Abja Vallavolikogu — Abja Lasteaia arengukava aastateks 2005-2008 kinnitamine — KO, 90, 910

Võttes aluseks koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99; 75, 496; 2004, 27, 180; 30, 206; 41, 276) § 91 lõike 3, Abja Vallavolikogu otsustab: 1. Kinnitada Abja Lasteaia arengukava aastateks 2005–2008 (lisatud). 2. Määrus jõustub tagasiulatuvalt 1. veebruarist 2005. a. Volikogu esimees Piret ERG ABJA LASTEAIA ARENGUKAVA AASTATEKS 2005–2008 I. SISSEJUHATUS 1. Lasteaia arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Lasteaia arengukava lähtub Abja valla arengukavast ja lasteaia põhimäärusest. II. ÜLDANDMED Abja-Paluojal töötas lasteaed juba Eesti Vabariigi ajal. Sõda katkestas tegevuse mõneks ajaks. Pikemat aega laste päevaseks koduks olnud hoone hävis tules 1966. a. Uus hoone valmis 1973. a. Algusaastatel töötas neli aiarühma ja kaks sõimerühma. Laste arvu vähenedes suleti vaheaegadega kaks rühma. Põhjalikuma ümberehitamise käigus 1988. a ehitati väiksemaks aknad ja vahetati välja radiaatorid. Maja soojapidavus paranes. Põhjaliku ümberehitamise käigus on maja saanud uue katuse ja 2004. a vahetati välja ka aknad. Praegu töötab Abja lasteaias kolm rühma. 1. rühmas käib 14 last, 2. rühmas käib 21 last, 3. rühmas käib 19 last. Alates 1. jaanuarist 2004. a kuulub Abja Lasteaia koosseisu ka Kamara rühm, mis on liitrühm ning seal käib praegu kaheksa last. Lasteaia pedagoogiline kaader vastab kvalifikatsiooni nõuetele, kuna kõigil on pedagoogiline eriharidus ja pikaajaline töökogemus. Pidevalt arendatakse end täienduskoolituse ja erialase kirjanduse kaudu. Maja personal on pikki aastaid koos töötanud ning majas on tekkinud omapere tunne ja hea üksteise mõistmine. See tagab hea koostöö lasteaia eesmärkide elluviimisel ja tegevuse korraldamisel. Meie lasteaed asub looduslikult kaunis kohas. Alates 2003. a kuulume TERVIST EDENDAVATE LASTEAEDADE ketti. Tegeleme lasteaias süvendatult muusikaõpetusega (kolm tundi nädalas). Peale selle on meil tööl liikumisõpetaja. Tänu tema tähelepanekutele on koos õpetajatega avastatud lastel rühihäireid ning lapsed on suunatud arsti vastuvõtule. Tähtsustame lasteaias ka loodust ja oma kodukohta. III. LASTEASUTUSE ARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 1. Lasteasutuse arenduse valdkonnad ja indikaatorid Lasteasutuse arenduse valdkonnad ja neid iseloomustavad indikaatorid on: 1.1. Strateegiline juhtimine a) Arengukava b) Aasta tegevuskava c) Sisehindamine 1.2. Personali juhtimine ja koostöö a) Personali arendamine b) Koostöö 1.3. Õpikeskkonna kujundamine a) Turvalisus b) Ruumid ja maa-ala c) Õpivõimaluste mitmekesistamine 1.4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine a) Lasteasutuse õppekava üldosa b) Rühmade õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine c) Õpetamine, kasvatamine d) Mängimine, õppimine 1.5. Laste toetamine a) Lapse hariduslike erivajaduste väljaselgitamine, laste toetamine 1.6. Haridustulemuse saavutamine a) Koolivalmidus 2. Lasteasutuse missioon Lasteaia missiooniks on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja: a) luua lapsele sõbralik ja arengut soodustav keskkond ning toetada lapse loomulikku huvi saada teadmisi ja kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta; b) soodustada lapse kasvamist teisi arvestavaks inimeseks, aidata teda ümbritseva maailma mõistmisel; c) toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustada neid. 3. Lasteaia visioon Abja Lasteaed on kvaliteetset alusharidust pakkuv asutus, kuhu lapsevanemad toovad oma lapsed rõõmuga ning kus lastel on olla huvitav ja hea. 4. Lasteaia tegevuse eesmärgid Lasteaia tegevuse eesmärgid on: 1. tagada igas rühmas lapsele eakohane õpetus ja areng vastavalt tema individuaalsusele ja vanusele; 2. lapsekeskne õpetamine printsiibil lähemalt kaugemale, lihtsamalt keerulisemale koduloo abil; 3. loodusõpetuse kaudu arendada inimese ja looduse vaheliste seoste tunnetamist; 4. loovuse arendamine muusika ja kunstiõpetuse kaudu. ALAEESMÄRGID 2005/2006 Lapsekeskne õpetamine printsiibil lähemalt kaugemale, lihtsamalt keerulisemale läbi koduloo ja looduskasvatuse abil 2006/2007 Õpikeskkonna ja vahendite mitmekesistamine, ruumide võimaluste parem ärakasutamine 2007/2008 Tegevuste mitmekesistamine õues, mänguväljaku kaasajastamine 5. Hetkeseis ja arengueeldused Lasteaia hetkeseisundi määratlemisel kasutasime SWOT-analüüsi. See võimaldab anda hinnangu asutuse tegelikule seisundile ning kavandada teed edaspidiseks arenguks. Et paremini arvestada lastevanemate soovidega, oleme kasutanud küsitluslehti. Iga õppeaasta lõpul teeme kokkuvõtted ja analüüsime oma tööd. Kõike eelnevat arvestades saime lasteaia tegevustes järgmise tulemuse: TUGEVUSED

