Eesti Panga President — Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus — RTL, 31, 443

Määrus kehtestatakse « Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2005, 8, 32) § 91 lõike 1 punkti 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule, koostamise metoodikale ja esitamise korrale. §2. Määruse kohaldamine Määrust kohaldatakse kõikidele krediidiasutustele, välja arvatud nõuded krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruandele. Nõudeid krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruandele kohaldatakse ainult nendele krediidiasutustele, kes ei ole konsolideerimisgrupi emaettevõtjad. 2. peatükk ARUANNETE KOOSTAMINE JA ESITAMINE §3. Aruannete koostamine Krediidiasutus on kohustatud koostama järgmised aruanded: 1) ressursside käivete aruanne vastavalt määruse lisale 1; 2) ressursside jääkide aruanne vastavalt määruse lisale 2; 3) laenude käivete aruanne vastavalt määruse lisale 3; 4) laenude jääkide aruanne vastavalt määruse lisale 4; 5) tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude aruanne vastavalt määruse lisale 5; 6) krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne vastavalt määruse lisale 6 (võttes arvesse §-s 2 nimetatud erandit); 7) hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse aruanne vastavalt määruse lisale 7; 8) väärtpaberite aruanne vastavalt määruse lisale 8; 9) väärtpaberikohustuste käivete aruanne vastavalt määruse lisale 9; 10) väärtpaberikohustuste jääkide aruanne vastavalt määruse lisale 10. §4. Aruandeperiood ja esitamise tähtajad (1) Paragrahvi 3 punktides 1–5 ja 8–10 nimetatud aruannete aruandeperioodiks on kalendrikuu, punktis 6 nimetatud aruande aruandeperioodiks on kvartal ning punktis 7 nimetud aruande aruandeperioodiks on poolaasta. (2) Paragrahvi 3 punktides 1–5 ja 8–10 nimetatud aruanded esitatakse viiendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu, punktis 6 nimetatud aruanne tuleb esitada aruandeperioodile järgneva kuu viimaseks pangapäevaks ning punktis 7 nimetatud aruanne tuleb esitada viieteistkümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu. §5. Aruannete esitamine (1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s ( eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat» (RTL 2002, 112, 1623). (2) Aruannete esitamisel on ressursside käivete aruande koodiks 231, ressursside jääkide aruande koodiks 211, laenude käivete aruande koodiks 232, laenude jääkide aruande koodiks 212, tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude aruande koodiks 233, krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruande koodiks 238, hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse aruande koodiks 234, väärtpaberite aruande koodiks 213, väärtpaberikohustuste käivete aruande koodiks 247, väärtpaberikohustuste jääkide aruande koodiks 217. (3) Aruandevaldkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne. §6. Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine (1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. (2) Aruannetes määratakse kliendi ja nõude omaja riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. (3) Aruannetes määratakse majandussektorid Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) alusel. 3. peatükk LISADES KASUTATUD MÕISTED §7. Kasutatud mõisted Määruse lisades 1–10 kasutatakse mõisteid §-des 8–13 esitatud tähenduses. §8. Klientide ja emitentide kohta kasutatud mõisted (1) Keskvalitsus. Keskvalitsuse all mõistetakse alljärgnevaid institutsioone: 1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus; 2) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ning avalik-õiguslikud kutseühendused; 3) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka saatkonnad ja konsulaadid). (2) Kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse all mõistetakse kõiki kohalikke omavalitsusüksusi, sealhulgas kohaliku omavalitsuse poolt hallatavaid munitsipaalasutusi. (3) Riiklik sotsiaalkindlustusfond. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi all mõistetakse riiklikku tervisekindlustuse ja töötuskindlustuse süsteemi kuuluvat isikut. Siia kuuluvad näiteks Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa. (4) Muud eelarvevälised fondid. Muude eelarveväliste fondide all mõistetakse sihtasutusi, mille vähemalt üheks asutajaks on keskvalitsus või kohalik omavalitsus ning mille tegevus on kontrollitud ja peamiselt finantseeritud keskvalitsuse või kohaliku omavalitsuse poolt. (5) Kindlustusandja. Kindlustusandja all mõistetakse äriühingut, mille kindlustustegevuse põhiliik on vastavalt «Kindlustustegevuse seaduse» (RT I 2004, 90, 616) §-le 11 kahjukindlustus, elukindlustus või edasikindlustus. (6) Pensionifond. Pensionifondi all mõistetakse «Kogumispensionide seaduse» (RT I 2004, 37, 252; 90, 616) §-s 3 nimetatud lepingulist investeerimisfondi. (7) Muu finantseerimisasutus. Muu finantseerimisasutuse all mõistetakse «Krediidiasutuste seaduse» §-s 5 nimetatud tunnustele vastavat äriühingut (näiteks investeerimisühingud, hoiu-laenuühistud, fondivalitsejad, liisingteenuseid osutavad ettevõtjad, välissularaha vahetuse teenust osutavad ettevõtjad, reguleeritud väärtpaberituru korraldajad, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajad, väärtpaberite registreerimise teenust osutavad ettevõtjad, finantskonsultatsioone osutavad ettevõtjad, kindlustusmaaklerid, rahamaaklerid, muid finantsvahendusteenuseid osutavad ettevõtjad). Muu finantseerimisasutuse all kajastatakse ka investeerimisfondid ja Tagatisfond. (8) Krediidiasutus. Krediidiasutuse all mõistetakse äriühingut vastavalt «Krediidiasutuste seaduse» § 3 lõikele 1. (9) Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühing. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingu all mõistetakse äriühingut, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 255) tähenduses, välja arvatud «Väärtpaberituru seaduse» § 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid. Siia alla kuuluvad ka riigitulundusasutused (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus). (10) Muu äriühing. Muu äriühingu all mõistetakse äriühingut, mis ei ole eelnevate klienditüüpide all käsitletud. Siia kuuluvad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kui nad on tööandjaks ühele või enamale töötajale. (11) Mittetulundusühing. Mittetulundusühingu all mõistetakse isikute vabatahtlikku ühendust ja muud eraõiguslikku juriidilist isikut vastavalt «Mittetulundusühingute seaduse» (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 88, 591; 2004, 89, 613) §-le 1 ja «Sihtasutuste seaduse» (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 88, 591; 2004, 89, 613) §-le 1, välja arvatud sihtasutused, mis kuuluvad kajastamisele kohalike omavalitsuste ja muude eelarveväliste fondide all. (12) Eraisik. Eraisiku all mõistetakse füüsilist isikut ja füüsilisest isikust ettevõtjat, kes ei ole tööandjaks mitte ühelegi töötajale. Siin kajastatakse ka füüsilistest isikutest ettevõtjad, kui palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha. (13) Keskpank. Keskpanga all mõistetakse Eesti Panka ja teisi isikuid, kelle ülesandeks on raharingluse korraldamine nii oma koduriigis kui ka välisriikidega ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine. (14) Rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused (RFA) hõlmavad krediidiasutusi ja kõiki teisi finantseerimisasutusi (näiteks hoiu-laenuühistud), mille tegevusalaks on hoiuste ja/või hoiustele sarnaste instrumentide kaasamine mitte-RFA-delt ning oma arvel (vähemalt majanduslikus mõttes) laenude väljastamine ja/või investeerimine väärtpaberitesse. §9. Residentsuse kohta kasutatud mõisted (1) Resident. Residendi all mõistetakse: 1) Eesti Vabariigi riigiorganid ja asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende asutused; 2) välisriikides asuvad Eesti diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal; 3) Eesti Vabariigi seadusega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused; 4) Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud; 5) Eesti õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad isikute ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud; 6) Eestis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused; 7) Eestis elavad Eesti kodanikud; 8) Eestis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba; 9) Eestis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks; 10) välisriikides õppivad või ravil viibivad punktides 7 kuni 9 nimetatud isikud, sõltumata õpingute või ravi kestusest; 11) välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid, sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed. (2) Mitteresident. Mitteresidendi all mõistetakse kõiki ülejäänud isikuid, kes pole hõlmatud mõiste «resident» all. §10. Laenude kohta kasutatud mõisted (1) Laen. Laen on laenuandja rahaliselt hinnatav nõue, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab raha laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule. Laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha tagastama kindlaksmääratud tingimustel. (2) Pöördrepo-tehing. Pöördrepo-tehing on tehing, mille käigus krediidiasutus ostab väärtpabereid kohustusega need või nendega sarnased väärtpaberid fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüa. (3) Repo-tehing. Repo-tehing on tehing, mille käigus krediidiasutus müüb väärtpabereid kohustusega need või nendega sarnased väärtpaberid fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi osta. (4) Arvelduskrediit. Arvelduskrediit on kliendi käsutuses olev laenuressurss vastavalt «Võlaõigusseaduse» (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523; 2004, 13, 86; 37, 255; 75, 522; 87, 593; 90, 616) §-s 407 sätestatule (välja arvatud § 407 lõige 5). (5) Krediitkaardilaen. Krediitkaardilaen on krediidiasutuse väljastatud krediitkaartide (kaasa arvatud järelmaksukaardid) krediidilimiitide kasutatud osa. (6) Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen. Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen on laen, mis antakse välja sihtotstarbelise ressursi arvelt ning laenu ja ressursi intresside marginaal on piiratud. Siia kuuluvad ka liigilise sihtotstarbelisusega laenud, kui nende intressimarginaal on piiratud. Laenud, mille ressurss on küll sihtotstarbeline, kuid intressimarginaal on piiramata, kajastatakse turuintressimääraga laenudena. (7) Muu intressimäära piiranguga laen. Muu intressimäära piiranguga laen on laen, mis antakse turuintressist madalama intressiga (näiteks laen krediidiasutusega ühte kontserni kuuluvale äriühingule). (8) Allutatud nõue. Krediidiasutuse nõue, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse enne kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. (9) Muu laen. Muu laen on laen, mida ei saa identifitseerida kui intressimäära piiranguga sihtotstarbelist laenu, muud intressimäära piiranguga laenu, arvelduskrediiti, krediitkaardilaenu või allutatud nõuet. (10) Allutatud laen/võlakiri. Allutatud laenu/võlakirja all mõistetakse allutatud laenu vastavalt «Krediidiasutuste seaduse» § 72 1 lõikele 1. §11. Hoiuste kohta kasutatud mõisted (1) Hoius. Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arveldus- või deposiidilepingust. Hoiusena käsitletakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusertifikaati), kui see ei ole võõrandatav. (2) Nõudmiseni hoius. Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud arveldusteks; 2) hoius on tähtajatu; 3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada; 4) hoiuse jääk võib olla nii positiivne kui negatiivne (arvelduskrediit); 5) hoiusele võib teha pidevalt juurdemakseid. (3) Üleööhoius. Üleööhoius on hoius, mida võib tema paigutamisele järgneval pangapäeval kasutada ning mis ei ole mõeldud arveldamiseks. (4) Tähtajaline hoius. Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks; 2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud; 4) hoiustatud summa suurus on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta; 5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sealhulgas madalam intress). (5) Säästuhoius. Säästuhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks; 2) ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3) hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi eritingimusega (näiteks pulmapäev, kindla rahasumma kogunemine arvele); 4) arve avamiseks on vajalik krediidiasutuse poolt fikseeritud minimaalse rahasumma hoiustamine; 5) hoiustatud summat võib suurendada; 6) lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid; 7) hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue. (6) Muu hoiuse all mõistetakse hoiust, mida ei saa identifitseerida kui nõudmiseni, tähtajalist, säästu- või etteteatamisel lõpetatavat hoiust. (7) Valitsuse laenufondi ressurss. Valitsuse laenufondi ressursi all mõistetakse valitsuse poolt krediidiasutustele sihtotstarbelisteks laenudeks eraldatud vahendeid (näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutus). (8) Valitsuse välisabifondi ressurss. Valitsuse välisabifondi ressursi all mõistetakse mitmesuguste välisabi programmide raames riiki saabunud kaupade müügist saadud vahendeid Eesti kroonides. Sellised vahendid võivad olla kas tagastatavad või tagastamatud ning nende kasutamine toimub vastavalt välisabi andja ja selle saaja vastastikusele kokkuleppele. §12. Väärtpaberite kohta kasutatud mõisted (1) Väärtpaber. Väärtpaberi all mõistetakse väärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 1. (2) Fikseeritud tulumääraga väärtpaber. Fikseeritud tulumääraga on sellised väärtpaberid, mille tulumäär (intressimäär) on kas otseselt fikseeritud või vahetult seotud kindla faktoriga (näiteks pankadevahelise turu intressimääraga). (3) Võlakiri. Võlakiri on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid, ning laenuandja nõudeõigust sellele. (4) Aktsia. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud õigusaktide ja põhikirjaga ettenähtud õigused. (5) Eelisaktsia. Eelisaktsia on privilegeeritud aktsia (kindlustatud dividendidega eeliskorras), millel puudub hääleõigus. (6) Osa. Osa näitab selle omaniku (osaniku) osaluse suurust osaühingu kapitalis. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises, kasumi jaotamisel ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud õigusaktides ja põhikirjas ettenähtud õigused. (7) Rahaturuinstrument. Rahaturuinstrumendi all mõistetakse «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud väärtpaberit. (8) Investeerimisfondi osak. Investeerimisfondi osaku all mõistetakse väärtpaberit, mis väljendab osakuomaniku osalust lepingulise fondi varas. (9) Tuletisväärtpaber. Tuletisväärtpaberi all mõistetakse tuletisväärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 2 ja muid sellega sarnaseid omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigusi või -kohustusi. (10) Hüpoteegiga tagatud võlakiri. Hüpoteegiga tagatud võlakiri (collateralised mortgage obligation) on võlakiri, mille tagatiseks on hüpoteek ning mille põhiosa tagasimaksmine toimub perioodiliselt. Hüpoteegiga tagatud võlakiri koosneb tavaliselt mitmest osast või klassist, mille põhiosa tagasimaksmine võib olla seatud järjekorda nii, et laekumiste arvelt makstakse kõigepealt tagasi esimese klassi põhiosa, siis teise jne. §13. Osaluste kohta kasutatud mõisted (1) Tütarettevõtja. Tütarettevõtja all mõistetakse kõiki ettevõtjaid, keda kontrollitakse teise ettevõtja (emaettevõtja) poolt. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtjas 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõtja: 1) omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega või 2) kontrollib ettevõtja finants- ja tegevuspoliitikat teatud lepingu või kokkuleppe alusel või 3) võib määrata või tagasi kutsuda enamust tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani (näiteks äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest või 4) võib mõjutada tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid. (2) Sidusettevõtja. Sidusettevõtja all mõistetakse kõiki ettevõtjaid, mille üle teine ettevõtja (investorettevõtja) omab olulist mõju, kuid mis ei allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud: 1) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis või 2) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel või 3) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel või 4) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine või 5) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED §14. Aruannete esitamine (1) Esimesed määruse lisade 1–5 ja 8–10 kohased aruanded koostatakse 31. juuli 2005. a seisuga ning esitatakse Finantsinspektsioonile vastavalt määruse § 4 lõikes 2 nimetatud tähtajale. (2) Esimene määruse lisa 6 kohane aruanne koostatakse 30. septembri 2005. a seisuga ning esitatakse Finantsinspektsioonile vastavalt määruse § 4 lõikes 2 nimetatud tähtajale. (3) Esimene määruse lisa 7 kohane aruanne koostatakse 31. detsembri 2005. a seisuga ning esitatakse Finantsinspektsioonile vastavalt määruse § 4 lõikes 2 nimetatud tähtajale. §15. Määruse kehtetuks tunnistamine Eesti Panga presidendi 18. novembri 2002. a määrus nr 18 «Krediidiasutuste bilansi täiendav aruandlus» (RTL 2002, 130, 1909; 2003, 126, 2055; 2004, 63, 1053; 148, 2248) tunnistatakse kehtetuks. §16. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2005. a. President Vahur KRAFT Eesti Panga presidendi 7. märtsi 2005. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus» lisa 1 RESSURSSIDE KÄIVETE ARUANNE 1. Aruande valdkond Kõikide kohustuste, mis on kajastatud bilansis kohustuste kirjetel «Võlgnevused krediidiasutustele», «Võlgnevused klientidele» (välja arvatud nõudmiseni hoiused; saadud üleööhoiused ja üleöölaenud kuuluvad kajastamisele), «Valitsuse laenu- ja välisabifondid» ja «Allutatud kohustused», kreeditkäive aruandeperioodil. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende ressursside käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) ressursi liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) ressursi käive 7) ressursi aastaintressimäär 8) intressimäära tüüp 9) lepingujärgse valuuta kood 10) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 11) hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg 1) Ressursi liigi identifikaatorid Üleööhoius 8 Tähtajaline hoius 2 Säästuhoius 3 Repo-tehing 9 Muu hoius 4 Arvelduskrediit 12 Muu saadud laen 13 Laenu- ja välisabifondi ressurss 7 Allutatud laen 14 Allutatud võlakiri 15 Ressursi liigi «Muu saadud laen» all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud, välja arvatud arvelduskrediidid ja allutatud laenud. Ressursi liigi «Arvelduskrediit» all näidatakse ka üleöölaenud. 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles ressurss on kaasatud. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda ressurssi käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut. Ressursi lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea üheksanda identifikaatorina. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Ressursi liigi «Allutatud võlakiri» puhul määratakse kliendi identifikaator võlakirja ostja alusel. 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 9 kuud 34 9 kuni 12 kuud 35 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 6 aastat 38 6 kuni 7 aastat 39 7 kuni 8 aastat 40 8 kuni 9 aastat 41 9 kuni 10 aastat 42 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 Üle 25 aasta 46 Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse, laenu või allutatud võlakirja lepingujärgse tähtaja alusel. Lepingujärgse tähtaja ja/või lepingujärgse summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (st lepingu kestus on esialgse lepingu sõlmimise kuupäevast kuni pikendamise lõpuni). Eelduseks on, et see muutus ei ole oluline võrreldes esialgse tähtajaga (nt hoiuse, tähtajaga 5 aastat, pikendamine 1 kuu võrra). Kui lepingut pikendatakse rohkem kui 20% esialgsest pikkusest, tuleb lepingujärgset tähtaega kajastada sarnaselt uuele lepingule (st lepingu kestus on pikendamise kuupäevast pikendamise lõpuni). Kui lepingu tingimuste muutumisel rahavoogu ei toimu, kajastub muutus ainult ressursside jääkide aruandes. 