööd keskkonnahoiul; – järjest olulisemaks muutub turismiinfo kättesaadavus interneti vahendusel ja võimalus ka väiksemate majutuskohtade broneerimiseks ja muude teenuste ettetellimiseks. 3.2. Eesti-sisesed üldised mõjutegurid Kuigi Eesti oma identiteedi loomine on veel käimasolev protsess ja spetsialiseerumine Läänemeremaade majandusruumis alles toimub, on siirdemajandusele iseloomulik ebastabiilsus oluliselt vähenenud. Selgemaid piirjooni on hakanud võtma Eesti potentsiaalist ja geopoliitilisest asendist tulenevad võimalused rahvusvahelises tööjaotuses osalemiseks ning omakorda selle mõju Eesti kui terviku sotsiaal- ja majanduselule, looduskeskkonnale ning ruumikorraldusele on üha enam tuntavad. Vaivara valla arengut mõjutavad Eesti-siseselt enam järgmised probleemid: – Majanduse jätkuv ümberstruktureerimine on toonud kaasa muutused rahvastiku paiknemises ja tööhõives. – Demograafiliste protsesside kiire muutumine – üheaegselt toimuv elanikkonna vananemine ja vähenemine. – Venemaa jätkuv mõju Eesti arengule. Kuna Venemaa majanduslik ja poliitiline areng määrab tema sidemed teiste riikide ja regioonidega. Soodsa arengu korral on head võimalused transiitkaubanduseks ja toodete ekspordiks uutele turgudele. – Euroopa Liidu liikmeks saamisel avanevad ulatuslikud abiprogrammid, mis annavad täiendavad võimalused elatustaseme ühtlustamiseks naaberriikidega. EL struktuurifondidest kavandatakse ulatuslikku toetusmeetmestikku. Rahastatakse keskkonna ja transpordi infrastruktuuri väljaehitamist, põllumajanduslikule tootmisele alternatiivide loomist, kohaliku sotsiaalmajanduslikku arengut ja infrastruktuuri, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja teadusmahuka tootmistegevuse intensiivistamist. – Liitumine NATO-ga nõuab militaarstruktuuride ja sõjaväebaaside vastavusse viimist alliansi poolt kehtestatud standarditega. – Elukvaliteedi erinevused piirkonniti ja leibkonniti süvendavad pingeid regioonide ja sotsiaalsete gruppide vahel. Muutumas on peremudel (tuumikperede vähenemine ja poolikperede arvu suurenemine, vabaabielude arvu suurenemine). Uute globaalsete probleemide süvenemisega (narkomaania, AIDS, vägivaldsed surmad jms) suureneb vajadus sotsiaalse turvalisuse (sotsiaalkaitse-, hoolekanne ja kindlustussüsteem) järele. Üheks keerulisemaks probleemiks on laste suur osakaal vaeste hulgas. Vaesena sündinud ja kasvanud lastel on tõenäoliselt risk jääda vaeseks ka tulevikus, sest puuduvad materiaalsed võimalused ja tihti ka moraalne tugi oma võimete väljaarendamiseks, hea hariduse saamiseks ning hea tervise tagamiseks. – Regioonide konkurentsivõime eristumine investeeringute saamiseks ja osalemiseks rahvusvahelises koostöös. Eelistatud on Tallinn ja teised suuremad linnad. Samuti pakuvad potentsiaalsetele investoritele huvi transpordikoridorid ja turismipiirkonnad. 4. SWOT analüüs Tugevused – Asukoht kolme linna, Narva, Sillmäe ja Kohtla-Järve, vahel ning piir Venemaaga – Valda läbivad transiitsooned – Tallinna-Narva maantee ja raudtee – Sillamäe sadam – Toimivad suurettevõtted – põlevkivikarjäärid, Eesti Elektrijaam – Loodusressursside – liiva, kruusa, põlevkivi, lubjakivi, turba jt rohkus – Tööjõu odavus – Ettevõtluse arendamist toetav vallavalitsus – Eeldused turismi arendamiseks: looduslikud, kultuurilised ja ajaloolised – loodud on MTÜ Vaivara Tehnoküla, mille eesmärgiks on toetada ettevõtlust vallas Nõrgad küljed – Elanikkonna passiivsus – ettevõtlikkuse vähesus, huvi puudumine ettevõtlusega tegelemiseks – Elanikkonna vähene ja/või ühekülgne haridustase – Töö saamine suuresti sõltuv avaliku sektori poolt pakutavast – Koostöö naaberomavalitsustega on nõrgal tasemel – Piirkond areneb ebaühtlaselt – Keelebarjäärid ning eestlasele sobimatu kultuuriline keskkond – Ühine piir Venemaaga, mille tulemusena ebastabiilsused Venemaal kanduvad valda – Reostus, mis tuleneb Sillamäe ning Narva olmeprügilatest, Narva kroomnahakombinaadi prügilast, ehitusmaterjalide prügilast, elektrijaamade tuhaplatoodest, leelisbasseinidest, suurtööstustest – Loodusressursse raiskav suurtööstus – Põllumajanduse madalseis – Piiratud ehitustegevus kaevanduste tõttu – Ehituste turuhinnad madalad – Ida-Virumaa ja ka Vaivara valla maine seostatus kuritegevusega – Investeeringute vähesus – Tehniline infrastruktuur vananenud – Elanikkonna väiksuse tõttu on tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri väljaarendamine raskendatud Võimalused – Tuua valda välisinvesteeringuid ning luua projekte Euroopa Liidu rahastamis-skeemideks – Kasutada valla arenguks ära valda läbivaid transiiditeid, tulevast silda – piiriületamispunkti ning tulevast Sillamäe sadamat – Kasutada ära linnades olevate suurettevõtete arengust tulenevat prognoositavat peatset territooriumipuudust reserveerides nende kasvuks valla territooriumil maa-alasid. – Kasutada valla arenguks ära ümbritsevate linnade jõukamate elanike huvi maale elama asumise vastu – Kaunis looduskeskkond, kultuuriline ja ajalooline taust kasutada ära turismi arendamiseks – Arendada väikeettevõtlust, mille tulemusena paraneks elu kvaliteet, tööhõive ning suureneks ja rikastuks valla tulude baas – Arendada turismi läbi tootearenduse Ohud – Elanikkonna jätkuv passiivsus ning ettevõtmatus – Ida-Virumaa maine halvenemine – Elanikkonna edasine vähenemine ja vananemine – Valla külade ebaühtlane areng – Valla tulubaasi vähenemine ressursimaksu omavalitsusele jagatava osa vähenemise tõttu, mistõttu on raskendatud mitmete projektide teostamine. – Reostumise suurenemine ja sellega kaasnev elukeskkonna halvenemine – Kuritegevuse suurenemine – Eestlaste osakaalu vähenemine rahvastikus – Sillamäe sadama valmimisega tekkiv oht, et meri võib rannaalalt liiva ära uhtuda ja oluline turismimagnet – rannaala – kaduda 5. Asend, pindala, piirid Vaivara vald paikneb Ida-Viru maakonna idaosas. Piirneb põhjas Soome lahega, idas Narva ja Narva-Jõesuu linna ja Narva veehoidlaga, lõunas Illuka vallaga, läänes Sillamäe linna, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa ning Toila vallaga. Valla pindala on 397,97 km2, mis moodustab ligi 12 % maakonna territooriumist. Siseveekogusid on 1156,2 ha ja merepiiri on 12 km. Valla põhjaosa piirneb Kirde-Eesti lavamaal kõrge pangaga. Valla lõunaosa on Alutagusesse kuuluv metsaala, seal paiknevad põlevkivikarjäärid. Põlevkivi ja elektri tootmine on põhiline tootmistegevus valla territooriumil. Põhiosa asulatest on koondunud aga valla põhjaossa – Tallinn–Narva maantee ja raudtee ümbrusse ja teede ning mere vahelisele alale. 1. jaanuaril 2004. a seisuga elas vallas 1752 inimest. Valla territooriumil paikneb 2 aleviku ja 18 küla. Vallakeskus asub Sinimäe alevikus. 