Lasteaial on olemas koolitusluba.

Lasteaed toimib eesmärgipäraselt alushariduse korraldamisel ning laste kooliks ja edasisteks õpinguteks ettevalmistamisel.

On arvestatud võimaluste piires lastevanemate soove laste elu korraldamisel ja asutuse lahtiolekuaegade kehtestamisel.

Laste elu huvitavamaks muutmisel on külastatud teatrietendusi, käidud ekskursioonidel, väljasõitudel.

Koostöö teiste asutustega-kooliga, kultuurimajaga.

Tähistame riiklikke ja traditsioonilisi rahvakalendri tähtpäevi, käime koos mardi-, kadrisandis, matkadel, looduses.

Lasteaias on tekkinud oma pere tunne, soodne mikrokliima töötajatele.

Professionaalse kaadri olemasolu.

Hea asukoht.

Rahuldava vajaliku materiaalse baasi olemasolu.

Maja üldseisund rahuldav.

Kohaliku omavalitsuse huvi lasteaia tegevuse ja arengu suhtes.

Lasteaia mõlemad köögid tunnustatud.

Vajalike tehniliste vahendite olemasolu. NÕRKUSED * Töötajate madalad palgad * Maja välisilme vajab parandamist * Mööbel vajab väljavahetamist * Mänguväljak vajab kaasajastamist OHUD * Negatiivne iive vallas * Poliitika muutumine lasteaia suhtes * Seaduste vastuolu, seaduste ebastabiilsus VÕIMALUSED * Kasutada maksimaalselt ära asutuse tugevaid külgi * Koostöö ja avatus kõigil tasanditel * Asutuse tegevuse laiem tutvustamine * Tehnilise baasi arendamine, vajalike aparaatide ostmine * Materiaalsete võimaluste parandamine: projektide kirjutamine, sponsorite otsimine, fondidest raha taotlemine projektide kaudu. * Personali arendamine * Juhtimise parandamine * Mänguväljaku kaasajastamine IV. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 2005–2008 1. STRATEEGILINE JUHTIMINE Indikaator : Arengukava Jrk Prioriteetsed tegevused Aeg Vastutaja 1. Arengukava koostamisse ja täiendamisse kaasatud personal, lapsevanemad, hoolekogu 2005 Juhataja 2. Arengukava seostatus valla arengukavaga (keldrikorruse remont, õueala kaasajastamine) 2005–2007 Juhataja Indikaator: Aasta tegevuskava Jrk Prioriteetsed tegevused Aeg Vastutaja 1. Traditsiooniliste ürituste läbiviimine Pidev Juhataja, õpetajad Indikaator: Sisehindamine Jrk Prioriteetsed tegevused Aeg Vastutaja 1. Sisehindamise kriteeriumide töölerakendamine, uuendamine 2005 Juhataja 2. Sisekontrolli tulemuste analüüs 2005. a II poolaasta Juhataja 3. Tagasiside vanematelt, hoolekogult, vallavalitsuselt Õppeaasta lõpus Juhataja, õpetajad 2. PERSONALI JUHTIMINE JA KOOSTÖÖ Indikaator: Personali arendamine Jrk Prioriteetsed tegevused Aeg Vastutaja 1. Arenguvestlustega alustamine II poolaasta Juhataja, õpetajad 2. Koolitusvajadus Arenguvestlus, muusikaõpetajate koolitus, liikumisõpetaja koolitus Õ/a Õpetajad 3. Koolitustest tagasiside andmine Pidev Pedagoogid 4. Teadmiste iseseisev täiendamine, toetudes erialasele kirjandusele Pidev Kõik töötajad 5. Teadmiste laiendamiseks kasutada ära interneti võimalusi Pidev Kõik töötajad 6. Ped. nõukogus õppe-kasvatustöö analüüs 1 kord kvartalis