6) Ressursi käive Siin näidatakse aruandeperioodil toimunud ressursi kreeditkäive rahavoo toimumisel (k.a intress, kui see võetakse edasisel intressi arvestamisel arvesse). Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 7) Ressursi aastaintressimäär Ressursi aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Allutatud võlakirjade puhul on aastaintressimääraks diskontomäär. Kui saadud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär ressursi algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär. 8) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Intressimäära tüübiks on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega. 9) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 10) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul klientide kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 11) Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatorid 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 9 kuud 34 9 kuni 12 kuud 35 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 6 aastat 38 6 kuni 7 aastat 39 7 kuni 8 aastat 40 8 kuni 9 aastat 41 9 kuni 10 aastat 42 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 Üle 25 aasta 46 Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult tähtajata hoiuste puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kui tähtajatute hoiuste puhul ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega fikseeritud, on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Ressursi liikide – repo-tehing, arvelduskrediit, muu saadud laen, laenu- ja välisabifondi ressurss, allutatud laen, allutatud võlakiri – puhul on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Eesti Panga presidendi 7. märtsi 2005. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus» lisa 2 RESSURSSIDE JÄÄKIDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Kõikide kohustuste aruandeperioodi lõpu jäägid, mis on kajastatud bilansis kohustuste kirjetel «Võlgnevused krediidiasutustele», «Võlgnevused klientidele», «Valitsuse laenu- ja välisabifondid» ja «Allutatud kohustused». 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende ressursside jäägid ja tekkepõhise intressi summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) ressursi liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) ressursi jääk 7) tekkepõhine intress 8) ressursi aastaintressimäär 9) intressimäära tüüp 10) lepingujärgse valuuta kood 11) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 12) hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg 1) Ressursi liigi identifikaatorid Üleööhoius 8 Muu nõudmiseni hoius 1 Tähtajaline hoius 2 Säästuhoius 3 Repo-tehing 9 Muu hoius 4 Saadud laen 5 Laenu- ja välisabifondi ressurss 7 Allutatud laen 14 Allutatud võlakiri 15 Ressursi liigi «Saadud laen» all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud (k.a üleöölaenud ja arvelduskrediidid), v.a allutatud laenud. 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles ressurss on kaasatud. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimakse summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda ressurssi käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut. Ressursi lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kümnenda identifikaatorina. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Ressursi liigi «Allutatud võlakiri» puhul määratakse kliendi identifikaator võlakirja ostja alusel. 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 9 kuud 34 9 kuni 12 kuud 35 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 6 aastat 38 6 kuni 7 aastat 39 7 kuni 8 aastat 40 8 kuni 9 aastat 41 9 kuni 10 aastat 42 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 Üle 25 aasta 46 Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse, laenu või allutatud võlakirja lepingujärgse tähtaja alusel. Lepingujärgse tähtaja ja/või lepingujärgse summa muutumisel (nt lepingu pikendamisel), arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (st lepingu kestus on esialgse lepingu sõlmimise kuupäevast kuni pikendamise lõpuni). Eelduseks on, et see muutus ei ole oluline võrreldes esialgse tähtajaga (nt hoiuse, tähtajaga 5 aastat, pikendamine 1 kuu võrra). Kui lepingut pikendatakse rohkem kui 20% esialgsest pikkusest, tuleb lepingujärgset tähtaega kajastada sarnaselt uuele lepingule (st lepingu kestus on pikendamise kuupäevast pikendamise lõpuni). Kui ressurss tuleb maksta tagasi osade kaupa, on lepingujärgseks tähtajaks ajavahemik ressursi saamise kuupäevast kuni viimase osa tagasimaksmiseni. 6) Ressursi jääk Jääk on identifikaatoritele vastava ressursi jääk aruandeperioodi lõpus. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 7) Tekkepõhine intress Siin näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 8) Ressursi aastaintressimäär Ressursi aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Allutatud võlakirjade puhul on aastaintressimääraks diskontomäär. Kui kaasatud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär. Kui intressimäär sõltub ressursi suurusest, näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga kehtiv intressimäär. 9) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Intressimäära tüübiks on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega. 10) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 11) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 12) Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatorid 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 9 kuud 34 9 kuni 12 kuud 35 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 6 aastat 38 6 kuni 7 aastat 39 7 kuni 8 aastat 40 8 kuni 9 aastat 41 9 kuni 10 aastat 42 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 Üle 25 aasta 46 Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult tähtajata hoiuse puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kui tähtajatute hoiuste puhul ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega fikseeritud, on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Ressursi liikide – muu nõudmiseni hoius, repo-tehing, arvelduskrediit, muu saadud laen, laenu- ja välisabifondi ressurss, allutatud laen, allutatud võlakiri – puhul on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identidikaatoriks 0 (null). Eesti Panga presidendi 7. märtsi 2005. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus» lisa 3 LAENUDE KÄIVETE ARUANNE 1. Aruande valdkond Kõikide varade, mis on kajastatud bilansis varakirjetel «Nõuded krediidiasutustele» ja «Nõuded klientidele» (v.a nõudmiseni hoiused teistes krediidiasutustes; üleööhoiused teistes krediidiasutustes ja antud üleöölaenud kuuluvad kajastamisele), aruandeperioodi deebetkäive. Laenu lepingujärgse intressimäära muutusi, mis toimuvad laenulepingust tulenevalt automaatselt, st ilma kliendi osavõtuta (nt ujuva intressimäära kõikumised ja fikseeritud intressimäära muutumine ujuvaks või vastupidi), käesolevas aruandes ei kajastata. Laenu lepingujärgse intressimäära muutused/ümbervaatamised, mis toimuvad panga ja kliendi vahelisel kokkuleppel (st mitte automaatselt) ning millega ei kaasne täiendavat laenusummat, kajastatakse käesolevas aruandes järgmiselt: lepingujärgseks laenusummaks näidatakse laenu jääk aruandeperioodi lõpu seisuga ning käibeks märgitakse 0 (null). Kui lepingujärgset laenusummat suurendatakse, st väljastatakse täiendav laenusumma, siis näidatakse täiendavat laenusummat uue lepingujärgse laenusummana ja käibeks märgitakse väljamakstav summa. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende varade lepingujärgsete laenusummade ja käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) laenu liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) majandussektor 7) laenu tagatis 8) lepingujärgne laenusumma 9) laenu käive 10) laenu aastaintressimäär 11) intressimäära tüüp 12) lepingujärgse valuuta kood 13) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 14) laenu eesmärk 15) tarbijakrediidi kulukuse määr 16) esmane intressimäära fikseerimise tähtaeg 17) laenude arv 1) Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressipiiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud nõue 6 Muu laen 3 Pöördrepo-tehing 7 Muu nõue 4 Laenu liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muuhulgas kõik riiklikud õppelaenud. Muud õppelaenud näidatakse laenu liigi «Muu laen» all. Laenu liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud (nt üleööhoiused, finantseerimisasutusse paigutatud hoiused). 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laen on välja antud. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga laenu tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda laenu käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) antud laenu. Laenu lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kaheteistkümnenda identifikaatorina. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 9 kuud 34 9 kuni 12 kuud 35 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 6 aastat 38 6 kuni 7 aastat 39 7 kuni 8 aastat 40 8 kuni 9 aastat 41 9 kuni 10 aastat 42 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 Üle 25 aasta 46 Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingujärgse tähtaja alusel ning seda ka siis, kui laenusumma väljamaksmine toimub osade kaupa. Lepingujärgse tähtaja ja/või lepingujärgse summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega vastavalt uuele tähtajale (st lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni). Eelduseks on, et see muutus ei ole oluline võrreldes esialgse tähtajaga (nt laenu, tähtajaga 5 aastat, pikendamine 1 kuu võrra), v.a arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu puhul. Kui lepingut pikendatakse rohkem kui 20% esialgsest pikkusest, tuleb laenu lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uuele laenule (st lepingu pikendamise kuupäevast pikendamise lõpuni). 