Justiitsminister — Kohtutäiturite atesteerimise komisjoni koosseis ning atesteerimise nõuded ja viis — RTL, 123, 1771

Määrus kehtestatakse «Kohtutäituri seaduse» (RT I 2001, 16, 69) § 15 lõike 2 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrus reguleerib kohtutäiturite korralist atesteerimist. (2) Kohtutäiturite atesteerimise eesmärgiks on hinnata kohtutäiturite erialaste teadmiste ja isikuomaduste sobivust tööks kohtutäiturina. § 2. Kohtutäituri atesteerimiskomisjon (1) Kohtutäitureid atesteerib justiitsministri moodustatud kohtutäiturite atesteerimise komisjon (edaspidi komisjon). (2) Komisjon koosneb kuuest liikmest, kellest kolm on Justiitsministeeriumi ametnikud justiitsministri määramisel, üks kohtunik ja üks vandeadvokaat, kellele teeb ettepaneku komisjoni töös osalemiseks justiitsminister, ja üks kohtutäitur Eesti Kohtutäiturite Koja ettepanekul. Komisjonil on üks asendusliige, kelle määrab justiitsminister Eesti Kohtutäiturite Koja ettepanekul. (3) Komisjoni esimeheks on Justiitsministeeriumi ametnik, kelle määrab justiitsminister. § 3. Atesteerimise korraldamine (1) Komisjoni esimees otsustab atesteerimise aja ja koha ning atesteerimise järjekorra ja ajakava. (2) Komisjoni esimees võib atesteerimise korraldamiseks ning muude tehniliste tööde tegemiseks kaasata komisjoni koosseisu mittekuuluvaid Justiitsministeeriumi ametnikke. § 4. Komisjoni töökord (1) Komisjoni esimees kutsub komisjoni liikmed kokku vahetult enne atesteerimist. (2) Komisjon tutvub atesteerimise korra ja atesteeritava teadmistele esitatavate nõuetega. (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt neli liiget. Komisjoni esimehe puudumisel asendab teda vanim kohalolev komisjoni liige. (4) Komisjon võtab otsuseid vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks komisjoni esimehe hääl, esimehe puudumisel asendaja hääl. (5) Komisjoni koosolekuid protokollib esimehe määratud isik. § 5. Atesteerimise aeg (1) Komisjon atesteerib kohtutäitureid üks kord viie aasta jooksul alates kohtutäituri ametisse nimetamisest või eelmisest atesteerimisest. Kohtutäitur atesteeritakse atesteerimisperioodi viimasel aastal. (2) Kohtutäitur võib omal algatusel atesteerimist taotleda, kui tema ametisse nimetamisest või viimasest atesteerimisest on möödunud vähemalt neli aastat. (3) Atesteerimise toimumise kuupäev, kellaaeg ja koht tehakse atesteeritavale teatavaks komisjoni esimehe poolt vähemalt 30 päeva enne atesteerimise aja algust. (4) Komisjoni kuuluva kohtutäituri atesteerimise ajal asendab teda komisjoni töös kohtutäiturist asendusliige. § 6. Atesteerimiseks esitatavad dokumendid (1) Atesteerimiseks esitab kohtutäitur komisjonile: 1) täidetud ankeedi, mille vormi kinnitab justiitsminister; 2) viimase viie aasta kohta koostatud koondaruande; 3) kaebuste raamatu. (2) Kohtutäitur võib omal äranägemisel esitada komisjonile teda iseloomustavaid dokumente (iseloomustused, soovitused, tunnistused). (3) Kohtutäituri atesteerimisel esitab vastava kohtutäituri tööpiirkonna maa- või linnakohtu esimees arvamuse atesteeritava kohtutäituri sobivusest kohtutäituri ametikohale. (4) Eesti Kohtutäiturite Kojal on õigus esitada omapoolne arvamus atesteeritava kohtutäituri sobivusest kohtutäituri ametikohale. § 7. Atesteerimine Atesteerimine koosneb teadmiste