Juhataja, õpetajad Indikaator: Koostöö Jrk Prioriteetsed tegevused Aeg Vastutaja 1. Pedagoogide kaasamine õppe- ja kasvatustegevuse juhtimisse Pidev Juhataja 2. Koostöö jätkamine valla teiste asutustega Õ/a Juhataja, õpetajad 3. Koostöö jätkamine naaberlasteaedadega Pidev Pedagoogid, juhataja 4. Koostöö lastevanematega lapse arengu seisukohalt lähtudes, vajadusel vanema nõustamine Pidev Õpetajad, logopeedid 5. Vanemate kaasamine ühisüritustesse, tegevuste organiseerimisse Vajadusel Juhataja, õpetajad 6. Lastevanemate koosolekud – lasteaia töö ja tegevuse tutvustamine 2 korda aastas Juhataja, õpetajad 7. Hoolekogu koosolekud – asutuse paremale toimimisele kaasaaitamine 1 kord kvartalis Juhataja, hoolekogu esimees 3. KASVUKESKKONNA KUJUNDAMINE Indikaator: Turvalisus Jrk Prioriteetsed tegevused Aeg Vastutaja 1. Täpne ülesannete jaotus töökorralduses Pidev Õpetajad, juhataja 2. Tuleohutusjuhendi täiustamine 2005 Juhataja Indikaator: Ruumid ja maa-ala Jrk Prioriteetsed tegevused Aeg Vastutaja 1. Mänguväljaku vahendite mitmekesistamine, uue liivakasti ehitamine 2005–2008 Juhataja 2. Tervisekaitse nõuete täitmise kontroll Pidev Juhataja, majandusjuhataja 3. Keldrikorruse remont, tühja rühma san. remont. II korruse tühja rühma tualettruumi WC väljaehitamine. Remont Kamara rühma pesuruumis 2005–2008 Juhataja 4. Voodite ja uue sisustuse muretsemine rühmadesse 2005–2008 Indikaator: Õppimisvõimaluste mitmekesistamine Jrk Prioriteetsed tegevused Aeg Vastutaja 1. Võimlemisvahendite muretsemine 2005–2008 juhataja 2. Muusikaliste tegevusvahendite muretsemine 2005–2008 juhataja 3. Õppe- ja metoodilise kirjanduse muretsemine Pidev Juhataja, õpetajad 4. Uusimate õppematerjalidega tutvumine interneti kaudu Pidev Personal 4. ÕPETAMINE, KASVATAMINE, ÕPPIMINE Indikaator: Lasteaia õppekava üldosa Jrk Prioriteetsed tegevused Aeg Vastutaja 1. Õppekava koostamine lähtuvalt personali ees seisvatest eesmärkidest Õ/a algus Juhataja, õpetajad, muu personal 2. Õppekava arendamisel ja uuendamisel lähtuda eelneva perioodi analüüsist II poolaasta Juhataja, õpetajad 3. Õppekava koostamisel kajastada lasteaia eripära Õ/a Õpetajad, juhataja Indikaator: Rühmade õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine Jrk Prioriteetsed tegevused Aeg Vastutaja 1. Õppe-kasvatustegevus planeeritud vastavalt vanuserühmade kaupa, arvestades laste individuaalseid omadusi Õ/a algus Õpetajad 2. Rühmade aasta – tegevuskava koostamine Õ/a algus Õpetajad 3. Kuukava koostamine nädalate kaupa – iga nädal oma teema ja eesmärgid Õ/a algus Õpetajad 4. Õppe-kasvatustegevuse vastavus alushariduse raamõppekava nõuetele, arvestades lasteaia eripära ja traditsioone Pidev Juhataja Indikaator: Mängimine ja õppimine Jrk Prioriteetsed tegevused Aeg Vastutaja 1. Ruumide võimaluste parem ärakasutamine Pidev Õpetajad 2 Uute mängutsoonide loomine rühmaruumi, valikuvõimaluste suurendamine 2005 Õpetajad Indikaator: Õpetamine, kasvatamine