Väärtpaberituru seadus

Käesolev seadus reguleerib väärtpaberite avalikku pakkumist, investeerimisühingute tegevust, investeerimisteenuste osutamist, väärtpaberiturgude ja väärtpaberiarveldussüsteemide toimimist ning järelevalve teostamist väärtpaberituru ja selle osaliste üle.

(1) Väärtpaber käesoleva seaduse tähenduses, ka selle kohta dokumenti väljastamata, on

1) aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus;

2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud väärtpaber;

3) märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid;

4) investeerimisfondi osak;

5) emiteeritud võlakohustus tähtajaga kuni üks aasta, millega tavaliselt kaubeldakse rahaturul (rahaturuinstrument);

6) tuletisväärtpaber;

7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus.

(1¹) Vahetusväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on

1) vahetusvõlakiri äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591; 2004, 86, 582; 89, 613) §-s 241 sätestatud tähenduses;

2) vahetusvõlakiri, mida võib vahetada üksnes emitendi tütarettevõtja aktsia vastu – asendusvõlakiri;

3) võlakiri, millega kaasneb omandamisõigus emiteeritavale aktsiale (ostutäht) – optsioonivõlakiri (ostutähega võlakiri).

(2) Tuletisväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber, mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt

1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast;

2) intressimäärast;

3) väärtpaberiindeksist;

4) valuutavahetuskurssidest;

5) krediidi- ja muudest riskidest;

6) kauba või väärismetalli börsi- või turuhinnast.

(3) Väärtpaberiteks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid.

Reguleeritud väärtpaberiturg (edaspidi reguleeritud turg ) on avalikkusele otseselt või kaudselt kättesaadav organisatsiooniliste, õiguslike ja tehniliste lahenduste süsteem, mis on moodustatud väärtpaberitega korrapärase kauplemise võimaldamise eesmärgil ja kus selleks võimaldatakse erinevate isikute poolt üksteisele eri- või üheaegselt ettepanekute tegemine väärtpaberitega tehingute tegemiseks, samuti väärtpaberitega tehingute tegemine.

Väärtpaberituru osaline on emitent, investor ja väärtpaberituru kutseline osaline.

Emitent käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida.

(1) Investor käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid.

(2) Kutseline investor käesoleva seaduse tähenduses on

1) krediidiasutus;

2) kindlustusselts või muu õigusaktidega sätestatud kindlustusandja;

3) investeerimisühing;

4) fondivalitseja;

5) investeerimisfond;

6) Eesti Pank;

7) Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu;

8) välisriikide keskpangad ning muud välisriigi isikud, keda vastavate riikide seaduse alusel loetakse kutselisteks investoriteks.

(3) Kutseliseks investoriks käesoleva seaduse tähenduses on ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata finantseerimisasutus, keda väärtpaberituru kutseline osaline käsitab kutselise investorina ja kes on seda väärtpaberituru kutselisele osalisele kirjalikult kinnitanud.

(4) Rahandusministri määrusega võib kehtestada nimekirja avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest, sihtasutustest ja riigi osalusega äriühingutest, keda samuti loetakse käesoleva seaduse tähenduses kutselisteks investoriteks.

(1) Väärtpaberituru kutseline osaline on

1) investeerimisühing;

2) krediidiasutus;

3) reguleeritud turu korraldaja;

4) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja;

5) muu seadusega sätestatud isik.

(2) Investeerimisühing käesoleva seaduse tähenduses on aktsiaselts, mille püsivaks tegevuseks on kolmandatele isikutele investeerimisteenuste osutamine kas eraldi või koos investeerimiskõrvalteenustega.

Pakkumiskava käesoleva seaduse tähenduses on emitendi kava, mille kohaselt emiteeritakse kestvalt või korduvalt sama liiki võlakohustusi või igas vormis ostutähtesid kindlaksmääratud emiteerimisperioodi jooksul tingimusel, et iga 12-kuulise perioodi jooksul toimub nimetatud väärtpaberite vähemalt kaks eraldi emiteerimist.

(1) Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostab Finantsinspektsioon (edaspidi inspektsioon ) käesoleva seaduse ning Finantsinspektsiooni seaduse (RT I 2001, 48, 267) alusel.

(2) Kui investeerimisühing kuulub finantskonglomeraati kindlustustegevuse seaduse (RT I 2004, 90, 616) § 187 tähenduses, teostatakse järelevalvet investeerimisühingu kui finantskonglomeraadi üksuse üle vastavalt kindlustustegevuse seaduse 11. peatüki 3. jaos sätestatule.

(1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.

(2) Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult.

(3) Osalus on kaudne, kui

1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga;

2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut;

3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga;

4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks.

(1) Isiku kontrollitav äriühing käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, mille puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest

1) isik omab äriühingus enamikku aktsiate või osaga esindatud häältest või omab täis- või usaldusosanikuna enamikku häältest;

2) isik, olles äriühingu täis- või usaldusosanik, osanik või aktsionär, omab õigust nimetada või tagasi kutsuda selle äriühingu nõukogu või juhatuse liikmete enamikku;

3) isik, olles ise äriühingu täis- või usaldusosanik, osanik või aktsionär, kontrollib üksinda enamikku häältest vastavalt teiste täisosanikega, usaldusosanikega, osanikega või aktsionäridega sõlmitud kokkuleppele.

(2) Emaettevõtjale kuuluvaks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel tema kontrollitava äriühingu omatavad hääleõigused ning õigused nimetada ja tagasi kutsuda, samuti emaettevõtja või tema kontrollitava äriühingu arvel ja oma nimel tegutseva isiku omatavad vastavad hääleõigused.

(3) Hääleõiguse kindlaksmääramisel loetakse isikule kuuluvaks

1) isikule isiklikult kuuluvad hääled;

2) isiku jaoks kolmanda isiku poolt oma nimel valitsetavad hääled;

3) isiku kontrollitavale äriühingule kuuluvad hääled;

4) hääled, mis kuuluvad kolmandale isikule, kellega isikul on sõlmitud kokkulepe, mis kohustab pooli kooskõlastatud hääletamise teel rakendama ühtset poliitikat vastava äriühingu juhtimisel;

5) kolmandale isikule kuuluvad ja selle kolmanda isiku või tema kontrollitava äriühinguga sõlmitud ning vastusoorituse eest häälte ajutist loovutamist isikule või tema kontrollitavale äriühingule sätestava kirjaliku lepingu alusel teostatavad hääleõigused;

6) tagatiseks olevate aktsiatega esindatud hääled, välja arvatud juhul, kui tagatise saanud isikul (aktsiate ajutine omaja) on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest isiku kasuks loobunud;

7) kolmanda isiku kasuks koormatud aktsiatega esindatud hääled, välja arvatud juhul, kui isikul, kelle kasuks aktsiad koormati, on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest isiku kasuks loobunud;

8) isikule tagatiseks antud või isiku kasuks koormatud aktsiatega esindatud hääled juhul, kui isikul on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest loobunud;

9) hääled, mida isikul või igal käesoleva lõike punktides 2–8 nimetatud isikul on õigus kirjaliku lepingu kohaselt üksnes oma tahteavalduse alusel omandada;

10) isiku hoiul olevate aktsiatega esindatud hääleõigused, mida isik võib teostada enda suva kohaselt vastavate aktsiate tegelike omanike hääleõiguse teostamise juhtnööride puudumise korral.

(4) Aktsiatega esindatud häälte saamiseks käesoleva paragrahvi l��ike 3 tähenduses loetakse ka

1) vahetusväärtpaberi vahetamist hääleõigust andvaks aktsiaks;

2) märkimistõendis dokumenteeritud õigust omandada aktsiatest tulenev hääleõigus aktsiate saamisel;

3) eelisaktsia omaniku poolt hääleõiguse omandamist.

(1) Väärtpaberite pakkumisena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse igasugust ettepanekut väärtpaberite omandamiseks.

(2) Väärtpaberite pakkumisena käesoleva seaduse tähenduses on käsitatavad ka

1) kutse pakkumise tegemiseks;

2) väärtpaberite emiteerimine;

3) pakkumised, mille tingimuste kohaselt pakutavad väärtpaberid emiteeritakse või antakse investorile üle kolmanda isiku poolt.

(1) Iga väärtpaberite pakkumine on avalik, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.

(2) Väärtpaberite pakkumist ei loeta avalikuks, kui väärtpabereid pakutakse üksnes

1) kutselistele investoritele või

2) eelnevalt nimeliselt kindlaksmääratud mitte rohkem kui 100 isikule või

3) ühe pakkumise hinnaga kokku kuni 40 000 eurot väärtpaberite emiteerimise või pakkumise otsuse tegemise päeva seisuga või

4) omandamiseks üksikult või kogumis vähemalt 40 000 euro eest iga investori kohta väärtpaberite emiteerimise või pakkumise otsuse tegemise päeva seisuga.

(1) Väärtpaberite emissioon käesoleva seaduse tähenduses on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon ).

(2) Väärtpaberite emissiooni seeriatena loetakse üheks emissiooniks.

(1) Käesoleva seaduse 3.–6. peatükis väärtpaberite kohta sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud väärtpaberitele ning nende hoidmistunnistustele, samuti § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud rahaturuinstrumentidele, mida ei ole emiteerinud krediidiasutus.

(2) Käesoleva seaduse 3. ja 4. peatükis sätestatut kohaldatakse välisriigi emitendi väärtpaberite avalikule pakkumisele Eestis, kui käesoleva seaduse 5. peatükist ei tulene teisiti.

(1) Kui käesoleva seaduse §-s 17 ei ole sätestatud teisiti, on emitendi väärtpaberite pakkumist korraldav isik (edaspidi pakkuja ) seoses väärtpaberite avaliku pakkumisega Eestis kohustatud avalikustama selle kohta prospekti (edaspidi prospekt ).

(2) Prospekt tuleb avalikustada hiljemalt väärtpaberite avaliku pakkumise (edaspidi pakkumine ) väljakuulutamise päeval.

(3) Prospekt peab pakkumise kehtivuse ajal olema avalikkusele (eelkõige kõigile investoritele ja teistele huvitatud isikutele) kättesaadav.

(4) Prospekti asemel võib avalikustada käesoleva seaduse §-s 157 nimetatud noteerimisprospekti (edaspidi noteerimisprospekt ).

(1) Enne avalikustamist ja pakkumise väljakuulutamist tuleb prospekt inspektsioonis registreerida.

(2) Pakkumiskava puhul tuleb prospekt registreerida vaid enne esmakordset väärtpaberite emiteerimist.

(3) Enne pakkumiskava kohaselt toimuvat igakordset väärtpaberite emiteerimist peab pakkuja inspektsioonile esitama käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud prospekti lisa või kirjaliku kinnituse käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud muudatuste puudumise kohta koos väärtpaberite emiteerimise tingimustega.

Prospekti ei pea avalikustama ega registreerima, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest

1) sama pakkumise raames emiteeritud väärtpaberite või pakutavate väärtpaberite aluseks olevate väärtpaberite kohta on prospekt juba varem registreeritud;

2) äriühingu või sellega ühte konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu poolt emiteeritud väärtpabereid pakutakse üksnes ühe või mitme sellesse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu poolt selle äriühingu töötajatele, sealhulgas endistele töötajatele, või nõukogu ja juhatuse liikmetele;

3) pakutavate väärtpaberite emitendiks on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik (edaspidi lepinguriik ), Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni täisliikmesriik või sellise riigi keskpank tingimusel, et pakutavate väärtpaberite emitent ei ole oma kohustuste täitmisel viimase viie aasta jooksul sattunud makseraskustesse;

4) pakutakse käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 2 või 5 nimetatud väärtpabereid, mis on tingimusteta ja tühistamatult garanteeritud käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud riigi või keskpanga poolt või mille emitendiks on Tagatisfond, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa või Garantiifond;

5) pakutavate väärtpaberite emitendiks on lepinguriigi kohaliku või regionaalse omavalitsuse üksus või rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub üks või mitu lepinguriiki;

6) v��ärtpabereid pakutakse seoses äriühingu ülevõtmispakkumisega käesoleva seaduse §-s 165 sätestatud tähenduses;

7) väärtpabereid pakutakse seoses äriühingu ühinemisega;

8) väärtpabereid pakutakse seoses fondiemissiooniga;

9) pakutakse aktsiaid või nendega võrdsustatud väärtpabereid, mis on vahetatavad sama aktsiaseltsi sama liiki juba emiteeritud aktsiate vastu, kui sellega ei kaasne nimetatud aktsiaseltsi aktsiakapitali suurenemine;

10) pakutakse aktsiaid, mis omandatakse vahetusväärtpaberite vahetamise või ostutähega seotud õiguse kasutamise tulemusel, kui selliste vahetusväärtpaberite või ostutähtede prospekt või noteerimisprospekt on juba Eestis avalikustatud;

11) pakutakse lepinguriigis registreeritud emitendi poolt emiteeritud väärtpabereid, mille suhtes nimetatud riigi õigusaktide kohaselt ei ole vastavalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89) artiklis 4 sätestatule kehtestatud prospekti avalikustamise kohustust;

12) pakutakse väärtpabereid, mis on noteeritud Eestis tegutseval väärtpaberibörsil või mille suhtes on sellisel börsil algatatud noteerimismenetlus;

13) pakutakse kestvalt või korduvalt emiteeritavaid Tagatisfondi seaduse (RT I 2002, 23, 131; 57, 357; 102, 600; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 252; 90, 616) § 24 lõikes 3 nimetatud ja lepinguriigi hoiuste tagamise skeemiga tagatud hoiusesertifikaate, mis ei ole allutatud, vahetatavad, asendatavad, teist liiki väärtpaberite omandamis- või vahetamisõigusega ega ole tuletisväärtpaberite alusvaraks.

(1) Prospekti registreerimiseks tuleb inspektsioonile esitada vastav taotlus. Taotluse vormi kehtestab rahandusminister oma määrusega.

(2) Taotlusele tuleb lisada prospekt, käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud otsus (edaspidi pakkumise otsus ), tõend riigilõivu tasumise kohta ning emitendi ja pakkuja põhikirja olemasolu korral nende ärakirjad.

(3) Kui taotlemisel esitatud dokumendid ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, nõuab inspektsioon dokumentide õigusaktidega vastavusse viimist inspektsiooni poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul.

(4) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks võib inspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest ja saada suulisi selgitusi käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud isikult, tema esindajalt ning põhjendatud vajaduse korral kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja prospekti registreerimise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

Pakkumise otsuses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed pakutavate väärtpaberite ja pakkumise kohta

1) väärtpaberite arv ja liik;

2) ühe väärtpaberi nimiväärtus;

3) tähtaeg, kui väärtpaberid on tähtajalised;

4) väärtpaberitest tulenevad õigused ja kohustused;

5) müügihind või selle määramise põhimõtete kirjeldus;

6) üle- ja alamärkimise tagajärjed;

7) pakkumise alguse ja lõpu eeldatav aeg.

(1) Inspektsioon teeb otsuse prospekti registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta 20 päeva jooksul registreerimise taotluse või õigusaktidega kooskõlla viidud dokumentide esitamisest arvates.

(2) Registreerimisest keeldumise korral peab otsus sisaldama põhjendust, prospekti registreerimise korral registreerimisnumbrit.

(3) Otsuse prospekti registreerimise või sellest keeldumise kohta edastab inspektsioon viivitamata taotlejale.

Inspektsioonil on õigus keelduda prospekti registreerimisest, kui

1) pakkumise tingimused on vastuolus kehtivate õigusaktidega, emitendi põhikirjaga või reguleeritud turu reglemendiga;

2) prospekt ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning tegemist on oluliste puudustega;

3) pakkuja ei ole taotlemisel esitanud kõiki õigusaktidega ettenähtud dokumente või nimetatud dokumendid on omavahel vastuolus või ei ole täidetud käesoleva seaduse § 18 lõikes 3 sätestatud nõuet.

(1) Prospekt peab sisaldama kogu olulist ja informeeritud investeerimisotsuse tegemiseks vajalikku teavet pakkumise, pakutavate väärtpaberite ning emitendi, tema finantsseisundi ja tulevikuperspektiivide kohta, samuti muude asjaolude kohta, mis mõjutavad või võivad mõjutada pakutavate väärtpaberite hinda.

(2) Prospektis esitatud andmed peavad olema õiged, üheselt mõistetavad ja mitteeksitavad. Prospekt peab olema koostatud selliselt, et prospekti kasutajal oleks sellest lihtne vajalikku teavet saada.

(3) Prospekt peab olema koostatud eesti keeles. Rahandusminister võib kehtestada oma määrusega erandid, mille puhul inspektsioon võib lubada prospekti või mõne selle osa koostamist mõnes muus keeles.

(4) Prospektis peab olema näidatud, millise kuupäeva seisuga on esitatud selles kajastatud andmed. Prospektis esitatud teave peab olema seisuga, mis ei ole varasem kui 10 päeva enne prospekti registreerimise taotluse esitamist inspektsioonile.

(5) Nõuded prospekti ja selles esitatava teabe kohta, samuti erisused prospektis avaldatavate andmete koosseisu suhtes kehtestatakse rahandusministri määrusega. Erisuste kehtestamisel lähtub rahandusminister emitendi, pakutavate väärtpaberite ja pakkumise eripärast, arvestades asjaolusid, mille korral võib põhjendatult eeldada, et teave pakutavate väärtpaberite emitendi või nende tagaja maksevõime kohta on avalikkusele piisavalt kättesaadav või emitendi maksevõimet võib lugeda piisavalt tõendatuks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud rahandusministri määruses sätestatud ulatuses võib erisuste rakendamise otsustada inspektsioon.

(1) Prospektis sisalduva teabega seotud mis tahes uued olulised asjaolud, vead või ebatäpsused, mis võivad mõjutada väärtpaberite suhtes hinnangu andmist ning mis ilmnevad pärast prospekti registreerimist ja enne pakkumise algust või pakkumiskava puhul enne igakordset väärtpaberite emiteerimist, peab pakkuja viivitamata kajastama prospekti lisas.

(2) Prospekti lisa registreeritakse inspektsioonis ja tehakse avalikkusele viivitamata kättesaadavaks. Prospekti lisa on prospekti lahutamatu osa.

(3) Prospekti lisale kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 20–22, 24, 32–34 ja 36 prospekti kohta sätestatut.

(1) Prospektis sisalduvate andmete õigsust peavad kinnitama oma allkirjaga kõik emitendi juhatuse või seda asendava organi liikmed ja vähemalt üks esindusõigust omav pakkuja juhatuse või seda asendava organi liige.

(2) Prospektis sisalduva majandus- või poolaastaaruannetes kajastatud teabe õigsust peab oma allkirjaga kinnitama audiitor.

(1) Kui prospekt sisaldab väärtpaberite väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, siis hüvitab emitent või pakkuja pakutud väärtpaberi omanikule põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja prospektis esitatud teabe vahel, kui emitent või pakkuja oli teadlik või oleks pidanud olema teadlik antud erinevustest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka prospekti mittetäielikkuse, asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui prospekti mittetäielikkus tuleneb varjamisest emitendi või pakkuja poolt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise kohustus lasub emitendil või pakkujal ka juhul, kui prospektis on märgitud teabe saamise allikaks kolmas isik.

(1) Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades pakutud väärtpaberi kannatanult hinna eest, mis kannatanu sellise pakutud väärtpaberi omandamiseks tasus. Taoliselt kannatanult väärtpaberite omandamisega vabaneb kahju tekitaja kannatanule muu kahju hüvitamise kohustusest.

(2) Emitent või pakkuja ei ole käesoleva seaduse § 25 alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kannatanu oli pakutud väärtpaberi omandamise hetkel teadlik pakkumise tegemise aluseks olnud prospekti mittetäielikkusest või selles sisalduvast valeteabest. Sama kehtib juhul, kui kutselisest investorist kannatanu oleks pidanud väärtpaberite omandamise hetkel oma tegevuses tavapärase hoolikuse juures aru saama prospektis sisalduvast valeteabest või mittetäielikkusest, välja arvatud juhul, kui vastutus tekitatud kahju eest põhineb kahju tekitaja tahtlikel tegudel.

Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat, arvates vastava väärtpaberi pakkumise algusest valeteavet sisaldava või mittetäieliku prospekti alusel.

Käesoleva seaduse §-des 25–27 sätestatud hüvitamist ja aegumistähtaega välistavad, piiravad või vähendavad kokkulepped on tühised.

(1) Enne pakkumise algust kuulutab pakkuja pakkumise välja.

(2) Pakkumise väljakuulutamiseks peab pakkuja avalikustama vastava teate (edaspidi pakkumise teade ) vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

Pakkumise teates peavad sisalduma vähemalt alljärgnevad andmed

1) emitendi nimi ja aadress ning registrikood selle olemasolu korral;

2) pakkuja nimi ja aadress ning registrikood selle olemasolu korral, kui pakkujaks ei ole emitent;

3) prospekti registreerimise number, kui prospekt on registreeritud;

4) pakutavate väärtpaberite liik, arv ja nimiväärtus;

5) pakkumise algus- ja lõpukuupäev;

6) pakutavate väärtpaberite müügihind või selle määramise põhimõtete kirjeldus;

7) prospekti kättesaamise kohad;

8) kohad, kus on võimalik märkida või omandada pakutavaid väärtpabereid.

(1) Pakkumise teade ja muu pakkumise kohta käiv reklaam ei tohi olla eksitava iseloomuga ja võib sisaldada ainult prospektis sisalduvat teavet.

(2) Pakkumise kohta käiv reklaam peab sisaldama teavet prospekti kättesaamise koha kohta.

(3) Pakkumise teade ja pakkumise kohta käiva reklaami materjalid tuleb enne avalikustamist edastada inspektsioonile.

(4) Pakkumise kohta käivat reklaami võib avalikustada alles pärast pakkumise väljakuulutamist.

(1) Pakkumise teade, prospekt ning muud emitendi ja pakutavate väärtpaberite kohta käivad dokumendid ja teated avalikustatakse eestikeelsetena või tõestatud tõlgetena eesti keelde. Dokumente ja teateid võib avalikustada ka teistes keeltes.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente võib käesoleva seaduse § 22 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega sätestatud korras ja inspektsiooni loal eesti keeles mitte avalikustada, kui võib põhjendatult eeldada, et investorite huvid on seejuures piisavalt kaitstud.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja teated on koostatud eesti keeles ja mõnes muus keeles ning nende sõnastus erineb või need on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse vastava dokumendi eestikeelsest sõnastusest või selle tõlkest eesti keelde.

Pakkuja on pakkumise käigus kohustatud tagama

1) kõigi võimalike investorite teavitamise võrdsetel alustel;

2) trükitud prospekti tasuta kättesaadavuse kõigile investoritele käesoleva seaduse § 30 punktides 7 ja 8 nimetatud kohtades.

Pakkuja peab kõikidest pakkumise perioodil prospektis esitatud teabes toimuvatest olulistest muudatustest viivitamata teavitama inspektsiooni ja avalikustama need vähemalt selles üleriigilise levikuga päevalehes, kus avalikustati pakkumise teade.

(1) Kui pakkuja, kelle prospekt on registreeritud inspektsioonis, muudab pakkumise perioodil oluliselt pakkumise tingimusi, on ta kohustatud

1) väärtpabereid märkinud isikute nõudel tühistama märkimise ning tagastama neile kogu märkimise tulemusena saadu;

2) ostma pakutavad väärtpaberid vähemalt märkimisel makstud ostuhinna eest tagasi investoritelt, kes seda nõuavad.

(2) Nõue väärtpaberite märkimise tühistamise või tagasiostmise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tuleb esitada pakkujale pakkumise teates sätestatud pakkumise tähtaja jooksul.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud märkimise tulemusena saadu tagastamine või väärtpaberite tagasiostmine toimub inspektsiooni otsuse alusel ja tema poolt määratud tähtajal.

(1) Pakkuja on kohustatud peatama pakkumise inspektsiooni ettekirjutuse alusel, kui

1) pakkumine on vastuolus kehtivate õigusaktidega;

2) ei ole kinni peetud prospektis sätestatud pakkumise tingimustest;

3) prospekti registreerimisel esitatud teave on osutunud olulisel määral ebaõigeks.

(2) Pakkumise peatamisel kohustab inspektsioon oma ettekirjutusega pakkujat kõrvaldama pakkumise peatamise aluseks olnud asjaolud. Nimetatud asjaolude kõrvaldamisel võib pakkuja inspektsiooni loal pakkumist jätkata.

(3) Pakkujal on õigus vaidlustada inspektsiooni ettekirjutus pakkumise peatamise kohta. Kaebuse esitamine ei peata pakkumise peatamise otsuse täitmist.

(4) Pakkuja võib peatada pakkumise inspektsiooni eelneval nõusolekul.

(5) Pakkumine peatatakse inspektsiooni poolt määratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 10 päevaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel pakkumist ei jätkata, on pakkuja kohustatud 10 päeva jooksul tähtaja möödumisest arvates tühistama märkimise ning tagastama märkijale kogu tema poolt märkimise tulemusena saadu.

(6) Pakkuja on kohustatud viivitamata teavitama avalikkust pakkumise peatamisest ja selle jätkamisest või märkimise tühistamisest vähemalt selles üleriigilise levikuga päevalehes, kus avalikustati pakkumise teade. Inspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse ja lõikes 4 nimetatud nõusoleku käesoleva seaduse § 237 lõike 3 alusel sätestatud korras oma veebilehel.

(1) Välisriigi emitendi prospekti registreerimiseks tuleb inspektsioonile esitada

1) prospekti registreerimise taotlus;

2) emitendi asukohamaa pädeva asutuse poolt väljaantud prospekti registreerimistunnistus või muu prospekti avalikustamist lubav või väärtpaberibörsil noteerimist tõendav dokument, kui selle väljastamine on ette nähtud;

3) emitendi ja pakkuja põhikirja tõestatud ärakirjad ning viimase majandusaasta auditeeritud aruande ärakiri koos nende tõlgetega eesti keelde;

4) prospekt või välisriigis avalikustatud prospekt;

5) välisriigis avalikustatud prospekti esitamisel selle tõlge eesti keelde;

6) leping Eestis asuva väärtpaberituru kutselise osalisega pakkumise läbiviimiseks;

7) väärtpaberite pakkumise tingimuste kirjeldus;

8) tõend riigilõivu tasumise kohta.

(2) Inspektsioonil on õigus nõuda täiendavaid andmeid ning täpsustavat teavet esitamisele kuuluvate dokumentide ning emitendi ja pakkuja asukohamaal kehtivate õigusaktide kohta.

(3) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamist on neis kajastatud andmetes toimunud muudatusi, peab pakkuja viivitamata esitama inspektsioonile tegelikke andmeid kajastavad dokumendid. Pärast pakkumise lõppemist toimunud muudatustest ei pea teatama.

(4) Rahandusminister võib Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) liikmesriigi pädeva organi poolt tunnustatud või nimetatud riigis asuval väärtpaberibörsil noteeritud väärtpaberite prospekti registreerimise taotlemiseks kehtestada oma määrusega lihtsustatud nõuded.

(1) Käesoleva seaduse §-des 22–24 ja nende alusel prospektile sätestatud nõudeid ei kohaldata välisriigi emitendi poolt emiteeritud väärtpaberite prospektile, mis on lubatud avalikustada lepinguriigi pädeva organi poolt või kui väärtpaberid on noteeritud nimetatud riigis asuval väärtpaberibörsil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud prospekti registreerimise taotlemisel tuleb inspektsioonile esitada pakkuja kinnitus selle kohta, et prospektis esitatud andmetes ei ole toimunud muudatusi, või esitada vastavate muudatuste kirjeldus.

(3) Inspektsioonil on õigus investorite informeerituse huvides nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud prospekti täiendamist, arvestades väärtpaberite Eestis pakkumise ja selle korraldamise erisusi.

(1) Eesti kohalik omavalitsusüksus ning muu Eestis registreeritud juriidiline isik (edaspidi Eesti emitent ) on kohustatud teavitama inspektsiooni tema poolt emiteeritud ja pakutavate väärtpaberite pakkumisest välisriigis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmiseks esitab Eesti emitent inspektsioonile

1) ärakirja Eesti emitendile pakkumise toimumise riigis väljaantud prospekti avalikustamist lubavast dokumendist, kui selline väljastatakse;

2) ärakirja prospektist, mis on koostatud vastavalt selle riigi õigusele, kus pakkumine toimus;

3) ärakirjad muudest dokumentidest, mis Eesti emitent seoses pakkumisega esitas pakkumise toimumise riigi pädevale organile.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumendid tuleb esitada inspektsioonile 10 päeva jooksul, arvates pakkumise algusest.

(1) Investeerimisühing on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2000, 35, 222; 40, 250; 2001, 48, 268) § 5 tähenduses.

(2) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetamata tegevus on investeerimisühingule lubatud üksnes seadusega sätestatud juhtudel või kui selline tegevus on otseselt vajalik investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste osutamiseks.

(3) Investeerimisühing ei või olla täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik.

Sõna «investeerimisühing» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes investeerimisühing.

Investeerimisühing käesoleva seaduse tähenduses ei ole

1) äriühing, mis osutab investeerimisteenuseid üksnes selle äriühinguga ühte kontserni kuuluvatele ettevõtjatele või mille investeerimisteenus seisneb üksnes selle kontserni ettevõtjate poolt nende ettevõtjate töötajatele või juhtimisorganite liikmetele emiteeritud väärtpaberite valitsemises;

2) kindlustusselts või muu õigusaktidega sätestatud kindlustusandja;

3) investeerimisfond;

4) kutse esindaja, kes osutab investeerimisteenuseid, mis ei ole tema põhitegevus, oma kutsetegevuse raames ja kes on sellise avalik-õigusliku kutseühenduse liige, mille kutseõigus ei välista investeerimisteenuste osutamist;

5) äriühing, mis ainsa investeerimisteenusena edastab korraldusi väärtpaberite omandamiseks või võõrandamiseks kas investeerimisühingule, krediidiasutusele, investeerimisfondile või fondivalitsejale ja millel puudub selliste investeerimisteenuste osutamisel igasugune õigus kliendi raha või väärtpabereid omandada ja vallata;

6) äriühing, mis osutab investeerimisteenuseid üksnes tuletisväärtpaberite reguleeritud turul selle turu teistele osalistele ja mille kohustused on tagatud sellel turul sõlmitud tehingute täitmise tagamise süsteemiga;

7) äriühing, mille tegevuseks on väärtpaberitehingutega seotud teabe vahendamine investeerimisühingutele, mis ei ole käsitatav investeerimisteenuste ega investeerimiskõrvalteenuste osutamisena käesoleva seaduse tähenduses.