kontrollist (kirjalik eksam) ja vestlusest. § 8. Atesteerimisel hinnatavad teadmised ja isikuomadused (1) Komisjon hindab kandidaadi erialaseid teadmisi valdkondades, mis on loetletud käesoleva määruse lisas 1. (2) Kohtutäitur peab omama arvutialaseid baasteadmisi, mille nõuded on sätestatud käesoleva määruse lisas 2. Arvutialaste baasteadmiste valdamist kinnitab kohtutäitur allkirjaga. (3) Isikuomaduste sobivust hindab komisjon vestluse alusel, lähtudes «Kohtutäituri seaduses» sätestatud kohtutäiturile esitatavatest nõuetest ja arvestades isiku suhtlemisoskust, üldist arengutaset ja silmaringi; analüüsivõimet, loogilisust ja argumenteeritust mõtete väljendamisel; algatusvõimet ja loovust, sealhulgas võimet töötada välja uusi lahendusi; võimet lahendada kriisiolukordi ja konfliktsituatsioone; täpsust ja korrektsust probleemide lahendamisel ja ametikohustuste täitmisel; töövõimet pingeolukorras; kohusetunnet, suutlikkust iseseisvalt otsuseid vastu võtta ja vastutada nende eest ning teisi sarnaseid omadusi, samuti ettekujutust järgmisest viiest ametipidamise aastast. (4) Komisjon võtab arvesse isiku eelnevat erialast ettevalmistust, varasemat töökogemust, tegutsemist kohtutäiturina ning tema kui kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusi. (5) Komisjonil on õigus saada kohtutelt, ametiasutustelt ja Eesti Kohtutäiturite Kojalt informatsiooni, mis on vajalik kohtutäituri poolt esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ja kohtutäituri isikuomaduste hindamiseks. § 9. Teadmiste kontroll (1) Teadmiste kontroll koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetilises osas tuleb atesteeritaval vastata viiele küsimusele ning praktilises osas lahendada kaks praktilist ülesannet. Praktiliste ülesannete lahendamisel on lubatud kasutada õigusakte. Lubamatute abimaterjalide kasutaja eemaldatakse ruumist ja teadmiste kontroll loetakse mitte sooritatuks. (2) Teadmiste kontrolli küsimused ja praktilised ülesanded koostatakse komisjoni poolt kohtutäituri atesteerimise programmi alusel (lisa 1). (3) Atesteeritav kirjutab teadmiste kontrolli osa anonüümselt, kasutades enda poolt valitud märgusõna. Märgusõna ja töö kirjutanud isiku pärisnimi viiakse kokku pärast hindamist. (4) Teadmiste kontrollis hinnatakse vastuseid teooriaküsimustele ning praktiliste kaasuste lahendamist ja põhjendamist. Hindamine toimub kuue- pallisüsteemis: 5 palli – suurepärane 4 palli – väga hea 3 palli – hea 2 palli – rahuldav 1 palli – kasin 0 palli – mitterahuldav (5) Iga hindaja hindab eraldi vastuseid teooria küsimustele ja praktiliste kaasuste lahendamist. Hinded protokollitakse. (6) Komisjon arvutab atesteeritava keskmised hinded (osahinded) nii teoreetilise kui ka praktilise teadmiste kontrolli kohta eraldi. Keskmine osahinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. (7) Teadmiste kontroll loetakse sooritatuks, kui mõlemad osahinded on vähemalt 2,10 palli. § 10. Vestlus (1) Vestluse käigus hinnatakse kandidaadi isikuomaduste sobivust vastavalt käesoleva korra paragrahvi 8 lõikele 3. Samuti on vestlusel oluline kohtutäituri poolt esitatud viie aasta koondaruanne, kaebuste raamat, kohtu esimehe ning Eesti Kohtutäiturite Koja poolt esitatud arvamus. (2) Vestluse tulemust hindab iga hindaja kuuepallisüsteemis: 5 palli – suurepärane 4 palli – väga hea 3 palli – hea 2 palli – rahuldav 1 palli – kasin 0 palli – mitterahuldav (3) Vestluse tulemus on positiivne, kui hindajate poolt antud hinnete aritmeetiline keskmine on kokku vähemalt 2,10 palli. § 11. Atesteerimise läbimine (1) Atesteerimine loetakse edukalt läbituks teadmiste kontrolli ja vestluse eduka läbimise korral. (2) Pärast teadmiste kontrolli läbimist ja vestlust teeb komisjon kinnisel nõupidamisel otsuse, kas: 1) lugeda kohtutäitur atesteerituks; 2) lugeda kohtutäitur mitteatesteerituks ja lubada ta kordusatesteerimisele. (3) Komisjoni otsuses peab olema märgitud atesteerimise toimumise aeg ja koht, osalenud komisjoniliikmete nimed ning otsus, milles sisaldub hinnete protokoll ja komisjoni arvamus isikuomaduste sobivuse kohta. (4) Komisjoni otsusele kirjutavad alla komisjoni esimees ja vähemalt kaks komisjoni liiget. (5) Otsus tehakse kohtutäiturile teatavaks kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates atesteerimise toimumise päevast. (6) Komisjoni otsuseid võib vaidlustada halduskorras. (7) Atesteerimata isiku vabastamise kohtutäituri ametist otsustab justiitsminister vastavalt komisjoni otsusele ja «Kohtutäituri seaduse» paragrahvi 16 lõike 1 punktile 8. § 12. Kordusatesteerimine (1) Korduatesteerimine toimub 30 päeva möödudes komisjoni otsusest atesteerimistulemuste kohta. (2) Kordusatesteerimise mittesooritamise korral või mõjuva põhjuseta kordusatesteerimisele mitteilmumise korral vabastab justiitsminister kohtutäituri ametist. § 13. Atesteerimisele mitteilmumine Mõjuva põhjuseta atesteerimisele mitteilmumise korral loetakse atesteeritav mitteatesteerituks ja lubatakse kordusatesteerimisele. Mõjuva põhjuse olemasolul otsustab kohtutäituri atesteerimise toimumise aja komisjon. § 14. 2001. aastal ametisse nimetatud kohtutäiturite atesteerimine Vastavalt «Kohtutäituri seaduse» paragrahvile 52 toimub 2001. aastal ametisse nimetatud kohtutäiturite esimene korraline atesteerimine 2002. aasta teisel poolel. Atesteerimisele kuuluvatel kohtutäituritel tuleb esitada käesoleva korra paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nõutud koondaruanne kogu tegevusperioodi kohta kuni atesteerimiseni. Minister Märt RASK Kantsler Mihkel OVIIR Lisa 1 KINNITATUD justiitsministri 8. novembri 2001. a määrusega nr 73 KOHTUTÄITURI ATESTEERIMISE PROGRAMM 1. Kohtutäituri õiguslik seisund 1. Ametialased kitsendused. 2. Büroo pidamise kohustus. 3. Tsiviilvastutus. 4. Saladuse hoidmise kohustus. 5. Täituri asendamine. 6. Järelevalve ja distsiplinaarvastutus. 2. Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimine, muutmine ja lõppemine. 2. Juriidiliste isikute liigid. 3. Õigusjärglus. 4. Tähtaeg ja tähtpäev. 5. Tehingud (mõiste, tahe ja tahteavaldus, tehingu vaidlustamine, kehtetus, tehingu vorm). 6. Esindus (liigid, esindaja, volitus, volikiri, volituse tähtaeg ja lõppemine, volituseta esindus). 7. Aegumine. 3. Täitemenetlus 1. Tsiviiltäitemenetluse (sundtäitmise) mõiste, olemus ja põhiprintsiibid. 2. Sundtäitmise viisid. 3. Sundtäitmise alustamise eeldused. 4. Täitedokument. 5. Kohtutäituri tasu ettemaks, kohtutäituri tasu, täitekulud, täitekulude ettemaks. 6. Kaebused täituri tegevuse peale täitemenetluse läbiviimisel. 7. Täitemenetluse alustamine, lõpetamine ja peatamine. 