6) Majandussektori identifikaatorid Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Töötlev tööstus D Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Finantsvahendus J Kinnisvaraalane tegevus K70 Masinate ja seadmete rentimine ilma juhita ja isiklike tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine K71 Arvutiteenindus K72 Teadus- ja arendustegevus K73 Muu äritegevus K74 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaalhooldus N Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O Palgatöötajatega kodumajapidamised P Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused Q Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a ettevõtluslaenu puhul, mis kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse. 7) Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses. 8) Lepingujärgne laenusumma Siin näidatakse laenu kogu lepingujärgne summa. Kui laen makstakse välja osade kaupa, näidatakse siin kogu lepingujärgne summa ainult esimese väljamakse tegemisel. Hilisemate väljamaksete tegemise puhul on lepingujärgseks laenusummaks 0 (null). Arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu puhul on lepingujärgseks laenusummaks 0. Panga ja kliendi vahelistest kokkulepetest tulenevate laenu lepingujärgse intressimäära muutuste kajastamisel näidatakse lepingujärgseks laenusummaks laenu aruandeperioodi lõpu jääk. Lepingujärgne laenusumma näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 9) Laenu käive Siin näidatakse laenu deebetkäive aruandeperioodil (k.a nende laenude puhul, mis ühe ja sama kuu jooksul välja anti ja tagastati) rahavoo toimumisel. Arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu käibena näidatakse kõigi aruandeperioodi pangapäevade arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu käivete summa. Laenu lepingujärgse intressimäära muutuste kajastamisel näidatakse laenu käibeks 0. Laenu käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Laenu aastaintressimäär Laenu aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenujäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär. Õppelaenude puhul näidatakse intressimäär, mida krediidiasutus tegelikult saab, s.o koos valitsusepoolse kompenseerimisega. Arvelduskrediidi puhul on aastaintressimääraks 0 (null). 11) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Intressimäära tüübiks on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud EURIBOR-i või muude baasmääradega ning see muutub vastavalt EURIBOR-i või muu baasmäära muutusele. Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni puhul (näiteks esimeseks kolmeks aastaks on intressimäär 6%, seejärel aga 6 kuu EURIBOR + 2%) on intressimäära tüübiks «Ujuv». Intressimäära tüübiks on «Ujuv» ka siis, kui kasutatakse kombinatsiooni ujuvast ja fikseeritud intressimäärast (näiteks esimesel kolmel aastal on intressimääraks 6 kuu EURIBOR + 2%, seejärel aga fikseeritud 6%). 12) Laenu lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepingujärgne valuuta. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata laenu lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 13) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 14) Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Toodete ja teenuste soetamine ilma järelmaksuta 12 Igapäevaste arvelduste teostamine (arvelduskrediit, krediitkaart) 13 Hariduse omandamine 23 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Identifikaatoreid 9 «Äriühingu tegevuse alustamine» ja 10 «Äriühingu tegevuse laiendamine» kasutatakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9–14 ja 23, ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–10 ja 13–22. 15) Tarbijakrediidi kulukuse määr Siin näidatakse kliendi liigi «Eraisik» laenude kulukuse määr vastavalt rahandusministri 7. augusti 2002. a määrusele nr 98 «Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord» (RTL 2002, 92, 1420; 2004, 64, 1060). Kulukuse määr näidatakse protsentides ning esitatakse formaadis määr jagatud 100-ga (m/100). Ülejäänud kliendi liikide või laenu liigi «Muu nõue» puhul on kulukuse määraks 0 (null). 16) Esmase intressimäära fikseerimise tähtaja identifikaatorid 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 9 kuud 34 9 kuni 12 kuud 35 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 6 aastat 38 6 kuni 7 aastat 39 7 kuni 8 aastat 40 8 kuni 9 aastat 41 9 kuni 10 aastat 42 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 Üle 25 aasta 46 Siin näidatakse intressimäära tüübi «Ujuv» puhul esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg. Esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg on laenulepingu sõlmimisel kokkulepitud periood laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära ümbervaatamise kuupäevani (sh intressimäära ümbervaatamine seoses intressimäära aluseks oleva EURIBOR-i või muu baasmäära muutusega). Näiteks kui laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et intressimääraks on 6 kuu EURIBOR + 2% ja intressimäära korrigeeritakse iga 6 kuu tagant vastavalt EURIBOR-i muutusele, on esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks 6 kuud. Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg vastavalt ajavahemikule laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära ujuvaks muutumise kuupäevani, st esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg on laenulepingu sõlmimisel kokkulepitud fikseeritud inressimäära kasutamise tähtaeg. Ujuva ja fikseeritud intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks ajavahemikku laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni esimese võimaliku intressimäära ümbervaatamise kuupäevani. Intressitüübi «Fikseeritud» puhul on esmase intressimäära fikseerimise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). 17) Laenude arv Siin näidatakse laenude arv, mis on kajastatud üheksandas veerus «Laenu käive». Laenude arv näidatakse tükkides. Eesti Panga presidendi 7. märtsi 2005. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus» lisa 4 LAENUDE JÄÄKIDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Kõikide varade aruandekuu lõpu jäägid, mis on kajastatud bilansis varakirjetel «Nõuded krediidiasutustele» ja «Nõuded klientidele». 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende varade jääkide ja tekkepõhiste intresside summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) laenu liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) majandussektor 7) laenu tagatis 8) laenu jääk 9) tekkepõhine intress 10) laenu aastaintressimäär 11) intressimäära tüüp 12) lepingujärgse valuuta kood 13) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 14) juriidilisest isikust klient 15) laenu eesmärk 16) laenu klass 17) esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg 18) laenude arv 1) Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud nõue 6 Muu laen 3 Pöördrepo-tehing 7 Muu nõue 4 Laenu liik fikseeritakse laenu andmise hetkel ning hiljem laenude jääkide aruandes ei muudeta. Laenu liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muuhulgas ka riiklikud õppelaenud. Muud õppelaenud kuuluvad kajastamisele laenu liigi «Muu laen» all. Laenu liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud (nt üleööhoiused, hoiused finantseerimisasutustes). 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laen on välja antud. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga laenu tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda laenu käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) antud laenu. Laenu lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kaheteistkümnenda identifikaatorina. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 9 kuud 34 9 kuni 12 kuud 35 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 6 aastat 38 6 kuni 7 aastat 39 7 kuni 8 aastat 40 8 kuni 9 aastat 41 9 kuni 10 aastat 42 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 Üle 25 aasta 46 Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingujärgse tähtaja alusel, seda ka siis, kui laenusumma väljamaksmine toimub osade kaupa. Lepingujärgse tähtaja ja/või lepingujärgse summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega vastavalt uuele tähtajale (st lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni). Eelduseks on, et see muutus ei ole oluline võrreldes esialgse tähtajaga (nt laenu tähtajaga 5 aastat pikendamine 1 kuu võrra), v.a arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu puhul. Kui lepingut pikendatakse rohkem kui 20% esialgsest pikkusest, tuleb laenu lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uuele laenule (st lepingu pikendamise kuupäevast pikendamise lõpuni). 6) Majandussektori identifikaatorid Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Töötlev tööstus D Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Finantsvahendus J Kinnisvaraalane tegevus K70 Masinate ja seadmete rentimine ilma juhita ja isiklike tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine K71 Arvutiteenindus K72 Teadus- ja arendustegevus K73 Muu äritegevus K74 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaalhooldus N Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O Palgatöötajatega kodumajapidamised P Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused Q Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a ettevõtluslaenu puhul, mis kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse. 7) Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses. 8) Jääk aruandeperioodi lõpus Jääk on identifikaatoritele vastava vara jääk aruandeperioodi lõpus. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 9) Tekkepõhine intress Siin näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Laenu aastaintressimäär Laenu aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenujäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär. Õppelaenude puhul näidatakse intress, mida krediidiasutus tegelikult saab, s.o koos valitsusepoolse kompenseerimisega. Arvelduskrediidi puhul on aastaintressimääraks 0 (null). 11) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Intressimäära tüübiks on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud EURIBOR-i või muude baasmääradega ning see muutub vastavalt EURIBOR-i või muu baasmäära muutusele. Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni puhul (näiteks esimeseks kolmeks aastaks on intressimäär 6%, seejärel aga 6 kuu EURIBOR + 2%) on intressimäära tüübiks «Ujuv». Intressimäära tüübiks on «Ujuv» ka siis, kui kasutatakse kombinatsiooni ujuvast ja fikseeritud intressimäärast (näiteks esimesel kolmel aastal on intressimääraks 6 kuu EURIBOR + 2%, seejärel aga fikseeritud 6%). 12) Laenu lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepingujärgne valuuta. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata laenu lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 13) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 14) Juriidilisest isikust kliendi identifikaatorid Juriidilisest isikust suurklient 1 Muu klient 2 Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud klient on juriidilisest isikust suurklient või mitte. Juriidilisest isikust suurklient on klient, kelle vähemalt kaks kolmest järgnevast majandusnäitajast on viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal suuremad kui: bilansiline maht 3 125 000 eurot; aasta netokäive 6 250 000 eurot; aasta keskmine töötajate arv 50 inimest. Ülejäänud kliendid näidatakse identifikaatori 2 «Muu klient» all. 15) Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Toodete ja teenuste soetamine ilma järelmaksuta 12 Igapäevaste arvelduste teostamine (arvelduskrediit, krediitkaart) 13 Hariduse omandamine 23 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Identifikaatoreid 9 «Äriühingu tegevuse alustamine» ja 10 «Äriühingu tegevuse laiendamine» kasutatakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9–14 ja 23; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–10 ja 13–22. 16) Laenu klassi identifikaatorid Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 Siin näidatakse laenu klass vastavalt Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määrusega nr 9 «Krediidiasutuste laenude teenindamise ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine» (RTL 2000, 76, 1146) kinnitatud «Laenude teenindamise miinimumnõuete ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korrale». 17) Esmase intressimäära fikseerimise tähtaja identifikaatorid 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 9 kuud 34 9 kuni 12 kuud 35 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 6 aastat 38 6 kuni 7 aastat 39 7 kuni 8 aastat 40 8 kuni 9 aastat 41 9 kuni 10 aastat 42 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 Üle 25 aasta 46 Siin näidatakse intressimäära tüübi «Ujuv» puhul esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg. Esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg näidatakse ainult laenude puhul, mis on välja antud pärast 1. jaanuari 2005. a. Laenude puhul, mis on välja antud enne 1. jaanuari 2005. a, märgitakse esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks 0 (null). Esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg on laenulepingu sõlmimisel kokkulepitud periood laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära ümbervaatamise kuupäevani (sh intressimäära ümbervaatamine seoses intressimäära aluseks oleva EURIBOR-i või muu baasmäära muutusega). Näiteks kui laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et intressimääraks on 6 kuu EURIBOR + 2% ja intressimäära korrigeeritakse iga 6 kuu tagant vastavalt EURIBOR-i muutusele, on esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks 6 kuud. Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg vastavalt ajavahemikule laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära ujuvaks muutumise kuupäevani, st esmase inressimäära fikseerimise tähtaeg on laenulepingu sõlmimisel kokkulepitud fikseeritud inressimäära kasutamise tähtaeg. Ujuva ja fikseeritud intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks ajavahemikku laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni esimese võimaliku intressimäära ümbervaatamise kuupäevani. Intressitüübi «Fikseeritud» puhul on esmase intressimäära fikseerimise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). 18) Laenude arv Siin näidatakse laenude arv, mis on kajastatud aruanderea kaheksandas veerus «Jääk aruandeperioodi lõpus». Laenude arv näidatakse tükkides. Eesti Panga presidendi 7. märtsi 2005. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus» lisa 5 TÄHTAJAKS TASUMATA JA/VÕI ALLAHINNATUD LAENUDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruandes näidatakse kõik tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenud, mis on kajastatud bilansis varakirjetel «Nõuded krediidiasutustele» ja «Nõuded klientidele». Laen on tähtajaks tasumata, kui graafikujärgne põhiosa või intressimakse ei ole laekunud tähtaegselt (kui tähtaeg langeb puhkepäevale, siis tähtajale järgneval pangapäeval). Allahinnatud laenude puhul kuulub aruande valdkonda ainult individuaalne allahindlus, laenuportfelli üldallahindlus aruande valdkonda ei kuulu. Mitteolulise maksumusega laene ja nõudeid võib grupeerida ja esitada ühise laenu liigina. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude võlgnetav laenusumma, võlgnetav intressisumma ja laenu jääk, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) laenu liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) majandussektor 7) tagatis 8) nõude tagasimaksmise tähtajast möödunud periood 9) võlgnetav laenusumma 10) võlgnetav intress 11) laenu jääk 12) allahindlus 13) lepingujärgse valuuta kood 14) laenu eesmärk 15) laenu klass 1) Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud nõue 6 Muu laen 3 Pöördrepo-tehing 7 Muu nõue 4 Laenu liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud. 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laen on välja antud. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga laenu tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda laenu käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) antud laenu. Laenu lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kolmeteistkümnenda identifikaatorina. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 9 kuud 34 9 kuni 12 kuud 35 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 6 aastat 38 6 kuni 7 aastat 39 7 kuni 8 aastat 40 8 kuni 9 aastat 41 9 kuni 10 aastat 42 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 Üle 25 aasta 46 Siin näidatakse laenu lepingujärgne tähtaeg. Lepingu tähtaja pikendamisel arvestatakse tähtaega vastavalt uuele tähtajale (st lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni). 6) Majandussektori identifikaatorid Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Töötlev tööstus D Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Finantsvahendus J Kinnisvaraalane tegevus K70 Masinate ja seadmete rentimine ilma juhita ja isiklike tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine K71 Arvutiteenindus K72 Teadus- ja arendustegevus K73 Muu äritegevus K74 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaalhooldus N Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O Palgatöötajatega kodumajapidamised P Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused Q Hüpoteegiga tagatud võlakirjade puhul on majandussektoriks K «Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus». Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a ettevõtluslaenu puhul, mis kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse. 7) Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses. 8) Nõude tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatorid Tähtaeg ei ole saabunud 1 Tähtajast möödunud kuni 10 päeva 5 Tähtajast möödunud 10–30 päeva 6 Tähtajast möödunud 30–60 päeva 3 Tähtajast möödunud 60–90 päeva 7 Tähtajast möödunud üle 90 päeva 8 Nõude tagasimaksmisest möödunud periood on otseselt seotud võlgnetava laenu- ja intressisummaga. Identifikaatorit 1 «Tähtaeg ei ole saabunud» kasutakse laenude puhul, mis on ainult alla hinnatud. Kui tegemist on mahajäämisega maksegraafikust ja laenu eri osadel on erinev viivitustähtaeg, näidatakse kõik osasummad maksimaalse tähtajast möödunud perioodi identifikaatoriga. Kui võlgnetavatel laenu- ja intressisummadel on erinevad tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodid, siis näidatakse nendest kõige pikem. 9) Võlgnetav laenusumma Siin näidatakse tähtajaks tasumata laen või osa laenust, mis on tähtajaks tasumata. Võlgnetav laenusumma näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Võlgnetav intress Siin näidatakse tähtajaks tasumata intressimaksete summa. Võlgnetav intress näidatakse samas valuutas mis laen, ümardatuna täisühikuteni. 11) Laenu jääk Siin näidatakse laenu jääk bilansis ilma allahindluseta. Laenu jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 12) Allahindlus Siin näidatakse summa, mille ulatuses laen või selle osa on alla hinnatud. Allahindluse summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Kui laenu ei ole alla hinnatud, on summaks 0 (null). 13) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepingujärgne valuuta. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata laenu lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 14) Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Toodete ja teenuste soetamine ilma järelmaksuta 12 Igapäevaste arvelduste teostamine (arvelduskrediit, krediitkaart) 13 Hariduse omandamine 23 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Kui koos hoone ja muu rajatisega toimub ka rajatisealuse maa ost, siis seda ei eraldata, vaid näidatakse koos hoonete ja muude rajatistega. Identifikaatoreid 9 «Äriühingu tegevuse alustamine» ja 10 «Äriühingu tegevuse laiendamine» kasutatakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9–14 ja 23, ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–10 ja 13–22. 