Investeerimisteenused käesoleva seaduse tähenduses on järgmised kolmandatele isikutele osutatavad teenused

1) väärtpaberite omandamine või võõrandamine oma nimel ja kliendi arvel;

2) väärtpaberite omandamine või võõrandamine kliendi nimel ja arvel;

3) väärtpaberitega tehingu tegemise korralduse (edaspidi tehingukorraldus ) vastuvõtmine kliendilt ja selle edastamine või täitmine kliendi arvel;

4) väärtpaberitega oma arvel kauplemine;

5) väärtpaberitest moodustatud portfelli valitsemine iga kliendi jaoks eraldi vastavalt kliendi poolt antud juhistele (edaspidi väärtpaberiportfelli valitsemine );

6) väärtpaberite emiteerimise tagamine;

7) väärtpaberite emiteerimise, avaliku pakkumise või väärtpaberite reguleeritud turule kauplemisele võtmise korraldamine, välja arvatud käesoleva seaduse § 120 lõikes 1 nimetatud tegevus.

Investeerimiskõrvalteenused käesoleva seaduse tähenduses on järgmised kolmandatele isikutele osutatavad teenused

1) väärtpaberite hoidmine kliendi jaoks;

2) kliendile väärtpaberitehingu tegemiseks krediidi või laenu andmine tingimusel, et krediidi- või laenuandja ise osaleb nimetatud väärtpaberitehingus;

3) väärtpaberite emiteerimisega ja selle tagamisega seotud teenuste osutamine;

4) nõustamine investeerimisel väärtpaberitesse;

5) nõustamine investeerimisalastes ja majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise või osaluse omandamisega seotud nõustamine ja teenindamine;

6) välisvaluutavahetusega seotud teenused, kui need on seotud investeerimisteenuste osutamisega.

Investeerimisteenuseid või käesoleva seaduse § 44 punktis 1 nimetatud investeerimiskõrvalteenust võib püsiva tegevusena osutada üksnes

1) investeerimisühing;

2) krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal krediidiasutuste seaduses sätestatu kohaselt;

3) fondivalitseja investeerimisfondide seaduses ( ) sätestatud ulatuses;

4) käesoleva seaduse §-s 42 ja § 47 lõikes 1 nimetatud isikud või asutused.

Investeerimisühingu klient käesoleva seaduse tähenduses on iga isik, kes kasutab või on kasutanud investeerimisühingu poolt pakutavat teenust, või isik, kes on investeerimisühingu poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil ja kes on selle investeerimisühingu poolt identifitseeritud.

(1) Käesoleva seaduse §-des 40–42, 46 ning 48–119 investeerimisühingu ja investeerimisteenuste osutamise kohta sätestatut ei kohaldata järgmiste isikute ja asutuste suhtes

1) Rahandusministeerium;

2) Eesti Pank;

3) lepinguriik;

4) lepinguriigi keskpank;

5) lepinguriigi võlgade avalik-õiguslikust isikust haldaja;

6) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja;

7) Tagatisfond;

8) Hüvitusfond.

(2) Käesolevas osas investeerimisühingute ja investeerimisteenuste osutamise suhtes sätestatut kohaldatakse

1) krediidiasutustele ja välisriigi krediidiasutuste filiaalidele niivõrd, kuivõrd krediidiasutuste seadusest ei tulene teisiti;

2)

(3) Käesolevas osas sätestatut ei kohaldata investeerimisfondide valitsemisele.

(1) Investeerimisühinguna tegutsemiseks peab isikul olema vastav tegevusluba (edaspidi käesolevas osas tegevusluba ).

(2) Tegevusluba on tähtajatu.

(3) Tegevusluba ei ole üleantav ning selle omandamine ja kasutamine teiste isikute poolt on keelatud.

(1) Tegevusluba antakse kas eraldi mõne investeerimisteenuse või kõikide investeerimisteenuste osutamiseks.

(2) Investeerimisühing võib osutada üksnes neid investeerimisteenuseid, mille kohta talle on antud tegevusluba. Teiste investeerimisteenuste osutamiseks peab investeerimisühing taotlema täiendava tegevusloa.

(3) Kui seadusest ei tulene teisiti, võib iga investeerimisühing osutada kõiki investeerimiskõrvalteenuseid.

(1) Krediidiasutuse tegevusluba omav äriühing ei pea investeerimisteenuste osutamiseks eraldi tegevusluba taotlema.

(2) Fondivalitseja tegevusluba omav äriühing ei pea väärtpaberiportfelli valitsemiseks eraldi tegevusluba taotlema.

(1) Tegevusloa annab ja selle tunnistab kehtetuks inspektsioon oma otsusega.

(2) Tegevusloa kohta tehtavas otsuses märgitakse vähemalt

1) isiku, kelle kohta otsus tehakse, nimi ja registrikood;

2) investeerimisteenuse liik või liigid, mille kohta otsus tehakse;

3) otsuse tegemise ja jõustumise kuupäev.

(3) Tegevusloa andmisest keeldumise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral peab otsus sisaldama sellekohast põhjendust.

(1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetab inspektsioon viivitamata investeerimisühingule kätte.

(2) Inspektsioon avalikustab tegevusloa andmise, selle muutmise ning kehtetuks tunnistamise oma veebilehel hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

(3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalikustab inspektsioon lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

(1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi käesolevas jaos taotleja ) asutamislepingusse või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed vastava taotluse.

(2) Taotlus koosneb kirjalikust avaldusest ja käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud lisadest. Taotluse vormi kehtestab rahandusminister oma määrusega.

(3) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata inspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul.

(1) Tegevusloa taotlemiseks tuleb taotlejal esitada järgmised andmed ja dokumendid

1) äriühingu asutamisel – asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri;

2) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;

3) taotleja aktsionäride nimekiri, milles on ära näidatud iga aktsionäri nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate ja häälte arvu kohta;

4) käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud andmed taotlejas olulist osalust omavate aktsionäride kohta;

5) andmed taotleja juhatuse või nõukogu liikmete ning tegevjuhtkonda kuuluvate isikute (edaspidi juhid ) kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, ja muud juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;

6) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust;

7) andmed taotleja audiitori ja sisekontrolli teostava(te) isiku(te) kohta, mis sisaldavad nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega või registrikoodi;

8) taotleja algbilanss ning ülevaade taotleja tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded;

9) tegutseva äriühingu puhul neto-omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos audiitori järeldusotsustega;

10) kui taotlejas omab olulist osalust välisriigi, mis ei ole lepinguriik (edaspidi kolmas riik ), krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, siis vastava riigi järelevalveasutuse väljastatud kinnitus selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isikul on tegevusluba ja tema tegevus ei ole järelevalveasutuse teada vastuolus kehtivate õigusaktidega;

11) taotleja kolme aasta äriplaan, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste, taotleja organisatsioonilise ülesehituse, tegevuskohtade, rakendatavate infotehnoloogiliste süsteemide ja muude tehniliste vahendite ning majandusnäitajate kirjeldust;

12) raamatupidamise sise-eeskiri ja käesoleva seaduse §-s 82 nimetatud sise-eeskiri või nende projektid;

13) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 63, 387; 2003, 81, 544; 2004, 18, 131) § 13 lõikes 2 sätestatud tegevusjuhend ja selle täitmise kontrollimise sisekontrollieeskiri;

14) dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud ühekordne osamakse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 8 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.

(3) Täiendava tegevusloa taotlemisel esitab investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 9, 10, 12 ja 13 nimetatud andmed ja dokumendid.

(1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab inspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

(2) Kui käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on investeerimisteenuste osutamiseks piisavad võimalused ja ta vastab seadusega või selle alusel investeerimisühingule sätestatud nõuetele, võib inspektsioon nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib inspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada suulisi selgitusi taotleja juhtidelt ja audiitorilt, nende esindajatelt ning põhjendatud vajaduse korral kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed esitatakse inspektsiooni poolt määratud mõistlikul tähtajal.

(4¹) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud inspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib inspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab inspektsioon esitatud dokumendid.

(5) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon kahe kuu jooksul, arvates kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, arvates tegevusloa taotluse saamisest.

(6) Otsuse täiendava tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon ühe kuu jooksul pärast inspektsioonile vastava avalduse ja kõigi nõutavate andmete ning dokumentide laekumist.

(7) Inspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega, kui

1) taotleja on lepinguriigis asutatud krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või tütarettevõtja;

2) taotleja emaettev��tja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;

3) taotleja ja lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.

Inspektsioon keeldub tegevusloa andmisest, kui

1) tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;

2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile loa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet;

3) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;

4) inspektsiooni hinnangul ei vasta taotleja juht, siseaudiitor või taotlejas olulist osalust omav isik käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

5) taotleja on olulisel määral või korduvalt rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid või taotleja tegevus või tegevusetus ei vasta headele äritavadele.

Tegevusluba lõpeb

1) investeerimisühingu lõpetamise otsuse tegemisel;

2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel;

3) investeerimisühingute ühendamisel – ühendataval isikul;

4) investeerimisühingu pankroti väljakuulutamisel.

(1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloa andmise otsusega omandatud õiguse täielik või osaline äravõtmine. Tegevusloa võib tunnistada kehtetuks täielikult või üksikute investeerimisteenuste kaupa, piiritledes õigused, mis tegevusloa omanik tegevusloa kehtetuks tunnistamisega kaotab.

(2) Inspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui

1) investeerimisühing ei ole alustanud tegevust või investeerimisühingu asutajad on oma tegevusega näidanud, et investeerimisühing ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa andmisest või investeerimisühingu tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks kuuks;

2) on ilmnenud, et investeerimisühing on esitanud või tegevusloa taotlemisel on esitatud inspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;

3) investeerimisühing on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, investeerimisühingut või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) kohaselt karistusregistrist kustutatud või investeerimisühingu tegevus ei vasta heale äritavale;

4) investeerimisühing ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;

5) ilmnevad käesoleva seaduse § 56 punktis 4 sätestatud asjaolud;

6) investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud inspektsiooni ettekirjutust;

7) investeerimisühingu omavahendite suurus ei vasta käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuetele;

8) investeerimisühing ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või muul põhjusel kahjustab tema tegevus oluliselt investorite või teiste klientide huve või väärtpaberituru korrapärast toimimist;

9) investeerimisühing on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;

10) investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistavad piisava järelevalve teostamist;

11) investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtaja jooksul või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid investorikaitse osafondi osamakseid;

12) investeerimisühing avaldab oma tegevuse või juhi kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami;

13) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt inspektsioonile esitatud teabe kohaselt on investeerimisühing rikkunud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud käesoleva seaduse § 64 lõike 7 või § 65 lõike 6 kohaseid lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud tingimusi;

14) käesoleva seaduse §-s 82 nimetatud sise-eeskirjad ei ole investeerimisühingu tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;

15) ilmneb, et investeerimisühing on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, investeerimisühingu tegevusele kehtestatud rangematest nõuetest.

(3) Tegevusluba või täiendav tegevusluba tunnistatakse kas täielikult või osaliselt kehtetuks investeerimisühingu taotluse alusel, kui investeerimisühing ei soovi enam osutada investeerimisteenuseid ning tema klientide õigustatud huvid on seejuures küllaldaselt kaitstud.

(3¹) Inspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada investorite või teiste klientide õigustatud huve.

(3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse vaatab inspektsioon läbi ning teeb otsuse tegevusloa täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

(4) Enne tegevusloa käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtetuks tunnistamise otsustamist võib inspektsioon teha investeerimisühingule tähtajalise ettekirjutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

(1) Investeerimisühingu ärinime või asukoha aadressi muutumise korral teeb inspektsioon otsuse käesoleva seaduse § 55 lõikes 5 nimetatud tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta.

(2) Tegevusloa andmise otsuse muutmise otsustab inspektsioon ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutunud andmete saamist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmise otsuse toimetab inspektsioon viivitamata investeerimisühingule kätte.

(1) Kui Eestis registreeritud investeerimisühing soovib asutada investeerimisteenuseid osutavat tütarettevõtjat või filiaali kolmandas riigis või omandada osalust mõnes kolmanda riigi investeerimisühingus ja selle tulemusel muutub viimane tema tütarettevõtjaks, tuleb tal selleks taotleda inspektsioonilt vastav luba (edaspidi käesolevas jaos luba ).

(2) Loa taotlemiseks tuleb esitada inspektsioonile kirjalik avaldus ja järgmised andmed

1) riigi nimetus, kus tütarettevõtjat või filiaali soovitakse asutada või kus registreeritud investeerimisühingus soovitakse osalust omandada;

2) tütarettevõtja ärinimi ja aadress või filiaali nimetus ja aadress;

3) kolmanda riigi investeerimisühingu, milles soovitakse omandada osalust, kahe viimase majandusaasta aruanded koos esitaja poolt allkirjastatud eestikeelse tõlkega;

4) tütarettevõtja või filiaali käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 12 nimetatud äriplaan, millele lisatakse suhete kirjeldus asutava investeerimisühinguga;

5) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed tütarettevõtja juhtimisorganite liikmete või filiaali juhataja kohta;

6) käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud andmed tütarettevõtjas olulist osalust omavate isikute kohta.

(1) Loa taotlemisele ja taotluse läbivaatamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51–53 ja 55 tegevusloa ja taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

(2) Inspektsioon teavitab vastava kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust esitatud loa taotlusest kahe kuu jooksul, arvates taotluse esitamisest. Kui inspektsiooni ja vastava kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse vahel ei ole sõlmitud koostöölepingut, sõlmib inspektsioon nimetatud asutusega kokkuleppe investeerimisühingu tütarettevõtja või filiaali üle järelevalve teostamise kohta.

(3) Loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon otsuse kahe kuu jooksul pärast kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast loa taotluse esitamist. Loa andmisest keeldumise korral peab otsus sisaldama põhjendust.

(4) Loa andmise või sellest keeldumise kohta tehtud otsuse edastab inspektsioon viivitamata taotlejale. Loa andmisest teavitatakse ka vastava kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

(5) Kolmandas riigis tütarettevõtjat või filiaali omav Eestis registreeritud investeerimisühing on kohustatud inspektsioonile ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teatama käesoleva seaduse § 59 lõike 2 punktides 2, 4 ja 5 loetletud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.

Inspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui

1) loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;

2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile loa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet;

3) tütarettevõtja juhtimisorganite liikmed või filiaali juhataja ei vasta käesolevas seaduses investeerimisühingu juhatuse liikmetele kehtestatud nõuetele;

4) tütarettevõtjas, kelles osalust omandatakse, olulist osalust omavad isikud ei vasta käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud nõuetele;

5) tütarettevõtja või taotleja finantsseisund ei ole piisavalt kindel;

6) tütarettevõtja või filiaali asutamine või osaluse omandamine või taotleja poolt esitatud äriplaani rakendamine võib kahjustada investorite huve või investeerimisühingu finantsseisundit või usaldusväärset tegevust Eestis või vastavas kolmandas riigis;

7) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud lepingut või kokkulepet ei ole sõlmitud või vastava kolmanda riigi õigusaktid ei võimalda tõhusa järelevalve teostamist ning selleks vajaliku teabe saamist.

(1) Inspektsioon võib tunnistada investeerimisühingule kolmandas riigis filiaali asutamiseks antud loa kehtetuks, kui

1) investeerimisühing või selle filiaal ei vasta kehtivatele filiaali asutamise loa saamise tingimustele;

2) investeerimisühing ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid;

3) investeerimisühing on filiaali asutamise loa taotlemisel või muul juhul esitanud filiaali kohta inspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;

4) investeerimisühingut, tema juhte või filiaali juhatajat on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;

5) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui investeerimisühingu tegevusest tulenevad riskid;

6) investeerimisühingu tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;

7) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud asjaolud;

8) investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud inspektsiooni ettekirjutust.

(2) Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb inspektsioon viivitamata teatavaks investeerimisühingule ning kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

(3) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab investeerimisühing oma teenuste osutamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kolmandas riigis asutatud filiaali kaudu hiljemalt inspektsiooni määratud tähtpäevaks.

(1) Investeerimisühingu esinduse avamisest välisriigis peab investeerimisühing inspektsiooni teavitama vähemalt 10 päeva enne esinduse avamist.

(2) Esinduse avamise korral esitatavate andmete loetelu ja selle esitamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

(1) Investeerimisühing, kes soovib asutada oma filiaali teises lepinguriigis, teavitab oma kavatsusest inspektsiooni ning esitab inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid

1) selle lepinguriigi nimetus, kus investeerimisühing soovib asutada filiaali;

2) filiaali äriplaan, mis peab sisaldama andmeid kõigi lepinguriigis osutada kavandatavate teenuste kohta;

3) filiaali asukoha aadress;

4) andmed filiaali juhtide kohta. Nimetatud andmed esitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 sätestatule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse eesti keeles koos ametliku tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus investeerimisühing soovib filiaali asutada.

(3) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise kohta või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse §-s 65 sätestatud alustel kahe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon investeerimisühingule viivitamata teatavaks.

(4) Inspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui

1) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) inspektsiooni nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

(5) Inspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui

1) investeerimisühingu finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad äriplaanis nimetatud teenuste osutamiseks lepinguriigis;

2) filiaali asutamine või investeerimisühingu esitatud äriplaani rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, investeerimisühingu finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;

3) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise korral esitab inspektsioon lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele andmed ka Eestis rakendatava investori kaitse skeemi kohta.

(7) Investeerimisühing võib lepinguriigis filiaali asutada, kui ta on saanud filiaali asukoha lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud tingimused filiaali asutamiseks selles lepinguriigis. Kui filiaali asukoha lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus ei ole kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest arvates oma tingimusi esitanud, võib investeerimisühing lepinguriigis filiaali asutada.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete muutumisest või dokumentide muutmisest teavitab investeerimisühing inspektsiooni ning lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuse jõustumist.

(9) Iga muudatuse Eestis rakendatavas investori kaitse skeemis, mis toimub investeerimisühingu filiaali kaudu vastavas lepinguriigis tegutsemise ajal, teeb inspektsioon viivitamata pärast muudatuse toimumist lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teatavaks.

(10) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata investeerimisühingul teises lepinguriigis asutatud filiaali kaudu teenuste osutamise, kui

1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumiseks;

2) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus on inspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest investeerimisühingu poolt.

(11) Inspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud ettekirjutuse investeerimisühingule viivitamata kätte. Investeerimisühing on kohustatud hiljemalt inspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama oma teenuse osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu.

(1) Eestis registreeritud investeerimisühing peab teavitama inspektsiooni piiriüleste investeerimisteenuste osutamise kavatsusest lepinguriigis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabes näidatakse vähemalt lepinguriigi nimi, kus kavatsetakse investeerimisteenuseid osutada, ning äriplaan koos kavandatava tegevuse kirjeldusega. Teave esitatakse koos ametliku tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus investeerimisühing soovib osutada piiriüleseid investeerimisteenuseid.

(3) Kui investeerimisühing kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid teises lepinguriigis, teeb inspektsioon ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe saamisest, otsuse nimetatud teabe vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta. Otsuse teabe edastamise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon viivitamata investeerimisühingule teatavaks.

(4) Inspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe edastamisest keeldumise kohta, kui

1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;

2) investeerimisühingu finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad piiriüleste teenuste osutamiseks lepinguriigis;

3) piiriülese teenuse osutamine võib kahjustada klientide huve, investeerimisühingu finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust Eestis või muus lepinguriigis;

4) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi inspektsiooniga koostöö tegemiseks ja selle tõttu ei ole inspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet piiriüleste teenuste osutamise üle lepinguriigis.

(5) Inspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe läbi vaatamata, kui see

1) ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

2) on käesoleva l��ike punktis 1 nimetatud puudustega ja inspektsiooni poolt täiendavalt nõutud teavet ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

(6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe edastamist vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele võib investeerimisühing alustada piiriüleste teenuste osutamist selles lepinguriigis, arvestades lepinguriigi õigusaktides sätestatud ja lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kehtestatud tingimusi.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriplaani muutumisel teavitab investeerimisühing sellest inspektsiooni ning lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.

(8) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata investeerimisühingul piiriüleste teenuste osutamise lepinguriigis, kui

1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alus teabe edastamisest keeldumise kohta;

2) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus on inspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest investeerimisühingu poolt.

(9) Inspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse investeerimisühingule viivitamata kätte. Investeerimisühing on kohustatud hiljemalt inspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama piiriüleste teenuste osutamise selles lepinguriigis.

(1) Kolmandas riigis registreeritud investeerimisühing peab Eestis filiaali asutamiseks taotlema inspektsioonilt sellekohase loa (edaspidi käesolevas jaos luba ).

(2) Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata investeerimisteenuseid osutava kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asutamisele Eestis.

(3) Loa taotlemisel esitatakse inspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid

1) filiaali nimetus ja aadress;

2) filiaali juhataja andmed vastavalt äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336) § 387 punktides 10 ja 11 sätestatule;

3) käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nõutud andmed investeerimisühingus olulist osalust omavate isikute kohta;

4) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatud andmed ja dokumendid;

5) taotleja kahe viimase majandusaasta aruanded;

6) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 12 nimetatud filiaali äriplaan, millele lisatakse suhete kirjeldus asutava investeerimisühinguga.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi investeerimisühingul inspektsioonile esitada oma asukohamaa väärtpaberiturujärelevalve asutuse

1) nõusolek filiaali asutamiseks Eestis;

2) kinnitus selle kohta, et tal on asukohamaal kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas heade tavadega;

3) andmed taotleja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse, maksejõulisuse ning asukohamaa investori kaitse skeemi kohta.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid tuleb kolmanda riigi investeerimisühingul legaliseerida konsulaarseaduses (RT I 1998, 113/114, 1874; 2001, 23, 126) sätestatud korras ning esitada koos allkirjastatud eestikeelse tõlkega.

(1) Loa taotlemisele, taotluse läbivaatamisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51–53, § 55 lõigetes 1–5, §-des 56 ja 58 tegevusloa ning taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud alustele võib inspektsioon keelduda loa andmisest, kui taotleja asukohamaa õigusaktid või väärtpaberiturujärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle või kui ei ole sõlmitud käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud lepingut või kokkulepet ja inspektsiooni koostöö asukohamaa väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole piisav.

(3) Eestis filiaali omav kolmandas riigis registreeritud investeerimisühing on kohustatud inspektsiooni ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust teavitama käesoleva seaduse § 66 lõike 3 punktides 1, 2 ja 6 loetletud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.

(4) Inspektsioon võib tunnistada loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 58 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud.

(1) Kui välisriigis registreeritud investeerimisühing kavatseb avada Eestis oma esinduse, peab ta esitama inspektsioonile sellekohase teabe koos järgmiste andmete ja dokumentidega

1) asukohamaa väärtpaberiturujärelevalve asutuse kinnitus selle kohta, et investeerimisühingul on kehtiv tegevusluba;

2) esinduse tegevuskava;

3) esindaja volitusi tõendav volikiri;

4) dokument investeerimisühingu registreerimise kohta tema asukohamaal (äriregistri väljavõte või registreerimistunnistuse ärakiri);

5) investeerimisühingu põhikiri;

6) esinduse asukoht, aadress ja sidevahendite numbrid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid tuleb inspektsioonile esitada koos tõestatud eestikeelse tõlkega.

(1) Lepinguriigi investeerimisühing, kes soovib Eestis asutada filiaali, teavitab sellest lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kaudu inspektsiooni. Inspektsioonile esitatakse käesoleva seaduse § 66 lõike 3 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud andmed ja dokumendid, samuti andmed selles lepinguriigis rakendatava investori kaitse skeemi kohta.

(2) Inspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. Inspektsioon võib teha kahe kuu jooksul, arvates nimetatud andmete ja dokumentide saamisest, otsuse, millega määrab tingimused, mida investeerimisühing peab Eestis järgima. Inspektsioon teeb oma otsuse lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele viivitamata teatavaks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused võivad sisaldada teavet järgmiste asjaolude kohta

1) aruannete esitamise kohustus;

2) investeeringute tagamise skeem;

3) makse- ning arveldussüsteemidega liitumine ja kontohalduri staatus;

4) kohustus tasuda inspektsioonile järelevalvetasu;

5) inspektsiooni õigus saada teavet;

6) inspektsiooni pädevus peatada või lõpetada seadusevastane tegevus;

7) investeerimisteenuste osutamisel rakendatavad nõuded;

8) muud inspektsiooni poolt vajalikuks peetavad asjaolud.

(4) Lepinguriigi investeerimisühing võib filiaali asutada ja alustada tegevust pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse saamist või kahe kuu möödumisel päevast, kui inspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete muutumisest ja dokumentide muutmisest tuleb inspektsiooni teavitada vähemalt üks kuu ette. Inspektsioon võib ühe kuu jooksul, arvates muudatusest teadasaamisest, muuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsust või teha niisuguse otsuse, kui seda ei ole varem tehtud.

(6) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse inspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamise kohta ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud inspektsiooni otsus selle olemasolu korral. Kui inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse, saadab ta selle ärakirja äriregistrile.

(1) Piiriülene investeerimisteenus käesoleva paragrahvi tähenduses on investeerimisteenus, mida osutab isik, kes ise või kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis.

(2) Lepinguriigis registreeritud investeerimisühing võib alustada piiriüleste investeerimisteenuste osutamist Eestis pärast inspektsioonile käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud andmeid sisaldava teabe edastamist vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt.

(3) Lepinguriigi investeerimisühing peab Eestis piiriüleste investeerimisteenuste osutamisel järgima käesoleva seadusega ja selle alusel investeerimisteenuste osutamisele kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktide nõudeid Eestis tegutsemise kohta. Kahe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe saamist vastavalt lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt võib inspektsioon teha otsuse, millega määrab tingimused, millele vastavalt lepinguriigi investeerimisühing peab investeerimisteenuseid osutama. Nimetatud tingimused võivad eelkõige sisaldada käesoleva seaduse § 69 lõike 3 punktides 5–8 sätestatut.

(4) Piiriüleseid investeerimisteenuseid osutav investeerimisühing peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabes sisalduvas äriplaanis kavandatavatest muudatustest aegsasti kirjalikult teavitama inspektsiooni ja vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

(5) Kolmandas riigis tegutseva väärtpaberibörsi liige võib inspektsiooni loal (edaspidi käesolevas paragrahvis piiriüleste teenuste osutamise luba ) osutada piiriüleseid investeerimisteenuseid Eestis elavatele või asuvatele isikutele Eestis asuva väärtpaberibörsi vahendusel ilma, et tema suhtes kohaldataks käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut.

(6) Piiriüleste teenuste osutamise loa taotlemiseks tuleb esitada inspektsioonile vastav taotlus. Taotluse vormi koos taotluses näidatavate andmete loeteluga kehtestab rahandusminister oma määrusega. Piiriüleste teenuste osutamise loa taotlemisele ja taotluse läbivaatamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51 ja 52 sätestatut. Inspektsioonil on õigus nõuda otsuse tegemiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist.

(7) Piiriüleste teenuste osutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon otsuse ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotluse, andmete ja dokumentide esitamisest arvates. Inspektsioon keeldub piiriüleste teenuste osutamise loa andmisest või tunnistab antud loa kehtetuks, kui järelevalve teostamine taotleja üle vajalikul tasemel on takistatud või kliendi huvid piiriülese teenuse osutamisel ei ole piisavalt kaitstud.

(1) Investeerimisühingu aktsiad on vabalt võõrandatavad.

(2)

Investeerimisühingus võib olulist osalust omada igaüks (edaspidi käesolevas jaos isik ), kes on võimeline tagama investeerimisühingu kindla ja usaldusväärse juhtimise ning kelle omanike struktuur ja ärisidemed nende olemasolu korral on läbipaistvad ega takista tõhusa järelevalve teostamist ning kelle kohta ei ole tema päritoluriigi õigusaktide kohaselt inspektsioonil teabe saamine takistatud.

(1) Isik, kes kavatseb omandada investeerimisühingus olulist osalust või suurendada osalust üle 20, 33 või 50 protsendi investeerimisühingu aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või teha tehingu, mille tulemusel investeerimisühing muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja ), teavitab eelnevalt oma kavatsusest inspektsiooni.

(2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel investeerimisühingus olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 33 või 50 protsendi investeerimisühingu aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui investeerimisühing muutub selle sündmuse tõttu või tehingu tulemusel tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast investeerimisühingu üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama inspektsiooni.

(1) Käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud teavitamiseks teatatakse inspektsioonile omandatava osa suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid

1) omandaja nimi või nimetus, elu- või asukoht ja olemasolu korral registrikood, äriühingu puhul samuti registritunnistuse kinnitatud ärakiri ning põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;

2) andmed omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, ning nende isikute usaldusväärsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid, mida omandaja peab oluliseks esitada;

3) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada audiitori järeldusotsus, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;

4) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kahe viimase majandusaasta aruanded ning audiitori järeldusotsused;

5) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;

6) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;

7) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 10;

8) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 10;

9) investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral kontrolli omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 10.

(2) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi fondivalitseja, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisfond või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitada inspektsioonile kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isik omab tegevusluba ja täidab kehtivaid nõudeid.

(3) Inspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente.

(4) Inspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.

(1) Inspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta investeerimisühing kontrollitavaks äriühinguks. Tähtaeg ei või ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, suurendamise või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutumise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata inspektsiooni.

(2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui inspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmist kahe kuu jooksul pärast kõigi käesolevas seaduses nimetatud selleks vajalike andmete ja dokumentide või nende täpsustamiseks ja kontrollimiseks nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamist, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel omandaja poolt esitatud algse teate saamisest.

(1) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui see ei ole kooskõlas investeerimisühingu kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetega, sealhulgas kui

1) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks inspektsioonile esitanud käesoleva seadusega ettenähtud või inspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;

2) inspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;

3) omandajal puudub laitmatu ärialane reputatsioon või ta ei vasta käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud nõuetele;

4) osaluse omandamine või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmine võib oluliselt kahjustada investorite huve või investeerimisühing ei vastaks enam käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

5) omandaja finantsseisund ei ole piisavalt tugev või tema raamatupidamise aruanded ei võimalda adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;

6) osaluse omandamiseks või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmiseks vajalikud rahalised või mitterahalised vahendid võivad inspektsiooni hinnangul olla seotud teoga, mis viitab kuriteo koosseisu objektiivsetele tunnustele, või omandaja ei ole vaatamata inspektsiooni sellekohasele nõudmisele esitanud nende rahaliste või mitterahaliste vahendite legaalset päritolu tõendavaid dokumente;

7) omandaja, kes soovib omandada osalust või suurendada oma osalust üle 50 protsendi investeerimisühingu aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, finantsseisund ei ole piisavalt tugev, et tagada investeerimisühingu usaldusväärset ja korrapärast tegevust;

8) investeerimisühing muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi inspektsiooniga koostöö tegemiseks.