6. Ajaloolis-administratiivne kujunemine Esimesed märgid inimese tegevusest siinsel territooriumil on pärit 3000 aastat e. Kr., siis valmistati Narva lähedal esimesed savinõud. Muinasajal oli Vaivara kihelkonna maa hõredalt asustatud. Asustust tõendavad alles olevad kalmud ja kultusekivid. 1241. a Taani hindamisraamatus on märgitud 3 küla: Narva, Sirgala ja Udria. Sõdade ja vallutuste perioodi soikumisel suurenes Vaivara asustus. Enne Liivi sõda olid järgmised külad: Auvere (1361), Joala (1552), Laagna (1412), Metsküla (1498), Mustajõe (1498), Perjatsi (1498), Repniku (1499), Sõtke (1425), Tsornajõe (1399), Tunderküla (hiljem Olgina mõis 1499), Tõrvajõe (1428), Vaivara (hiljem Vana- ja Suur-Vaivara 1499), Vepsküla (1374), Vodava (1521) ja Vääsna (1521). 1558. a algas Liivi sõda. Virumaa langes Venemaa kätte. 1634. a liideti Alutaguse Liivimaa kubermanguga, 1651. a taas Eesti kubermanguga. Suur näljahäda, Põhjasõda ning sellega kaasas käinud katk hävitasid paljud rahvad, millega seoses tekkis uusasustamine soomlaste poolt, mis kestis ligemale 1740. aastani. 1776. a valmis Vaivara kirik. 19. sajandi keskpaiku avati külakoolid Vana-Sõtke, Perjatsi, Puhkova ja Soldina külas. 1869. a avas Vaivara mõisa omanik Konstantin von Korff Vaivara kihelkonnakooli. 1870. aastal läks käiku Peterburgi–Tallinna raudtee, see mõjutas oluliselt Vaivara elanikkonna majandus- ja kultuurielu. Sajandivahetusel tekkis palju ühinguid ja seltse: karskusselts «Külvaja» 1901. a, Auvere Muusika ja Kirjandusselts 1909. a, Põllumeeste Selts jt. 1910. a avati Perjatsi külas rahvamaja. I maailmasõda mõjutas taas oluliselt paikonna majandus- ja kultuurielu. Kuid juba Eesti Vabariigi algusaastail elustus taas kultuurielu rahvuslikus suunas. Enne II maailmasõda liideti Vaivara kihelkonnaga Narva ja Kose vald. Kihelkonna pindala oli siis 758 km2 ja inimesi elas kihelkonnas 9890 (1934. a), neist 2835 venelast ja 840 ingerlast. Venelased elasid peamiselt Kose vallas ja ingerlased Narva vallas. 1939. a. moodustati Auvere-Joala, ühe osa Peetri valla baasil Alutaguse vald, osa Peetri vallast liideti Vaivara vallaga. II maailmasõda hävitas ja põletas Vaivaras jälle kõik. Rahvas sunniti lahingute eest evakueeruma. Tagasipöördujaid oli vähe. Põllumajanduse kollektiviseerimisega, kolhooside ja sovhooside moodustamisega katkes talumeeste tagasipöördumine oma kodukohta täiesti. 1950. aastal allutati Alutaguse ja Vaivara vald Narva linnale. 1954. aastal rajati endiste valdade piiridesse Vaivara ja Alutaguse külanõukogud.1964. aastal reorganiseeriti Vaivara territoorium Narva linna piirkonnast Kohtla-Järve rajooniks. 1976. aastal liideti Vaivara ja Alutaguse külanõukogud Vaivara külanõukoguks, 1978. aastast Sinimäe külanõukogu. Vaivara vald taastati 5. märtsil 1993. aastal. 7. Haldusreform Vaivara vald piirneb nelja omavalitsusüksusega: Toila vald, Sillamäe linn, Narva inn ja Narva-Jõesuu linn. Valla haldusterritooriumi sees asub Kohtla-Järve linna lahusterritoorium – Viivikonna linnaosa. Ida-Viru Maavalitsuse poolt läbi viidud uuringud ja analüüsid – kokku joonistatud Narva-Jõesuu linnaga. Arvestades geopoliitilist ja rahvuslikku hetkeolukorda vallas ja ümbritsevates omavalitsustes ei ole otstarbekas lähimas perspektiivis liituda. Oleme alustanud läbirääkimisi Kohtla-Järve linnaga Viivikonna linnaosa ülevõtmiseks kokkulepitud tingimustel. 8. Rahvastik Asustustihedus valla erinevates osades on erinev, koondudes suuremate asulate ümber. Samas on ka asulate areng varieeruv – osad külad jäävad tühjaks, samas osad kasvavad. Keskmine elanike arv ruutkilomeetri kohta on 4, mis on suhteliselt väike. Rahvuslik koosseis on vallas järgmine: 64% venelasi, 27% eestlasi, 3% valgevenelasi, 2% soomlasi ja 4% muust rahvusest inimesi. 2004. aasta alguse seisuga elab Vaivara vallas 1752 inimest, nõukogude aja lõpul oli valla elanike arv 1931. Pärast taasiseseisvumisele järgnenud suuremat muulaste lahkumist on valla elanikkond püsinud suhteliselt stabiilsena. Negatiivse iibe tõttu (vähene sündide arv) väheneb see ca 20 inimest aastas. Kui 0–14aastaste arv oli 1989. a valla elanikest 21,4%, siis 2003. a 15,1%. Ka 15–64aastaste osakaal on pidevalt vähenenud, 2003. a oli see 61%. Pidevalt suureneb üksnes üle 65aastaste inimeste arv, moodustades 2003. a 24%. Seisuga 01.01.2004 Vanus Mehed Naised 0–4 45 45 5–9 36 40 10–14 62 41 15–19 72 61 20–24 61 75 25–29 58 56 30–34 48 43 35–39 50 39 40–44 69 55 45–49 85 66 50–54 79 58 55–59 37 40 60–64 39 43 65–69 45 59 70–74 30 65 75–79 24 61 80–84 14 31 85–89 3 10 90–93 1 5 97 0 1 Kokku 858 894 1752 Loomulik iive 2001 2002 2003 Sünnid 21 20 24 Surmad 31 38 25 Ränne Sünniaasta enne 1944 1945–1986 1987–2003 Kokku 2001 Valda (siseränne) 18 54 19 91 Vallast (välisränne) 5 32 16 53 sh välismaale 0 0 0 0 2002 Valda (siseränne) 15 64 20 99 Vallast (välisränne) 8 30 10 48 sh välismaale 0 5 0 5 2003 Valda (siseränne) 14 70 29 113 Vallast (välisränne) 4 36 17 57 sh välismaale 1 2 0 3 9. Tööhõive Kogu valla elanikest moodustavad töövõimelised elanikud ca 60%. Töötuse tase Vaivara vallas on iseloomulikult Ida-Virumaale kõrgem kui Eestis keskmiselt: näiteks 2003. a Ida-Virumaa 18,2% ning Eesti keskmine 10%. Aastate jooksul on Riigi Statistikaamet mõõtnud kohalike omavalitsuste lõikes detsembrikuus registreeritud töötute arvu. Aastail 2000–2003 näitab see kogu Eesti osas jõudsat vähenemist, kuid Vaivara vallas on toimunud vastupidine tendents. Registreeritud töötute arv detsembrikuus. Detsember, aasta Vaivara vald Muutus %-des võrreldes baasaastaga Eesti Muutus %-des võrreldes baasaastaga 2000 92 51330 2001 95 +3,3 50636 –1,4 2002 101 +9,8 44422 –13,5 2003 111 +20,6 40519 –21,1 Vald on tööandjaks 101 inimesele ehk 10%-le töövõimelisest elanikkonnast, sh vallavalitsuses töötab 20, Sinimäe Põhikoolis 39, lasteaias 14, Vaivara huvikeskuses 13 ja AS KA Vaiko 15 inimest. Tööd andvaid riiklikke institutsioone nagu politsei, päästeamet jne vallas ei ole. Valla töötavast elanikkonnast on 92% palgatöölised. Vaivara vallas asuvates suurettevõtetes töötab kohalikke suhteliselt vähe. Näiteks Eesti ühe suurima ettevõtte – AS Narva Elektrijaamad – töötajaist on vaid 8 valla elanikud, karjäärides töötab 11 kohalikku elanikku. Üheks probleemiks, miks valla elanikud ei saa tööd suurtööstustes, on sealne vähene tööjõuvoolavus ja ka nende ettevõtete suletus uutele töötajatele – töölisi võetakse kindlast väljakujunenud seltskonnast ning sellesse ringi sisse murda on suhteliselt raske. Põllumajandusliku taustaga elanikest on suurem osa endisest Narva sovhoosist, mille lagunemise järel nad endale uut alalist tööd leidnud ei ole. Sellel töötajate grupil puudub pikaajalise kollektiivse töökogemuse tõttu ka omaalgatuslik initsiatiiv – nad ei saa hakkama talupidamisega. 