15) Laenu klassi identifikaatorid Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 Siin näidatakse laenu klass vastavalt Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määrusega nr 9 «Krediidiasutuste laenude teenindamise ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine» (RTL 2000, 76, 1146) kinnitatud «Laenude teenindamise miinimumnõuetele ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korrale». Eesti Panga presidendi 7. märtsi 2005. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus» lisa 6 KREDIIDIASUTUSE BILANSIST MAHA KANTUD NÕUETE LIIKUMISE ARUANNE 1. Aruande valdkond Nõuete bilansist maha kandmine ning bilansist maha kantud nõuete laekumine või nende bilansivälise arvestuse lõpetamine aruandekvartali jooksul. Aruandes ei näidata bilansist maha kantud nõuetega seotud intressinõudeid ja viiviseid. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende nõuete käive, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) nõude liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) majandussektor 6) nõude tagatis 7) lepingujärgse valuuta kood 8) eesmärk 9) nõude bilansist maha kandmine 10) nõude laekumine 11) nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine 1) Nõude liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud nõue 6 Muu laen 3 Pöördrepo-tehing 7 Muu nõue 4 Siin näidatakse nõude liik, mis fikseeriti nõude tekkimise hetkel. Nõude liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muuhulgas ka riiklikud õppelaenud. Muud õppelaenud kuuluvad kajastamisele nõude liigi «Muu laen» all. Nõude liigi «Järelmaksuga müük» all näidatakse ka tarbijafaktooring. Nõude liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei kuulu eelnevate nõude liikide alla (nt hoiused). 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles nõue on fikseeritud. Kui nõude lepingujärgne valuuta on EEK, aga tema tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda nõuet käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) fikseeritud nõuet. Nõude lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea seitsmenda identifikaatorina. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 5) Majandussektori identifikaatorid Nõue klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala järgi, mitte näiteks konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Töötlev tööstus D Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Finantsvahendus J Kinnisvaraalane tegevus K70 Masinate ja seadmete rentimine ilma juhita ja isiklike tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine K71 Arvutiteenindus K72 Teadus- ja arendustegevus K73 Muu äritegevus K74 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaalhooldus N Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O Palgatöötajatega kodumajapidamised P Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused Q Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0, v.a ettevõtluslaenu puhul, mis kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse. 6) Nõude tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Gruppi kuuluvas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Siin näidatakse mahakantud nõude esialgne tagatis. Kui ühel nõudel on olnud mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagas nõuet suurimas väärtuses. 7) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse nõude lepingujärgne valuuta. Kui nõude lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata nõude lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 8) Eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Väärtpaberite soetamine 7 Muu põhivara soetamine 19 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Toodete ja teenuste soetamine 12 Igapäevaste arvelduste teostamine 13 Hariduse omandamine 23 Muu 14 Siin näidatakse kliendipoolne rahaliste vahendite kasutuse eesmärk, mille tagajärjel nõue tekkis. Identifikaatorit 9 «Äriühingu tegevuse alustamine» kasutatakse näiteks juhul, kui laen oli antud äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või polnud konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Refinantseeritud nõuete puhul tuleb eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritud nõude eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9–14 ja 23; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–10 ja 13–22. 9) Nõude bilansist maha kandmine Siin näidatakse summa, mis on aruandereal näidatud nõudest aruandeperioodil bilansist maha kantud. Mahakantud summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Nõude laekumine Siin näidatakse summa, mis on aruandereal näidatud nõudest aruandeperioodil laekunud. Laekunud summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 11) Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine Siin näidatakse summa, mille ulatuses on aruandereal näidatud nõude bilansiväline arvestus aruandeperioodil lõpetatud. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine näidatakse ainult juhul, kui bilansivälise arvestuse lõpetamine toimus vaatamata sellele, et vastavat summat ei laekunud. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine, mis toimus seoses vastava summa laekumisega, näidatakse aruanderea 10. identifikaatori «Nõude laekumine» all ning «Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamise» identifikaatori all näidatakse 0 (null). Summa, mille ulatuses on nõude bilansiväline arvestus lõpetatud, näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Eesti Panga presidendi 7. märtsi 2005. a määruse nr 4 »Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus» lisa 7 HOIUSTE JA LAENUDE REGIONAALSE JAOTUSE ARUANNE 1. Aruande valdkond Kõik võlgnevused klientidele, mis on kajastatud bilansis kohustuste kirjetel «Võlgnevused klientidele» (v.a võlgnevused keskvalitsusele ja eelarvevälistele fondidele) ja laenud klientidele, mis on kajastatud bilansis varakirjel «Nõuded klientidele» (v.a laenud keskvalitsusele ja eelarvevälistele fondidele ning hoiused finantseerimisasutustes). 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende hoiuste või laenude jäägid ja kirjete arv, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) kirje liik 2) klient 3) hoiuse või laenu jääk aruandeperioodi lõpus 4) maakonna või linna kood (liigitatuna krediidiasutuse või tema filiaali asukoha järgi) 5) maakonna või linna kood (liigitatuna kliendi registreerimis- või elukoha järgi) 6) kirjete arv 1) Kirje liigi identifikaatorid Hoius 1 Laen 2 2) Kliendi identifikaatorid Kohalik omavalitsus 2 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 3) Hoiuse või laenu jääk aruandeperioodi lõpus Klientide hoiustena näidatakse kõik kohalike omavalitsuste, kindlustusasutuste ja pensionifondide, muude finantseerimisasutuste, riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingute, muude äriühingute, mittetulundusühingute ja eraisikute nõudmiseni, tähtajaliste, säästu- ja muude hoiuste bilansilised jäägid regioonide kaupa nii Eesti kroonides kui ka välisvaluutas (kokku Eesti kroonides). Laenudena näidatakse kohalikele omavalitsustele, kindlustusasutustele ja pensionifondidele, muudele finantseerimisasutustele, riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele, muudele äriühingutele, mittetulundusühingutele ja eraisikutele antud laenude jäägid regioonide kaupa nii Eesti kroonides kui välisvaluutas (kokku Eesti kroonides). Kõikide laenude puhul näidatakse brutosummad, vaatamata sellele, et osa nendest on ebatõenäoliselt laekuvatena kuludesse kantud. 4) Maakonna või linna kood (liigitatuna krediidiasutuse või tema filiaali asukoha järgi) Siin lähtutakse hoiuste ja laenude regionaalsel liigitamisel sellest, millises regioonis krediidiasutus või tema allüksus, millesse raha on hoiustatud või mis on laenu andnud, asub. Laenu- või hoiustamislepingu sõlmimisel elektrooniliste kanalite vahendusel näidatakse maakonna või linna kood kliendi elukoha või registreerimiskoha järgi. Maakonna või linna kodeerimisel kasutatakse järgmist nimekirja: Tallinn 1 Kohtla-Järve 13 Narva 15 Pärnu 18 Sillamäe 21 Tartu 24 Valgamaa 33 Viljandimaa 35 Võrumaa 38 Jõgevamaa 41 Saaremaa 45 Ida-Virumaa 48 Järvamaa 51 Põlvamaa 54 Pärnumaa 56 Lääne-Virumaa 59 Raplamaa 61 Tartumaa 64 Läänemaa 69 Harjumaa 71 Hiiumaa 73 Määratlemata 99 Mitteresident 0 5) Maakonna või linna kood (liigitatuna kliendi registreerimis- või elukoha järgi) Siin jaotatakse hoiused ja laenud vastavalt sellele, kus juriidilisest isikust klient on registreeritud või milline on füüsilisest isikust kliendi puhul krediidiasutusele teatatud elukoht. Maakonna või linna kodeerimisel lähtuda eelnevas punktis toodud põhimõttest. Juhul kui laenu- või hoiustamisleping on sõlmitud krediidiasutuse elektroonilist kanalit kasutades ning mingil põhjusel ei ole kliendi kodukontorit (näiteks deebet- või krediitkaardi kätteandmise kontor) võimalik määratleda, näidatakse kliendi asukohana krediidiasutuse peakontori asukoht. 6) Kirjete arv Antud real esitatud hoiuse või laenu summas sisalduvate hoiuste või laenude arv. Eesti Panga presidendi 7. märtsi 2005. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus» lisa 8 VÄÄRTPABERITE ARUANNE 1. Aruande valdkond Kõik väärtpaberid (sh ettemaksed väärtpaberite eest), mis on kajastatud bilansis varakirjel «Väärtpaberid». Fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega seotud tekkepõhine intress, kui tasumise lepingujärgne tähtaeg on hilisem väärtpaberi enda lepingujärgsest tähtajast. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende väärtpaberite bilansiline väärtus, nimiväärtus, väärtus turuhinnas, tekkepõhine intress ja kogus, mille identifikaatorid langevad kokku. Amortiseeritava võlakirja puhul esitatakse võlakiri eri ridadel vastavalt võlakirja eri osade erinevatele järelejäänud tähtaegadele. Võlakirja tervikuna iseloomustavad mahulised tunnused (nt kogus ja kogunenud intress) esitatakse koos kõige hilisema tagasimakstava osaga. Väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul näidatakse aruandereal väärtpaber, mille eest ettemakse tehti. 