(2) Inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelava ettekirjutuse tegemisel koostööd lepinguriigi pädeva finantsjärelevalve asutusega, kui omandajaks on lepinguriigis registreeritud fondivalitseja, krediidiasutus, investeerimisühing, investeerimisfond, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik.

(3) Inspektsioon võib pärast olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmist teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks, kui

1) omandaja on esitanud eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;

2) olulist osalust omava aktsionäri või tema esindaja tegevus ohustab oluliselt investeerimisühingu kindlat ja usaldusväärset juhtimist;

3) ilmnevad muud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud.

(4) Inspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata omandajal või isikul, kes investeerimisühingus olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks investeerimisühing on, investeerimisühingus hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib inspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Inspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel.

(5) Juhul kui omandaja või isik, kes omab investeerimisühingus olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks investeerimisühing on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud inspektsiooni ettekirjutuse järgimine on kohustuslik ka investeerimisühingule, tema aktsiaraamatu pidajale või muule seda laadi isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.

(1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui

1) tehing on vastuolus inspektsiooni ettekirjutusega;

2) inspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 76 lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse;

3) tehingust ei ole inspektsiooni käesoleva seaduse §-des 73 ja 74 sätestatud korras teavitatud;

4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 või enne § 75 lõikes 2 nimetatud tähtaja lõppemist.

(2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid investeerimisühingu tema kontrollitavaks äriühinguks.

(3) Kui tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, võib kohus inspektsiooni või aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada üldkoosoleku otsuse kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.

(4) Kui teostati tehingust, millega investeerimisühing pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus inspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamise hetkest.

(1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse investeerimisühingus või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud määra, või loobub kontrollist investeerimisühingu üle, peab ta kavatsusest inspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu, ning esitama käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed isiku kohta, kellele aktsiad võõrandatakse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel kontrolli investeerimisühingu üle või investeerimisühingus olulise osaluse või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud inspektsiooni viivitamata teavitama pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist.

(3) Investeerimisühing on käesoleva seaduse §-s 73 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama inspektsiooni.

(4) Investeerimisühing esitab koos majandusaasta aruandega inspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli investeerimisühingus oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 10.

(1) Investeerimisühingu juhiks võib valida või määrata üksnes isikuid, kellel on investeerimisühingu juhtimiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu reputatsioon.

(2) Investeerimisühingu juhatusel peab olema vähemalt kaks liiget.

(3) Investeerimisühingu juhatuse liikmel peab olema akadeemiline kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus ja investeerimisühingu juhtimiseks vajalik töökogemus.

(4) Investeerimisühingu juhiks, samuti investeerimisühingu emaettevõtja juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või äriühingule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kellel on ärikeeld või kelle tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud.

(5) Investeerimisühingu juhid ning töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja pädevusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes investeerimisühingu ning selle klientide huvidest.

(1) Investeerimisühingu juhi valimisel või määramisel peab valitav või määratav isik investeerimisühingule esitama

1) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed;

2) kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla juht.

(2) Investeerimisühing on kohustatud juhtide ning audiitori valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist inspektsiooni teavitama ja esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid inspektsioonile 10 päeva jooksul, arvates vastava otsuse tegemisest või avalduse saamisest.

(1) Inspektsiooni ettekirjutusega võib investeerimisühingult nõuda juhi tagasikutsumist, kui

1) juht ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

2) seoses tema valimise või määramisega on esitatud eksitavaid, mittetäielikke või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või dokumente;

3) juhi tegevus investeerimisühingu juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama investeerimisühingu juhtimist selliselt, et investorite, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud.

(2) Kui investeerimisühing ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on inspektsioonil õigus nõuda juhi tagasikutsumist kohtu poolt.

(1) Investeerimisühingus peavad olema kehtestatud juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad või protseduurireeglid (edaspidi sise-eeskirjad ), mis peavad kindlustama investeerimisühingu tegevust reguleerivate õigusaktide ja investeerimisühingu juhtimisorganite otsuste täitmise.

(2) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks

1) investeerimisühingu huvide ja juhtide ning töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise kord;

2) investeerimisühingusisese teabe ja dokumentide liikumise kord;

3) investeerimisteenuste ja investeerimiskõrvalteenuste osutamise kord, sealhulgas ajaliselt määratletud ja määratlemata piirangud tehingute tegemisel;

4) alluvussuhted, aruandluse esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe investeerimisühingu nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses ning riskide hindamisel;

5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks.

(3) Rahandusministri määrusega võib kehtestada täpsemad nõuded sise-eeskirjade koostamise ning sisu kohta.

(1) Investeerimisühingus peab toimima piisav sisekontrolli süsteem, mis hõlmab investeerimisühingu kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid.

(2) Investeerimisühingus tuleb moodustada sõltumatu siseauditi allüksus, määrata sõltumatu töötaja või sõlmida leping siseaudiitori funktsioonide täitmiseks audiitoriga. Sisekontrolli teostavad isikud (edaspidi siseaudiitor ) peavad vastama käesolevas seaduses juhtidele sätestatud nõuetele. Siseaudiitor ei tohi olla sõltuv investeerimisühingu teistest töötajatest või allüksustest, kes täidavad tema poolt kontrollitavaid funktsioone, ega seotud nendega.

(3) Siseaudiitor peab kontrollima investeerimisühingu tegevuse vastavust õigusaktidele, inspektsiooni ettekirjutustele, reguleeritud turu reglemendile, headele tavadele ning investeerimisühingu sise-eeskirjadele ja juhtimisorganite otsustele.

(4) Investeerimisühingu juhatus tagab siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet investeerimisühingu juhtidelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

(5) Siseaudiitor on kohustatud talle investeerimisühingu kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õiguserikkumisele või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama investeerimisühingu nõukogule ja juhatusele, vastavale reguleeritud turu korraldajale ning inspektsioonile.

(1) Käesolevas peatükis investeerimisühingule kehtestatud nõudeid kohaldatakse ka välisriigi isikutele, kes osutavad investeerimisteenuseid isikutele, kelle elu- või asukoht on Eestis.

(2) Käesolevas peatükis investeerimisühingule kehtestatud nõudeid ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välisriigi isikutele, kes osutavad investeerimisteenuseid üksnes välisriigis ja kelle investeerimisteenuseid ei pakuta isikutele Eestis.

(3) Investeerimisteenused loetakse pakutuks isikutele Eestis, kui neid teenuseid reklaamitakse Eestis või kui nende pakkumise viisist või sisust, sealhulgas pakkumise keelest võib järeldada, et see on suunatud isikutele, kelle elu- või asukoht on Eestis.

Investeerimisühing on kohustatud

1) osutama investeerimisteenuseid ja investeerimiskõrvalteenuseid piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega, lähtudes eelkõige oma kliendi parimatest huvidest;

2) arvestama oma tegevuses väärtpaberituru usaldusväärse ja korrapärase toimimisega;

3) mitte tegema tehinguid, millest tulenevad investeerimisühingu huvid on vastuolus tema kliendi huvidega (huvide konflikt) ning vältimatu huvide konflikti puhul tegutsema kliendi huvides;

4) investeerimisteenuste osutamisel taotlema ja hoolitsema selle eest, et investeerimisühingu ja tema kliendi või erinevate investeerimisühingu klientide vahelised huvide konfliktid oleksid välditud või võimalikult väiksed;

5) täitma kliendi tehingukorraldused nende saabumise järjekorras põhjendamatu viivituseta ja kliendile võimalikult soodsatel tingimustel, arvestades tehingukorraldusega antud tehingu suurusest ja hinnast tulenevate võimalike erisustega;

6) tagama oma tegevuseks vajalike finantsvahendite ja tegevuskorralduse protseduurireeglite pideva olemasolu;

7) rakendama tõhusaid organisatsioonilisi ning halduslikke meetmeid huvide konflikti ärahoidmiseks seoses investeerimissoovituste koostamise ja levitamisega ning avalikustama need oma veebilehel;

8) avaldama igas kvartalis oma veebilehel antud «osta», «müü», «hoia» ja muude seda laadi investeerimissoovituste eraldi osakaalu kõikides samal perioodil antud investeerimissoovitustes ning selliste emitentide osakaalu igas eeltoodud investeerimissoovituse kategoorias, kellele investeerimisühing on viimase 12 kuu jooksul olulisel mä��ral osutanud käesoleva seaduse § 43 punktides 6 ja 7 ning § 44 punktides 3–6 nimetatud investeerimis- või investeerimiskõrvalteenust (edaspidi investeerimispangandusteenus );

9) rakendama efektiivseid meetmeid, et tema töötajad täidaksid käesoleva seaduse § 188 24 nõudeid.

(1) Igal investeerimisühingu kliendil on õigus tutvuda kõikide kohustuslikule avalikustamisele kuuluvate andmetega ja investeerimisühing on kohustatud kliendi nõudmisel need temale esitama.

(2) Investeerimisühing on kohustatud kliendi nõudmisel andma talle teavet

1) investeerimisühingus olulist osalust omavate aktsionäride (juriidilise isiku puhul vähemalt – ärinimi, registrikood selle olemasolul, füüsilise isiku puhul vähemalt – ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg) ja nende osaluse suuruse kohta investeerimisühingu aktsiakapitalis;

2) investeerimisühingu juhtide kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, hariduse kirjeldus, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielik loetelu);

3) lisaks käesoleva lõike punktis 2 sätestatule ka investeerimisühingu juhatuse liikmete ülesannete kohta investeerimisühingus.

Teenuste osutamisel on investeerimisühing kohustatud

1) nõudma oma klientidelt teavet nende investeerimisteenuste ja investeerimiskõrvalteenustega seotud teadmiste või kogemuste ning äritehingutega seotud eesmärkide ja asjaolude kohta;

2) edastama oma klientidele kogu asjakohase teabe kavatsetavate tehingute ning nendega seotud riskide kohta, arvestades kliendi huvisid ja asjatundlikkust ning kavatsetavate tehingute liiki ja mahtu;

3) teavitama oma klienti kohaldatavast investori kaitse skeemist;

4) teavitama oma klienti olukorrast, kus kliendi tehingukorralduse alusel tehtud tehingu teiseks pooleks on ta ise, kui investeerimisühing ja klient ei ole kirjalikult ja selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti;

5) andma kliendi nõudmisel, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, teavet väärtpaberiportfelli valitsemisel kliendi varadega tehtud tehingute, vara väärtuse, väärtpaberiportfelli koosseisu ja muude teenuse osutamisega seotud asjaolude kohta.

(1) Investeerimisühing on kohustatud talle usaldatud kliendi vara hoidma lahus enda ja investeerimisühingu teiste klientide varast, välja arvatud juhul, kui klient ja investeerimisühing on kirjalikult ja sõnaselgelt kokku leppinud teisiti. Kliendi kirjalikus vormis ning sõnaselgelt väljendatud nõusolek on muu hulgas vajalik kliendi väärtpaberite hoidmiseks esindajakontol.

(2) Investeerimisühing on kohustatud võtma tarvitusele piisavad abinõud kliendile kuuluva vara ja kliendi õiguste kaitseks ning tagama kliendi vara hoidmise ja investeerimise vastavalt kokkulepitud tingimustele.

(3) Investeerimisühing on kohustatud mitte kasutama kliendile kuuluvat vara enda huvides, välja arvatud juhul, kui

1) klient on andnud selleks kirjalikus vormis sõnaselge nõusoleku või

2) raha kasutatakse krediidiasutuste arvel ja nimel krediidiasutuste seaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt.

(4) Investeerimisühing võib oma nimel kliendi vara pantida üksnes kliendi kirjalikus vormis antud sõnaselgel nõusolekul.

(5) Investeerimisühing, kes hoiab klientide vara esindajakontol või ühingu enda nimel avatud väärtpaberi- või pangakontol, on kohustatud pidama arvestust eraldi iga kliendi vara suhtes.

(6) Investeerimisühingu poolt valitsetav klientide vara, sealhulgas investeerimisühingu enda nimel hoitav klientide vara, samuti selle arvel omandatud vara, kuulub vastavatele klientidele ning ei kuulu investeerimisühingu pankrotivara hulka ning selle arvel ei saa rahuldada investeerimisühingu võlausaldajate nõudeid.

(1) Investeerimisühingul ja temaga seotud äriühingul on keelatud

1) soovitada investeerimisühingu kliendile tehingute tegemist väärtpaberitega, kui need soovitused ei ole kooskõlas kliendi huvidega, millest investeerimisühing oli teadlik, või kui tehingu eesmärgiks on turuga manipuleerimine käesoleva seaduse tähenduses;

2) teha tehinguid oma arvel või kolmanda isiku arvel või kolmanda isiku nimel hinnaga, mis on võrdne või parem, kui klientidelt saadud tehingukorralduste hind samale väärtpaberile, enne, kui investeerimisühing on täitnud kõik sellised klientide korraldused tehingute tegemiseks sama väärtpaberiga, samuti on tehingute tegemine oma arvel keelatud, kui investeerimisühing on teadlik sellest, et tema klient soovib esitada korralduse sama iseloomuga tehingu tegemiseks või kui see võib muul viisil kliendile kahju põhjustada.

(2) Investeerimisühingul, tema juhtidel ja töötajatel ning muudel isikutel, kellele on usaldatud väärtpaberitehingute täitmine, väärtpaberianalüüs või investeerimiskonsultatsioonid, on keelatud väärtpaberituruga manipuleerimine käesoleva seaduse tähenduses, sealhulgas

1) investeerimisühingu kliendile väärtpaberitehingu tegemine või soovituste andmine tehingu tegemiseks eesmärgiga luua eksitav mulje väärtpaberi hinnast või tehingute tegemise aktiivsusest või eesmärgiga mõjutada väärtpaberite hindu kindlas suunas;

2) alusetu või eksitava teabe avalikustamine või avalikustamisele kuuluva teabe avalikustamata jätmine või sellega põhjendamatu viivitamine, kui teave ja selle avalikustamine võib oluliselt mõjutada väärtpaberi hinda või tehingute tegemise aktiivsust;

3) mis tahes tegevus, mis võib luua vale või eksitava mulje väärtpaberi nõudlusest turul, selle hinnast või sellega kaasnevatest õigustest või mis võib ajendada teist isikut väärtpaberiga tehingut tegema või sellest hoiduma või väärtpaberiga kaasnevaid õigusi kasutama või nende kasutamisest loobuma.

(1) Investeerimisühing on kohustatud investeerimisteenuse osutamisel registreerima järgmised andmed

1) korralduse andja nimi;

2) korraldus koos kliendi juhistega;

3) andmed korralduse täitmise kohta;

4) töötaja nimi, kes kliendi korralduse vastu võttis;

5) korralduse andmise ja täitmise kuupäev ning kellaaeg.

(2) Rahandusminister võib oma määrusega kehtestada täpsema andmete registreerimise korra ning lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule täiendavalt registreerimisele kuuluvate andmete loetelu, kui see on vajalik investeerimisühingu kohustuste täitmise üle järelevalve teostamiseks inspektsiooni poolt.

(3) Registreeritud andmeid tuleb säilitada vähemalt seitse aastat.

[Paragrahvi 91 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

(1) Investeerimisühing teavitab inspektsiooni igast tehingust väärtpaberitega, mis on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, kui need tehingud on tehtud seoses investeerimisteenuste osutamisega (edaspidi käesolevas peatükis tehing ).

(2) Investeerimisühing teavitab inspektsiooni igast tehingust hiljemalt tehingu tegemisele järgneval tööpäeval teabekandjatel või üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu.

(3) Teavitamisel tuleb esitada järgmised andmed

1) väärtpaberi nimetus ja identifitseerimisnumber;

2) tehingu tegemise kuupäev ja kellaaeg;

3) väärtpaberite hind ja kogus;

4) tehingus osalevad investeerimisühingud, kusjuures eraldi märgitakse ära omandaja ja võõrandaja ning klient, kelle arvel tehing tehakse;

5) reguleeritud turu nimetus, kui on tegemist reguleeritud turu tehinguga;

6) kood tehingu identifitseerimiseks.

(4) Eraldi tuleb ära märkida tehingud, mis investeerimisühing on teinud oma arvel.

(5) Rahandusminister võib oma määrusega

1) kehtestada täpsustavaid nõudeid teavitamise sisu, ulatuse ja vormi kohta ning lubatud andmekandjate ja ülekandmisviiside kohta;

2) kehtestada täiendavalt teavitamisele kuuluvate andmete loetelu, kui see on vajalik reguleeritud turul järelevalve teostamiseks;

3) lubada tehingute puhul, mille objektiks on võlakirjad või kindlat liiki tuletisväärtpaberid, andmete edastamata jätmist või nende koondatult edastamist;

4) lubada mitte teavitada tehingutest, mida tehakse lepinguriigi reguleeritud turul, kui selles riigis on teavitamiskohustusele kehtestatud samad nõuded. [Paragrahvi 91 sõnastus alates 1. 01. 2006]

(1) Investeerimisühing teavitab inspektsiooni igast tehingust väärtpaberiga, mis on võetud Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud turul kauplemisele, kui tehing on tehtud seoses investeerimisteenuse osutamisega, sealhulgas väärtpaberitega oma arvel kauplemisega. Nimetatud kohustust kohaldatakse ka kolmanda riigi investeerimisühingu Eestis registreeritud filiaalile.

(2) Eesti reguleeritud turule osalema lubatud välisriigi isik teavitab inspektsiooni igast tehingust väärtpaberiga, mille on emiteerinud Eesti emitent või mis on võetud Eesti reguleeritud turul kauplemisele, kui tehing on tehtud seoses investeerimisteenuse osutamisega, sealhulgas väärtpaberitega oma arvel kauplemisega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik (edaspidi käesolevas paragrahvis teavitaja ) teavitab inspektsiooni igast käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tehingust (edaspidi käesolevas peatükis tehing ) hiljemalt tehingu tegemisele järgneval tööpäeval teabekandjatel või üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu.

(4) Teavitama ei pea tehingust avatud investeerimisfondi osaku või aktsiaga, samuti käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud rahaturuinstrumendiga või tuletisväärtpaberiga, mille hind sõltub otseselt või kaudselt rahaturuinstrumendi turuhinnast.

(5) Inspektsioon võib tehingust teavitamise tehnilise korraldamise täies ulatuses või osaliselt edasi anda kolmandale isikule tingimusel, et sellega ei kahjustata konkurentsi ning on tagatud väärtpaberituru korra- ja õiguspärane toimimine. Teavitaja on kohustatud rakendama inspektsiooni kindlaksmääratud tehnilist lahendit tehingutest teavitamiseks.

(6) Oma määrusega rahandusminister

1) kehtestab teavitamisel esitatavate andmete loetelu ja esitamise korra;

2) võib kehtestada täpsustavaid nõudeid teavitamise sisu, ulatuse ja vormi, lubatud andmekandjate ja ülekandmisviiside kohta ning tehingute täitmise kohta esitatud andmete korrigeerimise kohta;

3) võib lubada tehingute puhul, mille objektiks on võlakirjad või kindlat liiki tuletisväärtpaberid, andmete edastamata jätmist või nende koondatult edastamist;

4) võib lubada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul mitte teavitada tehingutest, mida tehakse teise lepinguriigi reguleeritud turul, kui lepinguriigis on teavitamiskohustusele kehtestatud käesolevas seaduses sätestatuga sarnased nõuded;

5) võib lubada Eesti reguleeritud turul osaleval investeerimisühingul mitte teavitada vastaval turul kauplemisele võetud väärtpaberitega tehtud tehingust, kui sellise tehinguga seotud andmed on inspektsioonile käesoleva seaduse § 149 lõike 4 alusel kättesaadavad reguleeritud turu korraldamiseks kasutatava infotehnoloogilise süsteemi kaudu.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud rahandusministri määruses sätestatud ulatuses võib erisuste rakendamise otsustada inspektsioon.

Käesoleva seaduse §-des 85, 87, 88 ja 89 sätestatud investeerimisühingu tegevusele esitatavate nõuete täitmise üle otsustamiseks tavapäraste juhtumite puhul võib rahandusminister oma määrusega kehtestada täpsemad kriteeriumid.

(1) Investeerimisühingu aktsiakapital peab olema vähemalt

1) 125 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 punktides 1, 2, 3, 5 või 7 nimetatud teenuseid;

2) 730 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 punktides 4 või 6 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuseid.

(2) Kui investeerimisühing osutab väärtpaberiportfelli valitsemise teenust ning tema aktsiakapital on väiksem kui 730 000 eurot, on tal õigus teha tehinguid või hoida väärtpabereid oma arvel üksnes juhul, kui

1) positsioon tekkis investeerimisühingu võimetusest kliendi korraldust täita;

2) kõigi selliste positsioonide turuväärtus kokku ei ületa 18 750 eurot;

3) selline positsioon on juhusliku ja ajutise iseloomuga;

4) sellise positsiooni kestmise aeg on rangelt piiratud ajaga, mis on vajalik kõnealuse ebaõnnestunud tehingu täitmiseks ja

5) investeerimisühing vastab käesoleva seaduse §-des 103 ja 105 sätestatud nõuetele.

(1) Investeerimisteenuste osutamisega seotud riskide vähendamiseks on investeerimisühing kohustatud pidevalt järgima usaldatavusnormatiive, millega määratakse

1) neto-omavahendite minimaalsuurus;

2) kapitali adekvaatsuse määr;

3) riskide kontsentreerumise piirmäärad;

4) välisvaluuta avatud netopositsiooni piirmäärad.

(2) Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise juhendi ja aruandluse korra kehtestab rahandusminister oma määrusega.

(3) Investeerimisühing on kohustatud võtma tarvitusele meetmed, mis tagavad võimaluse usaldatavusnormatiivide arvutamiseks piisava täpsusega igal ajahetkel.

(4) Kui investeerimisühing kuulub finantskonglomeraati kindlustustegevuse seaduse § 187 tähenduses, peab ta järgima kindlustustegevuse seaduse 11. peatüki 3. jaos sätestatut.

(1) Investeerimisühingu neto-omavahendid peavad igal hetkel olema võrdsed või ületama järgmisi suurusi

1) käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 sätestatud aktsiakapitali minimaalsuuruse;

2) 25 protsenti investeerimisühingu püsivatest üldkuludest.

(2) Inspektsiooni eelneva kirjaliku nõusoleku alusel võib püsivate üldkulude arvutamisel maha arvata ühekordsed mittepüsiva iseloomuga kulud.

(3) Püsivate üldkulude arvutamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne.

(4) Inspektsioonil on õigus pärast majandusaasta aruande kinnitamist nõuda neto-omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel aluseks võetud püsivate üldkulude suuruse korrigeerimist juhul, kui investeerimisühingu või investeerimisühingu konsolideerimisgrupi äritegevuses on toimunud olulisi muudatusi.

(5) Tegevust alustava või vähem kui aasta tegutsenud investeerimisühingu püsivate üldkulude katteks ettenähtud neto-omavahendite minimaalsuurus arvutatakse tema äriplaanis planeeritud püsivate üldkulude alusel.

(6) Inspektsioonil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud äriplaani korrigeerimist, kui tema hinnangul ei vasta äriplaan tegelikkusele ning selles planeeritud püsivate üldkulude alusel arvutatud neto-omavahendite minimaalsuurus ei vasta investeerimisühingu vajadustele.

(7) Investeerimisühingu neto-omavahendite, neto-omavahendite minimaalsuuruse ning püsivate üldkulude arvutamise juhendi ja neto-omavahendite aruandluse korra kehtestab rahandusminister oma määrusega.

(1) Kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, kuuluvad kapitali adekvaatsuse määr ja riskide kontsentreerumise piirmäärad täitmisele ja järgimisele nii investeerimisühingu kohta eraldi kui ka konsolideeritud alusel.

(2) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi moodustavad investeerimisühing, selle emaettevõtja ning samasse kontserni kuuluvad finantseerimisasutused, samuti finantseerimisasutused, mille aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osaga esindatud häältest investeerimisühing omab vähemalt 20 protsenti.

(3) Kui investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuulub vähemalt üks krediidiasutus, käsitatakse konsolideerimisgruppi krediidiasutuse konsolideerimisgrupina ja sellele kohaldatakse krediidiasutuste seaduses ja selle alusel sätestatut.

(4) Inspektsiooni nõusolekul ei arvata investeerimisühingu konsolideerimisgruppi ettevõtjat, kelle

1) konsolideerimisgruppi arvamine moonutaks inspektsiooni hinnangul investeerimisühingu konsolideerimisgrupi tegelikku finantsmajanduslikku olukorda;

2) asukoht on väljaspool lepinguriiki ja kellelt vajaliku aruandluse saamine on takistatud tulenevalt asukohariigis kehtivatest õigusaktidest või muudel põhjustel.

(1) Investeerimisühingu omavahendid on

1) esimese taseme omavahendid;

2) teise taseme omavahendid;

3) kolmanda taseme omavahendid.

(2) Esimese ja teise taseme omavahendid kokku moodustavad bruto-omavahendid.

(3) Neto-omavahendid saadakse, arvates rahandusministri määrusega kehtestatava korra kohaselt bruto-omavahenditest maha

1) osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes;

2) allutatud nõuded ja muud nimetatud instrumentidega sarnased kapitali iseloomuga nõuded krediidi- ja finantseerimisasutustele, mis kuuluvad nende asutuste omavahenditesse;

3)

(1) Allutatud laen on nõue investeerimisühingu vastu, mis investeerimisühingu lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist.

(2) Allutatud laenu võib kaasata investeerimisühingu omavahendite koosseisu, kui see vastab järgmistele tingimustele

1) investeerimisühing ei anna tagatist selle kohustuse täitmiseks;

2) sätted ei sisalda tingimust, mille kohaselt teatud asjaolude korral tekib investeerimisühingul kohustus tasuda laen ennetähtaegselt, välja arvatud investeerimisühingu lõpetamise korral;

3) [Kehtetu]

4) [Kehtetu]

5) allutatud laenu summasid saab piiranguteta kasutada tavapäraste riskide katmiseks enne kahjumi kindlaksmääramist;

6) lepingus on sätestatud investeerimisühingu õigus intressi maksmine edasi lükata, kui pärast vastavate summade maksmist ei ole investeerimisühingu omavahendid piisavad käesoleva seaduse §-s 94 nimetatud usaldatavusnormatiivide täitmiseks.

(3) Investeerimisühingu omavahendite koosseisu kaasatud allutatud laenu ennetähtaegne tagasimaksmine on lubatud vaid laenusaaja algatusel ja inspektsiooni eelneva kirjaliku nõusoleku alusel.

(4) Inspektsioon annab investeerimisühingule nõusoleku käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud allutatud laenu ennetähtaegseks tagasimaksmiseks vaid juhul, kui pärast tagasimakse teostamist on investeerimisühingu omavahendid piisavad käesoleva seaduse §-s 94 nimetatud usaldatavusnormatiivide täitmiseks.

(5) Investeerimisühingu pankroti korral toimub käesoleva seaduse §-des 99 ja 100 sätestatud omavahenditest tulenevate tunnustatud nõuete rahuldamine pärast tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuete rahuldamist.

(1) Esimese taseme omavahendid on

1) sissemakstud aktsiakapital, välja arvatud äriseadustikus sätestatud eelisaktsiate eest tasutud summad;

2) aažio;

3) seaduse ja põhikirjaga ettenähtud kasumi arvel moodustatud reservid ja reservkapital;

4) eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum;

5) jooksva majandusaasta kasum, mille kohta audiitor on andnud hinnangu;

6) muud käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga inspektsiooni poolt esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad instrumendid.

(2) Esimese taseme omavahendite suuruse leidmiseks arvatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kirjete kogusummast maha

1) oma aktsiad soetusmaksumuses;

2) immateriaalne põhivara jääkväärtuses;

3) jooksva majandusaasta kahjum.

(3) Investeerimisühingul peab olema võimalik viivitamata ja piiranguteta kasutada kahjumite või riskide katmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esimese taseme omavahendeid.

(1) Teise taseme omavahenditena võetakse arvesse reaalselt laekunud rahasumma.

(2) Teise taseme omavahendid on

1) allutatud laenud käesoleva seaduse § 97 tähenduses;

2) eelisaktsiad äriseadustiku tähenduses;

3) muud inspektsiooni poolt teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kohustused ning kapitali iseloomuga instrumendid.

(3) Teise taseme omavahendid jagunevad

1) ülemised omavahendid;

2) alumised omavahendid.

(4) Teise taseme ülemiste omavahendite hulka kuuluvad instrumendid peavad vastama järgmistele tingimustele

1) lepingus ei ole sätestatud tagastamise tähtaega (tähtajatu leping);

2) lepingus on sätestatud kohustus teatada laenu tagasimaksmise nõudest ette vähemalt viis aastat.

(5) Teise taseme alumiste omavahendite hulka kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud instrumendid, kui lepingu kohaselt on nende tagasimaksmise tähtaeg pikem kui viis aastat.

(6) Lepingu lõppemise või lõpetamise päevale eelneva viie aasta jooksul tuleb igal järgneval aastal teise taseme alumiste omavahendite hulka kuuluvat summat järk-järgult vähendada 20 protsendi võrra laenu algsummast. Vähenduse arvestamine toimub kvartaalselt.

(1) Kolmanda taseme omavahendite hulka kuuluvad allutatud laenud käesoleva seaduse § 97 tähenduses, mis on rahalise sissemaksena täielikult antud investeerimisühingu käsutusse, ja kui on täidetud kõik järgmised tingimused

1) lepingus sätestatud allutatud laenu tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt kaks aastat;

2) lepingus on sätestatud investeerimisühingu õigus lepingu tähtaja saabumisel mitte maksta laenu ja intresse, kui tema omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse §-s 94 nimetatud usaldatavusnormatiivide täitmiseks.

(2) Investeerimisühing on kohustatud inspektsiooni teavitama kolmanda taseme omavahendite koosseisu kuuluvate allutatud laenude ja intresside maksmisest, kui tema omavahendid on väiksemad kui 120 protsenti käesoleva seaduse § 103 lõike 2 kohaselt kehtestatud kapitali adekvaatsuse määrale vastavatest omavahenditest.