10. Loodusressursid 10.1. Metsamajandus Metsal on valla looduslike ressursside seas oluline tähtsus puiduallikana ning metsa kõrvalsaaduste – marjade, seente jms ressursina. Samuti on mets keskkonda kujundav, mõjutav ja kaitsev tegur. Narva ja Vaivara metskonna kasutuses on valla maaregistri järgi 11 004,3 ha metsamaad, mis moodustab praegu ligi 28% kogu valla maafondist. Riigimetsamaa hõlmab rannikumadaliku ja valla lõunaosa. Siiski ei ole Vaivara vallas metsa töötlemine ja metsa puiduressursside kasutamine eriti levinud. Seda järgmistel põhjustel. Eelkõige seetõttu, et puidu kvaliteet ei vasta puidutööstuse seatud nõuetele. Vaivara valla territooriumile jäävad II maailmasõja aegsed lahingupaigad ja tänu sellele on metsamassiivid lahingutegevuse tulemusena kahjustatud. Teiseks on probleemiks see, et paljudele riigimetsaaladele jäävad põlvekivikarjäärid, mis on end ammendanud ning mille alad on metsastatud ja rekultiveeritud. Seetõttu kuuluvad nad kaitsemetsade kategooriasse ning neid ei saa majanduslikult kasutada. Kolmandaks – rannikumadaliku ja Narva-Jõesuu linna ümbritsevad metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse. Neljanda põhjusena saab välja tuua metsaalade liigniiskuse, mis on kohati suureks takistuseks metsa kasutamisel ettevõtluses. 10.2. Maavarad 10.2.1. Olemasolev olukord Peamised Vaivara valla territooriumil esinevad maavarad on põlevkivi, liiv, kruus, turvas, paekivi, põhjavesi. Põhiline tootmistegevus vallas on seotud põlevkiviga – põlevkivi tootmine Narva, Sirgala ja Viivikonna karjääris ning elektrienergia tootmine põlevkivi baasil töötavas Eesti Elektrijaamas. Eesti Põlevkivimaardlast jäävad osaliselt Vaivara valda Sirgala ja Narva kaeveväljad. Nimetatud kaeveväljad on kantud riigi maavarade katastrisse. Üleriigilise tähtsusega maardlatest paikneb vallas peale põlevkivi veel osa Puhatu turbamaardlast. Kohaliku tähtsusega maavaradest esineb vallas lubjakivi, turvast, sinisavi, liiva ja kruusaliiva. Valla elu ja ressursside kasutamine on suuresti sõltuv põlevkivi kaevandamisest ja elektrienergia tootmisest. 10.2.2. Peamised probleemid • Konflikt maavarade kaevandamise, elektrienergia tootmise, keskkonnahoiu ja sotsiaalsfääri vahel: põhjaveetaseme alanemine, ulatuslikud põhjavee depressioonialad, hävinenud on metsad, põlevkivi kaevandamise ja töötlemise jäätmed saastavad keskkonda. Vt SWOT-analüüs. • Vaatamata põlevkivienergeetikaettevõtete paiknemisele valla haldusterritooriumil ei ole võimalik valla elanikel ettevõtte suletuse (nn tsunftiseaduse) tõttu tööd leida. • Põhjaveetaseme alanemise tõttu on kuivanud ja hävinenud metsad, põlevkivi kaevandamise tagajärjel on tekkinud ulatuslikud põhjavee depressioonialad. • Töötlemisejäätmed saastavad keskkonda. 11. Keskkonnaseisund ja kaitse Vajalik jätkata juba eelnevalt arengukavas püstitatud eesmärkide realiseerimist, s.o: Elanikkond peab saama tagasi kindlustunde ja kaduma Ida-Virumaa halb maine. Seada nõuded tootmistegevusele tööstuspiirkonna mõjutsoonis, et säiliks ja paraneks: • elamisväärne puhas elukeskkond kohalikele elanikele; • puhkekeskkond kohalikele ja ümbruskonna linnade tööstuskeskuste elanikele; • kohalike elanike ja ümbruskonna linnade ja tööstuskeskuste joogiveevarud ning tootmisveeallikad. 12. Elanike turvalisus Vaivara vald kuulub Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna teeninduspiirkonda. Valda teenindavad kaks konstaablit (vanemkonstaabel ja konstaabel), kelle tööruumid asuvad Sillamäe konstaablipunktis. Lisaks Vaivara vallale on nende teenindada ka Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa. Konstaablite vastuvõtt toimub esmaspäeviti Vaivara vallamajas kell 14.00–16.00 ja reedeti Olgina klubis kell 14.00–16.00. Politseiülesandeid aitavad vallas täita 8 abipolitseinikku, kes vastavalt graafikule patrullivad valla territooriumil ja võtavad osa politseioperatsioonidest. Välja on kujunenud väga hea koostöö valla ja Narva Politseiosakonna juhtkonna vahel. Moodustatud on üks Naabrivalvepiirkond Sinimäe asulas. Probleemid: – elanikkonna väike aktiivsus oma elukeskkonna turvalisemaks muutmisel; – naabrivalveprojekti oodatust aeglasem käivitumine; – Viivikonna linnaosa valla konstaablite teenindada. Päästeameti poolt teenindavad valda Ida-Virumaa Päästeteenistuse Sillamäe, Narva ja Narva-Jõesuu tugikomandod ning Narva ja Sillamäe kiirabibrigaadid. Probleemid: – tuletõrjeveevõtukohad; – tänavasildid, suunaviidad, majanumbrid; – kaart konkreetsete majapidamistega ja teedevõrgustikuga; – elanikkonna ükskõiksus oma vara tuleohutustamisel ja kindlustamisel. 13. Haridus 13.1. Alusharidus Vaivara vallas pakub alusharidust Vaivara Lasteaed, mis on vallavalitsuse allasutusena tegutsev asutus, mis võimaldab koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist, toetab perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning individuaalsuse arvestamist. Vaivara Lasteaias käib 01.01.2004 aasta seisuga 38 last. Lasteaias on kokku 13,7 pedagoogi ja 6 teenindava töötaja ametikohta. Lapsed on liitrühmades. Lasteaed on territoriaalselt jaotatud kaheks – Olgina alevikus tegutseb vene rühm ja Sinimäe alevikus vene ja eesti rühm. Lasteaial on oma traditsioonid, viiakse läbi ühisüritusi. Viimaste aastate jooksul on avanenud enam võimalusi töötajate ja lapsevanemate koolitamiseks. 13.2. Üldharidus Vaivara vallas pakub põhiharidust Sinimäe Põhikool. Gümnaasiumi vallas ei ole. Sinimäe Põhikool on Vaivara valla munitsipaalkool. Kooli teeninduspiirkonda kuulub Vaivara vald. Sinimäe Põhikool on kakskeelne üldhariduskool, mis tagab kõigile õpilastele võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks eesti või vene keeles vastavalt õpilase emakeelele. Igaühel on võrdne võimalus üleminekuks ühest klassist teise või mõne teise üldhariduskooli samasse klassi. Sinimäe Põhikooli õppekava on koostatud nii, et hõlmatud oleksid kõik tähtsad eluvaldkonnad. Õpetuse sisu valikul arvestatakse rahvuskultuuri, Euroopa ja maailmakultuuri ning teaduse saavutusi, samuti õppija kogemusi, igapäevast toimetulekut, tulevikuvajadusi ning teoreetilise ja praktilise tegevuse tasakaalu. Sinimäe Põhikoolis õpib 120 õpilast, neist 20 õpilast eesti osakonnas ja 100 õpilast vene osakonnas. Koolis tegelevad õppe- ja kasvatustööga kooli direktor, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal ja 24 õpetajat, neist 12 eesti osakonnas ja 12 vene osakonnas. Sinimäe Põhikooli õpilase moto: • mina olen kindel lüli põlvkondade reas: sillaks mineviku, oleviku ja tuleviku vahel • mõistan, et haridus on elus edasijõudmise vahend. 