8. Võlgniku ja sissenõudja õigused ning kohustused menetluses. 9. Kohtutäituri õigused ja kohustused menetluses. 10. Sissenõude pööramine vallasvarale. Asjad, millele ei saa pöörata sissenõuet. 11. Arestimine. 12. Hindamine, arestitud asja hoidmine. 13. Enampakkumine. 14. Sissenõude pööramine vallasvarale eritingimustel. 15. Sissenõude pööramine kinnisvarale. 16. Sundenampakkumine. 17. Sundvalitsemine. 18. Sissenõude pööramine kinnisvarale eritingimustel. 19. Mitterahaliste nõuete sundtäitmine. 20. Hagi tagamine. 21. Välisriikide kohtuotsuste tunnustamine ning täitmine. 22. Täitemenetlus välismaal ja Eestis viibiva välisriigi kodaniku suhtes. 23 Avalik-õiguslikud rahalised nõuded. 24. Otsuste täitmine kriminaalasjades. 4. Asjaõigus 1. Asjad (mõiste ja liigid, kinnis- ja vallasasjad). 2. Kinnistusraamat (funktsioonid, organisatsioon, kanded). Märked ja järjekoht. Täitemenetlus ja kinnistusraamat. 3. Omandi mõiste ja liigid. Kaasomand, ühisomand, vallasomand, kinnisomand. 4. Kinnisomandi ulatus. Kinnisomandi kitsendused. 5. Korteriomand. 6. Hoonestusõigus. Korterihoonestusõigus. 7. Ostueesõigus. 8. Seadusjärgne ostueesõigus ja tehingu alusel seatud ostueesõigus. 9. Pandiõigus (vallaspant, käsipant, kommertspant, muud registerpandid). 10. Väärtpaberite ja õiguste pantimine. 11. Kinnipidamisõigus. 12. Kinnispant. 5. Võlaõigus 1. Isikute paljusus võlasuhtes. 2. Võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmine. 3. Kõrvalkohustused. 4. Nõuete ja kohustuste üleminek. 5. Võlasuhte lõppemise viisid. 6. Seltsing (ühise tegutsemise leping). 7. Väärtpaberid. 6. Perekonnaõigus. 1. Abieluvararežiimid. Sissenõude pööramine abielus oleva isiku varale. 7. Äriühinguõigus 1. Äriregister. 2. Sissenõude pööramine füüsilisest isikust ettevõtja varale. 3. Sissenõude pööramine osaühingu varale. 4. Sissenõude pööramine osale. 5. Aktsiaselts. 6. Sissenõude pööramine aktsiaseltsi varale. 7. Sissenõude pööramine aktsiale. 8. Välismaa äriühingu filiaal. 9. Tulundusühistu. 10. Äriühingu lõpetamine, ümberkujundamine, jagunemine ja ühinemine. 11. Vastutusega seotud küsimused. 8. Kohtutäituri vastutus 1. Kohtutäiturite vastu esitatud nõuded tsiviilprotsessis. 2. Kohtutäiturite distsiplinaarsüüteod (praktika analüüs). 9. Pankrotiõigus 1. Pankroti olemus, väljakuulutamine ja selle tagajärjed. 2. Pankrotimenetluse organid. 3. Pankrotivara moodustamine ja valitsemine. 4. Nõuded pankrotimenetluses. 5. Pankrotivara müük ja pankrotivara jagamine. 6. Kompromiss. 7. Pankrotimenetluse erisused võrreldes tsiviiltäitemenetlusega. 10. Maksuõigus 1. Riiklikud maksud. 2. Kohalikud maksud. 3. Maksumaksja ja maksu kinnipidaja põhiõigused ja kohustused. 4. Maksuhalduri õigused ja kohustused. 5. Riigilõivud. 11. Tööõigus kohtutäituri tegevuses 1. Töötamist reguleerivad seadused ning nende rakendusala. 2. Töötaja õiguslik seisund. 3. Töölepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine. 4. Kinnipidamised palgast (põhiprintsiibid). 12. Finantsarvestuse alused 1. Ettevõtte varade hindamine ja arvestus. 2. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali arvestus. 3. Tegevuse finantsplaneerimine. 4. Finantsinvesteeringud. 5. Rendiarvestus. 6. Finantsaruandluse analüüs. 13. Raamatupidamine 1. Raamatupidamisdokumendid. 2. Põhitõed raamatupidamises. 