Investeerimisühingu kauplemisportfell koosneb kõigist järgmistest instrumentidest

1) väärtpaberid, kaubad ja tuletisinstrumendid, mis on soetatud edasimüümiseks ja kasumi teenimiseks tegelike ning oodatavate ostu- ja müügihindade erinevustelt või muudelt hinna ja intressimäärade kõikumistelt lühiajalise perioodi jooksul;

2) käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud instrumentidega seotud riskide katmiseks võetud kohustused ja soetatud instrumendid;

3) instrumendid, mis on oma iseloomult sarnased käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud instrumentidega.

(1) Käesoleva seaduse §-s 99 loetletud teise taseme omavahendite hulka arvatud allutatud laenude ja äriseadustikus sätestatud eelisaktsiate summa ei tohi ületada 50 protsenti esimese taseme omavahenditest.

(2) Teise taseme omavahendid, mida kasutatakse kauplemisportfelliga mitteseotud riskide katmiseks, ei tohi ületada 100 protsenti samal otstarbel kasutatavatest esimese taseme omavahenditest.

(3) Teise ja kolmanda taseme omavahendite summa kokku ei tohi ületada 100 protsenti investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest.

(4) Kauplemisportfelli riskide katmiseks kasutatavad teise taseme omavahendid ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei tohi ületada 200 protsenti kauplemisportfelli riskide katmiseks kasutatavatest esimese taseme omavahenditest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud piirmäärasid ületavaid teise ja kolmanda taseme omavahendeid ei tohi arvestada käesoleva seaduse §-s 94 nimetatud usaldatavusnormatiivide arvutamisel.

(1) Kapitali adekvaatsus väljendab investeerimisühingu omavahendite suuruse vastavust investeerimisühingu kauplemisportfellist ning kogu äritegevusest tulenevatele riskidele.

(2) Investeerimisühingu omavahendid peavad igal ajahetkel olema võrdsed või ületama järgneva suuruse

1) krediidiriski katmiseks nõutav omavahendite suurus;

2) kauplemisportfelli positsiooni riski katmiseks nõutav omavahendite suurus;

3) kauplemisportfelli ülekande- ja vastaspoole riski katmiseks nõutav omavahendite suurus;

4) kogu majandustegevusest tuleneva valuutariski katmiseks nõutav omavahendite suurus;

5) riskikontsentratsiooni piirmäära ületavatelt summadelt nõutav omavahendite suurus.

(3) Investeerimisühingu vastava kirjaliku taotluse alusel on inspektsioonil õigus vabastada investeerimisühing kohustusest arvutada kauplemisportfelliga seotud positsiooni- ning ülekande- ja vastaspoole riski katmiseks nõutav omavahendite suurus järgmiste asjaolude esinemisel

1) investeerimisühingu kauplemisportfelli väärtus ei ületa rohkem kui viie päeva jooksul viit protsenti koguvara ja bilansiväliste kohustuste kogusummast;

2) investeerimisühingu kauplemisportfelli väärtus ei ületa rohkem kui viie päeva jooksul 15 miljonit eurot;

3) investeerimisühingu kauplemisportfelli väärtus ei ületa ühelgi ajahetkel 20 miljonit eurot ega kuut protsenti koguvara ja bilansiväliste kohustuste kogusummast.

(4)

(1) Investeerimisühing peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Selleks peab investeerimisühing säilitama vajalikku likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste vahekorda.

(2) Kui see on vajalik investeerimisühingu poolt osutatavate teenuste iseloomu või investeerimisühingu finantsseisundi tõttu, võib inspektsioon kehtestada igale investeerimisühingule eraldi likviidsuse piirmäära.

(1) Riskide kontsentreerumine on investeerimisühingu ühest kliendist või omavahel seotud osapooltest tulenevate nõuete, sealhulgas tuletisväärtpaberitega seotud nõuete, osaluste ja bilansiväliste kohustuste summa suhe investeerimisühingu neto-omavahenditesse. Riskide kontsentreerumine on suur, kui nimetatud suhe on suurem kui 10 protsenti.

(2) Investeerimisühingu riskide kontsentreerumine ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ei või ühelgi juhul ületada 25 protsenti investeerimisühingu neto-omavahenditest.

(3) Omavahel seotud isikuteks loetakse

1) kahte või enamat isikut, kes kujutavad endast investeerimisühingule või selle konsolideerimisgrupile ühist riski, kuna neist üks omab kas otseselt või kaudselt kontrolli teise või teiste tegevuse üle või

2) kahte või enamat isikut, kelle vahel ei ole käesoleva lõike punktis 1 nimetatud seost, kuid kes kujutavad endast investeerimisühingule või tema konsolideerimisgrupile ühist riski omavahelise seotuse tõttu nii, et neist ühe finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäoliselt makseraskused ka teisel või kõigil teistel.

(4) Kui klient või omavahel seotud isikud on investeerimisühingu emaettevõtja, tütar- või sidusettevõtjad või investeerimisühingu emaettevõtja tütarettevõtja, siis riskide kontsentreerumine nende suhtes ei või ületada 20 protsenti. Piirmäär ei kehti konsolideeritud järelevalve alla kuuluva emaettevõtja ja tütarettevõtja suhtes.

(5) Investeerimisühingu suurte riskide kontsentreerumiste kogusumma käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses ei tohi olla suurem kui 800 protsenti.

(1) Investeerimisühing peab viivitamata teavitama inspektsiooni ning esitama omapoolse selgituse, kui

1) investeerimisühingu neto-omavahendite suurus väheneb rohkem kui viie protsendi võrra;

2) investeerimisühingu kapitali adekvaatsus väheneb rohkem kui ühe protsendi võrra;

3) investeerimisühing ei pea kinni käesoleva seaduse § 105 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud piirangutest või ei täida käesoleva seaduse § 98 lõikes 3, § 103 lõikes 2 või § 104 lõikes 2 sätestatud usaldatavusnormatiivi.

(2) Investeerimisühing peab viivitamata teavitama inspektsiooni käesoleva seaduse § 100 lõikes 2 nimetatud allutatud laenude ja muude samasuguste kohustuste tagasimaksetest, kui investeerimisühingu käesoleva seaduse § 103 lõikes 2 sätestatud omavahendite suurus langeb alla 120 protsendi usaldatavusnormatiivist.

(3) Investeerimisühing peab teavitama inspektsiooni kõigist suurtest riskide kontsentreerumistest vähemalt üks kord aastas, kusjuures aasta jooksul teatatakse igast uuest suurest riskide kontsentreerumisest ning olemasolevate suurte riskide kontsentreerumiste vähemalt 20-protsendilisest suurenemisest, võrreldes eelmise teatamisega.

(1) Investeerimisühingu raamatupidamisarvestust ja -aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588; 2004, 90, 616), käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja investeerimisühingu põhikirjast.

(2) Investeerimisühingu raamatupidamine peab tagama tõese teabe saamise investeerimisühingu majandustegevuse ja finantsseisundi kohta.

(3) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud korraldama konsolideeritud raamatupidamist.

(1) Investeerimisühing koostab, esitab inspektsioonile ning avalikustab majandusaasta aruande ja vahearuanded (edaspidi aruanded ) seadusega sätestatud korras.

(2) Vahearuanne on raamatupidamise aruanne, mille aluseks olev aruandeperiood algab majandusaasta algusest ja on lühem kui üks majandusaasta.

(3) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitab inspektsioonile konsolideeritud aruandlust.

(4) Rahandusminister kehtestab oma määrusega investeerimisühingule

1) aruannete sisu, koostamise metoodika ning esitamise korra;

2) konsolideeritud aruandluse nõuded.

(1) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud investeerimisteenuseid osutav investeerimisühing on kohustatud inspektsioonile esitama aruandeid järgmiselt

1) kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 punktides 4 või 6 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuseid, esitab ta üks kord kuus, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, vahearuande koos § 94 lõikes 1 sätestatud usaldatavusnormatiivide arvutustega;

2) kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 punktides 1, 2, 3, 5 või 7 nimetatud teenuseid, esitab ta üks kord kvartalis, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, vahearuande koos käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud usaldatavusnormatiivide arvutustega.

(2) Investeerimisühing esitab auditeeritud majandusaasta aruande nelja kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

(3) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitab konsolideeritud poolaasta- või aastaaruanded kolme kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

(1) Investeerimisühingu avalikustatav aruanne peab olema kättesaadav investeerimisühingu asukohas, tema kõigis filiaalides ja esindustes ning investeerimisühingu veebilehel, selle puudumisel esitab investeerimisühing avalikustatava aruande inspektsioonile avalikustamiseks inspektsiooni veebilehel.

(2) Rahandusminister kehtestab oma määrusega avalikustamisele kuuluvate andmete miinimumloetelu, aruannete vormid, koostamise metoodika ja avalikustamise tähtajad.

(1) Investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid peab kontrollima vähemalt üks ühine audiitor.

(2) Investeerimisühingu auditeerimise tulemusel peab audiitor esitama investeerimisühingule ja inspektsioonile aruande, milles tuleb muu hulgas avaldada arvamust ka omavahenditele kehtestatud usaldatavusnõuete ning sisekontrolli süsteemi piisavuse ja tõhususe kohta.

(1) Investeerimisühingu audiitoriks võib nimetada investeerimisühingu auditeerimiseks piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.

(2) Investeerimisühingu audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid kokku mitte kauemaks kui viieks aastaks.

(3) Investeerimisühingu asukohajärgne kohus määrab inspektsiooni avalduse alusel audiitori, kui

1) üldkoosolek ei ole audiitorit nimetanud;

2) üldkoosoleku poolt nimetatud audiitor loobus audiitorkontrolli läbiviimisest ja investeerimisühingu üldkoosolek ei ole ühe kuu jooksul nimetanud uut audiitorit;

3) audiitor on kaotanud inspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse.

(4) Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori nimetamiseni üldkoosoleku poolt.

(1) Audiitor on kohustatud viivitamata kirjalikult inspektsiooni teavitama investeerimisühingu auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla

1) investeerimisühingu tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;

2) investeerimisühingu tegevuse peatumine;

3) investeerimisühingu tütarettevõtja tegevuse peatumine;

4) audiitori märkustega järeldusotsus investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta;

5) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus investeerimisühing ei ole võimeline täitma oma kohustusi;

6) juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju investeerimisühingule, tema kliendile või klientidele.

(2) Inspektsioonile andmete edastamise nõudele ei laiene õigusakti või lepinguga audiitorile pandud andmete mitteavalikustamise kohustus.

Investeerimisühingu jagunemine ei ole lubatud.

(1) Investeerimisühingu ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

(2) Investeerimisühing võib ühineda üksnes investeerimisühinguga.

(3) Kui investeerimisühingud ühinevad uue äriühingu asutamise teel, lõpevad kõigi ühinevate investeerimisühingute tegevusload.

(1) Investeerimisühingu ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega.

(2) Investeerimisühingute vahelise ühinemislepingu sõlmimisest peab teavitama inspektsiooni kolme tööpäeva jooksul ühinemislepingu sõlmimisest arvates.

(3) Investeerimisühingute ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne, mida kontrollib audiitor. Äriseadustiku § 419 lõikes 3 sätestatud vahebilanss tuleb ühinemisel koostada, kui majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kolm kuud enne ühinemislepingu sõlmimist.

(4) Audiitori aruandes antakse hinnang aktsiate vahetussuhtele ja selle määramisele ning arvamus selle kohta, kas ühendav või asutatav investeerimisühing vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiividele.

(1) Investeerimisühingute ühinemiseks on vaja inspektsiooni luba (edaspidi ühinemisluba ).

(2) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav investeerimisühing või käesoleva seaduse § 115 lõikes 3 sätestatud juhul esitavad ühinevad investeerimisühingud ühiselt inspektsioonile vastava taotluse, millele lisatakse alljärgnevad andmed ja dokumendid

1) ühinemisleping või selle notariaalselt tõestatud ärakiri;

2) ühinemisaruanne;

3) ühinemisotsused;

4) audiitori aruanne;

5) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 12 nimetatud äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta kohta;

6) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 5, 6 ja 13 nimetatud andmed ja dokumendid.

(3) Ühinemisloa taotlusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 53 ja § 55 lõigetes 1–4 tegevusloa taotluse ja selle läbivaatamise kohta sätestatut.

(1) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta või ühinemise tulemusena asutatavale investeerimisühingule tegevusloa andmise kohta teeb inspektsioon 30 päeva jooksul, arvates kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamisest. Otsusest teatatakse viivitamata taotlejale.

(2) Inspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui

1) ühinemisloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;

2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile ühinemisloa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet;

3) ühinemise tulemusena tekkiv investeerimisühing ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või ühinemine muul põhjusel kahjustaks investeerimisühingu klientide huve;

4) inspektsiooni hinnangul ühinemise tulemusena tekkiva investeerimisühingu juht, siseaudiitor või taotlejas olulist osalust omav isik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

5) ühinemine vähendab oluliselt tõhusat konkurentsi väärtpaberiturul või muul põhjusel kahjustaks väärtpaberituru korrapärast toimimist.

(3) Tegevusloa lõpetamise investeerimisühingute ühinemise korral uue investeerimisühingu asutamise teel otsustab inspektsioon üheaegselt ühinemise tulemusel asutatavale investeerimisühingule tegevusloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu varem kui uue investeerimisühingu äriregistrisse kandmise päeval.

(4) Ühendatava investeerimisühingu tegevusloa lõpetamise investeerimisühingute ühinemise korral otsustab inspektsioon üheaegselt ühinemisloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu varem kui ühinemise kande äriregistrisse kandmise päeval.

(1) Ühinevad investeerimisühingud peavad ühinemisloa saamise viivitamata avalikustama.

(2) Investeerimisühingu ühinemise ning uue investeerimisühingu tegevuse alustamise avalikustab investeerimisühing seitsme päeva jooksul pärast äriregistrisse vastava kande tegemist.

(3) Inspektsioon avalikustab käesoleva seaduse § 237 lõike 3 alusel sätestatud korras investeerimisühingute ühinemiseks loa andmise otsuse inspektsiooni veebilehel.

(1) Reguleeritud turu (edaspidi käesolevas osas turg ) korraldamiseks püsiva tegevusalana tuleb inspektsioonilt taotleda vastav tegevusluba (edaspidi käesolevas osas tegevusluba ).

(2) Tegevusluba tuleb taotleda iga turu korraldamiseks eraldi.

(3) Igal turul võib olla üksnes üks turu korraldaja (edaspidi käesolevas osas korraldaja ).

(4) Korraldajana tegutsemiseks on õigus üksnes aktsiaseltsil.

(5) Korraldajal ei ole õigust tegeleda tegevusaladega, mis ei ole seotud turu korraldamisega või mis seavad ohtu turu korrapärase ja usaldusväärse toimimise või tema korraldajana tegutsemise.

(1) Korraldaja tegevusloa suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2 ja 3, § 51 lõigetes 1 ja 3, §-s 52, § 53 lõikes 3, § 55 lõigetes 1–5 ja §-s 57 sätestatut.

(2) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi käesolevas peatükis taotleja ) asutamislepingus nimetatud või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–10 nimetatud andmed ja dokumendid ning käesoleva seaduse §-s 127 nimetatud reglemendi projekti ja taotleja äriplaani järgmise kolme aasta kohta (edaspidi käesolevas peatükis taotlus ). Taotluse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriplaan peab sisaldama turu kauplemis-, arveldus-, teabe- ja muude süsteemide toimimise täpset kirjeldust, samuti taotleja organisatsioonilise ülesehituse, tegevuskohtade, rakendatavate infotehnoloogiliste ja muude tehniliste vahendite ning majandusnäitajate kirjeldust.

(4) Rahandusminister võib kehtestada oma määrusega täpsemad nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriplaanile.

(1) Inspektsioon keeldub tegevusloa andmisest, kui

1) tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;

2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile tegevusloa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet;

3) taotleja ei suuda tulenevalt oma organisatsioonilisest ülesehitusest, õiguslikest ja tehnilistest lahenditest ning vara ja omakapitali ebapiisavusest täita käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega korraldajale ja turule kehtestatud nõudeid;

4) taotleja muud tegevusalad seavad ohtu turu korra- või õiguspärase toimimise või korraldajana tegutsemise;

5) inspektsiooni hinnangul taotleja nõukogu ja juhatuse liikmed ei oma piisavalt turu korraldamiseks vajalikke teadmisi või ei ole võimelised korraldama turu korra- ja õiguspärast toimimist, samuti kui taotleja juhil ei ole oma kohustuste täitmiseks vajalikku haridust, teadmisi, kogemusi või laitmatut reputatsiooni;

6) juht on olnud pankrotivõlgnik või tema suhtes on pankrotimenetlus raugenud, juhi tegevus või tegevusetus on põhjustanud isiku pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või juhi tegevus või tegevusetus on näidanud tema suutmatust korraldada väärtpaberituru kutselise osalise või kutselise investori tegevust selliselt, et võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud;

7) taotleja ei ole täitnud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid;

8) taotleja on olulisel määral või korduvalt rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid või taotleja tegevus või tegevusetus ei vasta headele äritavadele.

(2) Tegevusluba omav korraldaja on kohustatud tegevusloa kehtivuse ajal vältima asjaolusid, mis on aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumisele.

(1) Korraldaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(2) Inspektsioonil on õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui

1) korratus turul võib põhjustada ohu riigi majandusele tervikuna või riigi avalikule korrale;

2) korraldaja seab oma tegevuse või tegevusetusega ohtu turu korra- või õiguspärase toimimise;

3) korraldaja ei suuda oma pädevuse piires tagada turuga seotud investorite huvide kaitset;

4) korraldaja suhtes esineb käesoleva seaduse § 122 lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumise alus;

5) korraldaja on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut või korraldaja tegevus ei vasta headele äritavadele;

6) korraldaja ei ole täies ulatuses või tähtaegselt täitnud inspektsiooni poolt tehtud ettekirjutust;

7) korraldaja on oma tegevuse või tegevusetuse tõttu kaotanud usalduse;

8) korraldaja ei ole alustanud turu korraldamist kuue kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates.

(1) Korraldaja poolt turu korraldamiseks kasutatav infotehnoloogiline süsteem või muu tehingute tegemist vahendav ja andmeid salvestav süsteem peab olema töökindel ning usaldusväärne ja vähendama tegevusriske turul ning sellel osalejate suhtes.

(2) Rahandusminister võib oma määrusega täpsustada töökindla ning usaldusväärse infotehnoloogilise või muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemi kriteeriumid.

(3) Korraldaja peab juhtimis- ja tegevusriskide maandamiseks rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid.

(4) Korraldaja nõukogu ja juhatuse liikmetele kohaldatakse käesoleva seaduse § 79 lõikes 5 ja §-s 80 investeerimisühingu juhtide suhtes sätestatut.

(1) Korraldaja aktsiakapital peab olema vähemalt 125 000 eurot.

(2) Korraldaja omakapital peab olema vähemalt võrdne summaga, mis on vajalik vastava turu korraldamiseks vajalike viie kuu tegevuskulude katmiseks.

(3) Kui korraldaja ei ole alustanud tegevust, arvestatakse turu korraldamiseks vajalike tegevuskulude suurus lähtuvalt äriplaanist, mille taotleja esitab tegevusloa taotlemisel inspektsioonile.

(1) Korraldaja peab oma juhtimise ja organisatsioonilise ülesehitusega tagama turu korra- ja õiguspärase toimimise ning järelevalve teostamise turul osalejate ja emitentide ning nende tegevuse üle.

(2) Turu korra- ja õiguspärase tegevuse tagamiseks kehtestab korraldaja turu reglemendi (edaspidi reglement ).

(3) Reglemendis sätestatakse korraldaja poolt isikule turul osalemise õiguse andmiseks selle isikuga sõlmitava lepingu ja väärtpaberite turule kauplemisele võtmiseks nende väärtpaberite emitendiga sõlmitava lepingu tüüptingimused.

(1) Reglemendi ülesanne on tagada turul osalejate ja emitentide kohustuste täitmine turul, arvestades avalikke ja majanduslikke huve ning investorite kaitset.

(2) Reglemendis sätestatakse vähemalt

1) turu ja selle korraldaja organisatsiooniline ülesehitus korraldaja põhikirjas kajastamata osas;

2) väärtpaberi kauplemisele võtmise, kauplemise peatamise ja kauplemise lõpetamise alused, tingimused ning kord;

3) kauplemisele võetud väärtpaberi emitendi peamised õigused ning kohustused korraldaja, turul osalejate ja teiste turule kauplemisele võetud väärtpaberi emitentide suhtes;

4) korraldajale teabe edastamise alused, tingimused ja kord;

5) turule lubamise ja osaleja turult eemaldamise alused, tingimused ja kord;

6) turul osaleja peamised õigused ning kohustused korraldaja, teiste turul osalejate, turul osaleja klientide või võlausaldajate ja turule kauplemisele võetud väärtpaberite emitentide suhtes;

7) tehingu tegemine turul, tehingust teatamine, tehingu täitmiseks vajaliku teabe edastamine, väärtpaberi hinnanoteeringu ja muude selliste andmete avalikustamine;

8) väärtpaberi kauplemisele võtmist, kauplemise peatamist ja kauplemise lõpetamist otsustava isiku, organi ja organi liikme õigused ning kohustused, samuti valimise või määramise alused, tingimused ja kord;

9) järelevalvet teostava isiku, organi ja organi liikme õigused ning kohustused järelevalve teostamisel, samuti valimise või määramise alused, tingimused ja kord;

10) leppetrahvid käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest;

11) garantiifondiga seonduv, kui reguleeritud turul on garantiifond.

(3) Reglemendi suhtes ei kohaldata seadusega ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kohta sätestatut.

(4) Korraldajaga sõlmitud leping teenustasu suuruse ja maksmise kohta turul osalemise, väärtpaberi kauplemisele lubamise, turul tehingute tegemise ja muude teenuste eest ei ole reglement.

(1) Korraldajal on õigus reglementi ühepoolselt muuta.

(2) Reglemendi muutmise korral esitatakse reglemendi muudatused kooskõlastamiseks inspektsioonile. Kooskõlastamise taotlemisel esitatakse inspektsioonile vastav kirjalik avaldus, reglemendi projekt koos muudatuste selgitustega ja hinnanguga nende mõju kohta turul osalejatele ning turu toimimisele.

(3) Inspektsioon võib nõuda reglemendi muudatuste täpsustamiseks ja mõju hindamiseks korraldajalt täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

(4) Inspektsioon teeb otsuse reglemendi muudatuste kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 20 päeva pärast kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete esitamist.

(5) Inspektsioon keeldub kooskõlastamisest, kui reglemendi muudatused on vastuolus õigusaktidega, on vastuolulised, eksitavad või mittetäielikud või kui nende rakendamine ei taga küllaldaselt investorite või reglemendi poolteks olevate isikute huvide kaitset.

(1) Reglemendi muudatused jõustuvad nende avalikustamisel käesoleva seaduse §-s 130 sätestatud korras, kui muudatustes ei ole määratud hilisemat tähtaega.

(2) Avalikustada võib üksnes inspektsiooni poolt kooskõlastatud reglemendi muudatusi.

Korraldaja avalikustab reglemendi oma veebilehel.

(1) Korraldaja kehtestab reglemendi ja rakendab reglementi turu tõhususe ning läbipaistvuse tagamiseks.

(2) Tõhususe all käesoleva osa tähenduses mõistetakse olukorda, kus turul osalejate ofertide ja tehingute tegemine on korraldatud viisil, mis tagab teabe kohese kättesaadavuse selliste ofertide ja tehingute tegemise kohta, samuti et turul osalejate tehingute tegemine ja täitmine toimub nõuetekohaselt.

(3) Läbipaistvuse all käesoleva osa tähenduses mõistetakse olukorda, kus kõik turul osalejad saavad viivitamata ja üheaegselt õiget teavet väärtpaberitega kauplemise ja nende väärtpaberite emitentide kohta ning nimetatud teave on avalikkusele kättesaadav.

(1) Igal kehtiva tegevusloa alusel käesoleva seaduse § 43 punktide 3 ja 4 tähenduses investeerimisteenust osutaval Eesti või välisriigi isikul on õigus osaleda turul, kui ta vastab Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 93/6/EMÜ (EÜT L 141, 11.06.1993, lk 1–26), mis käsitleb investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsust, sätestatuga võrdväärsetele nõuetele, käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja korraldaja kehtestatud reglemendis sätestatud tingimustele ning kui tema üle teostab järelevalvet Eesti või välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus.

(1¹) Igaüks võib anda emiteeritud väärtpaberid kauplemiseks turule, kui ta vastab käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja korraldaja kehtestatud reglemendis sätestatud tingimustele.

(2) Korraldaja võimaldab turul kaubelda üksnes selliste väärtpaberitega, mille emitent kohustub täitma reglementi ja maksma korraldajale tema poolt kehtestatud teenustasu.

(3) Korraldaja võimaldab turul osaleda üksnes isikul, kes kohustub täitma reglementi ja maksma korraldajale tema poolt kehtestatud teenustasu.

(4) Turu reglement ja teenustasud kehtivad ühetaoliselt, neid muudetakse ja rakendatakse samadel alustel kõigi turul osalejate suhtes, samuti osalemist taotlejate, turul kaubeldavate väärtpaberite emitentide ja väärtpaberite turule kauplemisele võtmist taotlejate suhtes.

(1) Isikul on õigus esitada kohtusse või poolte kokkuleppel käesoleva seaduse §-s 202 nimetatud vahekohtusse hagi väärtpaberi kauplemisele võtmise õiguse tunnustamiseks ja korraldaja sundimiseks väärtpaberi kauplemisele võtmiseks.

(2) Isikul on õigus esitada kohtusse või poolte kokkuleppel käesoleva seaduse §-s 202 nimetatud vahekohtusse hagi turul osalemise õiguse tunnustamiseks ja korraldaja sundimiseks isikule turul osalemise õiguse andmiseks.

Turul osaleja on kohustatud

1) täitma reglementi;

2) andma korraldajale õigusakti või reglemendi alusel nõutud ulatuses õiget, täpset ja täielikku teavet õigusaktis ja reglemendis sätestatud kohustuste täitmiseks;

3) andma korraldaja poolt nõutud või reglemendis sätestatud ulatuses teavet väljaspool turgu sellel turul kaubeldavate väärtpaberitega oma arvel või kolmanda isiku arvel tehtud tehingutest;

4) mitte manipuleerima turuga ning järgima ausa ja õiglase kauplemise põhimõtteid ning turul kehtivaid häid tavasid.

(1) Turul kaubeldava väärtpaberi emitent on kohustatud täitma käesoleva seaduse § 134 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustusi.

(2) Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi täisosanikud, nõukogu ja juhatuse liikmed, töötajad ning isikud, kellele emitent on kontrollitav äriühing, on kohustatud järgima selle emitendi väärtpaberitega turul tehingute tegemisel ausa ja õiglase kauplemise põhimõtet.

(3) Turul kaubeldava väärtpaberi emitent on kohustatud avalikustama auditeeritud majandusaasta aruande käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides ning reglemendis sätestatud korras.

(1) Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele.

(2) Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi audiitor ning emitent on kohustatud maandama piisavalt huvide konflikti, enesekontrolliriski ning muud riskid audiitori sõltumatusele.

(3) Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi audiitoriks võib nimetada selle emitendi auditeerimiseks sõltumatu, piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse audiitori. Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi audiitori nimetamisel tuleb rakendada audiitorite piisavat rotatsiooni.

(4) Turul kaubeldava väärtpaberi Eesti emitendi asukohajärgne kohus määrab inspektsiooni avalduse alusel turul kaubeldava väärtpaberi emitendi uue audiitori, kui audiitor inspektsiooni arvamuse kohaselt ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 3 nõuetele.

(1) Investorite huvide kaitseks, turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muu olulise õiguse kaitseks või ohu vältimiseks on inspektsioonil õigus teha korraldajale ettekirjutus

1) väärtpaberitega tehingute tegemise peatamiseks turul;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud peatamise korralduse muutmiseks.

(2) Korraldajal on õigus peatada väärtpaberitega tehingute tegemine turul, kui väärtpaberi emitent on korraldaja suhtes rikkunud õigusakti või reglemendi alusel tekkinud kohustust, investorite huvide kaitseks, turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muul reglemendis sätestatud alusel.

(1) Inspektsioonil on õigus teha korraldajale ettekirjutus väärtpaberitega tehingute tegemise lõpetamiseks turul investorite huvide kaitseks, turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muu olulise õiguse kaitseks või ohu vältimiseks.

(2) Korraldajal on õigus lõpetada väärtpaberitega tehingute tegemine turul nende väärtpaberite emitendi avalduse alusel, kui emitent on korraldaja suhtes nõuetekohaselt täitnud kõik õigusaktide ja reglemendi alusel tekkinud kohustused.

(3) Korraldajal on õigus lõpetada väärtpaberitega tehingute tegemine turul, kui nende väärtpaberite emitent on korraldaja suhtes oluliselt rikkunud õigusakti või reglemendi alusel tekkinud kohustust, turul ei tehta nende väärtpaberitega korra- või õiguspäraseid tehinguid või muul reglemendis sätestatud alusel.

(4) Inspektsioonil on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel õigus teha korraldajale ettekirjutus käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud toimingute muutmiseks.

(1) Korraldaja registreerib iga päev kronoloogiliselt kõik turul tehtud tehingud.

(2) Korraldaja registreerib vähemalt tehingu tegemise aja, tehingu teinud turul osaleja andmed, tehingu esemeks olnud väärtpaberid, nende arvu, nimiväärtuse ja hinna.

(3) Korraldaja säilitab registrisse kantud andmeid vähemalt seitse aastat nende registreerimisest arvates.

(4) Korraldajal on õigus nõuda registris kajastamiseks teavet tehingu olulistest tingimustest, tehingu teinud turul osaleja kliendi või võlausaldaja isikuandmeid, kliendi või võlausaldaja ja turul osaleja vahel käsundi või muu samasuguse suhte tekkimise, muutmise või täitmise aega ning muid andmeid vastavalt turu reglemendile.

(1) Kui korraldaja on võtnud kohustuse tagada turul tehtud tehingute täitmine, peab ta moodustama garantiifondi või sõlmima vastava garantii- või kindlustuslepingu.

(2) Garantiifond on krediidiasutustes või Eesti Pangas pangakontol olev või väärtpaberitesse investeeritud rahasumma, mida peamiselt kasutatakse või mis võimaldab seda kasutada väärtpaberitega turul tehtavate tehingute täitmise tagamiseks.

(3) Garantiifondi valitseb korraldaja.

(4) Rahandusminister kehtestab oma määrusega nõuded garantiifondi moodustamisele, selle suurusele ning kasutamisele.