14. Kultuur Eestimaa on eestlaste põline asuala ning ainus koht maailmas, kus on võimalik tagada eesti rahvuse ja tema kultuuri säilimine ning areng. Vaivara vald asub väljaspool Eesti etnilist idapiiri, põhirahvust on vaid 17%, siis on prioriteediks eesti rahvuskultuuri hoidmine ja säilitamine. Samas ei tohi unustada muukeelse elanikkonna kultuuriliste vajaduste rahuldamist. Käesoleva ajal on enamik kultuuri suunatud ressursist kasutatud muukeelse elanikkonna kultuuriliste vajaduste rahuldamiseks. Kultuuritegevuse põhieesmärgiks on eesti rahvuskultuuri edendamisega tasakaalustada ebaproportsionaalne kultuurisituatsioon. Selleks on vaja soodustada omaalgatuslikku tegevust, tagada igale inimesele võimalus aktiivsemalt kultuurielus osalemiseks. 14.1. Huvikeskus ja raamatukogundus Huvikeskuse koosseisu kuuluvad Olgina ja Sinimäe rahvamaja, Olgina, Sinimäe ja Vaivara raamatukogud, muuseum. Huvikeskus on peamine valla kultuuripoliitika elluviija. Huvikeskus kureerib seltsiliikumist vallas. 14.1.1. Olgina rahvamaja-raamatukogu-spordisaal Olgina maja siseremont lõppes 2003. a. Majas on 100-kohaline saal, kulissidega, ilma lavavalgustuseta lava. Lava taga asub garderoob ja ruum audioseadmete hoidmiseks, üks ringide harjutusruum, kultuuritöötaja kabinet, garderoob. Audioseadmed on vananenud, kuid heas töökorras. Raamatukogu-teabetuba on hästi varustatud. Raamatukogu saalis asuvad avariiulid, laenutus, lastemängunurk, teabetuba, kus on arvutid internetipunkti jaoks. On eraldi fondiruum. Spordisaal on varustatud võrk-, korvpalli, poksi ja muu sporditegevuse harrastamiseks. On treenerite ruum, riietus-, duši- ja tualettruumid. Poksijad on varustatud poksiringiga ja treeninguks muude abivahendidtega. Majas on tualett ja abiruumid ning maja on varustatud üldise ventilatsioonisüsteemiga. Hetkeseis Olgina rahvamaja on tegevusega koormatud kõikidel päevadel nädalas. Rahvamajas töötavad järgmised ringid: kolm erivanuses laste tantsuringi, breiktantsuring, laulukoor, estraadiansambel, laste draamaring. Ringide tööst võtab osa ca 50 inimest. Regulaarselt toimuvad kultuuri- ja meelelahutusüritused. Spordisaal koos kõrvalruumidega on antud spordiklubi Vaivara Võti käsutusse, harrastatakse poksi, korvpalli, võrkpalli, lauatennist, malet, kabet, koroonat ja aeroobikat. Saali kasutab ka spordiklubi Sinimäe Sõnn, treeningutest võtab osa ca 60 inimest. Rahvamajas ja spordisaalis töötavad ringijuhtidena erialase haridusega spetsialistid. Rahvamaja-spordisaal on maksimaalselt koormatud. Raamatukogu-teabetuba on avatud kõikidel tööpäevadel ja laupäeval pool päeva. Osutub tasulisi teenuseid: kopeerimine paljundusaparaadil. Tagatud on omavalitsuse õigusaktide kättesaadavus elanikkonnale. Raamatukogu fondi moodustab enamuses venekeelne kirjandus. Raamatukogu külastab kuus keskmiselt 300 inimest, loetusi on 800, lugejaid 225 inimest. Tegevused Tuleb lõpetada maja välisfassaadi remont. Välja ehitada selline lavavalgustus, mida saab teisaldada ka välisürituste läbiviimisel. Varustada kultuuritööspetsialist arvutiga, ühendades ühtsesse süsteemi. Muretseda videoseadmed filmide näitamiseks ja konverentsiteenuseks. Ehitada välja kööginurk. Raamatukogu-teabetuba lülitada internetivõrku, lülituda raamatukogu-programmi URRAM, luua elektronkataloog, soetada vöötkoodilugeja. Suurendada lugejate arvu. Jätkata ja täiustada ringide ning sektsioonide tööd. Osaleda ülevallaliste kultuuriürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Osaleda aktiivsemalt maakondlikel ja vabariiklikel kultuuri-spordiüritustel. Suurendada eesti elanikkonnale suunatud ürituste arvu. Tutvustada muukeelsele elanikkonnale rohkem eesti kultuuri. 14.1.2. Sinimäe rahvamaja-raamatukogu Sinimäe rahvamaja hoone renoveeriti vallamajaks 2002. a. Raamatukogu asub amortiseerunud majas, kus on tehtud siseruumides sanitaarremonti. Ruumid jätavad puhta ja meeldiva mulje. Raamatukoguhoones on laenutusruum, raamatukogu peaspetsialisti tööruum, teabetuba-internetipunkt, rahvamaja mängudetuba, harjutusruum, muusikariistade hoiuruum ja tualett. Rahvamajal on olemas töökorras audioseadmed, mis vajavad uuendamist. Mängudetoas on televiisor ja videomagnetofon, millega näidatakse videofilme lastele ja noorukitele. Raamatukogul on üks tööarvuti, printer, skanner, paljundusaparaat. Teabetoal on üks tööarvuti ja üks AIP-arvuti. Hetkeseis Sinimäe rahvamajas töötavad naisansambel, instrumentaalansambel, draamaring. Töötab kõikidel tööpäevadel mängudetuba. Mängudetoas ja harjutusruumis viiakse läbi väiksemaid üritusi, suuremateks üritusteks üüritakse põhikooli sööklat. Raamatukogu-teabetuba on avatud kõikidel tööpäevadel ja laupäeval pool päeva. Osutatakse tasulisi teenuseid: printimine, kopeerimine paljundusaparaadil. Tagatud on omavalitsuse õigusaktide kättesaadavus elanikkonnale. Raamatukogus on olemas kodulooarhiiv. Raamatukogu külastab kuus keskmiselt 2000 inimest, loetusi on ca 5100 kuus, lugejaid 200 inimest. Tegevused Ehitada Sinimäe Rahvamaja-raamatukogu-muuseumi hoone. Rahvamajas hakkaksid tegutsema huvi- ja isetegevusringid lastele ja täiskasvanuile. Hakkavad toimuma regulaarsed kultuuri- ja meelelahutusüritused. Samuti kutsutakse esinema professionaalseid artiste. Komplekteerida raamatukoguruumid kaasaegse raamatukogumööbliga ja tehnikaga, muusikatoa sisustamine. Täiendavate lugejaarvutite soetamine. Täiustada raamatufondi komplekteerimise mitmekesisust, eriti teatmeteostega. Luua raamatufondi elektroonkataloog uue raamatukoguprogrammi URRAM baasil. Vöötkoodilugeja soetamine. Raamatukoguürituste mitmekesistamine. 14.1.3. Vaivara Raamatukogu Vaivara Raamatukogu-teabetuba asub üüritud amortiseerunud ruumides, kus puuduvad raamatukogu kaasaegseks tööks kõige elementaarsemad tingimused. Raamatukogus on arvuti, skanner, printer, koopiamasin, kolm lugejaarvutit. Mööbel on vana. Hetkeseis Raamatukogu töötab kõikidel tööpäevadel ja laupäeval pool päeva. Töötab teabetuba, osutatakse tasulisi teenuseid: printimine ja koopiate tegemine paljundusaparaadil. Tagatud on omavalitsuse õigusaktide kättesaadavus elanikkonnale. Tegevused Renoveerida raamatukogu ruumid poolde Vaivara vanasse meierei hoonesse. Samasse hoonesse tuleks ka külatuba. Sisustada raamatukogu ja külatoa ruum kaasaegse mööbliga. Raamatukogu varustada kaasaegse audio-videotehnikaga. Mitmekesistada raamatufondi komplekteerimist. Lülitada raamatukogu ühtsesse internetisüsteemi. Luua raamatufondi elektronkataloog raamatukoguprogrammi URRAM baasil. Vöötkoodilugeja soetamine. Mitmekesistada raamatukoguüritusi. Suurendada lugejate arvu. 14.1.4. Muuseum ja turism Vaivara