Rahandusminister — Riigiabi andmise loa taotluse vorm ja selle täitmise juhend — RTL, 114, 1615
Statutory Text (1 Articles)
Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332) paragrahvi 34 lõike 2 alusel. § 1. Üldsätted (1) Riigiabi andmise loa taotluse esitavad käesoleva määruse lisas 1 toodud vormis (edaspidi vorm) riigiabi andjad, kelleks võivad olla «Konkurentsiseaduse» § 30 lõigetes 1 ja 2 sätestatud isikud. (2) Riigiabi andja võib riigiabi andmise luba taotleda nii riigiabi programmi (edaspidi abiprogramm) kui individuaalse riigiabi kohta (edaspidi individuaalne abi). Abiprogrammi või individuaalse abi andmise aluseks olev õigusakt (või selle eelnõu) lisatakse loa taotluse juurde. (3) Käesolevat määrust ei kohaldata majandusraskustes äriühingule suunatud saneerimisabi või restruktureerimisabi andmise loa taotlusele. § 2. Vormi täitmine (1) Vormi punktis 5 näidatakse abiprogrammi või individuaalse abi puhul abi põhieesmärk ja muud eesmärgid nende olemasolul. Abi eesmärgid võivad olla horisontaalsed, regionaalsed, sektoraalsed: 1) horisontaalse abi puhul tuuakse välja, kas on tegemist väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevuse arendamisega, teadus- ja arendustegevusega, keskkonnakaitsega, tööhõivega, koolitusega või muu sarnasega; 2) regionaalabi puhul nimetatakse regioon, millele abi antakse; 3) sektoraalse abi puhul nimetatakse majanduslik(ud) tegevusala(d) vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodile. (2) Vormi punktis 6 näidatakse abi saaja määratlemisel kasutatavad kriteeriumid ja tuuakse arvulised näitajad nagu töötajate arv, käive, bilansimaht või muud. (3) Vormi punktis 7 märgitakse riigiabi vorm, milleks võib olla toetus, sooduslaen, intressitoetus, maksusoodustus, tagatis või muu vorm (määratletakse). Sooduslaenuks loetakse Eesti pankade samaperioodilisest keskmisest intressist madalama intressiga antavat laenu. Sooduslaenu vormis antava abi puhul näidatakse ka laenu intress protsentides, laenu kestus ja laenu tagatis. Maksusoodustuse vormis antava abi kohta täpsustatakse, kas abi vormiks on maksude ajatamine, alandatud maksumäärad, maksuvabastus või muu sarnane. Tagatise vormis antava abi puhul näidatakse abi suuruse arvutus. Abi suurus arvutatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2001. a määruses nr 259 «Tagatise vormis antava riigiabi andmise tingimused» (RT I 2001, 69, 414) sätestatule. (4) Lõikes 3 nimetatud abi vormide kohta esitatakse nende üksikasjalik kirjeldus ja abi andmise tingimused, sh abi suuruse osakaal, abi maksustamise tingimused nende olemasolul ning näidatakse, kas abi andmine toimub vahetult õigusakti alusel või põhineb abi andja otsusel. (5) Vormi punktis 8 näidatakse iga riigiabi vormi kohta lubatavad kulud: maa, hoonete, seadmete ost; tööjõu-, konsultatsiooni-, väljaõppe- ja koolituskulud või muu sarnane. (6) Juhul kui projekti edukuse korral nähakse ette riigiabi tagasimaksmise kohustus, näidatakse tagasimaksmise tingimused vormi punktis 9. Sel juhul tuuakse välja projekti edukuse kriteeriumid. (7) Vormi punktis 10 näidatakse sanktsioonid abi saajale (näiteks abi tagasimaksmine), juhul kui abi saaja ei täida riigiabi andmisel sätestatud tingimusi või kohustusi. (8) Vormi punktis 15 esitatakse asjakohased ja põhjalikud andmed riigiabi kokkusobivuse kohta «Konkurentsiseaduse» §-ga 31, sealhulgas loodetavate ja/või säilitatavate töökohtade arv. (9) Teadus- ja arendustegevuse puhul täidetakse ka täiendav küsimustik vastavalt käesoleva määruse lisale 2. § 3. Rakendussätted (1) Rahandusministri 29. detsembri 1998. a määrus nr 118 «Riigiabi andmise loa taotluse koostamise juhendi kinnitamine» (RTL 1999, 2, 23) tunnistatakse kehtetuks. (2) Rahandusministri 3. veebruari 2000. a määrus nr 15 «Valla- või linnaeelarve projektis ettenähtud riigiabist teatamine» (RTL 2000, 19, 