(1) Turul osaleja pankrotihaldur ja turul kaubeldava väärtpaberi emitendi pankrotihaldur jätkavad reglemendi täitmist kuni osaleja või emitendi lõpetamiseni.

(2) Turul osalejate poolt reglemendi kohaselt käesoleva seaduse §-s 139 nimetatud garantiifondi tasutu ei kuulu tasuja ega garantiifondi valdaja pankrotivara hulka.

(1) Korraldaja, selle organi liige ja töötaja hoiavad tähtajatult saladuses teavet, mille nad said oma ametikohustuste täitmisel korraldaja suhtes või seoses ametiseisundiga või tööga turul või inspektsioonilt käesoleva seaduse § 149 lõikes 2 sätestatud koostöö raames ning mis ei kuulu avalikustamisele vastavalt õigusaktidele, kohtuotsusele või turu reglemendile.

(2) Korraldaja organi liige ja töötaja võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet edastada sama korraldaja organile, selle liikmele ja töötajale vastavalt korraldaja põhikirjas ning reglemendis sätestatule, samuti isikutele, keda seadus kohustab hoidma saadud teavet saladuses, ning juhtudel, kui sellise teabe avalikustamise kohustus tuleneb seadusest.

(1) Korraldajale edastatav teave peab olema õige, selge, täpne ja täielik. Teave edastatakse korraldajale viivitamata, kui käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides või reglemendis ei sätestata teistsugust tähtaega.

(2) Turul kaubeldava väärtpaberi emitent on kohustatud tema suhtes kehtiva reglemendi kehtivuse ajal viivitamata teavitama korraldajat kõikidest olulistest asjaoludest oma tegevuses, juhtimises, majandus- ja finantsseisundis ning muudest väärtpaberitega seotud olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada väärtpaberi hinda turul või selle väärtpaberi emitendi kohustust kohaselt täita väärtpaberist tulenevaid emitendi kohustusi.

(3) Korraldajal on õigus reglemendis sätestada täiendavad andmed või täpsustada andmed, mida turul kaubeldava väärtpaberi emitent edastab korraldajale.

(4) Turul osalejad edastavad viivitamata korraldajale vajalikku teavet käesoleva seaduse § 144 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmiseks.

Korraldaja avalikustab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning reglemendis sätestatud ulatuses ja korras turu osalejatelt, emitentidelt ja muudelt isikutelt saadud teabe väärtpaberituru läbipaistvuse tagamise eesmärgil.

(1) Korraldaja on kohustatud tagama pideva teabe kättesaadavuse turul kaubeldavate väärtpaberite kohta, sealhulgas teabe väärtpaberite omandamise ja võõrandamise hinna, viimaste hindade, hinnamuutuse, madalaima ja kõrgeima hinna ning tehingu mahtude ning arvu kohta.

(2) Rahandusminister kehtestab oma määrusega täpsemad nõuded avalikustatavale kauplemisteabele, selle mahule, sagedusele ja muudele tingimustele.

(3) Inspektsioon võib korraldaja taotlusel teha rahandusministri poolt kehtestatud korras erandeid kauplemisteabe avalikustamise tingimuste suhtes.

(4) Kui turul osalejatel on pidev eelnev juurdepääs väärtpaberi hinnateabele ja omandada või võõrandada soovitavate väärtpaberite arvu kirjeldavatele ettepanekutele, siis

1) tagab korraldaja sellise teabe pideva kättesaadavuse kogu kauplemisperioodi jooksul;

2) teatavaks tehtud hinnaga ja teatud koguse väärtpaberite omandamiseks või võõrandamiseks tehtud ettepanek peab olema tingimusteta aktseptitav ning seda ettepanekut ei saa muuta ega tagasi võtta.

(1) Korraldaja on kohustatud avalikustama käesoleva seaduse §-s 143 nimetatud teabe oma veebilehel, ringhäälingus või üleriigilise levikuga ajalehes.

(2) Käesoleva seaduse §-s 144 nimetatud kauplemisteabe on korraldaja kohustatud avalikustama oma veebilehel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud teave avalikustatakse eesti keeles. Lisaks eesti keelele võib vastava teabe avalikustada ka mõnes muus keeles.

(1) Käesolevas seaduses sätestatud teabe korraldajale edastamise ja avalikustamise kohustuse võib korraldaja nõusolekul jätta täitmata turu reglemendis sätestatud alustel ja korras. Korraldaja on antud nõusolekust kohustatud viivitamata teavitama inspektsiooni.

(2) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada korraldajat taganema käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud nõusolekust, kui inspektsioon leiab, arvestades turu või emitendi seisundit ja investorite õigusi, et korraldaja vastav nõusolek ei ole põhjendatud.

(3) Inspektsioon loetakse nõustunuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldaja nõusolekuga, kui inspektsioon ei ole ühe tööpäeva möödudes, arvates nõusolekust teada saamisest, teinud korraldajale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutust.

(1) Käesoleva seaduse §-s 144 sätestatud kohustusest võib korraldaja kirjaliku põhjendatud taotluse alusel ja inspektsiooni nõusolekul kõrvale kalduda, kui seda tingib erakorraline olukord turul kaubeldava väärtpaberiga, selle emitendiga, selle turuga või väärtpaberituruga tervikuna.

(2) Inspektsioon loetakse keeldunuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõusoleku andmisest, kui inspektsioon ei ole ühe tööpäeva möödudes korraldaja vastava taotluse saamisest arvates nõusolekut andnud. Inspektsioon põhjendab nõusoleku andmata jätmist korraldaja nõudmisel.

(3) Rahandusminister kehtestab oma määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erakorraliste olukordade täpsemad kriteeriumid.

(1) Korraldaja teostab turul järelevalvet turul kaubeldava väärtpaberi hinna kujunemise, tehingute tegemise ja täitmise üle, avastamaks ning vähendamaks siseteabe alusel tehingute tegemist, turuga manipuleerimist ja teisi õiguserikkumisi.

(2) Korraldaja teostab järelevalvet turul osaleja ja turul kaubeldava väärtpaberi emitendi üle õigusaktides sätestatud ulatuses, reglemendis sätestatud alustel ja ulatuses.

(3) Korraldajal on õigus reglemendis sätestada oma õigused järelevalve teostamisel lisaks õigusaktides sätestatule.

(4) Korraldajal on õigus kontrollida turul osaleja tema turul osalemise õigusega seotud dokumente ning saada turul osalejalt järelevalve teostamiseks vajalikku teavet. Korraldajal on sama õigus turul kaubeldava väärtpaberi emitendi suhtes.

(1) Korraldaja teatab viivitamata avastatud õiguserikkumisest inspektsioonile.

(2) Korraldaja ja inspektsioon teevad koostööd turujärelevalve teostamisel.

(3) Turujärelevalve teostamisel on inspektsioonil õigus avaldada korraldajale turujärelevalve teostamiseks vajalikku teavet, sealhulgas avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis inspektsioon on saanud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel.

(4) Korraldaja võimaldab inspektsiooni nõudel inspektsioonile vaba juurdepääsu järelevalve teostamiseks turu korraldamiseks kasutatavale infotehnoloogilisele süsteemile ja muule tehingute tegemist vahendavale ning andmeid salvestavale süsteemile.

(1) Väärtpaberibörs on turg, kus kaubeldakse noteeritud väärtpaberitega.

(2) Väärtpaberibörsile (edaspidi börs ) ja börsi korraldajale (edaspidi börsikorraldaja ) kohaldatakse käesolevas seaduses vastavalt turu ja selle korraldaja kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

(1) Börsikorraldajal on õigus oma põhikirjas ja reglemendis sätestada, et börsil võivad osaleda üksnes börsi liikmed.

(2) Börsi liige on isik, kellele börsikorraldaja on andnud õiguse või ainuõiguse teha oferte ja tehinguid kõigi või teatud noteeritud väärtpaberitega börsil ning kes kohustub täitma börsi reglementi.

(3) Börsi liikmeks võib saada üksnes väärtpaberituru kutseline osaline.

(4) Börsi liige on kohustatud maksma börsikorraldajale teenustasu, kui reglemendis ei ole sätestatud teisiti.

(5) Börsi liikmele kohaldatakse reguleeritud turul osaleja kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

(1) Börsikorraldaja aktsiakapital peab olema vähemalt 375 000 eurot.

(2) Börsikorraldaja omakapital peab vastama käesoleva seaduse §-s 125 sätestatud nõuetele.

Börsi reglemendis sätestatakse täiendavalt turu reglemendis sätestatule

1) väärtpaberite noteerimise ja selle lõpetamise alused, tingimused ja kord;

2) noteeritud väärtpaberi emitendi põhilised kohustused börsikorraldaja suhtes;

3) börsi liikmeks vastuvõtmise ja liikmestaatuse lõppemise alused, tingimused ja kord;

4) börsi liikme põhilised õigused ning kohustused börsikorraldaja, börsi teiste liikmete ja börsi liikme klientide või võlausaldajate suhtes;

5) börsi vahendusel hinnanoteeringute ja tehingukorralduste edastamise ning vastuvõtmise kord;

6) väärtpaberi noteerimist otsustava isiku, organi ja selle liikme õigused ning kohustused, samuti valimise või määramise alused, tingimused ja kord.

(1) Noteerimine käesoleva seaduse tähenduses on väärtpaberi börsile kauplemisele võtmine. Börsil kaubeldakse börsinimekirja arvatud väärtpaberitega.

(2) Börsikorraldaja võimaldab börsil kaubelda üksnes v��ärtpaberiga, mis on käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusaktide ja vastava reglemendi kohaselt võetud börsinimekirja.

(3) Väärtpaberi noteerimisele, noteerimise peatamisele ja lõpetamisele kohaldatakse väärtpaberi turule kauplemisele võtmise, kauplemise peatamise ja lõpetamise kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

(1) Noteerida võib ainult vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mille tunnused ja emitendid ning nende teod vastavad õigusaktides ja vastava börsi reglemendis sätestatud tingimustele.

(2) Noteerimisel peab väärtpaber ja selle emitent vastama vähemalt rahandusministri määrusega kehtestatud nõuetele. Nimetatud nõuetes sätestatakse vähemalt

1) nõuded emitendile, kelle emiteeritud väärtpaberi noteerimist taotletakse, sealhulgas nõuded emitendi õigusliku staatuse, kapitali, finantsseisundi ning juhtimisorganite, nende tegevuse ja tähtaegade kohta;

2) nõuded väärtpaberile, mille noteerimist taotletakse, sealhulgas nõuded väärtpaberi õigusliku staatuse, vaba võõrandatavuse erisuste, avaliku pakkumisega seonduva, väärtpaberite jaotuse, samaliigiliste väärtpaberite noteerimise ning väärtpaberi vormi kohta;

3) nõuded välisriigi emitendi emiteeritud väärtpaberile;

4) muud nõuded, sealhulgas nõuded noteeritava võlaväärtpaberi minimaalväärtuse ja vahetusvõlakirja noteerimise tingimuste kohta.

(1) Noteerimise otsustab börsikorraldaja vastav organ.

(2) Noteerimiseks esitab taotleja vastava kirjaliku avalduse, noteerimisprospekti ning muud vastava börsi reglemendis ettenähtud andmed ja dokumendid. Börsikorraldaja teavitab avalduse esitamisest viivitamata inspektsiooni, edastades talle noteerimisprospekti.

(3) Noteerimine otsustatakse kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse ning andmete ja dokumentide esitamisest arvates, kui vastava börsi reglemendis ei ole sätestatud lühemat tähtaega.

(1) Noteerimisprospekt peab vastama käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning vastava börsi reglemendis sätestatud nõuetele.

(2) Noteerimisprospektile kohaldatakse käesoleva seaduse teises osas prospekti suhtes sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti. Noteerimisprospektile ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

(3) Lähtudes käesoleva seaduse §-s 17 ja § 22 lõikes 5 sätestatust ning emitendi ja noteeritavate väärtpaberite erisustest, võib rahandusminister oma määrusega kehtestada

1) erandid noteerimisprospekti avalikustamise ja registreerimise kohustuse suhtes;

2) nõuded noteerimisprospekti ja selles esitatava teabe kohta, samuti erisused noteerimisprospektis avalikustatavate andmete koosseisu suhtes.

(4) Rahandusministri määrusega kehtestatud ulatuses võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erandite ja erisuste rakendamise otsustada börsikorraldaja noteerimist otsustav organ.

Käesoleva seaduse §-des 25–28 sätestatut kohaldatakse noteerimisprospektile, arvestades, et kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades börsil noteeritud väärtpaberi kannatanult hinna eest, mis kannatanu noteeritud väärtpaberi omandamiseks tasus, või kohe pärast väärtpaberi börsil noteerimist kehtinud müügihinna eest.

(1) Rahandusminister kehtestab oma määrusega

1) miinimumloetelu andmetest, mida noteeritud väärtpaberi emitent peab edastama börsikorraldajale avalikustamiseks;

2) miinimumloetelu kohustustest, mida noteeritud väärtpaberi emitent on seoses noteerimisega kohustatud täitma;

3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud andmete avalikustamise viisi ning kohustuste täitmise tähtajad.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loetelu peab sisaldama vähemalt kohustusi seoses

1) uute väärtpaberite emiteerimisega;

2) investorite võrdse kohtlemisega võrdsetel asjaoludel;

3) põhikirja muutmise kavandamisega;

4) majandusaasta aruandega ja poolaasta vahearuannetega;

5)

6) väärtpaberitest tulenevate õiguste muutmisega.

(3) Börsikorraldajal on õigus reglemendiga lühendada rahandusministri kehtestatud teabe edastamise ja avalikustamise t��htaegu nende emitentide suhtes, kelle väärtpabereid börsil noteeritakse.

Kui börsi reglemendis on lisaks muudele nõuetele ette nähtud käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud lepinguliste õiguskaitsevahendite (edaspidi õiguskaitsevahendid ) rakendamise võimalus, siis käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud muude õigusaktide, samuti börsi reglemendi täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on börsikorraldajal õigus rakendada börsil osaleja, börsi liikme ja noteeritud väärtpaberi emitendi suhtes käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud õiguskaitsevahendeid.

(1) Õiguskaitsevahendid on

1) börsi reglemendis sätestatud leppetrahv;

2) börsil osaleja või börsi liikme staatusega kaasnevate kõigi või osa õiguste peatamine 3–30 päevaks;

3) börsil osaleja või börsi liikme staatuse lõpetamine;

4) väärtpaberi noteerimise või väärtpaberiga kauplemise peatamine 3–30 päevaks;

5) väärtpaberi noteerimise või väärtpaberiga kauplemise lõpetamine.

(2) Õiguskaitsevahendite menetlus, nende rakendamine ja vaidlustamise kord sätestatakse börsi reglemendis.

(1) Käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamise peale kaebuse esitamine ei takista ega peata õiguskaitsevahendite rakendamist.

(2) Isikul, kelle suhtes rakendati õiguskaitsevahendit, on selles asjas õigus pöörduda kohtusse või poolte kokkuleppel käesoleva seaduse §-s 202 nimetatud vahekohtusse 10 päeva jooksul, arvates õiguskaitsevahendite rakendamise päevast.

Börsikorraldajal on õigus avalikustada õiguskaitsevahendite rakendamise fakt ja aeg, nende liik ja isiku nimi, kelle suhtes neid rakendati. Sellisel juhul ei loeta börsikorraldaja poolt õiguskaitsevahendite rakendamise fakti, aja, õiguskaitsevahendite liigi ja isiku, kelle suhtes õiguskaitsevahendit rakendati, avalikustamist isiku au teotamiseks.

(1) Käesoleva peatüki sätted laienevad ülevõtmispakkumisele, mis tehakse hääleõiguse omandamiseks Eestis registreeritud aktsiaseltsides, mille kõiki aktsiaid või teatud liiki aktsiaid noteeritakse Eesti börsil või nendega kaubeldakse Eesti turul.

(2) Käesolevas peatükis tähendab aktsia käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 7 nimetatud väärtpaberit, samuti muud üleantavat õigust hääletamiseks aktsionäride üldkoosolekul.

(1) Ülevõtmispakkumine käesoleva seaduse tähenduses on avalik pakkumine Eesti börsil noteeritud aktsia või Eesti turul kaubeldava aktsia emitendi (edaspidi sihtemitent ) aktsionäridele (edaspidi sihtisikud ) nendelt aktsiate omandamiseks raha või börsil noteeritud või turul kaubeldavate väärtpaberite eest.

(2) Ülevõtmispakkumiseks ei ole sihtemitendi avalik pakkumine oma aktsionäridele sihtemitendi aktsiate omandamiseks.

(1) Sihtemitendi üle valitseva mõju otse või kooskõlastatult tegutsevate isikutega koos saanud isik on kohustatud 20 päeva jooksul valitseva mõju saamisest arvates tegema vähemalt 28 päeva kestva ülevõtmispakkumise sihtemitendi kõigi aktsiate suhtes.

(2)

(1) Valitsev mõju on olukord, kus sihtemitent on kontrollitav äriühing käesoleva seaduse § 10 lõike 2 tähenduses, kusjuures hääleõiguse arvestamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatust.

(2) Inspektsioonil on õigus igal üksikjuhul, hinnates igakülgselt kõiki asjaolusid, määratleda valitseva mõju saamine, omamine, üleandmine, puudumine ja ulatus.

(1) Kooskõlastatult tegutsevad isikud käesoleva seaduse tähenduses on seotud isikud ja muud isikud, kes kas üksinda või koos teiste isikutega tegutsevad koos ülevõtmispakkumiseks kohustatud isikuga või ülevõtmispakkumist tegeva isikuga (edaspidi ülevõtja ) või sihtemitendiga suulise või kirjaliku kokkuleppe alusel eesmärgiga kas saavutada valitsev mõju sihtemitendi üle või seda säilitada või suurendada või nurjata ülevõtmispakkumine.

(2) Seotud isikud käesoleva seaduse tähenduses on kontrollitav äriühing, seda äriühingut kontrolliv isik ja teised selle isiku poolt kontrollitavad äriühingud.

(1) Inspektsioon kontrollib ülevõtmispakkumise vastavust õigusaktidele.

(2) Inspektsioon koos vastava börsikorraldaja või korraldajaga teostab järelevalvet ülevõtmispakkumiste üle.

(3) Inspektsioonil on õigus nõuda ülevõtjalt ja sihtemitendilt teavet seoses ülevõtmispakkumisega.

(1) Ülevõtmispakkumise korral peab ülevõtja samaliigiliste aktsiate omanikke kohtlema võrdselt.

(2) Ülevõtja ja sihtemitent peavad andma sihtisikutele ülevõtmispakkumise informeeritud kaalumiseks olulist, õiget, täpset, täielikku ja ühesugust teavet.

(3) Ülevõtja teeb ülevõtmispakkumise, välja arvatud kohustuslik ülevõtmispakkumine, selle läbiviimiseks küllaldaste finantsvahendite ja võimaluste olemasolul.

(4) Ülevõtjal ja temaga kooskõlastatult tegutseval isikul ei ole õigust teha sama sihtemitendi suhtes uut ülevõtmispakkumist kuue kuu jooksul ülevõtja poolt määratud ülevõtmispakkumise tähtaja (edaspidi ülevõtmistähtaeg ) möödumisest arvates, kui inspektsioon investorite kaitse eesmärgil või muul mõjuval põhjusel ei luba teha uut ülevõtmispakkumist varem.

(1) Sihtemitendi tegevjuhtkonna, nõukogu ja juhatuse liikmed peavad ülevõtmispakkumise korral lähtuma sihtemitendi huvidest ega või takistada sihtisikutel kaaluda ülevõtmispakkumist.

(2) Sihtemitendi nõukogu koostab ning avalikustab oma arvamuse ülevõtmispakkumise kohta.

(3) Ülevõtmispakkumise avalikustamisest kuni ülevõtmispakkumise tulemuse avalikustamiseni ei või sihtemitent teha sihtemitendi varasid või kohustusi oluliselt muutvaid tehinguid, kui sihtemitendi aktsionäride üldkoosolek ei anna nõusolekut selliste tehingute tegemiseks.

Ülevõtja, sihtemitent ja nendega kooskõlastatult tegutsevad isikud on kohustatud ülevõtmistähtajal hoiduma tegudest, mis põhjustavad sihtemitendi aktsiate ebahariliku hinnakõikumise.

Sihtemitendi üle valitseva mõju saanud isiku vastava kirjaliku avalduse alusel on inspektsioonil õigus teha erand kohustusliku ülevõtmispakkumise nõudest järgneva asjaolu esinemisel

1) äriühing sai sihtemitendi üle valitseva mõju temaga samasse kontserni kuuluvalt ühingult ning pärast valitseva mõju saamist kuulub äriühing jätkuvalt samasse kontserni;

2) valitsev mõju saadi sihtemitendi aktsiakapitali vähendamise tulemusena;

3) valitsev mõju saadi ühinemise või jagunemise läbiviimiseks enne ühinemis- või jagunemislepingu heakskiitmist ühinevate ühingute poolt või jaguneva sihtemitendi aktsion��ride üldkoosoleku poolt tingimusel, et sihtemitendi ühinemise või jagunemise tõttu isiku või kooskõlastatult tegutsevate isikute valitsev mõju lõpeb;

4) aktsiad omandati lühikeseks tähtajaks edasise võõrandamise eesmärgil, kuid sellega kaasnes valitseva mõju omandamine, sealhulgas väärtpaberite omandamisel kauplemisportfelli, aktsiate emiteerimise tagamisel ja aktsiate omandamisel emitendi poolt;

5) valitsev mõju saadi eelneva kavatsuseta saada valitsev mõju sihtemitendi üle ning valitseva mõju saaja loobub sellest kolmanda isiku kasuks, kes ei ole temaga kooskõlastatult tegutsev isik, 10 tööpäeva jooksul, arvates valitseva mõju saamisest, tingimusel, et nimetatud tähtaja jooksul ei toimu sihtemitendi aktsionäride üldkoosolekut;

6) aktsionär sai valitseva mõju temale seaduse kohaselt kuulunud ning mitte teistelt isikutelt omandatud aktsiate märkimiseesõiguste teostamise tõttu.

(1) Ülevõtmispakkumise esemeks olevate eriliigiliste aktsiate ülevõtmispakkumises kajastatud ostuhindade suhe peab olema vastavuses aktsiatest tulenevate õiguste ja kohustustega.

(2) Kohustusliku ülevõtmispakkumise esemeks oleva aktsia kohustuslikus ülevõtmispakkumises kajastatud ostuhind peab olema õiglane.

(1) Ülevõtja peab ülevõtmispakkumise kooskõlastama inspektsiooniga.

(2) Inspektsioon ei kooskõlasta õigusaktiga vastuolus olevat ülevõtmispakkumist.

(3) Inspektsioon otsustab ülevõtmispakkumise kooskõlastamise või käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud erandi tegemise 15 päeva jooksul ülevõtjalt vastava kirjaliku avalduse saamisest arvates.

(1) Sihtisik või muu ülevõtmispakkumisega seotud isik ei või nõuda ülevõtmispakkumise tühistamist või selle tingimuste muutmist pärast selle kooskõlastamist inspektsiooni poolt.

(2) Sihtisik või muu ülevõtmispakkumisega seotud isik võib nõuda ülevõtmispakkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude aegumistähtaeg on üks aasta, arvates ülevõtmispakkumise kooskõlastamisest inspektsiooni poolt.

Ülevõtja avalikustab vastava turu korraldaja veebilehel ülevõtmispakkumisprospekti, mis sisaldab täies mahus õiget, täpset ja täielikku teavet ülevõtmispakkumise kohta.

Pärast ülevõtmistähtaja möödumist avalikustab ülevõtja käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud korras ülevõtmispakkumise tulemused.

Ülevõtmispakkumise edasilükkavate tingimuste saabumisel pikendab ülevõtja ülevõtmistähtaega nende sihtisikute suhtes, kes ei olnud ülevõtmispakkumise raames teinud ülevõtjale ettepanekut või oferti aktsiate võõrandamiseks.

(1) Ülevõtmispakkumise raames aktsia võõrandamiseks ettepaneku või oferdi teinud isikul ja ettepaneku või oferdi aktseptinud sihtisikul on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud juhtudel ning korras õigus ettepanek või ofert tagasi võtta ja lepingust taganeda.

(2) Ülevõtmispakkumise raames aktsia võõrandamiseks lepingu sõlminud sihtisikul on õigus üles öelda või taganeda sõlmitud ja veel täitmata võõrandamislepingust või nõuda täidetud võõrandamislepingu järgi üleantu ning saadu tagastamist, selle võimatuse korral aga kahju hüvitamist rahas käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud juhtudel ning korras. Ülevõtjal ei ole sellisel juhul õigust esitada sihtisiku vastu nõuet kahju hüvitamiseks.

Ülevõtmispakkumise esemeks olevate aktsiate suhtes teise ülevõtja poolt tehtava ülevõtmispakkumise (võistlev pakkumine) korral on sihtisikul õigus valida ülevõtmispakkumiste vahel ning selleks esialgse ülevõtmistähtaja jooksul

1) tagasi võtta esialgse ülevõtmispakkumise raames aktsia võõrandamiseks ülevõtjale tehtud ettepanek;

2) taganeda ülevõtjaga esialgse ülevõtmispakkumise raames sõlmitud aktsia võõrandamislepingust.

(1) Isiku poolt käesoleva seaduse §-s 166 sätestatud kohustuse rikkumisel, kui isikule ei olnud antud õigust loobuda kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest vastavalt käesoleva seaduse §-le 173, või § 175 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumisel, ei saa isik kuni rikkumise lõppemiseni teostada hääleõigusi sihtemitendis ning neid hääli ei arvata sihtemitendi üldkoosoleku kvoorumisse.

(2) Inspektsioonil on õigus teha Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale viivitamatuks täitmiseks kohustuslik ettekirjutus kuni 20 päevaks keelata ülevõtja ja temaga kooskõlastatult tegutseva isiku väärtpaberikontol olevate väärtpaberite kasutamine ja käsutamine õigusvastase ülevõtmispakkumise tegemise korral või muu ülevõtmispakkumisega sarnase pakkumise sihtemitendi aktsionäridele kättesaadavaks tegemise korral või ülevõtja ja temaga kooskõlastatult tegutseva isiku poolt muude käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega vastuolus olevate tegude tegemise korral.

(1) Rahandusminister kehtestab oma määrusega, lähtudes käesolevas seaduses toodud põhimõtetest, täpsemad nõuded ülevõtmispakkumisele ja sellega seotud asjaoludele (edaspidi ülevõtmispakkumisreeglid ).

(2) Ülevõtmispakkumisreeglites sätestatakse

1) ülevõtmispakkumise esemeks oleva aktsia õiglase ostuhinna määratlemise ja tasumise kriteeriumid ning menetlus;

2) ülevõtmispakkumise maksimumtähtaeg ja ülevõtmispakkumise tingimuslikkuse kriteeriumid,

3) ülevõtmispakkumise muutmise tingimused ja menetlus;

4) ülevõtmispakkumise inspektsiooniga kooskõlastamise kord;

5) ülevõtmispakkumise kohta teabe avalikustamise ja edastamise kriteeriumid ja menetlus;

6) nõuded ülevõtmispakkumise kõiki tingimusi kajastava ülevõtmispakkumisprospekti sisule ja vormile;

7) ülevõtmispakkumise tulemuste avalikustamise kriteeriumid ja menetlus;

8) ülevõtmispakkumise esemeks olnud aktsiate jaotamise kriteeriumid ja menetlus ülevõtjale;

9) ülevõtja kohustused tema poolt ülevõtmispakkumise esemeks olnud aktsia omandamisel sihtisikute suhtes soodsamatel tingimustel, võrreldes ülevõtmispakkumises tooduga;

10) nõuded sihtemitendi nõukogu arvamuse sisule ning vormile ülevõtmispakkumise ja sellega seonduvate asjaolude kohta;

11) ülevõtmispakkumise tegemata jätmisele või nurjumisele suunatud sihtemitendi või sihtisiku õigustamatute kaitsevõtete tunnused;

12) võistlevale ülevõtmispakkumisele rakendatavad põhimõtted ja kehtivad sätted ning võistleva ülevõtmispakkumise mõju esialgsele pakkumisele;

13) inspektsiooni õiguste ja kohustuste ulatus ülevõtmispakkumise avalikustamisele eelneva ja muu ülevõtmispakkumisega seotud järelevalve teostamisel.

(3) Ülevõtmispakkumisreeglites võib vajadusel ette näha

1) kohustusliku ülevõtmispakkumise täpsemad tunnused ja erakorralise asjaolu täpsemad tunnused, mille puhul isikul on inspektsiooni nõusolekul õigus loobuda kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest;

2) ülevõtmispakkumise raames tehtud ettepanekute tagasivõtmise ning sõlmitud lepingutest taganemise menetlus.

(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse Eesti või muu lepinguriigi turul kauplemisele võetud aktsiaid emiteerinud Eestis registreeritud aktsiaseltsides (edaspidi käesolevas peatükis aktsiaselts ) osaluse omandamisele ja võõrandamisele.

(1¹) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata Eestis registreeritud ja investeerimisfondina asutatud aktsiaseltsis osaluse omandamisele ja võõrandamisele.

(2)

(1) Igaüks, kes vastavalt käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatule kas otseselt või kaudselt, isiklikult või koos kooskõlastatult tegutsevate isikutega omandab aktsiaseltsis olulise osaluse ning sellega või selle järel omandab või suurendab talle kuuluvate häälte arvu üle 1/10, 1/5, 1/3, 1/2 või 2/3 kõigist nimetatud aktsiaseltsi emiteeritud aktsiatega esindatud häältest, peab talle kuuluvate häälte arvust teatama viivitamata, kuid mitte hiljem kui nelja tööpäeva jooksul sellele aktsiaseltsile, samuti selle riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele, kus aktsiaselts on asutatud või registreeritud.

(2) Igaüks, kellele kuuluvate häälte arv langeb alla mõne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetud määra, peab iga kord sellest ja talle kuuluvate häälte arvust aktsiaseltsis teatama viivitamata, kuid mitte hiljem kui nelja tööpäeva jooksul sellele aktsiaseltsile, samuti selle riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele, kus aktsiaselts on asutatud või registreeritud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaeg algab päevast, mis järgneb sellele päevale, kui isik sai teada või pidi teada saama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähenduses osaluse omandamisest, suurenemisest või vähenemisest.

(4) Käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 9 sätestatud juhul teatatakse osaluse omandamisest, suurenemisest üle või vähenemisest alla mõne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud määra käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 9 nimetatud lepingu sõlmimise päeval.