valla territooriumil on arvukalt riiklikult kaitstavaid mälestisi (15 arheoloogia-, 7 ajaloo- ja üks ehitusmälestis) ja mälestusmärke (19) ning eespool nimetatud loetelusse mittekuuluvaid sõjalisi rajatisi (Põhjasõda, I ja II maailmasõda). Neist Sinimäed on rahvusvahelise tähtsusega kultuuriobjekt. Ehitus-arendustöid on teostatud järgnevatel objektidel: Põrguaugumäe II maailmasõja mälestusväljak, Vaivara vana kalmistu, Pargimäe I maailmasõda punkrid ja Mummassaare II maailmasõda kaevikud. Antud hetkel ühendab suuremat osa kultuuri- ja loodusväärtusi nn Vaivara matkarada, mis 2003. aastast jaguneb ajaloo- ja loodusrajaks. Muuseumihoone-ekspositsioonipind puudub, muuseumi egiidi all on arendatud välisobjekte, üles on seatud 3 infotahvlit ja 21 vaatekoha tähist. Korraldatud on ekskursioone, ajaloolise tagapõhjaga üritusi ja loodud Vaivara valla looduse ja ajaloo andmebaas. EESMÄRK – Vaivara vald – oma ajaloolist ja looduslikku pärandit säilitav, uuriv ja eksponeeriv turismipiirkond Arengu eesmärgiks on külastus- ja vaba aja võimaluste väljaarendamine ja mitmekesistamine muuseum-pargi väljaehitamisega, kultuuriliselt väärtuslike ja loodusobjektide kaitse ja eksponeerimine piirkonna atraktiivseks turismipiirkonnaks muutmise eesmärgil. Tegevused Koostada Vaivara muuseum-pargi tasuvusuuring, väärtuslike arendatavate alade määratlemine, jätkusuutlikkust kindlustav kontseptsioon ja tegevuskava. Muuseum-park hõlmaks näitusesaal-saal-raamatukoguhoonet ja vabaõhu osa. Viimane hõlmaks I ja II maailmsõja, Vabadussõja ja Põhjasõja objekte, mälestusmärke ja kalmistuid. Likvideerida rajatava huvikeskus-muuseumi asukohta risustav ehitis, suunata investeeringud prioriteetse turismitoote – Vaivara muuseum-pargi väljaehitamiseks, st huvikeskus-muuseumihoone ehitamine ja vabaõhupargi edasiarendamine. Muuseum-pargi vabaõhu osas taastada ajaloolisi rajatisi. Rajada muuseum-pargile kaasaja põhimõtetele vastav arvuti- ning audio-visuaalseid võimalusi kasutav ekspositsioon, mida toetab külastajaprogramm. Korraldada ajaloolise tagapõhjaga üritusi Ette valmistada ja läbi viia muuseum-pargi turundusstrateegia, mainekujundus ja informatsiooni levitamine Välja ehitada Vaivara muuseum-pargi Sinimägede tugiinfrastruktuur (parkimiskoht, juurdepääsu- ja käiguteed, infoviidad) Kasutada olemasolevaid ajaloolisi hooneid (Vaivara meierei ja Laagna seltsimaja) koduloolise materjali eksponeerimise kohtadena ning turismiinfopunktidena, kus on olemas internetiühendus. Edasi arendada olemasolevaid matkaradu ja välja ehitada Vaivara külast lähtuv matkarada. Matkarajale ehitada välja loodusmaja koos ööbimisvõimalusega ning turismikeskus Sõtke jõele. Ehitada puhkeotstarbelisi väikerajatisi ja Sinimäe vaatetorn,välja arendada piirkondlikke ja rahvusvahelisi huvigruppide koostöövõrgustikke kohtade miljööväärtuse tõstmise ning loodus- ja kultuuripärandi säilitamise eesmärgil Juurutada rahvusvaheliselt tunnustatud turismikvaliteedisüsteem ja koolitada turismiettevõtlusega seotud kohalikke inimesi 14.2. Vaba aeg ja sport 14.2.1. Seltsiliikumine Vallas tegutseb 5 mittetulundusühingut, nendest 2 spordiklubi – nende tegevus on kirjeldatud peatükis sport. Vallas tegutsevad Vaivara laulu- ja mänguselts «Vikerkaar», külaselts «Vanatare» ja Vaivara naisselts. Laulu- ja mänguselts «Vikerkaar» paikneb Vaivara külatoa ruumes, külaseltsil «Vanatare» renoveerimisel olev maja, naisselts kasutab valla erinevaid ruume oma tegevuse läbiviimiseks. Enamus seltsidesse kuuluvaid inimesi on eestlased, v.a spordiklubi, «Vaivara Võti». Seltsid töötavad tänu aktiivsetele juhtidele. Läbi on viidud mitmeid üritusi ka koos huvikeskusega. Tegevused Valmis ehitada külaseltsi hoone. Aktiviseerida ja laiendada tegevust. Avada Laagnal külaseltsi «Vanatare» hoones teabetuba. 14.2.2. Sport Vallas on organiseeritud kaks spordiklubi: Sinimäel – Sinimäe Sõnn ja Olginas – Vaivara Võti. Spordiklubid on registreeritud mittetulundusühingud valitud juhatustega, kes organiseerivad klubide tööd. Klubid organiseerivad sporditegevust vallas. Vastavalt volikogu otsusele ja esitatud taotlustele toetab spordiklubisid vallavalitsus iga-aastase toetussummaga. Koostöölepingu alusel saavad spordiklubid ürituste läbiviimiseks huvikeskuse eelarvest rahalisi vahendeid. Tegevused Spordiklubidel mitmekesistada oma tegevust, tõmmates kaasa lapsi ja noori. Renoveerida Sinimäe Põhikooli staadion. Kutsuda ellu intellektuaalseid spordiringe (male, kabe, lauatennis, koroona jm). Välja ehitada valgustatud suusarada Sinimägedesse, suvel kasutusel jalgrattarajana. Olginas leida ja remontida ruumid jõusaali jaoks. Ehitada asulasse spordiväljak jalgpalli ja suviste sportimisharrastuste jaoks. 15. Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalosakonna koosseisu kuuluvad osakonna juhataja, kaks hoolekandetöötajat, üks heategevustoa töötaja ja bussijuht. 15.1. Laste ja lastega perede hoolekanne Laste ja lastega perede hoolekande ülesandeks on laste arenguks soodsa keskkonna kujundamine. Lastehoolekandetööga tegeleb käesolevalt Vaivara Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja. Lastekaitsetöötaja ametikoht vallavalitsuses puudub. 2004. aasta seisuga on Vaivara vallas eestkostja määratud kolmele vanemliku hoolitsuseta lapsele ja 10 vanemliku hoolitsuseta last elavad hoolduslepingu alusel kasuperes. Asendushooldusperede koolituse PRIDE-programmi alusel on läbinud 4 kasuperet. Vaivara vallas on nelja- ja enamalapselisi peresid 7. Laste ja lastega perede hoolekandega on seotud mitmesugused toetused. Vaivara Vallavalitsus maksab omavalitsuse eelarvest täiendavaid toetusi Vaivara valla elanikele Vaivara Vallavolikogu kehtestatud määras. 15.2. Toimetulekuraskustega tööealiste hoolekanne Toimetulekuraskustega tööealistega seotud sotsiaalhoolekande alane tegevus on suunatud põhiliselt abivajajatele minimaalse sissetuleku tagamisele ning nende iseseisva toimetuleku ja tööga hõivatuse toetamisele. Toimetulekuraskustega tööealiste hoolekandega tegelevad Vaivara vallas käesolevalt sotsiaalosakonna juhataja ja kaks hoolekandetöötajat. Põhiliseks tööealiste täiskasvanute toimetulematuse põhjuseks ja ka mitmete inimeste toimetulekut mõjutavate probleemide, nagu alkoholism, narkomaania jt tagajärjeks on töötus. 2004. aasta seisuga on Ida-Viru Tööhõiveametis registreeritud töötutena 11% Vaivara valla tööealisest elanikkonnast. Põhiliseks rahalise toetuse liigiks antud hoolekande valdkonnas on valla poolt vahendatud riigieelarveline toimetulekutoetus. Toimetulekutoetust maksti vallas 2003. aastal kokku 678 500 krooni. Vastavalt Vaivara Vallavolikogu poolt kehtestatud korrale makstakse kohalikust eelarvest ka kriisiabitoetust. Lisaks on vallal kohustus võimaldada sotsiaaleluruum isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline seda endale või oma perekonnale tagama. 