Rõuge Vallavolikogu — Rõuge valla ehitusmääruse kinnitamine uues redaktsioonis — KO, 81, 822

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 38, 258) § 5 ja ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) § 19 lõike 4 alusel. I. Üldsätted 1. Kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimused, mis ei ole seadusega antud volikogu ainupädevusse ning Rõuge Vallavolikogu poolt reguleerimata küsimused lahendab Rõuge Vallavalitsus. 2. Määruse ülesanded on: 2.1. Rõuge valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine. 2.2. Rõuge valla siseste ülesannete jaotuse määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 2.3. Ehitiste ehituslike lisatingimuste kehtestamine 2.4. Projekteerimistingimuste avalikustamise korra kehtestamine. 2.5. Valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtete ja nõuete kehtestamine. 2.6. Tähtaegade määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 3. Määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 3.1. Vastav ajaleht on planeerimisseaduses sätestatud vähemalt kord kuus ilmuv Rõuge valla infoleht ja regulaarselt ilmuv maakonnaleht. 3.2. Miljööväärtusega hoonestusala on ajalooliselt välja kujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis koos ühtsetele arhitektuurilistele kriteeriumitele vastavate hoonetega moodustab säilimist vääriva kvalitatiivse terviku; valla ehituslikult omapärased osad, hoonete kvartalid või ansamblid, millel on oma plaanistruktuur ja mahuline ülesehitus, ehitusreeglid ja ehitustüübid. Oluline on väljakujunenud terviklikkus – plaani vastavus ruumilisele ülesehitusele. 3.3. Roheline võrgustik on eri tüüpi maastike ja ökosüsteemide säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem. 3.4. Teemaplaneering on üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering, mille teemad on määratud vastavalt üldplaneeringu eesmärkidele. 3.5. Detailplaneeringu kohustusega ala on maa-ala, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik. 3.6. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. 3.7. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 3.8. Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega projekteeritud ühel kinnistul asuv: – ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; – olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis. 3.9. Üksikelamu on kolme või enama korteriga elamu. 3.10. Kõrvalhoone on krundi juhtfunktsiooni andvat hoonet teenindav abihoone. 3.11. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikus, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. 3.12. Kinnine hoonestamisviis on selline hoonestamine, kus hoone ulatub vahetult mõlema naaberkrundi piirini. 3.13. Lahtine hoonestusviis on selline hoonestamine, kus hoone ja naaberkruntide vahele jääb vaba ruum. 3.14. Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse vallavalitsuse korraldusega ehitiste püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ehitise püstitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu. Projekteerimistingimused väljastatakse hiljemalt 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast alates. Projekteerimistingimused avalikustatakse vallamaja teadete tahvlil «Vallavolikogu ja vallavalitsuse ametlikud teated» ja Rõuge valla koduleheküljel. Avaliku väljapaneku aeg on 7 päeva. 3.15. Suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitised on koolimajad, rahvamajad, majutushooned üle 25 kohaga, koosolekute ja konverentside läbiviimise kohad kohtade arvuga üle 25 ja mille ehitamisel on kohustuslik ehitusprojekti ekspertiis. 3.16. Ohtlik ehitis on inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtlik ehitis. 3.17. Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 3.18. Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. 3.19. Kallas on järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. 3.20. Üldplaneering on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. 3.21. Detailplaneering on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. II. Planeerimis-ehitusvaldkonna korraldamine 4. Rõuge Vallavolikogu ainupädevusse kuulub: 4.1. Üldplaneeringu ja üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ja kehtestamine. 4.2. Detailplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine. 4.3. Põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu algatamine aladel ja juhtudel, mille korral ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. 