(5) Inspektsioonil on õigus põhjendatud kahtluseks käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustuse rikkumise suhtes lugeda olukord, kus inspektsioonil on tekkinud esialgne kahtlus isiku poolt käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustuse rikkumise suhtes ja välisriigi isik või asutus keeldub põhjendamatult inspektsioonile andmast teavet välisriigi isikule aktsiaseltsis kuuluvate või talle kuuluda võivate häälte kohta.

Inspektsiooni või aktsiaseltsi nõudel on käesoleva seaduse § 185 lõike 1 või 2 alusel häälte arvust teatanud isik kohustatud vastavalt inspektsioonile või aktsiaseltsile tõendama talle otseselt või kaudselt kuuluvate häälte arvu, osaluse suuruse, omandamise, omamise või võõrandamise.

Eesti aktsiaselts korraldab käesoleva seaduse § 185 alusel saadud teabe avalikustamise viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, arvates selle teate kättesaamisest, nendes riikides, mille turgudel on selle aktsiaseltsi aktsiad kauplemisele võetud, või avalikustab nendes riikides vastava teabe viivitamata ise.

Aktsiaseltsile, kelle aktsiad on börsil noteeritud, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 185, 185 1 ja 186 sätestatut ka 1/20 suurusega osaluse omandamisel või selle vähenemisel.

(1) Inspektsioonil on isiku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel õigus teha erand käesoleva seaduse §-de 185, 185 1 ja 187 rakendamisest taotleja suhtes, kui rakendamine tooks kaasa ohu Eesti riiklikule julgeolekule, avalikule korrale, turu korrapärasele toimisele või kui rakendamisega kaasneks investorite huvide oluline kahjustamine või muu erakorraline asjaolu.

(1¹) Inspektsioonil on isiku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel õigus otsustada taotleja vabastamine käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud teatamiskohustuse täitmisest, kui taotleja vastab kõigile järgmistele tingimustele

1) taotleja osutab püsiva tegevusena käesoleva seaduse § 43 punktis 1, 2, 3 või 4 nimetatud investeerimisteenust;

2) taotleja on Eestis või teises lepinguriigis asuva või tegutseva väärtpaberibörsi liige või taotleja üle teostab järelevalvet Eesti või teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus või selline asutus on taotlejale andnud tegevusloa käesoleva seaduse § 43 punktis 1, 2, 3 või 4 nimetatud investeerimisteenuse osutamiseks püsiva tegevusena;

3) erandit taotletakse seoses taotleja poolt osaluse omandamise või võõrandamisega käesoleva seaduse § 43 punktis 1, 2, 3 või 4 nimetatud investeerimisteenuse osutamise käigus;

4) taotleja ei kasuta osalust aktsiaseltsi juhtimisse sekkumiseks.

(2) Kui inspektsioon ei ole erandi tegemist otsustanud seitsme päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest arvates, loetakse, et inspektsioon erandit ei tee. Inspektsioon põhjendab erandi tegemata jätmist isiku nõudmisel.

(3) Rahandusminister võib kehtestada oma määrusega erandi andmise otsustamiseks vajaliku teabe loetelu ja taotluse läbivaatamise korra.

(4) Käesoleva seaduse § 185 kohaselt osaluse omandamisest, suurendamisest või häälte arvust teatamiseks kohustatud Eesti isikul, kes kuulub raamatupidamise seaduse kohaselt konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandeid koostavasse konsolideerimisgruppi, on õigus jätta nimetatud paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täitmata, kui selle kohustuse täidab tema emaettevõtja.

(5) Käesoleva seaduse § 185 kohaselt osaluse omandamisest, suurendamisest või häälte arvust teatamiseks kohustatud välismaisel isikul, kes kuulub seitsmenda EL Nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb raamatupidamise ühendaruandeid (EÜT L 193, 18.07.1983, lk 1–17), kohaselt konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandeid koostavasse konsolideerimisgruppi, on õigus jätta nimetatud paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täitmata, kui selle kohustuse täidab tema emaettevõtja.

(1) Kui emitent, samuti selle emitendi arvel või nimel tegutsev isik oma töö, elukutse või kohustustega seoses avalikustab siseteabe kolmandale isikule, peab ta vastava teabe täies ulatuses avalikustama samaaegselt siseteabe avalikustamisega kolmandale isikule, kui selline avalikustamine on tahtlik, või viivitamata pärast siseteabe avalikustamist kolmandale isikule, kui selline avalikustamine oli tahtmatu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei pea järgima, kui siseteabe saanud kolmandal isikul on õigusaktist, põhikirjast või tehingust tulenev teabe konfidentsiaalsena hoidmise kohustus.

(1) Isikul on õigus nõuda Eesti turul kaubeldava finantsinstrumendi emitendilt talle emitenti otseselt puudutava siseteabe avalikustamata jätmisest või ebaõige siseteabe avalikustamisest (edaspidi käesolevas paragrahvis koos rikkumine ) põhjustatud kahju hüvitamist, kui

1) isik omandas finantsinstrumendi pärast rikkumist ja on pärast avalikustamata jäetud siseteabe avalikustamist või siseteabe ebaõigsusest teadasaamist endiselt finantsinstrumendi omanik;

2) isik võõrandas enne rikkumist omandatud finantsinstrumendi pärast siseteabe avalikustamata jätmist või enne siseteabe ebaõigsusest teadasaamist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise nõuet ei teki, kui emitent ei pannud rikkumist toime tahtlikult ega raske hooletuse tõttu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise nõuet ei teki, kui isik oli käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud omandamisel või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud võõrandamisel avalikustamata jäetud siseteabest või avalikustatud siseteabe ebaõigsusest teadlik.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta, arvates isiku poolt rikkumisest teadasaamisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat, arvates rikkumise toimumisest.

(1) Emitent on kohustatud tagama siseteabe konfidentsiaalsuse ning kontrollima sellele juurdepääsu. Emitent on kohustatud korraldama siseteabele juurdepääsu keelamise nendele isikutele, kes ei vaja siseteavet töö- või ametiülesannete täitmiseks emitendis.

(2) Emitent on kohustatud tagama, et siseteabele juurdepääsu omavad isikud teadvustavad oma kohustusi seoses siseteabega ning on teadlikud siseteabe väärkasutamise korral kohaldatavatest sanktsioonidest.

(3) Emitent on kohustatud rakendama õiguslikke, organisatsioonilisi ja tehnilisi meetmeid käesoleva seaduse §-s 188 9 sätestatud nõuete täitmiseks.

(1) Emitent ja tema nimel või arvel tegutsev isik (edaspidi käesolevas paragrahvis nimekirja pidaja ) on kohustatud pidama isikute nimekirja, kes seoses oma töökohustuste täitmisega või muul alusel või viisil omavad juurdepääsu selle emitendi siseteabele (edaspidi insaiderite nimekiri ). Nimekirja pidaja on kohustatud insaiderite nimekirjas eristama selgelt püsivalt emitendi siseteabele juurdepääsu omavad isikud teistest siseteabele juurdepääsu omavatest isikutest.

(2) Insaiderite nimekirja pidamine peab emitendil võimaldama kontrollida ja jälgida siseteabe liikumist iga siseteabe osas eraldi.

(3) Nimekirja pidaja on kohustatud tagama insaiderite nimekirja ajakohasuse ja vastavuse siseteabe liikumisele ning reaalselt siseteavet valdavatele isikutele.

(4) Nimekirja pidaja määrab insaiderite nimekirja pidamise, kontrollimise ja andmete uuendamise eest vastutava isiku.

(5) Insaiderite nimekiri peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid

1) insaiderite nimekirja kantud isiku nimi;

2) isiku insaiderite nimekirja kandmise põhjus;

3) insaiderite nimekirja kantud isiku siseteabest teadasaamise või sellele juurdepääsu tekkimise kuupäev ja kellaaeg;

4) insaiderite nimekirja kantud isiku siseteabele juurdepääsu lõppemise kuupäev ja kellaaeg;

5) insaiderite nimekirja koostamise ja andmete uuendamise kuupäevad.

(6) Rahandusminister võib kehtestada insaiderite nimekirja kantavate andmete täiendava loetelu ja juhtumite loetelu, mille puhul insaiderite nimekirja tuleb uuendada.

(7) Nimekirja pidaja on kohustatud tagama insaiderite nimekirja kantud andmete säilitamise vähemalt viis aastat, arvates vastavate andmete insaiderite nimekirja kandmisest või nende uuendamisest.

(8) Inspektsiooni nõudmisel on nimekirja pidaja kohustatud insaiderite nimekirja viivitamata inspektsioonile esitama.

(1) Eesti emitendi ja välisriigi emitendi, kes vastavalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta artiklis 10 sätestatule esitab inspektsioonile iga-aastaseid aruandeid (edaspidi käesolevas paragrahvis emitent ), juht, tema lähedane ja emitendiga seotud juriidiline isik on kohustatud emitendi aktsiatega, tuletisväärtpaberitega või selliste tuletisväärtpaberitega seotud finantsinstrumentidega oma arvel tehtud tehingust inspektsioonile teatama hiljemalt viiendal tööpäeval selle tehingu sõlmimisest arvates.

(2) Tehingust teatamisel on emitendi juht, juhi lähedane ja emitendiga seotud juriidiline isik kohustatud esitama inspektsioonile vähemalt järgmised andmed

1) emitendi nimi;

2) emitendi juhi, juhi lähedase või emitendiga seotud juriidilise isiku nimi, aadress, seos emitendiga ning teavitamiskohustuse põhjus;

3) tehingu objektiks oleva finantsinstrumendi kirjeldus, nimi ja olemasolu korral identifitseerimisnumber;

4) tehingu objektiks olevate finantsinstrumentide kogus ja hind;

5) tehingu olemus (ost, müük või muu tehing);

6) tehingu sõlmimise kuupäev, aeg ja turg, kus tehing tehti.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed avalikustab inspektsioon oma veebilehel. Inspektsioon võib volitada kolmandat isikut avaldama teavet selle isiku poolt hallataval veebilehel.

(4) Käesoleva paragrahvi tähenduses emitendi juht on emitendi juhatuse liige ja nõukogu liige, samuti emitendi töötaja, kellel on regulaarne juurdepääs emitendi siseteabele ja õigus teha emitendi arengu ja äritegevuse suhtes juhtimisotsuseid.

(5) Käesoleva paragrahvi tähenduses juhi lähedased on emitendi juhi abikaasa, alaealine laps ja juhiga tehingu sõlmimise kuupäeva seisuga vähemalt aasta ühist majapidamist omanud isik.

(6) Käesoleva paragrahvi tähenduses emitendiga seotud juriidiline isik on seltsing või juriidiline isik, mida juhib või kontrollib juht või juhi lähedane, seltsing või juriidiline isik, mille juhtimist juht või juhi lähedane oluliselt mõjutab, ja seltsing või juriidiline isik, mis on loodud juhi või juhi lähedase kasuks või huvides või mille majandushuvid on olulises ulatuses sarnased juhi või juhi lähedase majandushuvidega.

(1) Emitent, kelle väärtpaberiga turul kaubeldakse, peab kehtestama sisereeglid, mis reguleerivad siseteabe hoidmist ja selle avaldamist.

(2) Emitent, kelle väärtpaberiga turul kaubeldakse, samuti tema tütarettevõtja on kohustatud kehtestama sisereeglid oma täisosanikele, juhtidele ja töötajatele tehingute tegemiseks oma arvel või kolmandate isikute arvel või nimel nimetatud emitendi väärtpaberitega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud sisereeglid on kohustatud kehtestama ka muu isik või asutus, sealhulgas inspektsioon, väärtpaberituru kutseline osaline ja audiitorühing, kes oma töö-, kutseülesande või kohustuse tõttu omab regulaarselt juurdepääsu siseteabele.

(4) Inspektsioonile esitatakse tema nõudmisel viivitamata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sisereeglid.

(1) Turumanipulatsioon käesoleva seaduse tähenduses on

1) finantsinstrumendi pakkumise, nõudluse või hinna suhtes eksitusse viivad või tõenäoliselt eksitusse viivad tehingud ja tehingukorraldused, kui tehingu või tehingukorralduse teinud isikul puuduvad õigustatud põhjendused oma tehtud tehingule või tehingukorraldusele ning kui selline tehing või tehingukorraldus ei vasta turu tunnustatud tavale;

2) isiku poolt või isikute koostöös tehtavad finantsinstrumendi hinda tavapäratul või kunstlikul tasemel hoidvad või sinna viivad tehingud või tehingukorraldused, kui tehingu või tehingukorralduse teinud isikul puuduvad õigustatud põhjendused oma tehtud tehingule või tehingukorraldusele ning kui selline tehing või tehingukorraldus ei vasta turu tunnustatud tavale;

3) tehingud ja tehingukorraldused, mis sisaldavad näilikke või muid pettuslikke elemente;

4) teabe ebaõigsusest, ebaselgusest, ebatäielikkusest või ebatäpsusest teadliku või eeldatavalt teadliku isiku poolt finantsinstrumendi suhtes sellise eksitava või tõenäoliselt eksitava teabe levitamine;

5) muud käesoleva lõike punktides 1–4 sätestatud tehingute või toimingutega sarnased turumanipulatsiooni iseloomuga tehingud või toimingud.

(2) Turumanipulatsiooni sooritamine on keelatud.

(3) Turumanipulatsiooni iseloomuga käitumise tunnuste ja turumanipulatsiooni tuvastamisel arvestatavate asjaolude näidisloetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega.

(1) Turu tunnustatud tava käesoleva peatüki tähenduses on selline käitumine, mida saab mõistlikult eeldada ühel või mitmel finantsturul ning mille inspektsioon on heaks kiitnud vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule.

(2) Et tagada aus käitumine, piisav innovatsioon ja dünaamilisus väärtpaberiturul, lähtub inspektsioon iga kord käitumise hindamisel järgmistest põhimõtetest

1) uue käitumise vastuvõetamatust ei tohi eeldada üksnes põhjusel, et inspektsioon ei ole seda varem heaks kiitnud;

2) investeerimisteenuseid püsiva tegevusena osutavatele isikutele tuleb võimaldada aus, õiguspärane ja tõhus ning klientide huvides tegutsemine, ilma et inspektsioon sekkuks finantsturu normaalsesse tegevusse.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule arvestab inspektsioon käitumise hindamisel muu hulgas järgmisi asjaolusid

1) käitumise läbipaistvus finantsinstrumendi turule;

2) käitumise kooskõla vastava finantsinstrumendi turu kauplemissüsteemiga;

3) asjaolu, kui kiiresti käitumine võimaldab turuosalistel sellele käitumisele kohaselt reageerida;

4) turujõudude vaba tegevuse võimaldamine ning kohase nõudluse ja pakkumise vahekord;

5) käitumisega seonduvad riskid kogu Euroopa Majanduspiirkonna vastava finantsinstrumendi turu ausale ja õiguspärasele toimimisele;

6) välisriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste poolt teostatud käitumise analüüsi tulemused;

7) vastava finantsinstrumendi turu tunnused, kaubeldava finantsinstrumendi liigid ja turuosaliste liigid;

8) käitumise mõju finantsinstrumendi turu likviidsusele ja tõhususele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatu hindamisel analüüsib inspektsioon käitumise mõju turu peamiste parameetrite suhtes.

(5) Inspektsioonil on õigus määratleda turu tunnustatud tava ühe või mitme finantsturu kohta. Turu tunnustatud tava määratlemisel teeb inspektsioon koostööd investeerimisteenuseid püsiva tegevusena osutavate isikutega, korraldajatega, emitentidega ja investoritega või neid esindavate organisatsioonidega, samuti teiste riikide väärtpaberiturujärelevalve asutustega. Inspektsioon avalikustab turu tunnustatud tava määratluse ja oma põhjendatud seisukohad käitumise vastavuse kohta turu tunnustatud tavale oma veebilehel.

(6) Inspektsioon analüüsib regulaarselt turu tunnustatud tava, arvestades muu hulgas turukeskkonna muutust.

Ajakirjaniku poolt oma töö- või ametiülesannete täitmisel käesoleva seaduse § 188 15 lõike 1 punktis 4 sätestatud teabe levitamise korral hinnatakse ajakirjaniku käitumist, lähtudes ajakirjaniku kutset reguleerivatest õigusaktidest, kui ajakirjanik ei saanud nimetatud teabe levitamisest otseselt või kaudselt kasu, eelist või õigust.

(1) Investeerimissoovitus k��esoleva seaduse tähenduses on kirjalik või suuline uurimus või muu teave, milles antakse investeerimisstrateegia soovitus ja mis on mõeldud avalikustamiseks või infokanali abil avalikkusele või vähemalt suurele arvule isikutele teatavaks või kättesaadavaks tegemiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uurimus või muu teave, milles antakse investeerimisstrateegia soovitus, on

1) iseseisva analüütiku, investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu isiku, kelle peamine tegevus on investeerimissoovituste koostamine, või nimetatud isiku heaks töölepingu, käsunduslepingu või muu seda laadi lepingu alusel tegutseva füüsilise isiku poolt koostatud teave, milles otseselt või kaudselt antakse investeeringu tegemise soovitus finantsinstrumendi või selle emitendi suhtes;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata isiku poolt koostatud teave, milles antakse otsene investeeringu tegemise soovitus finantsinstrumendi suhtes, milleks on eelkõige «osta», «müü», «hoia» ja muu seda laadi soovitus.

(1) Finantsinstrument käesoleva peatüki tähenduses on

1) käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud väärtpaber;

2) muu instrument, mis on võetud kauplemisele Eesti või teise lepinguriigi turul või mille kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks sellisel turul.

(2) Finantsinstrumendiga seotud tuletisväärtpaber käesoleva peatüki tähenduses on turul kauplemisele võetud või mittevõetud tuletisväärtpaber, mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsinstrumendiga.

(1) Investeerimissoovituse koostaja (edaspidi käesolevas jaos koostaja ) käesoleva peatüki tähenduses on oma majandus- või kutsetegevuse käigus investeerimissoovituse koostanud füüsiline või juriidiline isik.

(2) Investeerimissoovituses tuleb avaldada koostaja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust koostaja puhul tema nimi, ameti- ja töökoht ning juriidilisest isikust koostaja puhul tema nimi ja investeerimissoovituse koostanud füüsilise isiku nimi ja ametikoht.

(3) Investeerimisühingust või krediidiasutusest koostaja avaldab investeerimissoovituses ka koostaja üle väärtpaberiturujärelevalvet teostava isiku nime või asutuse nimetuse.

(4) Kui investeerimissoovituse koostaja ei ole investeerimisühing või krediidiasutus, kuid ta järgib investeerimissoovituste koostamisel ja levitamisel koostajat ja teisi temasuguseid isikuid ühendava mittetulundusühingu või muu juriidilise isiku või organisatsiooni poolt kehtestatud standardeid, siis on isik kohustatud viitama nendele standarditele.

Koostaja on kohustatud

1) tagama investeerimissoovituses fakti selge eristatavuse tõlgendusest, hinnangust, arvamusest või muust mittefaktilisest teabest;

2) tagama investeerimissoovituse aluseks oleva teabeallika usaldusväärsuse ning kahtluse korral teabeallika usaldusväärsuses selgelt viitama investeerimissoovituses sellisele kahtlusele;

3) tagama investeerimissoovituses projektsiooni, ennustuse ning finantsinstrumendi hinnasihi selge tähistuse, viitama selgelt nende kasutamisele investeerimissoovituses ning eeldustele, mida nende tegemisel on arvesse võetud;

4) põhjendama inspektsiooni nõudel investeerimissoovituse mõistlikkust.

Kui koostaja on iseseisev analüütik, investeerimisühing, krediidiasutus, vähemalt ühe eelnimetatuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik või muu isik, kelle peamine tegevusala on investeerimissoovituste koostamine, või nimetatud isiku heaks töölepingu, käsunduslepingu või muu seda laadi lepingu alusel tegutsev füüsiline isik, siis on selline koostaja lisaks käesoleva seaduse §-s 188 20 sätestatule kohustatud investeerimissoovituses

1) avaldama investeerimissoovituse koostamiseks kasutatud peamised teabeallikad ning asjaolud, kas investeerimissoovitus esitati enne selle levitamist vastava finantsinstrumendi emitendile tutvumiseks ja kas investeerimissoovitust täiendati pärast selle vastavale emitendile tutvumiseks esitamist;

2) koostama kokkuvõtte finantsinstrumendi hindamise, finantsinstrumendi emitendi hindamise ja finantsinstrumendi hinnasihi määramise alustest ning meetoditest;

3) selgitama iga investeerimissoovituse («osta», «müü», «hoia») sisu ja viitama asjakohastele riskidele, lisades sealhulgas esitatud oletustega seotud tundlikkusanalüüsi;

4) viitama investeerimissoovituse planeeritud sagedusele, tehtavatele uuendustele ja olulistele muudatustele varem avalikustatud avaldamispõhimõtetes;

5) selgelt märkima investeerimissoovituse esmase levitamise kuupäeva ja investeerimissoovituses nimetatud finantsinstrumendi hinna kuupäeva ja aja;

6) selgelt märkima viimase 12 kuu jooksul avaldatud sama finantsinstrumendi või emitendi kohta koostatud investeerimissoovituse kuupäeva ja erinevuse investeerimissoovituse ja varasema investeerimissoovituse vahel, juhul kui investeerimissoovitus varasemast investeerimissoovitusest erineb.

(1) Koostaja ja tema heaks töölepingu, käsunduslepingu või muu seda laadi lepingu alusel tegutsev investeerimissoovituse koostamises osalenud füüsiline või juriidiline isik on kohustatud avaldama kõik suhted ja asjaolud, mis mõistlikult eeldades võivad kahjustada investeerimissoovituse objektiivsust, eelkõige koostaja ja tema heaks töölepingu, käsunduslepingu või muu seda laadi lepingu alusel tegutseva investeerimissoovituse koostamisega seotud füüsilise või juriidilise isiku poolt investeerimissoovituse objektiks oleva finantsinstrumendi olulises koguses omamine, samasugune huvi või muu huvide konflikt investeerimissoovituses käsitletud emitendi suhtes.

(2) Koostaja, investeerimissoovituse koostamises osalenud tema töötaja ja investeerimissoovituse koostamisega seotud koostajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on kohustatud avaldama investeerimissoovituse objektiks oleva finantsinstrumendi omamise või sellest tulenevate õiguste teostamise, kui nimetatud isik omab rohkem kui 5 protsenti kõigist sellistest finantsinstrumentidest või saab teostada rohkem kui 5 protsenti neist finantsinstrumentidest tulenevatest kõigist õigustest.

(3) Juriidilisest isikust koostaja on kohustatud avaldama vähemalt

1) koostaja ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku huvi ja huvide konflikti, millele on investeerimissoovituse koostamises osalenud isikul juurdepääs või sellist juurdepääsu võib eeldada;

2) juriidilise isiku ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku huvi ja huvide konflikti, mis on teada isikule, kes ei ole seotud investeerimissoovituse koostamisega, kuid kellel oli juurdepääs investeerimissoovitusele enne selle levitamist klientidele või avalikkusele või sellist juurdepääsu võib eeldada.

Koostaja, kes on iseseisev analüütik, investeerimisühing, krediidiasutus või muu isik, kelle peamine tegevus on investeerimissoovituste koostamine, või vähemalt ühe koostajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik (edaspidi koos vastutav isik ) avaldab lisaks käesoleva seaduse §-s 188 22 sätestatule investeerimissoovituses

1) oma osaluse investeerimissoovituse objektiks olevas emitendis või finantsinstrumendi emitendis (edaspidi käesolevas paragrahvis emitent ), kui osalus ületab 5 protsenti emitendi aktsiakapitalist või kõikidest hääleõigustest emitendis;

2) emitendi osaluse endas, kui osalus ületab 5 protsenti aktsiakapitalist või kõikidest häälteõigustest;

3) vastutava isiku muu olulise majandusliku huvi emitendis;

4) selgituse, kas vastutav isik on vastava emitendi finantsinstrumendi suhtes turutegija või likviidsuse pakkuja;

5) selgituse, kas vastutav isik on olnud viimase 12 kuu jooksul toimunud emitendi finantsinstrumentide pakkumise korraldaja või üks korraldajatest;

6) selgituse, kas vastutav isik on emitendiga viimase 12 kuu jooksul sõlminud kokkuleppe, mille objektiks on investeerimispangandusteenuse osutamine emitendile, või kas vastutav isik on saanud või talle on lubatud viimase 12 kuu jooksul sellise kokkuleppe alusel ühekordselt või korduvalt tasu. Selgituses peab hoiduma ärisaladuse avaldamisest, kuid ärisaladuse hoidmist käsitleva kokkuleppe või lepingu olemasolu ei vabasta selgituse andmise kohustusest;

7) selgituse, kas vastutav isik on emitendiga sõlminud kokkuleppe, mille objektiks on investeerimissoovituse koostamine.

(1) Investeerimisühingu või krediidiasutuse heaks töölepingu, käsunduslepingu või muu seda laadi lepingu alusel tegutsev investeerimissoovituse koostamises osalenud füüsiline või juriidiline isik on kohustatud avaldama investeerimissoovituses oma sissetuleku suuruse seotuse investeerimisühingu või krediidiasutuse või nimetatud investeerimisühingu või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku poolt teostatavate investeerimispangandusteenuse tehingutega.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud füüsiline isik saab või ostab investeerimissoovituse objektiks oleva finantsinstrumendi emitendi aktsiaid enne avaliku pakkumise algust, siis tuleb investeerimissoovituses avaldada nende aktsiate omandamise hind ja aeg.

(1) Käesoleva seaduse §-des 188 19 –188 21 nõutud investeerimissoovituses avaldatavat teavet on koostajal õigus suulises investeerimissoovituses kajastamise asemel avaldada oma veebilehel. Üksnes veebilehel avaldamise korral tuleb investeerimissoovituse andmisel selgesti viidata teabe asukohale veebilehel.

(2) Käesoleva seaduse § 188 21 punktides 1–3 sätestatud teabe võib koostaja kirjalikus investeerimissoovituses kajastamise asemel avaldada oma veebilehel. Üksnes veebilehel avaldamise korral tuleb investeerimissoovituses selgesti märkida § 188 21 punktides 1–3 toodud teabe asukoht veebilehel.

(3) Käesoleva seaduse §-des 188 22 –188 24 sätestatud huvid ja huvide konflikti olemasolu või selle puudumine tuleb avaldada investeerimissoovituses või koostaja veebilehel. Huvide ja huvide konflikti käsitleva teabe avaldamise korral koostaja veebilehel tuleb investeerimissoovituses selgesti märkida sellise teabe asukoht veebilehel.

(4) Investeerimisühing ja krediidiasutus avaldavad oma veebilehel käesoleva seaduse §-s 188 24 nimetatud isiku huvi, huvide konflikti ning aktsia hinna ja omandamise aja.

(1) Investeerimissoovituse levitaja (edaspidi käesolevas jaos levitaja ) käesoleva peatüki tähenduses on oma majandus- või kutsetegevuse käigus investeerimissoovitust levitav füüsiline või juriidiline isik.

(2) Levitaja on kohustatud tagama kolmanda isiku koostatud investeerimissoovituse omal vastutusel levitamise korral enda identifitseerimise investeerimissoovituses.

(3) Levitaja poolt investeerimissoovituse olulise muutmise korral on levitaja kohustatud muudatust investeerimissoovituses selgitama.

(4) Investeerimissoovituse suuna («osta», «müü», «hoia») muutmise korral levitaja poolt kohalduvad levitajale lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule ka käesoleva seaduse §-des 188 19 –188 25 koostaja kohta sätestatud nõuded.

(5) Võrreldes algselt koostatud investeerimissoovitusega oluliselt muudetud investeerimissoovitust ise või füüsiliste isikute vahendusel levitav juriidilisest isikust levitaja on kohustatud kehtestama sisenõuded, mis võimaldavad investeerimissoovitusest teavet saaval isikul saada juhiseid investeerimissoovituse koostaja isiku, koostatud algse investeerimissoovituse ja koostaja huvide konfliktide kohta teabe saamiseks, kui selline teave on avaldatud.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 3–5 ei kohaldata investeerimissoovituse kohta uudise levitamise suhtes, millega edastatakse kolmanda isiku koostatud investeerimissoovitust seda oluliselt muutmata.

(7) Kolmanda isiku koostatud investeerimissoovituse kokkuvõtte levitamise korral on levitaja kohustatud tagama kokkuvõtte selguse ning viitama kokkuvõttes alusdokumendiks olevale investeerimissoovitusele ja selle kohta vastavalt käesoleva seaduse §-des 188 19 –188 25 sätestatule avaldamisele kuuluva teabe asukohale.

Investeerimisühingust või krediidiasutusest levitaja või sellise levitaja heaks töölepingu, käsunduslepingu või muu seda laadi lepingu alusel tegutsev füüsiline isik on lisaks käesoleva seaduse §-s 188 26 sätestatule kohustatud kolmanda isiku koostatud investeerimissoovituse levitamise korral

1) viitama investeerimisühingu või krediidiasutuse üle väärtpaberiturujärelevalvet teostavale asutusele või isikule;

2) avaldama käesoleva seaduse §-des 188 23 ja 188 24 sätestatud huvid ja huvide konfliktid juhul, kui selle investeerimissoovituse koostaja ei ole varem investeerimissoovitust infokanali abil avalikkusele või vähemalt suurele arvule isikutele kättesaadavaks või teatavaks teinud;

3) avaldama vastavalt käesoleva seaduse §-des 188 19 –188 25 sätestatule koostaja poolt investeerimissoovituses avaldatavat teavet, kui investeerimisühingust või krediidiasutusest levitaja on investeerimissoovitust oluliselt muutnud.

Turukuritarvitus käesoleva seaduse tähenduses on siseteabe väärkasutamine ja turumanipulatsiooni sooritamine.

(1) Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevas peatükis ja käesoleva seaduse §-des 237 13 , 237 16 , 237 21 , 237 22 , 237 26 , 237 30 ja 237 34 sätestatut sellise finantsinstrumendi suhtes ning sellise finantsinstrumendiga seoses, mis on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi turul või mille kohta on esitatud taotlus Eesti või muu lepinguriigi turul kauplemisele võtmiseks sõltumata sellest, kas vastav tehing, ettepanek või muu toiming tehakse sellisel turul või sellise turu üle järelevalvet teostavas lepinguriigis.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 188 6 ja siseteabe väärkasutamise eest ettenähtud karistuse kohta sätestatut ka sellise finantsinstrumendi suhtes ja sellise finantsinstrumendiga seoses, mis ei ole võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi turul, kuid mille väärtus sõltub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsinstrumendist.