15.3. Eakate hoolekanne Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kaasa aidata eakate toimetulekule neile harjumuspärases keskkonnas ja teiste inimestega võrdväärseks eluks. Eakate hoolekandega tegelevad Vaivara vallavalitsuses kaks hoolekandetöötajat. Vaivara vallas elab ligi 30% üle 65-aastaseid. Üldiselt võib öelda, et eakate hoolekanne on üks paremini organiseeritud valdkondi kogu valla sotsiaalhoolekandes. Eakate hoolekandega on seotud mitmesugused Vaivara valla eelarvest finantseeritavad toetused ja teenused. 15.4. Puuetega inimeste hoolekanne Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele peab kohalik omavalitsus tagama puuetega inimestele võrdsed võimalused aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja looma iseseisvaks toimetulekuks võimalused puudest tingitud takistuste vähendamiseks. Puuetega inimeste hoolekandega tegelevad käesolevalt Vaivara vallas kaks hoolekandetöötajat. Puuetega inimeste hoolekandega on seotud mitmesugused Vaivara valla eelarvest finantseeritavad toetused ja teenused. 16. Tervishoid Vaivara valla meditsiinilise teenindamisega tegelevad kaks perearstikeskust – Narva Perearstikeskus Olgina aleviku piirkonnas ja Perearstide Keskus Neeme Sinimäe aleviku piirkonnas. Käesolevalt on avatud meditsiinipunkt Olgina alevikus. Sinimäe aleviku meditsiinipunkt suleti 2003. aasta oktoobris seoses mittevastavusega perearsti tegevuskoha tingimustele. Seoses sellega läks Sinimäe aleviku piirkonna teeninamine üle uuele vastuvõturežiimile, mille kohaselt toimub perearstide vastuvõtt Sillamäel Perearstide Keskuses Neeme ja Narvas kliinikus Aasa. Perearstide Keskus Neeme garanteerib Vaivara valla elanike koduvisiitide teeninduse ning vajadusel transpordib Vaivara Vallavalitsuse sotsiaalosakond valla eakad elanikud perearsti vastuvõtule Sillamäele ja Narva. 17. Elamumajandus Elamumajanduse areng sõltub kogu valla perspektiivist, elanikkonna maksujõulisusest. Kui areneb üldine majanduselu, areneb samaaegselt ka elamumajandus. Vaivara vallas asub neli kompaktse hoonestusega asulat, milles suurema osa elamispinnast moodustavad mitmekorruselised karpmajad. Erandiks on Vaivara küla, kus mitmepereelamute osakaal on suhteliselt väike. Nendest enamik on erastatud. Eluasemepoliitikas lähtutakse järgmistest põhimõtetest: • tagada kogu haldusterritooriumil kvaliteetsete kommunaalteenuste (soojus, vesi, kanalisatsioon, heakord, saun ja prügimajandus) kättesaadavus; • luua soodsad tingimused individuaalehituse arenguks: soodsalt kruntide jagamist perspektiivikatesse piirkondadesse, kommunikatsioonivõrkude väljaehitamist. 18. Energia- ja soojamajandus Olemasolev soojamajanduse olukord, SWOT-analüüs, strateegilised perspektiivid, missioon, põhiülesanded, lühiajalised, keskmised ja pikaajalised ülesanded on ära toodud AS ENTEH Engineering koostatud «Vaivara valla soojamajanduse arengukavas». 19. Veevarustus Olemasolevat veevarustuse olukorda kajastab ja tegevuskava sätestab OÜ Projektkeskus koostatud «Vaivara valla vee- ja kanalisatsiooni arengukava». 20. Kanalisatsioon Olemasolev kanalisatsiooni olukorda kajastab ja tegevuskava sätestab OÜ Projektkeskus koostatud «Vaivara valla vee- ja kanalisatsiooni arengukava». 21. Jäätmemajandus 21.1. Olemasolev olukord Olmejäätmed Olmejäätmete tekke ja koostise uuringuid Vaivara vallas tehtud ei ole. Üldistades Eestis tehtud uuringuid, võetakse esialgu jäätmetekkeks valla tiheasustusega asulates ~205 kg/a inimese kohta. Hajaasutuses on olmejäätmete teke mõnevõrra väiksem, hinnanguliselt 120…180 kg/a inimese kohta (sõltuvalt elamu tüübist, kaugusest lähimatest keskustest jm). Olmejäätmete sarnased jäätmed Olmejäätmete sarnaste jäätmete all mõeldakse kauplustes, hotellides jm teenindusettevõtetes, koolides jt sotsiaalasutustes tekkivaid jäätmeid, samuti ettevõtete kontori-prahti. Koos olmejäätmete sarnaste jäätmetega hinnatakse olmejäätmete keskmist teket Vaivara vallas ~300 kg/a inimese kohta, kokku tekib kuni 504 t/a (arvestades püsielanikke). Siinkohal ei arvestata valla territooriumil tegutsevate suurettevõtetega ja suvilatega. 21.2. Probleemid jäätmehoolduses ja nende lahendamine Peamised probleemid valla jäätmehoolduse korraldamisel on järgmised: 1) valla territooriumil asuvad aiandusühistud, mille alune maa kuulub teistele omavalitsustele (peamiselt Narva linn); 2) valla territooriumil on mitmed jäätmekäitlusobjektid, mida vald ei halda: – Sillamäe tahkete olmejäätmete prügila Vaivara küla, – Narva tahkete olmejäätmete prügila Arumäe küla, – Narva nahatööstuse jääkide prügila Arumäe küla, – Eesti Elektrijaama tuhaladestusalad Mustajõe küla lähistel, – AS Modulwaste ohtlike jäätmete lõppladestuspaik, – Eesti Põlevkivi Narva karjääri tööstusprügila (kasutus kuni 2009. a). Prügilatesse ja aiandusühistutesse viivate teede peenrad ja metsaalused on kujunenud omavolilisteks jäätmete mahapaneku kohtadeks. Kokku on valla territooriumil selliseid kohti üle 100, neist ligikaudu pooled on valla eelarveliste vahenditega ja ka koostöös teiste omavalitsustega korrastatud. Probleemiks on ka hüljatud põllumajandusobjektid: loomalaudad, väetiseküünid, sõnnikuhoidlad. Täiendav rahastamine on võimalik Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu, kellele on esitatud vastavad taotlused. 22. Tänavavalgustus Tänavavalgustusega on täielikult või osaliselt kaetud – Sinimäe ja Olgina alevik, Vaivara, Kudruküla, Soldina, Auvere ja Puhkova küla, neist kaasaja nõuetele vastab vaid Vaivara küla tänavavalgustussüsteem, mille uusehitus valmis 2002. aastal. 2004–2005 kaardistatakse kogu tänavavalgustussüsteemi olukord, mille tulemused lisatakse käesolevale dokumendile. 23. Heakord Vaivara vald on looduslike eelduste poolest meeldiv ja nauditav elupaik. Eesmärgiks oli valla loodus- ja muinsuskaitse ning üldkasutamisel olevate maaalade korrastamine ning seeläbi heakorrastatud ja nägusa valla maine saavutamine. Maastikuhoolduse arengusuunad: • Munitsipaalmaadel heakorratööde korraldamine lepingulistel alustel. • Üldkasutatava ujumiskoha väljaehitamine ja hooldamine. • Matkaradade rajamine, täiustamine ja hooldus lepingute alusel. • Kalmistud: – valla territooriumil asuvate kalmistute haldamiseks luua Sihtasutus; – teostada kalmistute detailplaneeringud; – korrastada kalmistute registrid; – projekteerida ja ehitada Vaivara kalmistule kabel. 