3. Raamatupidamise korraldamine. 4. Rahaasjade korraldamine. 5. Füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamise korraldus. 6. Raamatupidamise erisused ühisbüroo puhul. 7. Raamatupidamise aastaaruanne. Kantsler Mihkel OVIIR Lisa 2 KINNITATUD justiitsministri 8. novembri 2001. a määrusega nr 73 NÕUDED KOHTUTÄITURI ARVUTIALASTELE BAASTEADMISTELE 1. Põhimõisted ja terminid 1.1. Kohtutäitur peab tundma järgmisi termineid ja põhimõisteid: 1.1.1. riistvara, tarkvara, operatsioonisüsteem, rakendusprogramm; 1.1.2. arvuti põhiosad ja nende otstarve. 2. Arvuti kasutamine 2.1. Klaviatuuril olevate sümbolite ja klahvide tähenduse teadmine. 2.2. Hiire kasutamine: objekti valimine, programmi käivitamine, menüü-korralduse valimine. 2.3. Programmide käivitamine, programmi töö korrektne lõpetamine, andmete salvestamine. 2.4. Tööakna elemendid (tiitliriba, menüüriba, nupuribad, kerimisribad); tööakna nihutamine, peitmine, suuruse muutmine, sulgemine. 2.5. Nupuribade toomine ekraanile ja nende peitmine. 2.6. Mitme programmi paralleelne kasutamine; töölaua (Desktop) korrastamine. 3. Failid ja kaustad 3.1. Faili ja kausta mõiste, failitüübid, faili nimi, faili nime laiend. 3.2. Failisüsteem; liikumine kaustapuus. 3.3. Uue kausta/alamkausta loomine. 3.4. Uue faili loomine ja selle salvestamine kõvakettale õigesti valitud kausta. 3.5. Faili salvestamine flopikettale. 3.6. Kaustade sisu uurimine, etteantud kaustas olevate failide arvu leidmine, failide järjestamine suuruse, nime, tüübi või salvestamisaja järgi. 3.7. Failide kopeerimine ja ümberpaigutamine (teisaldamine). 3.8. Failide kustutamine. 3.9. Faili nime muutmine. 3.10. Failide otsimine erinevatelt ketastelt; asendussümbolite * ja ? kasutamine failide otsimisel. 4. Tekstitöötlus 4.1. Töö olemasoleva dokumendiga: 4.1.1. dokumendi avamine; 4.1.2. teksti sisestamine (väikesed kogused); 4.1.3. teksti lisamine; 4.1.4. teksti kustutamine; 4.1.5. muutuste salvestamine kettale; 4.1.6. teksti salvestamine uue dokumendina; 4.1.7. teises formaadis faili avamine ja salvestamine. 4.2. Uue dokumendi loomine: 4.2.1. teksti sisestamine; 4.2.2. teksti lisamine; 4.2.3. teksti kustutamine; 4.2.4. teksti salvestamine ja dokumendile nime panemine. 4.3. Teksti ümberpaigutamine ja korrigeerimine dokumendis: 4.3.1. märgistamine, lõikamine, kleepimine, kopeerimine; 4.3.2. kopeerimine dokumendi piires või teise dokumenti; 4.3.3. sõnade automaatne otsimine ja asendamine. 4.4. Teksti välimuse muutmine: 4.4.1. kaldkiri; 4.4.2. rasvane kiri; 4.4.3. allajoonimine; 4.4.4. fontide muutmine; 4.4.5. üla- ja alaindeksi moodustamine. 4.5. Lehekülje kujundus: 4.5.1. paberi orientatsioon, äärisjooned; 4.5.2. teksti rajastamine; rea vahe muutmine; 4.5.3. teksti paigutamine veergudesse (ka lõigu kaupa keset teksti); 4.5.4. nummerdatud ja nummerdamata loendite loomine, erinevate loendieraldussümbolite valimine ja kasutamine; 4.5.5. piirjoonte ja varjutuse lisamine; 4.5.6. päise ja jaluse loomine; 4.5.7. leheküljenummerduse kasutamine; 4.5.8. sundleheküljevahetus; 4.5.9. poolitamine vastavalt vajadusele; 4.5.10. standardtekstistiilide kasutamine. 4.6. Töö tabelitega: 4.6.1. tabeli loomine dokumendis; 4.6.2. ridade ja veergude lisamine, eemaldamine; 4.6.3. tabeli raamimine, kujundamine, toonimine; 4.6.4. tabeli sorteerimine. 