(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata tehingutele, mida lepinguriik, lepinguriigi keskpank, Euroopa Keskpank või mõne nimetatud isiku nimel tegutsev isik või asutus on teinud seoses raha-, valuutakursi- või riigi võlahalduspoliitikaga.

(4) Käesolevas peatükis ja käesoleva seaduse 25. peatükis sätestatud turukuritarvituse keelde ei kohaldata tehingutele, mis on teostatud Euroopa Komisjoni määruse 2273/2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses tagasiostuprogrammidele ja finantsinstrumentide stabiliseerimisele ettenähtud eranditega (ELT L 336, 23.12.2003, lk 6), nõuete kohaselt.

(5) Inspektsioonil on õigus põhjendatud kahtluseks käesolevas peatükis sätestatud turukuritarvituse keelu rikkumise suhtes lugeda olukord, kus inspektsioonil on tekkinud esialgne kahtlus isiku poolt käesolevas peatükis sätestatud turukuritarvituse keelu rikkumise suhtes ja välisriigi isik või asutus põhjendamatult keeldub andmast inspektsioonile teavet turukuritarvituse keelu rikkumise kahtlusega seotud välisriigi isiku kohta.

(1) Siseteave on avalikustamata täpne teave, mis otseselt või kaudselt puudutab finantsinstrumenti või finantsinstrumendi emitenti ja mis avalikustatuna võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada finantsinstrumendi või finantsinstrumendiga seotud tuletisväärtpaberi hinda.

(2) Kaubatuletisväärtpaberite puhul on siseteave avalikustamata täpne teave, mis otseselt või kaudselt puudutab kaubatuletisväärtpaberit ja mida kaubatuletisväärtpaberite turu tunnustatud tava kohaselt saavad või peaksid saama kaubatuletisväärtpaberite turu kasutajad, eelkõige teave, mis tehakse kaubatuletisväärtpaberite turu kasutajatele kättesaadavaks või mis tuleb vastava kaubaturu või kaubatuletisväärtpaberite turu tegevust reguleeriva õigusakti, turu reeglite, lepingu või tava kohaselt avalikustada.

(3) Finantsinstrumenti käsitlevat korraldust täitva isiku suhtes on siseteave ka selline täpne teave, mille edastab klient ja mis on seotud kliendi täitmisele kuuluvate korraldustega ning mis otseselt või kaudselt puudutab finantsinstrumenti või finantsinstrumendi emitenti ja mis avalikustatuna võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada finantsinstrumendi või selle finantsinstrumendiga seotud tuletisväärtpaberi hinda.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud täpne teave on teave sündmuse või asjaolu kohta, mis on toimunud või eksisteerib või mille saabumist võib mõistlikult eeldada, ja see teave on piisavalt täpne, et järeldada nimetatud sündmuse või asjaolu võimalikku mõju finantsinstrumendi või finantsinstrumendiga seotud tuletisväärtpaberi hinnale.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud teave, mis avalikustatuna võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada finantsinstrumendi või selle finantsinstrumendiga seotud tuletisväärtpaberi hinda, on mõistliku finantsinstrumentidesse investeeriva isiku poolt investeerimisotsustuse tegemisel enne otsustuse teostamist tõenäoliselt otsustuse üheks aluseks võetav teave.

(6) Siseteabeks ei loeta avalikkusele kättesaadavate andmete alusel tehtud uuringuid ja hinnanguid.

(1) Insaider on isik, kes väärtpaberi emitendi täisosanikuna, juhtimis- või järelevalveorgani liikmena, osaluse tõttu väärtpaberi emitendis või oma töö, elukutse või kohustuste tõttu või seoses oma toimepandud süüteoga valdab siseteavet.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on juriidiline isik või asutus, siis on insaideriks ka füüsiline isik, kes võtab osa otsuse langetamisest nimetatud juriidilise isiku või asutuse arvel tehingu tegemisel.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule on insaider ka iga kolmas isik, kes, omades siseteavet, teab või oleks pidanud teadma, et tegemist on siseteabega.

(1) Siseteabe väärkasutamine on insaideri poolt

1) siseteabe objektiks oleva finantsinstrumendi või sellega seotud tuletisväärtpaberi otseselt või kaudselt enda või kolmanda isiku arvel omandamine või võõrandamine või omandamise või võõrandamise katse;

2) siseteabe avalikustamine kolmandale isikule, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on seotud tavapärase töö-, ametiülesande või kohustuse täitmisega;

3) soovituste andmine kolmandale isikule või kolmanda isiku mõjutamine siseteabe objektiks oleva finantsinstrumendi või selle finantsinstrumendiga seotud tuletisväärtpaberi omandamiseks või võõrandamiseks.

(2) Siseteabe väärkasutamiseks ei loeta siseteabe objektiks oleva finantsinstrumendi omandamist või võõrandamist üheks lepingu pooleks oleva isiku poolt sellise lepingu täitmiseks, mis sõlmiti enne tema insaideriks muutumist.

(3) Siseteabe v��ärkasutamine on keelatud.

(1) Finantsinstrumendi emitent on kohustatud viivitamata avalikustama otseselt emitenti puudutava siseteabe. Siseteave avalikustatakse viisil, mis võimaldab avalikkusel sellele kiire juurdepääsu ning seda kiiresti, täielikult, täpselt ja õigesti hinnata. Emitent ei tohi avalikustamisel siseteavet eksimusse viia võival moel siduda oma tegevuse reklaamimisega.

(2) Siseteabe avalikustamisega ei tohi viivitada asjaolu või sündmuse ametlikuks muutumise ootamise ettekäändel.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on finantsinstrumendi emitent kohustatud avalikustama siseteabe esimesel võimalusel oma veebilehel.

(4) Iga oluline muudatus varem avalikustatud siseteabes tuleb viivitamata avalikustada varem avalikustatud siseteabe avalikustamiseks kasutatud kanali kaudu, järgides seejuures käesolevas jaos siseteabe avalikustamisele kehtestatud nõudeid.

(5) Finantsinstrumendi emitent on kohustatud tagama, et teda otseselt puudutav siseteave avalikustatakse võimalikult üheaegselt Eestis ja teistes lepinguriikides, kus selle emitendi finantsinstrument on võetud turul kauplemisele või kus on esitatud turul kauplemisele võtmise taotlus.

(1) Kui siseteabe avalikustamine võib kahjustada emitendi õigustatud huve, võib emitent omal vastutusel viivitada siseteabe avalikustamisega tingimusel, et siseteabe avalikustamisega viivitamine tõenäoliselt ei vii avalikkust eksitusse ning emitent tagab siseteabe konfidentsiaalsuse.

(2) Inspektsioon võib juhendiga anda emitendi õigustatud huve kahjustavate olukordade ja siseteabe konfidentsiaalsuse tagamise tingimuste näidisloetelu.

(1) Igaüks esitab inspektsioonile viimase nõudmisel andmed turukuritarvituse kahtlusega seotud asjaolude kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustus esitada inspektsioonile andmed emitendi väärtpaberite omandamise või võõrandamise kohta oma arvel laieneb ka juriidilisele isikule, kelle füüsilisest isikust esindaja omab juurdepääsu siseteabele.

Emitent, kelle väärtpaberiga turul kaubeldakse, ning tema emaettevõtja ja tütarettevõtja esitavad inspektsioonile viimase nõudmisel andmed selle väärtpaberi insaiderite ja nendega seotud asjaolude kohta.

(1) Inspektsioon võib käesoleva seaduse §-de 189 ja 190 alusel edastatud andmeid ja dokumente koguda, säilitada ja kasutada üksnes käesolevas peatükis sätestatud keeldude rikkumise ja kohustuste täitmise kontrollimiseks või teiste riikide väärtpaberiturujärelevalve asutustega tehtava koostöö eesmärgil.

(2) Käesoleva seaduse § 189 alusel inspektsioonile edastatud teave, mis ei ole enam vajalik käesolevas peatükis sätestatud keeldude rikkumise ja kohustuste täitmise kontrollimiseks või rahvusvahelise koostöö eesmärgil, hävitatakse viivitamata.

(1) Investeerimisteenust püsiva tegevusena osutav isik on kohustatud inspektsioonile viivitamata teatama turukuritarvituse mõistlikust kahtlusest. Teade edastatakse suuliselt, kirjalikult või elektroonilise sidevahendi kaudu. Kui teade edastati suuliselt, korratakse seda inspektsiooni nõudmisel hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul kirjalikult.

(2) Turukuritarvituse kahtlus ei pea põhinema tõenditel.

(3) Turukuritarvituse kahtlusest inspektsioonile teatamisest ei tohi teavitada turukuritarvituse kahtlusega seotud isikuid, samuti nendega ühte konsolideerimisgruppi kuuluvaid või muul viisil seotud isikuid.

(4) Heauskse isiku poolt turukuritarvituse kahtlusest inspektsiooni teavitamist ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule samas lõikes nimetatud isikute teavitamata jätmist ei loeta seaduse või lepinguga pandud konfidentsiaalsusnõude või muu nõude või kohustuse rikkumiseks ning selle heauskse isiku suhtes ei kohaldata õigusakti või lepinguga ettenähtud vastutust.

(5) Teade peab sisaldama järgmist teavet

1) kahtlase tehingu kirjeldus, sealhulgas tehingukorralduse liik ja tehingu tüüp;

2) kahtluse tekkimise põhjus;

3) tehingu teinud ja tehinguga seotud isikute identifitseerimiseks kasutatud vahendid;

4) teave teavitaja tegevuse asjaolude kohta, sealhulgas tegutsemine iseenda või kolmandate isikute nimel või arvel;

5) muu oluline teave, mida teavitaja peab vajalikuks inspektsioonile esitada.

(6) Kui kõik eelmises lõikes nimetatud andmed ei ole teate esitamise ajal teavitajale kättesaadavad, peab teade sisaldama vähemalt kahtluse tekkimise põhjust. Ülejäänud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed esitatakse inspektsioonile esimesel võimalusel.

§-d 193--201.

(1) Turu vahekohus (edaspidi vahekohus ) on Eesti turu korraldaja poolt moodustatav alaliselt tegutsev vahekohus, mis lahendab turu ja selle korraldajaga seotud lepingu- ja teistest tsiviilõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi.

(2) Korraldaja teatab inspektsioonile, kas tema juures tegutseb alaliselt vahekohus. Vahekohtu tegutsemisel esitab korraldaja inspektsioonile vahekohtu koosseisu ja tegutsemise seadusele vastavust kinnitava kirjaliku teabe.

(3) Inspektsioon teatab seaduslikult alaliselt tegutsevast vahekohtust kohtutele või muudele kohtuotsuste täitmist korraldavatele riigiasutustele.

Vahekohus lahendab vaidlusi hagiavalduste alusel, kui

1) poolte vahel on kirjalik kokkulepe juba tekkinud või tekkida võiva vaidluse üleandmise kohta vahekohtu lahendada;

2) nõusolek vaidluse lahendamiseks vahekohtus on väljendatud hageja poolt hagi esitamisega, kostja poolt aga tegevusega, mis annab tunnistust tema vabatahtlikust allumisest vahekohtu jurisdiktsioonile.

(1) Vahekohtu nõukogus on kuni kuus liiget. Vahekohtu nõukogu määratakse kuni kaheks aastaks vastavalt vahekohtu reglemendile.

(2) Vahekohtu nõukogu põhiliseks ülesandeks on arvata isikuid vahekohtu nimekirja ning sellest välja, samuti pidada vahekohtunike nimekirja. Vahekohtu nõukogu muud õigused ja kohustused sätestatakse vahekohtu reglemendis.

(3) Vahekohtu nõukogu liikmel peab olema juriidiline akadeemiline kõrgharidus. Vahekohtunikul peab olema akadeemiline kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus.

(4) Vahekohtunikud on oma kohustuste täitmisel sõltumatud.

Vahekohtu nõukogu töökorda, samuti vahekohtu moodustamise ja vaidluste lahendamise korda reguleeritakse vahekohtu reglemendiga, mille kinnitab vastav korraldaja.

(1) Vaidlusi vaatab vahekohtus läbi vastavalt vahekohtu reglemendile poolte valitud või vahekohtu nõukogu määratud üks või mitu vahekohtunikku.

(2) Vaidluste läbivaatamine vahekohtus on tasuta või tasuline vastavalt vahekohtu reglemendile. Vahekohtu tasu määr ning tasumise kord sätestatakse vahekohtu reglemendis.

(3) Vahekohus arvestab vaidluse lahendamisel õigusaktides ja turu reglemendis sätestatut, samuti turul ausa ja õiglase kauplemise suhtes kehtivaid ja muid häid äritavasid.

(1) Vahekohus võib poole avalduse alusel rakendada järgmisi hagi tagamise abinõusid

1) kostjale kuuluva kinnisvara võõrandamise keelumärge või kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnistusraamatus ja tema või teiste isikute juures oleva vallasvara või rahasummade arestimine hagihinda arvestades;

2) kostjal teatud tehingute ja toimingute keelamine.

(2) Vahekohtu otsust, millega on määratud hagi tagamise abinõu, täidetakse samal viisil nagu vahekohtu lõppotsust vaidluse lahendamise kohta.

(3) Hagi tagamisega põhjustatava võimaliku kahju hüvitamiseks võib vahekohus nõuda avaldajalt raha ettemaksmist vahekohtu deposiiti.

(4) Kui vahekohus jätab hagi rahuldamata ja kui hageja taotlusel hagi tagamisega on kostjale tekitatud kahju, on kostjal õigus nõuda kahju hüvitamist hagejalt.

Vahekohus võib taotleda maa- või linnakohtult abi tõendamismenetluseks või muudeks kohtutoiminguteks, mis ei ole vahekohtu pädevuses. Kohus lahendab taotluse vastavalt tõendamismenetluse või muude kohtutoimingute kohta kehtivatele menetlussätetele.

Eesti Vabariigi seaduse «Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta» (RT 1991, 25, 308; RT I 1999, 18, 302) §-des 7 ja 7 1 sätestatut kohaldatakse seoses menetlusega vahekohtus.

(1) Vahekohtu otsus täidetakse Eestis asuva isiku suhtes täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) sätestatud korras.

(2) Vahekohtu otsus täidetakse välisriigis asuva isiku suhtes täitemenetluse seadustikus või välislepingus sätestatud korras. Selline otsus loetakse välisriigi vahekohtu otsuseks täitemenetluse seadustiku § 74 tähenduses.

Inspektsioonil on õigus teha korraldajale ettekirjutus vahekohtu tegevuse lõpetamiseks, kui vahekohtu tegutsemine seab ohtu turu korrapärase toimimise või kohtuotsuste täitmist korraldavate riigiasutuste tõrgeteta toimimise.

(1) Käesolevat osa kohaldatakse väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmisele läbi väärtpaberiarveldussüsteemi, samuti tehingutele, millega tagatakse väärtpaberiarveldussüsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmine.

(2) Käesoleva osa sätted ei laiene Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja poolt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (RT I 2000, 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480) alusel tehtavatele registritoimingutele, välja arvatud väärtpaberiülekannetele.

(1) Väärtpaberiarveldussüsteem (edaspidi käesolevas osas süsteem ) on kolme või enama süsteemi liikme ning süsteemi korraldaja vahel sõlmitud lepingu alusel väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmiseks ja süsteemis osalemisest tekkinud kohustuste täitmise tagamiseks moodustatud organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike lahenduste kogum.

(2) Käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse ülekandekorraldusena väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmiseks antud maksekäsundeid või väärtpaberite üleandmiseks antud korraldusi.

(1) Süsteemi korraldaja on isik, kes kooskõlas süsteemi reeglites sätestatuga ja nende alusel tema poolt sõlmitud lepingutega korraldab ülekandekorralduste täitmist ning sõltuvalt süsteemi korraldamisest ka süsteemi liikmete vaheliste nõuete tasaarvestamist.

(2) Süsteemi korraldajana võib tegutseda

1) Eesti Pank;

2) isik, kellele inspektsioon on sellekohaseks tegutsemiseks andnud vastava tegevusloa.

(3) Igal süsteemil võib olla üksnes üks süsteemi korraldaja.

(1) Süsteemi korraldaja aktsiakapital peab olema vähemalt 125 000 eurot. Rahandusministril on õigus kehtestada süsteemi korraldaja usaldusväärsuse tagamiseks täiendavaid usaldatavusnõudeid. Nimetatud nõuete kehtestamisel võetakse arvesse käesoleva seaduse §-s 226 sätestatud tagatisi ning muid olulist tähtsust omavaid asjaolusid.

(2) Süsteemi korraldaja peab korraldama süsteemi toimimise selliselt, et ülekandekorralduste täitmisele suunatud andmetöötlus ja muud toimingud tagaksid ülekandekorralduste täitmise vastavalt ülekandekorralduste tingimustele ja süsteemi reeglitele.

(3) Süsteemi korraldaja peab juhtimis- ja tegevusriskide maandamiseks rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid.

(4) Süsteemi korraldaja nõukogu ja juhatuse liikmetele kohaldatakse käesoleva seaduse § 79 lõikes 5 ja §-s 80 investeerimisühingu juhtide suhtes sätestatut.

(5) Süsteemi korraldaja, tema organi liige ja töötaja on kohustatud hoidma tähtajatult saladuses teavet, mille ta sai inspektsioonilt Finantsinspektsiooni seaduse (RT I 2001, 48, 267; 2002, 12, õiend; 23, 131; 105, 612; 2003, 81, 544; 2004, 36, 251; 90, 616) § 54 lõike 4 punkti 10 alusel ja mis ei kuulu avalikustamisele vastavalt õigusaktile või kohtuotsusele.

(1) Süsteemi korraldajale antud tegevusluba annab õiguse üksnes

1) pidada arvestust ülekandekorralduste alusel süsteemi kaudu täitmisele kuuluvate nõuete ja kohustuste üle ( clearing );

2) korraldada ja tagada regulaarselt ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste täitmist, sealhulgas nende tasaarvestamist ( settlement );

3) sõlmida ülekandekorralduste täitmisega seotud rahaliste kohustuste arvelduste korraldamiseks lepinguid krediidiasutuste seaduses sätestatud maksesüsteemi haldajaga või, kui süsteemi korraldajal on sellekohane tegevusluba, pidada rahaliste kohustuste arvelduste korraldamiseks süsteemi liikmete arvelduskontosid;

4) teha väärtpaberitehingute täitmiseks vajalikke päringuid ja anda korraldusi Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale (edaspidi käesolevas osas registripidaja ) kannete tegemiseks kooskõlas õigusaktide, s��steemi reeglite ja süsteemi korraldaja poolt sõlmitud lepingutega;

5) teha väärtpaberitehingute täitmiseks vajalikke päringuid ja anda korraldusi maksesüsteemile toimingute tegemiseks kooskõlas õigusaktide, süsteemi reeglite ja süsteemi korraldaja poolt sõlmitud lepingutega;

6) moodustada ja käsutada süsteemi toimimiseks, süsteemi liikmete kohustuste täitmise tagamiseks ja süsteemi toimimisega seotud riskide maandamiseks vajalikke tagatisvahendite fonde;

7) süsteemi reeglitega ettenähtud juhtudel ja korras võtta üle väärtpaberitehingutest tekkinud nõudeid ja kohustusi.

(2) Süsteemi korraldajal on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule õigus

1) osutada makseagendi teenuseid väärtpaberitega seotud väljamaksete tegemisel. Makseagendiks käesoleva seaduse tähenduses on emitendi esindaja, kes vahendab väärtpaberitelt tehtavaid makseid;

2) teha nii väärtpaberite kui ka raha laenu- ning tagatistehinguid;

3) osutada välisvaluuta vahetusega seotud teenuseid;

4) osutada muid teenuseid ning teha tehinguid ja toiminguid, mis on vajalikud seoses ülekandekorralduste täitmise korraldamise või tagamisega.

(1) Süsteemi korraldaja tegevusloa (edaspidi käesolevas osas tegevusluba ) suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2 ja 3, § 51 lõigetes 1 ja 3, §-s 52, § 53 lõikes 3, § 55 lõigetes 1–5 ja §-s 57 sätestatut.

(2) Tegevusluba tuleb taotleda iga süsteemi korraldamiseks eraldi.

(1) Tegevusloa taotlemisel esitab taotleja inspektsioonile vastava kirjaliku avalduse ning käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–11 nimetatud andmed ja dokumendid ning käesoleva seaduse §-s 222 nimetatud süsteemi reeglite projekti ja taotleja äriplaani järgneva kolme aasta kohta. Taotluse vormi kehtestab rahandusminister oma määrusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud äriplaan peab sisaldama arveldus-, teabe- ja muude süsteemide toimimise täpset kirjeldust, samuti taotleja organisatsioonilise ülesehituse, tegevuskohtade, rakendatavate infotehnoloogiliste ja muude tehniliste vahendite ning majandusnäitajate kirjeldust. Rahandusminister võib oma määrusega kehtestada äriplaanile täpsemad nõuded.

(1) Inspektsioon keeldub tegevusloa andmisest, kui

1) tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;

2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet;

3) taotleja ei suuda tulenevalt oma organisatsioonilisest ülesehitusest, õiguslikest ja tehnilistest lahenditest ning vara ja omakapitali ebapiisavusest täita käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega süsteemi korraldajale ja süsteemile kehtestatud nõudeid;

4) taotleja muud tegevusalad seavad ohtu süsteemi korra- või õiguspärase toimimise või süsteemi korraldajana tegutsemise;

5) inspektsiooni hinnangul taotleja nõukogu ja juhatuse liikmed ei oma piisavalt süsteemi korraldamiseks vajalikke teadmisi või ei ole võimelised korraldama süsteemi korra- ja õiguspärast toimimist, samuti kui taotleja juhil ei ole oma kohustuste täitmiseks vajalikku haridust, teadmisi, kogemusi või laitmatut reputatsiooni;

6) juht on olnud pankrotivõlgnik või tema suhtes on pankrotimenetlus raugenud, juhi tegevus või tegevusetus on põhjustanud isiku pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või juhi tegevus või tegevusetus on näidanud tema suutmatust korraldada väärtpaberituru kutselise osalise või kutselise investori tegevust selliselt, et võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud;

7) taotleja ei ole täitnud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid;

8) taotleja on olulisel määral või korduvalt rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid või taotleja tegevus või tegevusetus ei vasta headele äritavadele.

(2) Tegevusluba omav süsteemi korraldaja on kohustatud tegevusloa kehtivuse ajal vältima asjaolusid, mis on aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumisele.

(1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloa andmise otsusega omandatud õiguse täielik või osaline äravõtmine.

(2) Inspektsioonil on õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui

1) süsteemi korraldaja võib oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada ohu riigi majandusele tervikuna või riigi avalikule korrale või väärtpaberituru korra- või õiguspärasele toimimisele;

2) süsteemi korraldaja suhtes esineb käesoleva seaduse § 219 lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumise alus;

3) süsteemi korraldaja rikub oluliselt seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuet;

4) süsteemi korraldaja ei ole täies ulatuses või tähtaegselt täitnud inspektsiooni poolt tehtud ettekirjutust;

5) süsteemi korraldaja on oma tegevuse või tegevusetuse tõttu kaotanud usalduse;

6) süsteemi korraldaja ei ole alustanud süsteemi korraldajana tegutsemist kuue kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates.

(3) Enne tegevusloa käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtetuks tunnistamise otsustamist võib inspektsioon teha süsteemi korraldajale tähtajalise ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

(1) Süsteemi liige on isik, kes on ülekandekorralduste täitmiseks sõlminud süsteemi korraldajaga ja kõigi teiste süsteemi liikmetega lepingu süsteemi kasutamiseks vastavalt süsteemi reeglitele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemi liikmeks võib olla

1) krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse filiaal krediidiasutuse seaduse tähenduses või kehtivat tegevusluba omav välisriigi krediidiasutus, mis vastab Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 93/6/EMÜ (EÜT L 141, 11.06.1993, lk 1–26), mis käsitleb investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsust, sätestatuga võrdväärsetele nõuetele, käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja süsteemi korraldaja kehtestatud süsteemi reeglites sätestatud tingimustele ja mille üle teostab järelevalvet vastava välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus;

2) investeerimisühing või välisriigi investeerimisühingu filiaal ning piiriüleste investeerimisteenuste pakkuja käesoleva seaduse tähenduses või välisriigi investeerimisühing, mis vastab Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 93/6/EMÜ (EÜT L 141, 11.06.1993, lk 1–26), mis käsitleb investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsust, sätestatuga võrdväärsetele nõutele, käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja süsteemi korraldaja kehtestatud süsteemi reeglites sätestatud tingimustele ja mille üle teostab järelevalvet vastava välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus;

3) valitsusasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi poolt asutatud sihtasutus;

4) välisriigi süsteemi korraldaja, väärtpaberite registri pidaja ja keskpank.

(3) Süsteemi reeglitega ettenähtud juhtudel ja korras võib süsteemi liige vahendada süsteemi teenuseid kolmandatele isikutele.

(4) Süsteemi liige on kohustatud teavitama õigustatud isikuid enda süsteemi liikmeks olekust ning süsteemi reeglitest neis sätestatud juhtudel ja korras.

Ülekandekorralduste andmist ja täitmist ning süsteemi toimimist reguleeritakse käesoleva seaduse alusel süsteemi korraldaja poolt kehtestatud reeglitega (edaspidi käesolevas osas süsteemi reeglid ), milles peavad muu hulgas sisalduma

1) süsteemi korraldaja nimi;

2) süsteemile esitatavad nõuded;

3) süsteemi liikmetele esitatavad nõuded;

4) süsteemi liikme staatuse andmise, peatamise ning tühistamise kord;

5) ülekandekorralduste täitmiseks kasutatava arveldustehnika kirjeldus;

6) ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste arveldamise kord, see on ülekandekorralduste töötlemise ajakava ning ülekandekorralduste täitmine ja selle korraldamine juhul, kui süsteemi toimimine on häiritud tehnilisest rikkest või süsteemis osaleja kohustuste mittekohasest täitmisest tingituna;

7) ülekandekorralduste täitmise tagamise viisid ning tagatisvahendite moodustamise ja kasutamise kord;

8) süsteemis osalemisest tulenevate kohustuste täitmise tagamise tingimused ja kord;

9) arvelduste lõplikkust määratlevad tingimused, sealhulgas ülekandekorralduse vastuvõtmise ja tagasivõetamatuse hetk;

10) süsteemi korraldaja ja liikmete kohustused ja vastutus;

11) süsteemi reeglite muutmise ja vaidlustamise kord.

(1) Pärast süsteemi reeglite või nende muudatuste vastuvõtmist esitatakse need inspektsioonile kooskõlastamiseks. Kooskõlastamise taotlemisel esitatakse inspektsioonile vastav kirjalik avaldus, süsteemi reeglid või nende muudatused koos selgitustega ja hinnanguga nende mõju kohta süsteemi liikmetele ja süsteemi toimimisele.

(2) Inspektsioon võib nõuda süsteemi reeglite või nende muudatuste täpsustamiseks ja mõju hindamiseks süsteemi korraldajalt täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

(3) Inspektsioon teeb otsuse süsteemi reeglite või nende muudatuste kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta 15 päeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 10 päeva pärast kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete esitamist.

(4) Inspektsioon keeldub süsteemi reeglite või nende muudatuste kooskõlastamisest, kui süsteemi reeglid või nende muudatused ei vasta õigusaktide nõuetele või ei ole piisavad süsteemi tõhusaks toimimiseks.

(5) Süsteemi reeglid ja nende muudatused jõustuvad pärast nende avalikustamist süsteemi korraldaja veebilehel, kui süsteemi reeglites või nende muudatustes ei ole määratud hilisemat tähtaega. Avalikustada võib üksnes inspektsiooni poolt kooskõlastatud süsteemi reegleid või nende muudatusi.

(6) Süsteemi reeglite või nende muudatuste kooskõlastamise nõuet ei kohaldata juhul, kui süsteemi korraldajana tegutseb Eesti Pank.

(1) Süsteemi korraldajale süsteemi reeglite kohaselt edastatud ülekandekorraldust ei või alates süsteemi reeglitega sätestatud hetkest tagasi võtta ega muuta. Toimingud, mis on tehtud pärast nimetatud hetke eesmärgiga muuta või tühistada antud ülekandekorraldus, on tühised.

(2) Ülekandekorralduse tagasivõitmine pankrotimenetluses ei too kaasa süsteemi korraldaja poolt tehtud tasaarvestuse kehtetust.

Süsteemis võidakse süsteemi liikmete vahelisi ning süsteemi liikmete ja süsteemi korraldaja vahelisi nõudeid ja kohustusi täita nõuete tasaarvestamise teel. Sellisel juhul toimub arveldus samaliigiliste nõuete ja kohustuste tasaarvestamise tulemusena saadud summaarsete nõuete ehk kogunõuete (netonõue) ja summaarsete kohustuste ehk kogukohustuste (netokohustus) täitmise teel. Nõuete tasaarvestamise korral loetakse süsteemi reeglite kohaselt arvestatud summaarne nõue kehtivaks ühe nõudena nii vastava isiku, tema kreeditoride kui ka kolmandate isikute suhtes.

(1) Süsteemi liikmete ning süsteemi korraldaja kohustuste täitmise tagamiseks on süsteemi korraldaja kohustatud moodustama tagatisvahendite fondi (edaspidi käesolevas osas tagatisfond ), mille moodustamise alused sätestatakse süsteemi reeglites.

(2) Tagatisfondi kuuluvat vara kasutatakse süsteemi reeglites sätestatud korras ülekandekorralduste täitmiseks juhul, kui korralduse õigeaegne täitmine korralduse andja vahendite arvel ei ole võimalik ning kui süsteemi reeglite kohaselt seatud muude tagatiste väärtus ei ole korralduste täitmiseks piisav.

(1) Süsteemis osalemisest tekkinud kohustuste täitmise tagamiseks võivad süsteemis osalevad isikud kokku leppida Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud, nimetatud isikutele kuuluvate väärtpaberite koormamiseks süsteemi korraldaja või süsteemi teise liikme kasuks seatud pandiga süsteemi reeglites sätestatud korras. Selliselt panditud väärtpaberit nimetatakse käesoleva seaduse tähenduses tagatisväärtpaberiks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ei või pantida väärtpabereid, mille võõrandamine on piiratud kolmandate isikute suhtes kehtiva ostueesõigusega või mille kasutus- või käsutusrežiimile on seatud muud põhikirjast tulenevad piirangud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid loetakse kolmandate isikute suhtes pandituks alates sellekohase märke tegemisest Eesti väärtpaberite keskregistris avatud väärtpaberikontol.