24. Maakasutus Vaivara valla maafond Riigi Maa-ameti Katastrikeskuse andmetel oli seisuga 23.10.1997. aastal valla suurus 39 796,6 ha. Valla põllumajanduslik potentsiaal on väike. Mullad on küll keskmise viljakusega (valla haritavate maade keskmine hindepunkt on 40, mis on isegi veidi kõrgem Ida-Virumaa keskmisest (39), vabariigi keskmine 42), kuid põllumajandusmaade osatähtsus valla territooriumil on väike. Ühismajandite ja talude maakasutus (sh ka nende metsamaa) on kahanenud ühelt kolmandikult 18%ni kogu maakasutusest, mis kogu valla ulatuses on ainult 8% valla territooriumist. Seoses üldise põllumajanduse madalseisuga on viimastel aastatel maafondi kasutamine jäänud väheintensiivsemaks. Põllumajandusliku tootmise eeldused on osaliselt kasutamata, probleemiks on tühjad tootmishooned. Suur osa metsadest kannatab liigniiskuse all. Paljudel riigimetsamaadel paiknevad karjäärid; ammendatud põlevkivikarjääride rekultiveeritud ja metsastatud alade metsad kuuluvad kaitsemetsade kategooriasse – ei saa majanduslikult kasutada. 25. Raudtee Vaivara valda läbib Trans-Europen Network võrku kuuluv Tallinna–Tapa–Narva raudtee koos kolme vahejaamaga – Vaivara, Auvere ja Soldina. Nendes asulates ristub raudtee maanteega. Reisijaid teenindab AS Edelaraudtee. Ööpäevas läbib Vaivara valda Tallinna–Narva liinil reisirong kummaski suunas üks kord. Regulaarne kaubavedu Eesti raudteel on alates 1993. aastast suurenenud, vaid 2001. aastal oli 2%line vähenemine. Suurim transpordiartikkel on naftasaadused – 46% kaubakäivest. Kogu ca 40 miljoni tonni kaubakäive juures toimub kaubavedu läbi Narva piiripunkti 66% ulatuses, seega keskmine transiit läbi Vaivara valla ca 26,5 miljonit tonni aastas, 72 tuhat tonni ööpäevas. Euroopa transpordivõrkude arengus eelistatakse raudteetransporti maanteetranspordiga võrreldes ning pürgitakse maanteede paindlikkusele ning raudteede keskkonnasõbralikkuse sümbioosile. Konkreetsete sammudena kavatseb Eesti Raudtee: Suurendada kaubavedu, kasutades raudteed Laiendada kaasaegset infrastruktuuri, arendada olemasolevat ja juurutada uut. 1999. aastal rajatud uue sidevõrguga raudteel võeti kasutusele Vagunite Jälgimise Süsteem, mis võimaldab jälgida vagunite liikumist sõltumata ühe või mitme jaama töötamisest, millega on oluliselt muudetud raudteeliiklus turvalisemaks. Seoses Sillamäe sadama rajamisega ning sellest tulenevate kaubavoogude suurenemisega raudteel vajab lühiajalises tegevuskavas lahendamist Vaivara külas mitmetasandilise raudtee ja Sillamäe–Viivikonna maantee ristumise taastamine, mille puudumine pidurdab Vaivara küla arengut. Vald teeb laialdast selgitustööd nendele instantsidele, kellest oleneb viadukti ehitamine. 26. Lennuväli Vana-Olgina lennuvälja maadele on riik esitanud taotluse maa riigiomandisse seadmiseks. Antud teemat reguleerib Ida-Virumaa arengukava 2004+ ja RAK 2010. 27. Side Side võime jagada kolme valdkonda: internet, mobiilside ja fiksvõrk. Interneti püsiühendust on võimalik kasutada Olgina alevikus ja Vaivara külas, ülejäänud asumistes on võimalik kasutada interneti sissehelistamisteenust. Vaivara vald on esindatud kõigi mobiilsideteenust pakkuvate operaatorite poolt: EMT, Radiolinja ja Tele2. Põhimaantee Tallinn–Narva on suuremas osas, välja arvatud Hiiemetsa küla ja Narva-Jõesuu ristmiku vahelisel alal, kaetud stabiilse mobiilsidega. 2005. aastal teostada uuring – vajadused ja võimalused WIFi tugijaamade paigaldamiseks ning tasuta traadita interneti kasutamiseks valla territooriumil kõigile soovijatele. 28. Ühistranspordi korraldus Sõitjatevedu toimub lähi- ja kaugveol. Lähivedu korraldab AS Järve Bussipark Sillamäe–Kohtla-Järve linnaosade (Sirgala, Viivikonna alevikud) suunal 14 korda päevas ja AS SEBE Sillamäe–Narva suunda 13 korda päevas. Kaugvedu korraldab AS SEBE Jõhvi ja Kohtla-Järve suunal, AS SEBE ja AS Taisto Reisid Tartu ja Tallinna suunal. AS Mootor-V korraldab õpilasveoliini Viivikonna–Sillamäe–Sinimäe. 2005. aastal koostöös Ida-Viru Maavalitsusega koostatakse suunatud ja koordineeritud ühistranspordi arengukava, korraldatakse elanike liikumisvajadusuuringud, et selgitada välja nõudlus ühistranspordi teenuse järele ning eri liiki vedude korraldamise otstarbekus ja võimalused, määratakse kindlaks ühistranspordi teenindustaseme normid vallaliinidel ning koos vedajatega tagatakse nende järgimine. 29. Ettevõtlus Käsitletud põhjalikumalt Vaivara valla ettevõtluse strateegias (arengukavas). 30. Puhkemajandus 1.04.2004 seisuga on Vaivara valla territooriumil alljärgnevad tunnustatud majutusettevõtted: Puhkova külas Raudkivi talu puhkeküla ja -laager, Laagna külas OÜ Estvan Laagna hotell, lisateenus veepark, saun. Tunnustamiseks vajalikku dokumentatsiooni vormistavad alljärgnevad ettevõtted: Sinimäe alevikus FIE Pargimäe talu kodumajutus, Sõtke külas FIE Priit Orav kodumajutus, Olgina alevikus OÜ Alasenord hostel. Vaivara valla territooriumil tegutseb kolm tunnustatud retkejuhti-giidi: Priit Orav, Vambola Pilvar, Ivika Maidre. Ratsutamisteenust pakub KS Pimestiku Teenusepakkujaid ja vaatamisväärsusi ühendab Vaivara matkarada, mille arendustöid on tehtud Vaivara vallavalitsuse ja Vaivara Huvikeskuse eelarvest ARENGUEESMÄRK: 1. Vaivara matkaraja tootearendus omavalituse ja eraettevõtjate koostöös (hooldus, puhkekohtade ekspluateerimine, uute objektide arendamine). 2. Ettevõtjate koostöö soodustamine nii vallasiseselt kui ka naabervaldadega. 3. Eelduste loomine puhkemajanduse kasvuks infopunktide töö käivitamisega Laagna ja Vaivara külas, Vaivara valla turismi- ja puhkemajandust tutvustavate materjalide (voldikud, brošüürid, suveniirid jmt) väljatöötamine ning levitamine. 31. Valla juhtimisstruktuur Vaivara Vallavolikogu on 11-liikmeline. Volikogu juurde on moodustatud 8 alalist komisjoni: – revisjonikomisjon, – eelarvekomisjon, – keskkonnakomisjon, – majanduskomisjon, – korrakaitsekomisjon, – kultuurikomisjon, – sotsiaal- ja hariduskomisjon, – halduskomisjon. Vaivara Vallavalitsus on 3-liikmeline. Kooseisus vallavanem, abivallavanem ja rahandusosakonna juhataja. (Perspektiivis 5-liikmeline) Valla haldusaparaadi kooseisus on 4 osakonda: – majandus- ja maaosakond – rahandusosakond – sotsiaalosakond – kantselei ja abivallavanem eraldi struktuuriüksusena. Haldusaparaadis on avalikke teenistujaid 11. Töölepinguga töötajaid 8. (Lähiaja vajadus arendusspetsialist . . ., sotsiaalpedagoog . . ..) Vallavalitsuse juurde on moodustatud 2 alatist komisjoni: – ehituskomisjon, – alaealiste komisjon. Hallatavaid asutusi on 3: – Sinimäe Põhikool (eesti ja vene õppekeelega) – Vaivara Huvikeskus (Olgina klubi, Vaivara, Sinimäe ja Olgina raamatukogud, Vaivara seltsimaja, Vaivara muuseum-külastuskeskus), – Vaivara Lasteaed (eesti ja vene õppekeelega rühm Sinimäel, vene õppekeelega rühm Olginas). Vallavalitsus on kommunaalteenuseid pakkuva KA VAIKO AS ainuomanik. 