3. Aruanderea struktuur 1) väärtpaberi liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) väärtpaberi emitent 5) noteering 6) lepingujärgne tähtaeg 7) majandussektor 8) eesmärk 9) kogus 10) bilansiline väärtus 11) nimiväärtus 12) väärtus turuhinnas 13) tekkepõhine intress 14) tootlus 15) eritingimus 16) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 17) väärtpaberi klass 18) väärtpaberi tagatis 19) ISIN-kood 20) järelejäänud tähtaeg 21) väärtpaberi kuuluvus 22) väärtpaberi kupongi tüüp 23) kupong 1) Väärtpaberi liigi identifikaatorid Rahaturuinstrument 8 Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber 1 Sidusettevõtja aktsia ja osa 3 Tütarettevõtja aktsia ja osa 4 Muu aktsia 5 Osa 6 Erastamisväärtpaber 7 Investeerimisfondi osak 9 Tuletisväärtpaber 10 Rahaturufondi osak 11 2) Aruande valuuta kood Valuuta kood näidatakse vastavalt väärtpaberi nimiväärtusele, seda ka siis, kui väärtpaberi turuhind on fikseeritud teises valuutas. Tuletisväärtpaberi puhul on aruande valuutaks EEK. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood väärtpaberi emitendi (tuletisväärtpaberi puhul tehingu teise poole) residentsuse järgi. Kui emitendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Väärtpaberi emitendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse krediidiasutuse poolt omatava väärtpaberi emitent, mitte väärtpaberi müüja (vahendaja). Tuletisväärtpaberi puhul on emitendiks tehingu teine pool. Väärtpaberi emitenti 10 «Eraisik» ja 12 «Keskpank» kasutatakse ainult väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» puhul. 5) Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 Kui aruandereal näidatud väärtpaber (v.a tuletisväärtpaber ja ettemaksed) on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on tema identifikaatoriks 1. Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid, kõik tuletisväärtpaberid ja ettemaksed väärtpaberite eest) on identifikaatoriks 0 (null). 6) Lepingujärgse tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 9 kuud 34 9 kuni 12 kuud 35 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 6 aastat 38 6 kuni 7 aastat 39 7 kuni 8 aastat 40 8 kuni 9 aastat 41 9 kuni 10 aastat 42 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 Üle 25 aasta 46 Siin näidatakse väärtpaberi lepingujärgne kustutustähtaeg. Tähtaega mitte omavate väärtpaberite (nt aktsiad, osad ja osakud) ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on tähtajaks «Tähtajata». 7) Majandussektori identifikaatorid Väärtpaber klassifitseeritakse väärtpaberi emitendi kuuluvuse järgi majandussektorisse. Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Töötlev tööstus D Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Finantsvahendus J Kinnisvaraalane tegevus K70 Masinate ja seadmete rentimine ilma juhita ja isiklike tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine K71 Arvutiteenindus K72 Teadus- ja arendustegevus K73 Muu äritegevus K74 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaalhooldus N Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O Palgatöötajatega kodumajapidamised P Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused Q Hüpoteegiga tagatud võlakirjade puhul on majandussektoriks K «Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus». Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse majandussektori identifikaatoriks X. 8) Eesmärgi identifikaatorid Kauplemiseks 1 Muu lühiajaline finantsinvesteering 2 Pikaajaline finantsinvesteering 3 Riski kate 6 Siin identifitseeritakse väärtpaberi soetamise eesmärk. Tehingute riskide maandamiseks soetatud (nt optsiooni katteks) väärtpaberite puhul on identifikaatoriks 6. Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse eesmärgi identifikaatoriks 0 (null). 9) Kogus Siin näidatakse, mitu väärtpaberit on aruandereal kajastatud. Kogus näidatakse tükkides. Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse koguseks 0 (null). Samuti märgitakse koguseks 0 (null) amortiseeritava võlakirja puhul, kui aruandereal esitatud võlakirja osa järelejäänud tähtaeg ei kattu tema kõige hilisema tagasimakstava osa järelejäänud tähtajaga. 10) Bilansiline väärtus Bilansiline väärtus näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 11) Nimiväärtus Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse nimiväärtuseks 0 (null). 12) Väärtus turuhinnas Siin näidatakse aruandereal näidatud väärtpaberi turuväärtus või õiglane väärtus aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. Pangaportfelli kuuluvate noteeritud väärtpaberite turuvääruse leidmisel tuleb lähtuda nende noteeringutest avalikel väärtpaberibörsidel. Noteerimata, sh tütar- ja sidusettevõtete aktsiate puhul tuleb aktsiate õiglase väärtuse leidmisel aluseks võtta vastavate ettevõtete omakapitali ja aktsiate suhe. Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse turuhinnaks 0 (null). 13) Tekkepõhine intress Siin näidatakse fikseeritud tulumääraga väärtpaberite tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga saamata intress (nii diskontost kui kupongist tulenev). Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Diskontoga või preemiaga soetatud fikseeritud tulumääraga väärtpaberite puhul leitakse arvestatud intress jaotades soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahe võlakirja kestuse perioodidele, kasutades selleks kas lineaarse või efektiivse tulumäära meetodit. Teiste väärtpaberite ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on tekkepõhiseks intressiks 0 (null). Samuti märgitakse tekkepõhiseks intressiks 0 (null) amortiseeritava võlakirja puhul, kui aruandereal esitatud võlakirja osa järelejäänud tähtaeg ei kattu tema kõige hilisema tagasimakstava osa järelejäänud tähtajaga. 14) Tootlus (yield) Siin näidatakse investeeringutest väärtpaberitesse saadav tulu. Tootlust näidatakse aastaprotsentides ning esitatakse formaadis aastaprotsent jagatud 100-ga (i/100). Väärtpaberite puhul, kus tootlus ei ole fikseeritud väärtpaberi soetamise hetkel (nt aktsia, osa), tuleb näidata krediidiasutuse poolt oletatavat väärtpaberi tootlust. Väärtpaberite liik 7 «Erastamisväärtpaber» (v.a kauplemiseks soetatud), 10 «Tuletisväärtpaber» ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on tootluseks 0 (null). 15) Eritingimuse identifikaatorid Repo 1 Järelturul mitte müüdavad 3 Eelisaktsia 5 Allutatud nõue 6 Tagatis 7 Eritingimusteta 4 Eritingimuse «Repo» all näidatakse väärtpaberid, mis on repo-tehinguga või tagasiostu kohustusega müüdud või välja laenatud ja eritingimuse «Tagatis» all need väärtpaberid, mis on aruandva krediidiasutuse või kolmanda isiku kohustuse tagatisena panditud. Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse eritingimuse identifikaatoriks 4 «Eritingimusteta». 16) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 17) Väärtpaberi klassi identifikaatorid Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 Siin näidatakse laenu klass vastavalt Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määrusega nr 9 «Krediidiasutuste laenude teenindamise ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine» (RTL 2000, 76, 1146) kinnitatud «Laenude teenindamise miinimumnõuetele ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korrale». Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» puhul märgitakse väärtpaberi klassi identifikaatoriks 0 (null). 18) Väärtpaberi tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Siin näidatakse väärtpaberi tagatis, mille väärtpaberi emitent või edasimüüja on krediidiasutuse kasuks seadnud või andnud väärtpaberi müümisel või hiljem. Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse tagatiseks 0 «null». 19) ISIN-kood Siin näidatakse aruandereal näidatud väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX. Samuti märgitakse ISIN-koodiks XX väärtpaberite liik 10 «Tuletisväärtpaber» puhul. 20) Järelejäänud tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 9 kuud 34 9 kuni 12 kuud 35 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 6 aastat 38 6 kuni 7 aastat 39 7 kuni 8 aastat 40 8 kuni 9 aastat 41 9 kuni 10 aastat 42 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 Üle 25 aasta 46 Siin näidatakse aruandekuupäevast väärtpaberi tähtpäevani järelejäänud tähtaeg. Tähtaega mitteomavate väärtpaberite (nt aktsiad, osad ja osakud) ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on tähtajaks «Tähtajata». 21) Väärtpaberi kuuluvuse identifikaatorid Kauplemisportfell 1 Pangaportfell 2 Siin näidatakse aruandereal näidatud väärtpaberi kuuluvus kas kauplemis- või pangaportfelli vastavalt Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002. a määrusega nr 12 «Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid» kehtestatud «Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile soolo ja konsolideeritud baasil» (RTL 2002, 80, 1236; 112, 1623; 2003, 3, 36; 39, 577; 2004, 41, 694; 2005, 22, 309). Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» puhul märgitakse väärtpaberi kuuluvuse identifikaatoriks 0 (null). 22) Väärtpaberi kupongi tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Siin näidatakse fikseeritud tulumääraga väärtpaberite kupongi (perioodilise intressimakse) tüüp. Diskonteeritavate võlakirjade puhul märgitakse kupongi tüübiks «Fikseeritud». Muude väärtpaberite ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on kupongi tüübi identifikaatoriks 0 (null). 23) Kupong Siin näidatakse fikseeritud tulumääraga väärtpaberite kupong. Kupongi suurus leitakse 1-aastasel perioodil makstavate intresside summa suhtena väärtpaberi nimiväärtusesse ja näidatakse protsentides ning esitatakse formaadis protsendimäär jagatud 100-ga (i/100). Juhul kui kupongi suurust perioodiliselt korrigeeritakse, näidatakse siin aruandekuupäeval fikseeritud kupongi suurus. Diskonteeritavate võlakirjade puhul märgitakse kupongi suuruseks 0 (null). Muude väärtpaberite ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on kupongi identifikaatoriks samuti 0 (null). Eesti Panga presidendi 7. märtsi 2005. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus» lisa 9 VÄÄRTPABERIKOHUSTUSTE KÄIVETE ARUANNE 1. Aruande valdkond Krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade ja muude väärtpaberites väljenduvate kohustuste, mis on kajastatud bilansis kohustustekirjel «Väärtpaberikohustused» (v.a kohustustekirje «Tuletisväärtpaberid»), kreeditkäive aruandeperioodil. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende väärtpaberikohustuste aluseks olevate väärtpaberite koguste ja väärtpaberikohustuste käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) väärtpaberikohustuse liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) rahaloomega tegelev finantseerimisasutus 6) emitent 7) ISIN-kood 8) noteering 9) tähtaeg 10) intress 11) kogus 12) nimiväärtus 13) käive 1) Väärtpaberikohustuse liigi identifikaatorid Rahaturuinstrument 1 Muu võlakiri 2 Aktsia 3 Osa 4 Muu väärtpaber 6 Siin näidatakse väärtpaber, milles krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Väärtpaberikohustuse liikide 1 «Rahaturuinstrument» ja 2 «Muu võlakiri» all näidatakse muuhulgas ka esmasel turul müüdud aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjad, v.a allutatud võlakirjad. 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta kood, milles väärtpaberikohustus tekkis. Valuuta kood näidatakse vastavalt väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtusele. Kui väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtuse valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda väärtpaberikohustust käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) võetut. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse klient, kelle ees krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul määratakse kliendi identifikaator väärtpaberi ostja alusel. 5) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus», «Krediidiasutus» ja «Keskpank» osas nende kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on ära toodud Euroopa Keskpanga kodulehel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»). Kliendi liik «Keskpank» puhul märgitakse RFA identifikaatoriks 3 «Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused». Ülejäänud kliendi liikide puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 6) Väärtpaberi emitendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse emitent, kelle poolt emiteeritud väärtpaberites krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul märgitakse emitendi identifikaatoriks 0 (null). 7) ISIN-kood Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX. 8) Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 Kui aruandereal näidatud väärtpaberikohustuse aluseks olev väärtpaber on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on tema identifikaatoriks 1. Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid) on identifikaatoriks 0 (null). 9) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 9 kuud 34 9 kuni 12 kuud 35 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 6 aastat 38 6 kuni 7 aastat 39 7 kuni 8 aastat 40 8 kuni 9 aastat 41 9 kuni 10 aastat 42 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 Üle 25 aasta 46 Tähtaja identifikaator määratakse väärtpaberikohustuse lepingujärgse kestuse alusel. Kestus on ajavahemik lepingu jõustumisest kuni tema lepingulise lõpptähtajani. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul võetakse kestuse näitamisel aluseks võlakirjade lepingujärgne kustutustähtaeg ning teiste väärtpaberikohustuste puhul nende lepingujärgne kestus. Tähtaja muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (st lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni). Kui lepingu tingimuste muutumisel rahavoogu ei toimu, kajastub muutus ainult väärtpaberikohustuste jääkide aruandes. 10) Aastaintressimäär Siin näidatakse aruandereal näidatud aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade diskontomäär aastaprotsentides ja esitatakse formaadis intressimäär jagatud sajaga (i/100). Teiste väärtpaberikohustuste puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 11) Kogus Siin näidatakse, mitu väärtpaberit on kajastatud aruanderea kolmeteistkümnendas positsioonis. Kogus näidatakse tükkides. 12) Nimiväärtus Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks olevate väärtpaberite nimiväärtus. Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. 13) Käive Siin näidatakse aruandeperioodi jooksul toimunud väärtpaberikohustuse kreeditkäive rahavoo toimumisel. Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Eesti Panga presidendi 7. märtsi 2005. a määruse nr 4 »Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus» lisa 10 VÄÄRTPABERIKOHUSTUSTE JÄÄKIDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade ja muude väärtpaberites väljenduvate kohustuste aruandeperioodi lõpu jäägid, mis on kajastatud bilansis kohustustekirjel «Väärtpaberikohustused». 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende väärtpaberikohustuste aluseks olevate väärtpaberite koguste ja väärtpaberikohustuste jääkide ja tekkepõhise intressi summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) väärtpaberikohustuse liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) rahaloomega tegelev finantseerimisasutus 6) väärtpaberi emitent 7) ISIN-kood 8) noteering 9) tähtaeg 10) intress 11) kogus 12) nimiväärtus 13) jääk 14) tekkepõhine intress 1) Väärtpaberikohustuse liigi identifikaatorid Rahaturuinstrument 1 Muu võlakiri 2 Aktsia 3 Osa 4 Tuletisväärtpaber 5 Muu väärtpaber 6 Siin näidatakse väärtpaber, milles krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Väärtpaberikohustuse liikide 1 «Rahaturuinstrument» ja 2 «Muu võlakiri» all näidatakse muuhulgas ka esmasel turul müüdud aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjad, v.a allutatud võlakirjad. 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta kood, milles väärtpaberikohustus tekkis. Valuuta kood näidatakse vastavalt väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtusele (v.a tuletisväärtpaber). Kui väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtuse valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda väärtpaberikohustust käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) võetut. Tuletisväärtpaberi puhul on aruande valuutaks EEK. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Väärtpaberikohustuse liik 5 «Tuletisväärtpaber» puhul märgitakse siin tehingu teise poole riigi kood. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse klient, kelle ees krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul määratakse kliendi identifikaator väärtpaberi esmase ostja alusel. Väärtpaberikohustuse liik 5 «Tuletisväärtpaber» puhul märgitakse kliendi identifikaatoriks 0 (null). 5) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide (väärtpaberikohustuse liik 5 «Tuletisväärtpaber» puhul emitendi liikide) «Muu finantseerimisasutus», «Krediidiasutus» ja «Keskpank» osas nende kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on ära toodud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»). Kliendi liik «Keskpank» puhul märgitakse RFA identifikaatoriks 3 «Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused». Ülejäänud kliendi liikide (väärtpaberikohustuse liik 5 «Tuletisväärtpaber» puhul emitendi liikide) puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 6) Väärtpaberi emitendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse emitent, kelle poolt emiteeritud väärtpaberites krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Väärtpaberikohustuse liik 5 «Tuletisväärtpaber» puhul on emitendiks tehingu teine pool. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul märgitakse emitendi identifikaatoriks 0 (null). 7) ISIN-kood Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX. Samuti märgitakse väärtpaberikohustuse liik 5 «Tuletisväärtpaber» puhul ISIN-koodiks XX. 8) Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 Kui aruandereal näidatud väärtpaberikohustuse aluseks olev väärtpaber (v.a tuletisväärtpaber) on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on tema identifikaatoriks 1. Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid ja kõik tuletisväärtpaberid) on identifikaatoriks 0 (null). 9) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 9 kuud 34 9 kuni 12 kuud 35 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 6 aastat 38 6 kuni 7 aastat 39 7 kuni 8 aastat 40 8 kuni 9 aastat 41 9 kuni 10 aastat 42 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 Üle 25 aasta 46 Tähtaja identifikaator määratakse väärtpaberikohustuse lepingulise kestuse alusel. Kestus on ajavahemik lepingu jõustumisest kuni tema lepingulise lõpptähtajani. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul võetakse kestuse näitamisel aluseks võlakirjade lepinguline kustutustähtaeg ning teiste väärtpaberikohustuste puhul pöördrepo-tehingute ja nendega sarnaste tehingute nagu väärtpaberite laenamise ja ostu/tagasimüügi tehingud jms lepinguline kestus. 10) Aastaintressimäär Siin näidatakse aruandereal näidatud aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade diskontomäär aastaprotsentides ja esitatakse formaadis intressimäär jagatud sajaga (i/100). Teiste väärtpaberikohustuste liikide puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 11) Kogus Siin näidatakse, mitu väärtpaberit on kajastatud aruanderea kolmeteistkümnendas positsioonis. Kogus näidatakse tükkides. Väärtpaberikohustuse liik 5 «Tuletisväärtpaber» puhul märgitakse koguseks 0 (null). 12) Nimiväärtus Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks olevate väärtpaberite nimiväärtus. Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. Väärtpaberikohustuse liik 5 «Tuletisväärtpaber» puhul märgitakse nimiväärtuseks 0 (null). 13) Jääk Siin näidatakse identifikaatoritele vastava väärtpaberikohustuse jääk aruandeperioodi lõpu seisuga bilansilises väärtuses. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 14) Tekkepõhine intress Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Teiste väärtpaberikohustuste puhul näidatakse tekkepõhise intressina 0 (null).