252) tunnistatakse kehtetuks. Minister Siim KALLAS Kantsler Aare JÄRVAN Rahandusministri 5. oktoobri 2001. a määruse nr 84 lisa 1 RIIGIABI ANDMISE LOA TAOTLUSE VORM 1. Riigiabi andja nimi, aadress ja kontaktisik 2. Abiprogrammi nimetus või individuaalset abi saava ettevõtja nimi 3. Abiprogrammi või individuaalse abi õiguslik alus 4. Abiprogrammi vorm: – uus programm – olemasoleva programmi muutmine (muudetava programmi nimetus; rahandusministri käskkirja number ja kuupäev, millega luba anti; milliseid muudatusi ja miks programmis tehakse) 5. Abiprogrammi või individuaalse abi eesmärk 6. Abi saaja määratlemine 7. Riigiabi andmise vorm(id) 8. Lubatavad kulud 9. Riigiabi tagasimaksmine projekti edukuse korral 10. Sanktsioonid abi saajale 11. Abiprogrammi alusel antava abi kombineerimine teiste abiprogrammidega 12. Abiprogrammi kestus – programmi jõustumise ja lõppemise kuupäev (kui programm on tähtajaline) – olemasoleva programmi pikendamisel näidatakse programmi pikendamise periood 13. Kulud (kroonides) 13.1. Abiprogrammi kestuse jooksul tehtavate eraldiste maht või individuaalse abi maht, sealhulgas jaotus aastate lõikes ning maksusoodustuse andmise puhul riigi tulu arvestuslik vähenemine 13.2. Olemasoleva abiprogrammi muutmise korral kavandatud ja tehtud kulud viimasel kolmel aastal ning maksusoodustuste andmise puhul riigi tulu arvestuslik vähenemine 14. Abiprogrammi alusel riigiabi saajate eeldatav arv: alla 10, 10-st 50-ni, 51-st 100-ni, 101-st 500-ni, 501-st 1000-ni, üle 1000 15. Abiprogrammi või individuaalse abi kokkusobivus «Konkurentsisaduse» §-ga 31 Rahandusministri 5. oktoobri 2001. a määruse nr 84 lisa 2 TÄIENDAV KÜSIMUSTIK TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSELE ANTAVA RIIGIABI KOHTA 1. Detailne riigiabi eesmärgi ning teadus- ja arendustegevuse olemuse kirjeldus 2. Teadus- ja arendustegevuse etapi määratlus: – alusuuring – rakendusuuring – rakendusuuringute ettevalmistamiseks tehtav tehnilise teostatavuse uuring – tootearenduse ettevalmistamiseks tehtav tehnilise teostatavuse uuring – tootearendus 3. Riigiabi lubatavad kulud: – tööjõukulud (teadustöötajad, tehnikud ja muu abipersonal, kes tegelevad üksnes vastava uurimistegevusega) – kulud instrumentidele, aparatuurile, ehitistele ja maale, mida kasutatakse pidevalt ja üksnes vastavaks uurimistegevuseks – konsultatsiooni- ja sellesarnaste teenuste kulud, sealhulgas väljastpoolt ostetud uurimistööd, tehniline teave, patendid ja muu sarnane, mida kasutatakse üksnes vastavaks uurimistegevuseks – otseselt uurimistegevuse tulemusel lisandunud üldkulud – muud otseselt uurimistegevuse käigus tekkivad tegevuskulud (näiteks kulud materjalidele, abimaterjalidele ja muu sarnane) 4. Riigiabi osakaal lubatavatest kuludest: – lubatav osakaal iga teadus- ja arendustegevuse etapi kohta, millele abi kavandatakse – osakaalu suurendamise võimalused, näiteks kui abi antakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele 5. Teadusalane koostöö: – koostöö teiste ettevõtjatega projekti läbiviimisel, koostöö eritingimused – koostöö teiste asutustega (ülikoolid, teadus- ja arendusasutused), koostöö eritingimused 6. Rahvusvahelised aspektid: – osalemine rahvusvahelistes projektides – koostöö partneritega teistest riikidest (riigid, ettevõtjad või uurimiskeskused, abiprogrammi või individuaalse abi kogumaksumus, kulutuste jaotus partnerite kaupa) 7. Tulemuste rakendamine: – omandiõigus teadus- ja arendustegevuse tulemustele – lisatingimused litsentside andmiseks sõltuvalt tegevuse tulemustest – teadus- ja arendustöö tulemuste avaldamise/levitamise kord – teadus- ja arendustöö tulemuste kasutamine/arendamine 8. Teadus- ja arendustegevusele antava riigiabi mõju (teadus- ja arendustegevusele antav abi peab stimuleerima ettevõtjaid algatama teadus- ja arendustegevust lisaks nende igapäevasele tegevusele)