32. Mainekujundus ja kommunikatsioon – Ajalehe edasiarendamine (operatiivsus, jõudmine iga elanikuni, elanike kaasamine) – Kodulehe edasiarendamine (tänapäevasus, operatiivsus) – Info edastamine maakondlikku ja vabariiklikku massimeediasse – Tänapäevaste valda tutvustavate infomaterjalide koostamine ja levitamine (voldikud, internet, CD, videof., DVD jne) – Valda tutvustavate meenete väljaarendamine ja levitamine (sidusus valla ajalooga, tähtsündmustega) – Valla «tähtürituste» edasiarendamine – Valla «reklaamimine»: Tallinna–Narva trassi ääres suunaviidad – Viidamajanduse korrastamine asulates (tänavasildid, majanumbrid, suunaviidad) – Avalike internetipunktide edasiarendamine – Mälestusmärkide jätkuv heakorrastamine ja eksponeerimine – Enese teadvustamine EL piirivallana ja selle «väljamängimine» – Külavanemad, seltsid, külatoad, külade teadetetahvlid – Ühisprojektid naaberomavalitsustega, sõprusomavalitsustega. 33. Vallavara Vallavaraks on Vaivara valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord on sätestatud Vaivara vallavara eeskirjaga. Vallavara jaguneb: • valitsemise otstarbeks – vallavara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele ning struktuuriüksustele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks; • tulu saamiseks – vallavara, mida ei kasutata üldiseks ja valitsemise otstarbeks ning mida ei ole otsustatud võõrandada. Avaliku halduse üheks põhifunktsiooniks on prognoosimine ja planeerimine. Tegevuse planeerimiseks vajab omavalitsus mitmesuguseid andmeid. Andmete koondamiseks oleks vaja moodustada ühtne andmebaas, mis sisaldab andmeid vallavara, kinnistute, hoonete ja rajatiste, kommunikatsioonide jpm kohta. Tabel 1 Valdkondade objektide finantseerimine 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Haridus Olgina lasteaed; Olgina, Narva mnt 8 80 000 kr 300 000 kr 400 000 kr Jah Jah Jah Jah Jah Sinimäe lasteaed 30 000 kr 40 000 kr 5 000 000 kr Ei Ei Ei Jah Ei Sinimäe Põhikool; Sinimäe, Kesk 1 410 000 kr 500 000 kr 140 000 kr Jah Jah Jah Jah Jah Haridus kokku: 520 000 kr 840 000 kr 5 540 000 kr Jah Jah Jah Jah Jah Kultuur, sport Sinimäe raamatukogu-rahvamaja; Sinimäe, Roheline 16 0 kr 0 kr 0 kr Jah Ei Ei Ei Ei Olgina rahvamaja; Olgina, Narva mnt 12 750 000 kr 100 000 kr 0 kr Jah Ei Ei Ei Ei Vaivara Muuseum-Huvikeskuse hoone; Sinimäe, Roheline tn 794 500 kr 8 000 000 kr 7 250 000 kr Jah Jah Ei Ei Ei Vaivara seltsimaja; Vaivara, Poe 3 3 009 000 kr 50 000 kr 0 kr Ei Jah Jah Ei Ei Halduskorter; Sinimäe, Uus 2–17 0 kr 0 kr 100 000 kr Ei Ei Ei Ei Ei Kultuur, sport kokku: 4 553 500 kr 8 150 000 kr 7 350 000 kr Jah Jah Jah Ei Ei Sotsiaalhooldus Sotsiaalmaja. Sinimäe, Roheline 14 100 000 kr 0 kr 0 kr Ei Ei Ei Ei Ei Sotsiaalhooldus kokku: 100 000 kr 0 kr 0 kr Ei Ei Ei Ei Ei Majandus Soojusmajandus 933 333 kr 1 053 333 kr 1 033 333 kr Jah Jah Jah Jah Jah Valla teed 1 850 000 kr 1 800 000 kr 1 870 000 kr Jah Jah Jah Jah Jah Vaivara sõja-ajaloo teemapargi info ja külastuskeskus; Sinimäe 1 839 732 kr 6 443 800 kr 200 000 kr Jah Jah Jah Jah Jah Veevarastus 399 314 kr 6 313 632 kr 4 593 427 kr Jah Jah Jah Ei Ei Majandus kokku: 5 022 379 kr 15 610 765 kr 7 696 760 kr Jah Jah Jah Jah Jah Kõik kokku: 10 195 879 kr 24 600 765 kr 20 586 760 kr Jah Jah Jah Jah Jah Tabel 2 Investeeringute finantsallikate liikumine 2005 Tehtav tööd Aasta Eelarve Laen RIP; KIK Välisabi Spons-d Fondid Erast-ne Eurorahastus Muud Kokku Soojusmajandus Majandusosakond Majasiseste küttesüsteemide balansseerimine kõikides majades 2005 200 000 kr 200 000 kr Vanade reservkatelde KIVIÕLI-80 väljavahetamine Olginas ja Sinimäel kaasaegsete ülelaadimisega, kahel kütusel töötavate automaatsete põletitega katelde vastu 2005 600 000 kr 600 000 kr Sinimäe katlamaja vedelkütusehoidla rekonstrueerimine 2005 133 333 kr 133 333 kr Kokku: 2005 933 333 kr 0 kr 0 kr 0 kr 0 kr 0 kr 0 kr 0 kr 0 kr 933 333 kr Valla teed Majandusosakond Tuulukse tee (nr 70) uue osa ehitus 700 m; remont 300 m 2005 400 000 kr 400 000 kr Tuuderi tee (nr 73) uue osa ehitus 400 m; remont 300 m 2005 300 000 kr 300 000 kr Mummassaare tee (nr 31) remont projekti järgi 2005 490 000 kr 250 000 kr 740 000 kr Pähkli tee (nr 30) kuni Mummassaare teeristini 800 m 2005 240 000 kr 240 000 kr Ljulka tee (nr ) tasandamine killustikuga 2005 70 000 kr 70 000 kr Vaivara kiriku kõnnitee (nr) 2005 50 000 kr 50 000 kr Sinimäe surnuaia tee (nr) augud täita ja sirgeks ajada 2005 50 000 kr 50 000 kr Kokku: 2005 1 600 000 kr 250 000 kr 0 kr 0 kr 0 kr 1 850 000 kr Vaivara sõja-ajaloo teemapargi info ja külastuskeskus; Sinimäe Vaivara Huvikeskus Hoonete renoveerimine 2005 250 000 kr 594 550 kr 844 550 kr Lastekodum. nõlva kindlustamine 2005 97 736 kr 847 446 kr 945 182 kr Infrastuktuuri haljastus 2005 50 000 kr 50 000 kr Kokku: 2005 397 736 kr 0 kr 0 kr 0 kr 0 kr 1 441 996 kr 1 839 732 kr Veevarastus Majandusosakond VK võrkude inventariseerimine 2005 48 620 kr 48 620 kr Veetorustikes lekete otsing 2005 37 128 kr 37 128 kr Kanalisatsioonitorude TV-uuring 2005 63 566 kr 63 566 kr Asulate VK süsteemide eelprojekt 2005 250 000 kr 250 000 kr Kokku: 2005 399 314 kr 0 kr 0 kr 0 kr 0 kr 0 kr 0 kr 0 kr 0 kr 399 314 kr Olgina rahvamaja; Olgina, Narva mnt 12 Vaivara Huvikeskus Saali valgustus 2005 150 000 kr 150 000 kr 300 000 kr Saali helitehnika 2005 150 000 kr 150 000 kr 300 000 kr Jõusaali remont 2005 100 000 kr 50 000 kr 150 000 kr Kokku: 2005 400 000 kr 0 kr 350 000 kr 0 kr 750 000 kr Vaivara Muuseum-Huvikeskuse hoone; Sinimäe, Roheline tn Vaivara Huvikeskus Hoonete projekteerimine 2005 199 500 kr 0 kr 0 kr 595 000 kr 794 500 kr Vaivara seltsimaja; Vaivara, Poe 3 Vaivara Huvikeskus Hoone renoveerimine 2005 1 824 000 kr 900 000 kr 2 724 000 kr Raamatukogu sisustus 2005 185 000 kr 185 000 kr Seltsimaja inventar 2005 100 000 kr 100 000 kr Kokku: 2005 2 109 000 kr 0 kr 900 000 kr 0 kr 3 009 000 kr Sinimäe lasteaed Vaivara Lasteaed Toidujaotuspunkt 2005 30 000 kr 0 kr 0 kr 0 kr 30 000 kr Olgina lasteaed; Olgina, Narva mnt 8 Vaivara Lasteaed Toidublokk 2005 80 000 kr 0 kr 0 kr 0 kr 80 000 kr Sinimäe Põhikool; Sinimäe, Kesk 1 Sinimäe Põhikool Staadioni remont 2005 100 000 kr 100 000 kr 200 000 kr Remont 2005 170 000 kr 170 000 kr Arvutid 2005 0 kr 0 kr Inventar 2005 40 000 kr 40 000 kr Tarkvara 2005 0 kr 0 kr Kokku: 2005 310 000 kr 0 kr 0 kr 0 kr 0 kr 100 000 kr 0 kr 0 kr 0 kr 410 000 kr Sotsiaalmaja; Sinimäe, Roheline 14 Sotsiaalosakond Tehnilise seisukorra hindamise projekt 2005 100 000 kr 0 kr 0 kr 0 kr 100 000 kr Kõik objektid 2005 6 558 883 kr 250 000 kr 1 350 000 kr 2 036 996 kr 10 195 879 kr