(4) Tagatisväärtpaberiga tagatud kohustuse mittekohase täitmise korral võib süsteemi korraldaja või süsteemi liige, kelle kasuks on pant seatud, väärtpaberid viivitamata võõrandada, kui pandi kasutamist reguleerivate süsteemi reeglite või pandi seadmise aluseks oleva kokkuleppega ei ole ette nähtud teistsugust tagatisväärtpaberite võõrandamise režiimi. Nimetatud võõrandamise õigus on isikul, kelle kasuks on pant seatud, ka pankrotimenetluse käigus.

(5) Väärtpaberite omanik ei või tagatisväärtpabereid võõrandada ega koormata.

(6) Tagatisväärtpaberid ei kuulu väärtpaberite omaniku pankrotivara hulka, samuti ei laiene selliselt koormatud väärtpaberitele nende omaniku suhtes kohaldatavad hagi tagamise abinõud ega muud käsutuspiirangud.

(1) Pankroti väljakuulutamise korral süsteemi liikme suhtes, samuti moratooriumi kehtestamise korral krediidiasutusest süsteemi liikme puhul peatab süsteemi korraldaja viivitamata vastava süsteemi liikme poolt antavate ülekandekorralduste vastuvõtmise. Pankrotimenetluse algatamise korral süsteemi liikme suhtes on süsteemi korraldajal õigus peatada vastava süsteemi liikme poolt antavate ülekandekorralduste vastuvõtmine süsteemi reeglites sätestatud korras.

(2) Pankrotimenetluse algatamine või pankroti väljakuulutamine süsteemi liikme suhtes, samuti moratooriumi kehtestamine krediidiasutusest süsteemi liikme puhul ei peata vastava süsteemi liikme poolt süsteemi korraldajale enne pankrotimenetluse algatamist, pankroti väljakuulutamist või moratooriumi kehtestamist süsteemi reeglite kohaselt edastatud ülekandekorralduste täitmist. Enne pankrotimenetluse algatamist, pankroti väljakuulutamist või moratooriumi kehtestamist süsteemis osalemisega võetud kohustused täidetakse süsteemi liikme poolt seatud tagatiste ning süsteemi tagatisfondi arvel.

(3) Süsteemi liikme suhtes pankrotimenetluse algatamise, pankroti väljakuulutamise või krediidiasutusest süsteemi liikme puhul moratooriumi kehtestamise päeval süsteemi korraldajale süsteemi reeglite kohaselt edastatud ja täidetud ülekandekorraldused kehtivad vaid juhul, kui süsteemi korraldaja ei olnud teadlik ega pidanudki teadma pankrotimenetluse algatamisest, pankroti väljakuulutamisest või moratooriumi kehtestamisest.

(4) Süsteemi liikme pankroti korral ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülekandekorralduse täitmise tulemusel süsteemi liikme omandist väljaläinud vara tema pankrotivara hulka.

(5) Süsteemi liikme pankroti korral ei kuulu tema poolt süsteemi reeglite kohaselt süsteemi tagatisfondi tasutu tema pankrotivara hulka.

(6) Süsteemi liige teavitab viivitamata süsteemi korraldajat ja inspektsiooni iseenda suhtes pankrotimenetluse algatamisest ja selle lõppemisest või pankroti väljakuulutamisest või moratooriumi kehtestamisest. Sama kohustus on ka vastaval ajutisel pankrotihalduril, pankrotihalduril või moratooriumihalduril vastava süsteemi liikme suhtes.

(1) Kui süsteemi korraldaja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või välja kuulutatud pankrot, lõpetab süsteemi korraldaja viivitamata ülekandekorralduste vastuvõtmise süsteemi liikmetelt.

(2) Pankrotimenetluse algatamise või pankroti väljakuulutamise korral süsteemi korraldaja suhtes kuuluvad kõik süsteemi korraldajale eelnevalt täitmiseks antud ülekandekorraldused täitmisele.

(3) Süsteemi korraldaja pankroti korral ei kuulu süsteemi liikmete poolt süsteemi korraldajale ülekandekorralduste täitmiseks või selle tagamiseks üleantud vara, välja arvatud süsteemi tagatisfondi vahendid, süsteemi korraldaja pankrotivara hulka.

(4) Süsteemi korraldaja teavitab viivitamata inspektsiooni iseenda suhtes pankrotimenetluse algatamisest ja selle lõppemisest või pankroti väljakuulutamisest. Sama kohustus on ka vastaval ajutisel pankrotihalduril või pankrotihalduril vastava süsteemi korraldaja suhtes.

(1) Inspektsioonil on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused.

(2) Inspektsioonil on õigus teostada järelevalvet väärtpaberituru kutselise osalisega samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse üle niivõrd, kuivõrd see on vajalik väärtpaberituru kutselise osalise kontrollimiseks.

(3) Turukuritarvituse, turul oluliste osaluste omandamisest või võõrandamisest teatamata jätmise või ebaõige teatamise ning õigusvastase ülevõtmispakkumise ärahoidmiseks, avastamiseks ja vähendamiseks on inspektsioon kohustatud seirama finantsinstrumentide suhtes pakkumuste tegemist ja finantsinstrumentidega tehingute tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike turukuritarvitustega, reguleeritud turul kauplemisele võetud väärtpaberite emitendis otsese või kaudse osaluse omandamise ja võõrandamisega ning valitseva mõjuga. Seiramine võib toimuda varjatult.

(1) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada tasuta teavet, dokumente ja selgitusi füüsiliselt ja juriidiliselt isikult, samuti valitsusasutustest ja järelevalveorganitest ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest.

(1¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on inspektsioonil õigus tasuta saada ka telekommunikatsiooni teenuse osutajalt telekommunikatsioonivõrgu kasutaja kohta elektroonilise side seaduse (RT I 2004, 87, 593) § 112 lõikes 1 sätestatud andmeid.

(1²) Vajaduse korral võib inspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks inspektsiooni määratud ajal inspektsiooni ametiruumidesse.

(2) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus otse ja viivitamata saada krediidiasutustelt ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajalt teavet väärtpaberituru kutseliste osaliste, emitentide, investorite ja insaiderite pangakontode ja väärtpaberikontode käivete ja saldode kohta ning põhjendatud kahtluse korral õigusrikkumise suhtes esitada kohtule motiveeritud avaldus kontode kasutamise piiramiseks.

(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutel ei ole õigust edastada teavet käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud inspektsiooni järelepärimise kohta oma klientidele või isikutele, keda järelepärimine puudutas.

(2²) Inspektsioon ei ole kohustatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 1 1 ja 2 sätestatud teavet esimesena küsima selle esmaselt allikalt.

(3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse saamist vaatab kohus asja ühe tööpäeva jooksul läbi ja otsustab kontode arestimise.

(4) Vajaduse korral võib inspektsioon teha korralduse, milles määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1, 1 1 , 1 2 või 2 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.

Selgituse andmiseks kohustatud isik võib keelduda inspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku (RT I 2003, 27, 166; 2004, 65, 456) §-s 71 või 73 sätestatud alustel.

(1) Inspektsioon võib korraldada menetlusosalise ja tunnistaja kaugülekuulamise, kui vahetu ülekuulamine on raskendatud või põhjustab ülemääraseid kulutusi. Kaugülekuulamisel saadud tõendid on samaväärsed teiste tõenditega.

(2) Kaugülekuulamine tähendab käesolevas seaduses ülekuulamist

1) tehnilise lahenduse abil, mille puhul inspektsiooni töötajad otseülekandena vahetult näevad ja kuulevad inspektsioonis mitteviibiva menetlusosalise seletuse või tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada;

2) telefoni teel, mille puhul inspektsiooni töötajad vahetult kuulevad inspektsioonis mitteviibiva menetlusosalise seletuse või tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada.

(3) Kaugülekuulamine telefoni teel on lubatud vaid menetlusosalise või tunnistaja nõusolekul.

(1) Inspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.

(2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda inspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Inspektsioonil on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab või võib takistada järelevalve eesmärkide saavutamist või võib ohustada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

(3) Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada inspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Inspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale.

(4) Kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses inspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib inspektsioon kohaldada järgmisi meetmeid

1) kohaldada menetlusosalise suhtes sunniraha;

2) kohaldada politsei abil sundtoomist.

Käesoleva seaduse alusel teostatavas haldusmenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus käesolevas seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse põhimõtetega.

(1) Inspektsioon võib siseteabe väärkasutamise kahtluse korral oma ettekirjutusega kehtestada varale kasutamise või käsutamise keelu või piirangu vara säilimise tagamiseks kuni kümneks tööpäevaks ettekirjutuse jõustumisest arvates.

(2) Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krediidi- ja finantseerimisasutused neile inspektsiooni poolt teatavaks tehtud keelu või piirangu adressaadiks oleva konto valdaja või kolmanda isiku poolt kontol oleva vara kasutamiseks või käsutamiseks tehtud korraldust.

(3) Inspektsioon vabastab vara käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelust või piirangust pärast samas lõikes nimetatud tähtaja möödumist. Kui siseteabe väärkasutamise kahtlus langeb ära enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, on inspektsioon kohustatud vara vabastama viivitamata.

(4) Vara kasutamist ja käsutamist saab keelata või piirata käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodust pikemaks ajaks üksnes juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus, toimub keelamine, piiramine või vara vabastamine vastavalt kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korrale.

(1) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus läbi viia sellise väärtpaberituru kutselise osalise ja emitendi, kelle poolt emiteeritud väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul või kelle väärtpabereid pakutakse avalikult või on avalikult pakutud viimase viie aasta jooksul, kohapealne kontroll.

(2) Kohapealne kontroll viiakse läbi, kui

1) on vaja kontrollida esitatud andmeid;

2) inspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut;

3) see on vajalik järelevalveülesannete täitmiseks;

4) see on lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse vastava taotluse alusel vajalik lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve subjektilt saadud teabe kontrollimiseks.

(3) Inspektsioon teeb kohapealse kontrolli läbiviimiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab inspektsiooni volitatud töötaja, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Kohapealsel kontrollimisel on kontrollijal õigus

1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kõiki kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;

2) kasutada tööks vajalikke tingimusi ja eraldi ruumi;

3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, koopiaid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse;

4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse.

(5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud kontrollitava aruannete kohta audiitori poolt tehtud järeldusotsused ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud juhul võib inspektsioon volitada kohapealset kontrolli läbi viima lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust või tema poolt nimetatud audiitorit või eksperti.

(1) Kontrollija on kohustatud koostama kohapealse kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti, mille inspektsioon toimetab kontrollitavale viivitamata kätte.

(2) Kontrollitava juhil ja töötajal on õigus ühe kuu jooksul, arvates akti kättetoimetamisest, esitada kirjalikke selgitusi.

(3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab inspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.

(4) Aktis toodud asjaoludega mittenõustumise korral on kontrollitaval õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus.

(5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad asjaolud või inspektsioon saab lisateavet, võib inspektsioon akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.

(1) Inspektsioon võib eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks kaasata järelevalvemenetlusse eksperdi.

(2) Inspektsioonil on õigus nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist, kui

1) on põhjendatud kahtlus, et inspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanne või teave on eksitav või tegelikkusele mittevastav;

2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud investeerimisühingule, reguleeritud turu korraldajale, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajale, emitendile või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või nende klientidele või investoritele olulist kahju;

3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist investeerimisühingu, reguleeritud turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, emitendi, investori või nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.

(3) Inspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

(4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud inspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

(5) Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 232 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning taotleda inspektsioonilt ja menetlusosalistelt täiendavaid andmeid ja dokumente. Ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võib kasutada käesoleva seaduse § 232 lõike 4 punktis 1 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega.

(6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse inspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.

(1) Inspektsioonil on õigus teha ettekirjutusi

1) kui järelevalve tulemusel on avastatud seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktide, reguleeritud turu reglemendi või väärtpaberituru osalise põhikirja nõuete rikkumisi;

2) õiguserikkumiste ärahoidmiseks või kui väärtpaberituru kutselise osalise poolt võetud riskid on oluliselt suurenenud või kui esineb muid tema tegevust, investorite või väärtpaberituru kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid;

3) kui see on vajalik investorite kaitseks või turu läbipaistvuse tagamiseks.

(2) Inspektsiooni ettekirjutus jõustub ettekirjutuses märgitud ajal, kuid mitte enne selle kättetoimetamist ettekirjutuse adressaadile.

(3) Ettekirjutus väljastatakse viivitamata saajale allkirja vastu.

(4) Ettekirjutuse saaja peab pärast selle saamist viivitamata asuma selle täitmisele.

(5) Ettekirjutuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus sätestatule.

(6) Kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui inspektsiooni poolt ei ole ette nähtud teisiti.

(1) Inspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 18 000 krooni ja järgmistel kordadel kokku kuni 50 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 50 000 krooni ja järgmistel kordadel kokku kuni 500 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.

Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega

1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;

2) keelata osaliselt või täielikult kasumist tehtavad väljamaksed;

3) nõuda emitendilt, kelle väärtpabereid pakutakse avalikult, teabe viivitamatut avalikustamist, kui sellise teabe avalikustamise kohustus tuleneb käesolevast seadusest;

4) nõuda väärtpaberituru kutselise osalise tegevuskulude piiramist;

5) nõuda väärtpaberituru kutselise osalise sise-eeskirjade ja protseduurireeglite muutmist;

6) teha väärtpaberituru kutselise osalise nõukogule ettepanek juhatuse liikme tagasikutsumiseks;

7) teha ettepanek väärtpaberituru kutselise osalise aktsionäride üldkoosolekule nõukogu liikme tagasikutsumiseks;

7¹) nõuda reguleeritud turu korraldajalt kauplemise peatamist või lõpetamist;

7²) nõuda igaühelt käesoleva seaduse 19.–21. peatükis sätestatud normi rikkumise peatamist või lõpetamist;

7³) teha reguleeritud turul kaubeldava väärtpaberi emitendi üldkoosolekule ettepanek audiitori vahetamiseks;

7⁴) nõuda investeerimisühingult ja emitendilt välisriigi õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamist;

7⁵) keelata lepinguriigi investeerimisühingul Eestis või Eesti investeerimisühingul lepinguriigis tegutsemine või piiriülese teenuse osutamine;

7⁶) nõuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud osamakse tasumist;

8) esitada muid nõudmisi käesoleva seaduse täitmiseks.

(1) Inspektsioonil on õigus teha ettekirjutus

1) väärtpaberituru kutselise osalise juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks;

2) inspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda võtmiseks.

(2) Inspektsioon võib saata koosolekule oma esindaja, kellel on õigus esitada oma seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende protokolli kandmist.

(1) Inspektsioon võib nõuda välisriigi investeerimisühingult, kelle filiaal on asutatud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks.

(2) Investeerimisühing, kelle filiaal on asututatud Eestis või kes osutab Eestis teenuseid ja kelle tegevusloa on välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis tegutseda ega teenuseid osutada.

(3) Kui kolmanda riigi investeerimisühing või tema Eestis asutatud filiaal rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib inspektsioon rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks.

(4) Inspektsioon võib lepinguriigi investeerimisühingult, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepinguriigi investeerimisühing jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, teavitab inspektsioon sellest lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

(6) Kui lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt kasutusele võetud abinõud ei ole piisavad, võib inspektsioon oma ettekirjutusega võtta kasutusele käesolevas seaduses sätestatud meetmed rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega lepinguriigi investeerimisühingul Eestis tegutsemise, teavitades sellest eelnevalt lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

(7) Inspektsioon teeb oma rakendatud meetmed teatavaks lepinguriigi investeerimisühingule.

(8) Erandjuhtudel võib inspektsioon investorite või avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada lepinguriigi investeerimisühingu suhtes õigusaktides sätestatud meetmeid ilma nendest eelnevalt lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust teavitamata.

(9) Inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõike 6 või 8 alusel rakendatud meetme viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ning lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

(1) Kui investeerimisühing, kes on asutanud välisriigis filiaali või kes osutab välisriigis piiriüleseid teenuseid, rikub välisriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab inspektsioon välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks. Inspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

(2) Investeerimisühingu tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise, samuti käesoleva seaduse § 64 lõikes 8 ja § 65 lõikes 7 nimetatud ettekirjutused teeb inspektsioon viivitamata teatavaks selle välisriigi, kus investeerimisühingu filiaal on asutatud või kus investeerimisühing osutab piiriüleseid teenuseid, väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

(3) Investeerimisühingu filiaal või investeerimisühing, kes osutab piiriüleseid teenuseid, peab välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või investeerimisühingu tegevuse üle selles riigis.

(1) Inspektsioon teavitab viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust oma kahtlusest ja selle asjaoludest, kui inspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et selle lepinguriigi territooriumil pannakse või pandi toime Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivis 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (ELT L 96/16, 12.04.2003, lk 16–25) sätestatu rikkumine, mis mõjutab selle lepinguriigi reguleeritud turul kaubeldavaid finantsinstrumente.

(2) Inspektsioon alustab järelevalvemenetlust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga sarnase teavituse saamisel lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt. Sellisel juhul teatab inspektsioon teate saatnud lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele järelevalvemenetluse vaheetappidest ja tulemusest.

(1) Inspektsioon peab nimekirja

1) inspektsiooni poolt registreeritud avaliku pakkumise prospektide kohta;

2) inspektsiooni poolt kooskõlastatud ülevõtmispakkumiste kohta;

2¹) investeerimisühingute ühinemiste kohta;

3) kehtivat tegevusluba omavate Eestis registreeritud investeerimisühingute kohta;

4) Eestis registreeritud investeerimisühingutes olulist osalust omavate isikute kohta;

5) kehtivat tegevusluba omavate Eestis registreeritud reguleeritud turu korraldajate kohta;

6) kehtivat tegevusluba omavate Eestis registreeritud väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajate kohta;

7) käesoleva lõike punktides 3–6 nimetatud juriidiliste isikute nõukogu ja juhatuse liikmete kohta;

8) Eestis registreeritud investeerimisühingute välisriigis asutatud filiaalide kohta;

9) Eestis registreeritud investeerimisühingute välisriigis avatud esinduste kohta;

10) välisriigi investeerimisühingu Eestis asutatud filiaalide kohta;

11) piiriüleste teenuste osutamise luba omavate välisriigis tegutseva väärtpaberibörsi liikmete kohta;

12) välisriigi investeerimisühingute Eestis avatud esinduste kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nimekirja kantud andmed peavad olema avalikustatud inspektsiooni veebilehel.

(3) Rahandusminister kehtestab oma määrusega avalikustatavate andmete täpsema loetelu ja korra.

Investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu investeerimisteenuse osutaja poolt kliendi varade hoidmise või kaitsega seotud kohustuste täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu investeerimisteenuse osutaja poolt investeerimisteenuse osutamisel andmete registreerimise ja säilitamise või reguleeritud turu korraldaja poolt reguleeritud turul tehtud tehingute registreerimise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu investeerimisteenuse osutaja poolt käesolevas seaduses sätestatud väärtpaberitehingutest teavitamise kohustuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Reguleeritud turul tehtud tehingute registreerimise kohustuse rikkumise eest reguleeritud turu korraldaja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Reguleeritud turu korraldaja poolt reglemendi nõuete rikkumise või reglemendi muudatuste inspektsiooniga kooskõlastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga 50 000 krooni.

Reguleeritud turu korraldaja poolt reglemendi avalikustamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga 50 000 krooni.

(1) Turul osaleja või turul kaubeldava väärtpaberi emitendi poolt käesolevas seaduses või käesoleva seaduse alusel kehtestatud reglemendis sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Reguleeritud turu korraldaja organi liikme või töötaja poolt avalikustamisele mittekuuluva teabe hoidmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Insaideri poolt emitendi väärtpaberite omandamise või võõrandamise või sellega seotud asjaolude kohta inspektsioonile viimase nõudmisel andmete esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Emitendi poolt, kelle väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul, inspektsioonile insaiderite ja nendega seotud isikute kohta andmete esitamata jätmise või siseteabe hoidmist või avaldamist reguleeriva sise-eeskirja kehtestamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Pakkuja poolt väärtpaberite pakkumisel prospekti inspektsioonis või muus pädevas asutuses eelnevalt registreerimata jätmise eest või väärtpaberite ilma prospektita pakkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Ülevõtja poolt ülevõtmispakkumise raames samaliigiliste aktsiate omanike ebavõrdse kohtlemise või ülevõtja või sihtemitendi poolt sihtisikutele ülevõtmispakkumise kaalumiseks olulise, õige, täpse, täieliku või ühesuguse teabe andmata jätmise või eksitava, ebaõige või ebatäpse teabe andmise või eri sihtisikutele erisuguse teabe andmise või sihtisikutel ülevõtmispakkumise kaalumise takistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Ülevõtja, juriidilisest isikust ülevõtja nõukogu liikme, juhatuse liikme või neid asendava organi liikme, sihtemitendi, selle sihtemitendi nõukogu liikme või juhatuse liikme, eelnimetatutega kooskõlastatult tegutseva isiku või sihtemitendi aktsionäri poolt ülevõtmispakkumise reeglite või sihtemitendi aktsiate ülevõtmispakkumist reguleerivate sätete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Ülevõtja või temaga kooskõlastatult tegutseva isiku poolt ühe ja sama sihtemitendi suhtes kuue kuu jooksul, arvates ülevõtmispakkumise tähtaja möödumisest, uue ülevõtmispakkumise tegemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Investeerimisühingu poolt käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud usaldatavusnormatiivide rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Käesoleva seaduse kohaselt inspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 75 lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse vastaselt investeerimisühingus osaluse omandamise, selle võõrandamise või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti inspektsiooni ettekirjutuse vastaselt investeerimisühingus hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Reguleeritud turul kaubeldava väärtpaberi emitendi osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete, läbiviimise nõuete, seal hääletamise nõuete ja hääleõiguse piiramise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Juhi ja juhi lähedase poolt emitendile oma arvel selle emitendi aktsiatega, tuletisväärtpaberitega või tuletisväärtpaberitega seotud finantsinstrumentidega tehtud tehingutest käesolevas seaduses sätestatud teavitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud seotud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud aktsiaseltsis häälte arvust teatamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest või käesoleva seaduse §-s 186 sätestatud avalikustamiskohustuse täitmata jätmise või mitteõigeaegse täitmise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Emitendi poolt, kelle väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul, siseteabe hoidmist või avaldamist reguleerivate sise-eeskirjade kehtestamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Pakkuja poolt prospekti avalikustamise kohustuse täitmata jätmise või prospekti avalikustamise tähtaja rikkumise või pakkumise väljakuulutamisel prospekti avalikkusele kättesaadavaks tegemata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Käesolevas seaduses sätestatud huvide konfliktide avalikustamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu investeerimisteenuse osutaja poolt investeerimisteenuste osutamisel või investeerimissoovituste koostamise või levitamisega seoses tekkida võivate huvide konfliktide ärahoidmiseks meetmete kehtestamata või rakendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Koostaja või levitaja poolt käesolevas seaduses sätestatud investeerimissoovituse koostamise ja levitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Insaiderite nimekirja puudumise, ennetähtaegse hävitamise, samuti insaiderite nimekirjas ebaõige või ebatäpse teabe esitamise või käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis nõutud teabe puudumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Finantsinstrumendi emitendi poolt otseselt emitenti puudutava siseteabe viivitamatu avalikustamise kohustuse täitmata jätmise eest, ebaõige või eksitava teabe avalikustamise eest või siseteabe esmase avalikustamise eest selleks mitte ettenähtud kanali vahendusel – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Investeerimisteenust püsiva tegevusena osutava isiku juhi või töötaja poolt inspektsioonile turukuritarvituse kahtlusest või selle sisust tähtpäevaks teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Turumanipulatsiooni sooritamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Investeerimisühingu, krediidiasutuse, Eesti väärtpaberite keskregistri ja telekommunikatsiooni teenuse osutaja poolt käesoleva seaduse § 231 lõikes 2 sätestatud inspektsiooni järelepärimisest oma kliendile või isikule, keda järelepärimine puudutas, teatamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(2) Menetlusosalise või tunnistaja poolt haldusmenetluses inspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Inspektsioonile turukuritarvitusest või selle kahtlusest enne turukuritarvituse teostamist või viivitamata pärast seda esimesena kirjalikult teatanud isiku suhtes võib lõpetada käesolevas seaduses sätestatud turukuritarvituse suhtes algatatud väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel.

(1) Käesoleva seaduse §-des 237 1 –237 36 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403; RT III 2004, 9, 96) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 237 1 –237 36 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.

§-d 238--262.

(1) Pakkuja poolt väärtpaberite pakkumise väljakuulutamise või peatamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Pakkuja poolt väärtpaberite pakkumise käigus võimalikele investoritele prospektis või muul viisil ebaõige või ebatäpse teabe andmise, samuti võimalike investorite võrdsetel alustel teavitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Pakkuja poolt väärtpaberite pakkumise kohta enne pakkumise väljakuulutamist reklaami avalikustamise või pakkumise kohta eksitava reklaami avalikustamise või prospektis kajastamata teabe reklaamis esitamise või pakkumise kohta käiva reklaami materjali enne avalikustamist inspektsioonile edastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Pakkuja poolt pakkumise perioodil pakkumise tingimuste olulise muutmise korral väärtpaberite tagasiostmise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Pakkuja poolt pakkumise perioodil prospektis esitatud teabes toimuvate muudatuste kohta, mis mõjutavad või võivad mõjutada väärtpaberite hinda, või muu olulise teabe prospektilisas kajastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

(1) Aruande, teabe, selgituse või muu dokumendi inspektsioonile esitamata jätmise, esitamisest keeldumise või mitteõigeaegse esitamise või ebaõige või puuduliku teabe esitamise või aruannete avalikustamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivat tegevusluba omavate väärtpaberituru kutseliste osaliste tegevusload kehtivad kuni vastavate tegevuslubade kehtivuse tähtaja lõpuni või nende kehtetuks tunnistamiseni käesolevas seaduses sätestatud korras.

(2) Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud väärtpaberituru seaduses sätestatud väärtpaberivahendaja suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses investeerimisühingu kohta sätestatut.

(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivat tegevusluba omavad väärtpaberituru kutselised osalised peavad oma tegevuse ja dokumendid viima käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, kui käesoleva paragrahvi lõikest 2 ei tulene teisiti.

(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivat tegevusluba omavate väärtpaberituru kutseliste osaliste aktsiakapital peab hiljemalt 2002. aasta 1. juuniks olema vähemalt 125 000 eurot ning peab hiljemalt 2003. aasta 1. juuniks vastama käesoleva seaduse § 93 lõike 1 punktis 2 ja § 152 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

(3) Käesoleva seaduse §-s 91 sätestatud teavitamiskohustust kohaldatakse investeerimisühingutele alates 2004. aasta 1. jaanuarist.

(1) Käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud olulise osaluse omandanud isik, kellel ei ole samas paragrahvis sätestatud olulise osaluse luba, peab selle taotlema vastavalt käesolevale seadusele kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

(2) Kui isik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust, peab ta oma käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud künnist ületava osaluse võõrandama 2002. aasta 31. maiks. Alates 2002. aasta 1. juunist ei tohi ta kasutada sellest osalusest tulenevat hääleõigust.

Käesolevas seaduses eurodes toodud näitajad arvestatakse kroonidesse Eesti Panga ametliku vahetuskursi alusel.

(1) Kuni 2002. aasta 1. septembrini on ülevõtmispakkumiste kooskõlastamise ja erandite tegemise otsustamise ainupädevus inspektsiooni määratud börsikorraldaja juures tegutseval ülevõtmispakkumisi kooskõlastaval komisjonil (edaspidi ülevõtmiskomisjon ).

(2) Ülevõtmiskomisjonil on õigus nõuda ülevõtjalt ja sihtemitendilt teavet seoses ülevõtmispakkumisega.

(3) Ülevõtmiskomisjoni poolt oma ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitatakse riigi poolt õigusaktis sätestatud alustel ja korras. Riigil on tekitatud kahju hüvitamise korral tagasinõude õigus.

(4) Ülevõtmiskomisjoni organisatsiooniline ülesehitus, õigused ja kohustused sätestatakse börsikorraldaja reglemendis.

(1) Ülevõtmiskomisjoni kuulub viis liiget, kellest kolm nimetab börsikorraldaja ja kaks inspektsiooni juhatuse esimees. Ülevõtmiskomisjoni liikmed valivad endi hulgast ülevõtmiskomisjoni esimehe, kes koordineerib ülevõtmiskomisjoni tööd.

(2) Ülevõtmiskomisjoni liige ei võta ülevõtmispakkumise kooskõlastamise ja erandi tegemise otsustamisest osa, kui ta on otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist või esineb põhjendatud kahtlus selle liikme erapooletuses.

(3) Kui ülevõtmiskomisjoni liige ei saa käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude ilmnemisel või muu erakorralise asjaolu tõttu isiklikult ülevõtmiskomisjoni töös osaleda, määrab selle isiku ülevõtmiskomisjoni liikmeks nimetanud börsikorraldaja või inspektsiooni juhatuse esimees temale asendaja.

(4) Ülevõtmiskomisjoni liikmed on kohustatud seoses tegevusega ülevõtmiskomisjonis hoidma saadud avalikustamisele mittekuuluvat teavet tähtajatult saladuses, välja arvatud juhtudel, kui avalikustamisele mittekuuluva teabe avalikustamise kohustus tuleneb seadusest.

(1) Igal ülevõtmiskomisjoni liikmel on üks hääl. Liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, välja arvatud juhul, kui ta huvide konflikti tõttu ei või osaleda hääletamisel.

(2) Ülevõtmiskomisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt kolm ülevõtmiskomisjoni liiget.

(1) Kuni 2002. aasta 1. septembrini kontrollib ülevõtmispakkumiste vastavust õigusaktidele koostöös inspektsiooniga ning nõustab ja teenindab ülevõtmiskomisjoni inspektsiooni poolt määratud börsikorraldaja.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud börsikorraldajal on kooskõlastatult inspektsiooniga õigus kehtestada ülevõtjale teenustasu ülevõtmispakkumise kooskõlastamise menetluse läbiviimiseks ja oma ülev��tmiskomisjoni tegevuse kulude katteks.

(1) Seni, kuni ühelegi isikule ei ole käesoleva seaduse §-de 217 ja 218 alusel välja antud tegevusluba tegutsemiseks väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana, võib väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana tegutseda Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.

(2) Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana tegutseval Eesti väärtpaberite keskregistri pidajal ei ole õigust tagada ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste täitmist ega võtta muid täiendavaid finantsriske.

(1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse §-d 38, 64, 65, 69 ja § 70 lõiked 2–4 jõustuvad Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga.