Iisaku Vallavolikogu — Kaugkütte korraldus Iisaku vallas — KO, 81, 818

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 6 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1, § 22 lõike 1 punkti 37, kaugkütteseaduse (RT I 2003, 25, 154; 2004, 18, 131) § 5 ja § 9 lõike 3 ning kooskõlas asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141; 37, 255) § 74 lõikega 1, konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133; 2004, 25, 168; 56, 401) § 17 lõigetega 2 ja 4, Iisaku Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada määrus «Kaugkütte korraldus Iisaku vallas» vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2005. a. Volikogu esimees Vello TAAR Iisaku Vallavolikogu 17. veebruari 2005. a määruse nr 3 lisa KAUGKÜTTE KORRALDUS IISAKU VALLAS 1. Määruse reguleerimisala 1.1. Käesolev määrus reguleerib Iisaku valla haldusterritooriumil soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi, määrab kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga (edaspidi võrk) liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja korra, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise korra ja soojusettevõtja arenduskohustuse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: kaugküte – soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu; kaugküttesüsteem – soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised; võrk – torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta käesoleva määruse tähenduses tarbijapaigaldisi; tarbijapaigaldis – kinnistul, ehitises ja selle teenindamiseks vajalikul alal omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega; liitumispunkt – võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht ning selleks loetakse kulumõõturi asukohta; võrgu teeninduspiir – piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab; tegevuspiirkond – kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb; tarbija – isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust; liitumine – tarbijapaigaldise ühendamine võrguga; soojusettevõtja – ettevõtja, kes tegeleb soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest; kaugküttepiirkond – kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet. 3. Kaugküttepiirkonna piirid 3.1. Kehtestada kaugküttepiirkonnaks Iisaku aleviku maa-ala. 4. Võrguga liitumine 4.1. Kaugküttepiirkonnas peab soojusettevõtja ühendama kõigi vastava liitumistaotluse esitanud isikute tarbijapaigaldised võrguga järgnevalt: 4.1.1. Liituja taotluse alusel väljastab soojusettevõtja võrguga liitumistingimused (edaspidi liitumistingimused). Liitumistingimused peavad olema üheselt mõistetavad; sarnaste liitujate suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad; konkreetse liitumise tehnilisi ja majanduslikke tingimusi, võrgu arendamise ja stabiilsuse huve, tehnilisi võimalusi arvestavad. 4.1.2. Liitumistingimustes määratakse kindlaks: liitumispunkt, mõõtesüsteemi asukoht, võrgu teeninduspiir, liituja ja soojusettevõtja õigused-kohustused, liitumistasu kalkulatsioon, liitumistingimuste kehtivusaeg, muud eritingimused. 4.1.3. Võrguga ühendatud tarbijapaigaldise või selle osade vahetamist või selle omaniku või valdaja vahetumist ei loeta võrguga liitumiseks ja omanikult või valdajalt ei võeta liitumistasu, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused: liitumispunkti asukoht ei muutu, on säilinud tehnilised võimalused liituja tarbijapaigaldise ühendamiseks, ei taotleta tehniliste tingimuste muutmist. 4.1.4. Võrguga liitumiseks sõlmivad soojusettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu (edaspidi leping), mis on soojuse ostu-müügilepingu sõlmimise eelduseks. Lepingus määratakse muu hulgas kindlaks: liitumispunkt, mõõtesüsteemi asukoht, võrgu teeninduspiir, liitumistasu suurus, liitumise tehnilised tingimused, lepingu täitmise tähtaeg. 4.1.5. Soojusettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu, tutvustades selle suuruse ja võtmise põhimõtteid eelnevalt vallavalitsusele. Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et tagada konkreetseks liitumiseks vajalik: investeeringute katmine, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, põhjendatud tulukus. Liitumistasu suuruse arvutab soojusettevõtja. Kui lepingujärgseid liitumise tingimusi muudetakse soojusettevõtja algatusel, tasub kulud soojusettevõtja. Soojusettevõtja võib võtta põhjendatud liitumistasu soojuse tarbimise tehniliste tingimuste muutmise eest, mis toimub tarbija algatusel. 4.2. Isikud, kes kaugküttepiirkonda jääval maa-alal kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei pea liituma kaugküttevõrguga. 5. Kaugküttevõrgust eraldumise ja alternatiivküttele ülemineku kord 5.1. Tarbijapaigaldise omanik võib kaugküttevõrgust eralduda järgmistel juhtudel: 5.1.1. Korterelamutes kõigi omanike kirjaliku ühisotsuse alusel. 5.1.2. Eramutes valdaja kirjaliku avalduse põhjal. 5.1.3. Kui ehitis või ehitiste kompleks, milles tarbijapaigaldis asub, tunnistatakse kasutus- või elamiskõlbmatuks. 5.2. Kaugküttevõrgust eralduda ja alternatiivküttele üle minna sooviv isik või korteriomanike ühisus (taotleja) esitab vallavalitsusele ja soojusettevõtjale läbivaatamiseks ning otsustamiseks järgmised dokumendid: – taotluse kaugküttest loobumise kohta; – kõigi ehitises paiknevate ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanike kirjaliku ühisotsuse kaugküttest loobumise ja alternatiivküttele ülemineku kohta; – alternatiivkütte projektlahenduse, mis on koostatud nõuetekohast litsentsi omava projekteerija poolt. 5.3. Kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumisega ja alternatiivküttele üleminekuga, katab taotleja. 5.4. Omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega (väljalõikamisega) tekitatud kahju soojusettevõtjale või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele katab selle tekitaja. 6. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded 6.1. Soojusettevõtja on kohustatud tagama kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt kehtestatud kvaliteedinõuetele. Need kvaliteedinõuded esitatakse soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse ostu-müügilepingus. 6.2. Soojuse ostu-müügilepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatava soojuskandja temperatuurigraafik lähtuma välisõhutemperatuurist, ilmastiku prognoosist, tuule kiirusest ja suunast ning soojusvõrgu inertsist. 7. Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord 7.1. Kaugküttepiirkonnas tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et soojusettevõtjal oleks tagatud: – vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; – investeeringud tegevus- ja arenduskohustuste täitmiseks; – keskkonnanõuete täitmine; – kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; – põhjendatud tulukus. 7.2. Soojuse piirhinna kooskõlastamiseks esitab soojusettevõtja mitte varem kui kuue kuu möödumisel viimase hinnamuutuse kehtima hakkamisest vallavalitsusele vastava kirjaliku taotluse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: – teenuse maht; – teenuse hinna kalkuleeritud põhjendus ja finantsprognoos koos eelmise perioodi tegelike tootmiskulude äranäitamisega; – müüdava soojusenergia kvaliteedinõuded; – andmed lubatud soojuskadude kohta soojusvõrgus; – soojusettevõtja arenduskohustuse ning investeeringute kava. 7.3. Müüdava soojuse piirhinna kehtestab Iisaku Vallavolikogu ja see tuleb avalikustada kohalikus ajalehes kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. 8. Soojusettevõtja arenduskohustus 8.1. Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud Iisaku aleviku kaugküttepiirkonnas uute liitujate võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine. 8.2. Soojusettevõtja arendab oma tegevust eesmärgiga tagada energiaressursside kasutamine maksimaalselt võimalikult kõrge efektiivsusega. Soojusettevõtja soodustab tarbijate tegevust kütuse ja energia säästmisel. 8.3. Soojusettevõtja peab olema valmis ühendama oma tegevuspiirkonnaga valla perspektiivsete kaugküttepiirkondade tulevasi liitujaid (tarbijaid) või moodustama uusi tegevuspiirkondi. 8.4. Soojusettevõtja peab korraldama müüdava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole teisiti kokku lepitud. 9. Järelevalve 9.1. Järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle teostab vallavalitsus. 10. Rakendussätted 10.1. Senikehtivad soojusenergia ostu-müügilepingud tuleb viia määrusega vastavusse kuue kuu jooksul määruse jõustumise päevast arvates.