4.7. Seosed teiste dokumentide ja programmidega: 4.7.1. tabelite ja piltide importimine; 4.7.2. teksti lisamine teisest dokumendist; 4.7.3. klaviatuuril mitteleiduvate sümbolite lisamine (©, ®, &, ....). 4.8. Teksti keele määramine ja õigekirjakontroll. 4.9. Dokumendi trükkimine: 4.9.1. trüki eelvaatlus; 4.9.2. koopiate arvu muutmine; 4.9.3. dokumentide ja dokumendi osa (valitud lehekülgede, aktiivse lehekülje, märgitud bloki) väljatrükkimine. 5. Tabeltöötlus 5.1. Töö olemasoleva tabeliga: 5.1.1. salvestatud tabeli avamine; 5.1.2. andmete muutmine; 5.1.3. ümberarvutuste teostamine; 5.1.4. lahtrite teisaldamine, kopeerimine ja kustutamine; 5.1.5. ridade ja veergude lisamine, kustutamine, kopeerimine, teisaldamine ja peitmine; 5.1.6. mitme töölehe kasutamine; 5.1.7. tabeli salvestamine. 5.2. Uue tabeli loomine: 5.2.1. uue tabeli kavandamine; 5.2.2. tabeli täitmine andmetega; 5.2.3. eri andmevormingute kasutamine andmete sisestusel ja esitusel – tekst, arv, valemid, kuupäev ja kellaaeg. 5.3. Tabeli kujundamine: 5.3.1. lahtrite formaatimine – kirjastiilid, kirjasuurus, raha vorming, protsent, komakoha liigutamine; 5.3.2. teksti kirjutamine üle veergude; 5.3.3. tabeli lahtrite raamimine ja toonimine (varjutus); 5.3.4. veeru laiuse ja rea kõrguse muutmine. 5.4. Andmete sorteerimine (ühe ja mitme tunnuse järgi). Arvutused tabelis: 5.4.1. lahtri(te) suhteline ja absoluutne aadress(id); 5.4.2. põhifunktsioonide kasutamine kasutades programmitarka (Function Wizard) – nt summeerimine, keskmine, maksimum, miinimum; 5.4.3. valemite koostamine (+, –, /, *) ja kopeerimine. 5.5. Diagrammi loomine: 5.5.1. diagrammitüüpide valimine andmete ülevaatlikuks esitamiseks ja analüüsiks; 5.5.2. diagrammide loomine kasutades programmiabistajat (Chart Wizard). 5.6. Diagrammi parameetrite muutmine: 5.6.1. graafikutüübi muutmine; 5.6.2. nimede ja väärtuste lisamine; 5.6.3. diagrammi pealkirja lisamine ja eemaldamine; 5.6.4. legendi lisamine ja eemaldamine; 5.6.5. telgede pealkirjade lisamine ja eemaldamine. 5.7. Dokumendi päise ja jaluse loomine. Tabeli trükkimine: 5.7.1. trüki eelvaatus; 5.7.2. tabeli paigutus paberile (paberi orientatsioon, äärisjooned); 5.7.3. tabeli trükkimine; 5.7.4. diagrammi trükkimine. 6. Internet 6.1. Elektronkiri (e-mail): 6.1.1. kirjavahetusprogrammi avamine, elektronkirja lugemine; 6.1.2. elektronkirja kirjutamine, vastamine saabunud kirjale, saabunud kirja tsiteerimine vastuses, elektronkirja edasisaatmine (forward); 6.1.3. kirja salvestamine kausta, kirja kustutamine, salvestatud kirja taasavamine, kirja salvestamine failiks; 6.1.4. aadressraamatu koostamine ja kasutamine; 6.1.5. kirjaga kaasapandud failide salvestamine etteantud kataloogi, faili lisamine kirjale. 6.2. World Wide Web: 6.2.1. brauseri käivitamine, viitade kasutamine, tagasipöördumine eelmise vaadeldud lehekülje juurde; 6.2.2. lehekülje avamine URL-i kasutades, avatud lehekülje URL’i ja tiitli leidmine, sama raamidega (frames) lehekülje puhul raami sees oleva faili kohta; 6.2.3. sõna(de) otsimine veebileheküljelt, leheküljel oleva teksti kopeerimine tekstifaili; 6.2.4. otsimine WWW-s, otsingumootori kasutamine ühe serveri (saidi) piires (nt arhiivis); WWW-lehekülje trükkimine, WWW-lehekülje salvestamine HTML- või teksti kujul. Kantsler Mihkel OVIIR