Jrk Prioriteetsed tegevused Aeg Vastutaja 1 Õppetegevuse oskuslik planeerimine Pidev Õpetajad 2. Laste kaasamine koos tegutsema ühiste eesmärkide tähistamiseks Pidev Õpetajad 3. Loovuse arendamine kunsti ja muusika kaudu Pidev Ped. personal 4. Kasvatustegevuses lähtutakse lapse psühholoogiast Pidev Õpetajad 5. Laste positiivse suhtumise kujundamine õppimisse, õpetatava materjali jõukohasus, näitlik ja ilmekas esitus Pidev Õpetajad 6. Õppe- ja kasvatustegevuses eesti rahvatraditsioonide lastepärane kajastamine Pidev Õpetajad 7. Kodukoha looduse ja ümbruskonna vaatamisväärsustega tutvumine ekskursioonide kaudu 2 korda aastas Õpetajad 8. Laste rahvusliku ja individuaalse eripära arvestamine õppe-kasvatustegevuses Pidev Õpetajad 9. Mulgi kultuuri omapära ja eripära kasutamine õppetegevuses. Oma kultuuri ja piirkonna rahvuskultuuri omapära rõhutamine kasvatustegevuses Pidev Õpetajad Indikaator: Mängimine ja õppimine Jrk Prioriteetsed tegevused Aeg Vastutaja 1. Ruumide võimaluste parem ärakasutamine Pidev Õpetajad 2. Uute mängutsoonide loomine rühmaruumi, valikuvõimaluste suurendamine 2005 Õpetajad 3. Uute mängu- ja õppevahendite muretsemine 2005 Juhataja 4. Teatrietenduste ja kontsertide külastamine 2005 Juhataja, õpetajad 5. LASTE TOETAMINE Indikaator: Lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamine, laste toetamine Jrk Prioriteetsed tegevused Aeg Vastutaja 1. Vestlused lapsevanemaga uute laste lasteaeda tulekul Õ/a algul Õpetajad 2. Individuaalsed vaatlused ja vestlused lapsega Pidev Õpetajad 3. Arenguvestlused lapsevanemaga Alates sept 2005, üks kord aastas Õpetajad 4. Laste arengu hindamine vastavalt väljatöötatud kriteeriumidele 2 korda aastas Õpetajad 5. Vestlused perearstiga laste arengu kindlakstegemisel Vajadusel Õpetajad koostöös perearstiga 6. Lapse suunamine eriarsti juurde, vajadusel dokumentide koostamine koolipikenduse saamiseks Vajadusel Koostöös logopeed, perearst, õpetajad 7. Individuaalse õppekava koostamine erivajadusega lastele Vajadusel Õpetajad, logopeed 6. HARIDUSTULEMUS Indikaator: Koolivalmidus Jrk Prioriteetsed tegevused Aeg Vastutaja 1. Laste oskuste ja teadmiste võrdlemine alushariduse raamõppekavas toodud 7-aastase lapse eeldatava õpitulemusega Õ/a lõpus Õpetajad 2. Sotsiaalse, füüsilise arengu hindamine vastavalt väljatöötatud põhimõtetele Õ/a lõpus Õpetajad 3. Koostöö tulevase 1. kl õpetajaga laste sujuvaks üleminekuks kooli Pidev Õpetajad, juhataja 4. Pidev kontakt kooliga tagasiside saamiseks. I poolaasta Õpetajad, juhataja V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse igal aastal. Arengukava korrigeerimisel ja muudatuste tegemisel lähtub lasteaed sise- ja välishindamisest. Arengukava muudetakse

seaduslike aktide muutmisel;

seoses ped nõukogu, hoolekogu, vallavolikogu ettepanekuid arvestades;

asutuse struktuuri, töökorralduse muutmisel;

arengukava täitmisel; Arengukava kinnitab Abja Vallavolikogu.