4.4. Otsuse vastuvõtmine ehitustegevuse teostamise kohta, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal ilma detailplaneeringut koostamata. 4.5. Selliste detailplaneeringute algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine, millega soovitakse muuta kehtivat üldplaneeringut. 4.6. Kokkuleppe sõlmimine riiklikult tähtsa ehitise võimaliku asukoha kohta Rõuge valda. 4.7. Kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine. 4.8. Valla ehitusmääruse muutmine ja kehtetuks tunnistamine. 5. Rõuge Vallavalitsuse pädevusse kuulub: 5.1. Detail-, üld- ja teemaplaneeringute koostamise korraldamine. 5.2. Sellise detailplaneeringu algatamine, millega ei soovita muuta kehtestatud üldplaneeringut. 5.3. Otsuse vastuvõtmine detailplaneeringu lihtsustatud korras koostamise kohta. 5.4. Ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine. 5.5. Ehituslubade väljastamine. 5.6. Kasutuslubade väljastamine. 5.7. Kirjalike nõusolekute andmine. 5.8. Projekteerimistingimuste väljastamine. 5.9. Ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine. 5.10. Vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine. 5.11. Vajadusel ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine. 5.12. Ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine. 5.13. Vajadusel ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine. 5.14. Ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele. 5.15. Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemuste säilitamine. 5.16. Kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine. 5.17. Ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine. 5.18. Kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine. 5.19. Ehitise ülevaatuse teostamine kasutusloa väljastamisele eelnevalt. 5.20. Vajadusel ehitise ülevaatusel pädevate institutsioonide ja isikute kaasamine. 5.21. Ettekirjutuste tegemise pädevusega ametiisikute määramine. 5.22. Ehitisregistrile andmete esitamine. 5.23. Projekteerimistingimuste avalikustamine. 6. Miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded 6.1. Valla miljööväärtuslikud hoonestusalad määratakse üld- või detailplaneeringuga. 7. Üldplaneeringu kohane ehitamine 7.1. Üldplaneering võidakse koostada kogu valla territooriumi, selle osade kohta või teemaplaneeringuna vastavalt planeerimisseaduse § 8 lõikes 3 näidatud eesmärkidel. 7.2. Ehitamine ja detailplaneeringu koostamine peab toimuma vastavalt valla üldplaneeringus määratletud tingimustele. 8. Detailplaneeringu kohane ehitamine 8.1. Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta. 8.2. Ehitamine peab toimuma vastavalt kehtestatud detailplaneeringule, kui selle olemasolu ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti lähtealusena on nõutav. 9. Detailplaneeringu koostamise kohustuslikkus 9.1. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik Rõuge aleviku, Viitina küla olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel ja miljööväärtuslikel hoonestusaladel: 9.1.1. Rõuge aleviku territoorium; 9.1.2. Viitina külas Viitina järve ja Viitina Alajärve ümbrus (Välispiir kulgeb mööda Pardisoo kinnistu idapiiri, Luha kinnistu läänepiiri, Eha kinnistu läänepiiri, Silla kinnistu läänepiiri, Kase kinnistu idapiiri, Oja kinnistu idapiiri, Meegomäe kinnistu idapiiri kuni Saarlasõ–Kääraku maanteeni, Saarlasõ–Kääraku maanteest ida suunas kuni Käätso–Rõuge–Luutsniku maanteeni, Käätso–Rõuge–Luutsniku maanteest põhja suunas kuni Viitina maja 3 kinnistu lõunapiirini, Viitina maja 3 kinnistu lõuna- ja läänepiirist kuni 10kV kõrgepingeliinini, 10kV kõrgepingeliinist 460 m põhja suunas, sealt risti nimetatud liini teljega kuni Viitina–Heibri maanteeni, Viitina–Heibri maanteest 200 m loode suunas, sealt risti maantee teljega kuni Käätso–Rõuge–Luutsniku maanteest, Käätso–Rõuge–Luutsniku maanteest kagu suunas kuni Kasumäe kinnistu põhjapiirini, Kasumäe kinnistu põhjapiirist kuni Orukalda kinnistu põhjapiirini, Orukalda kinnistu põhjapiiri pikendusena risti üle Toome kinnistu, Toome kinnistu ida- ja lõunapiirist kuni Pardisoo kinnistu idapiirini). 9.2. Uued detailplaneeringu koostamise kohustusega alad määratakse läbi üld- ja teemaplaneeringu. 9.3. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik punktis 6.1 ja 9.1 määratud aladel alljärgnevate toimingute teostamiseks: 9.3.1. uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojektide koostamise ja püstitamise aluseks; 9.3.2. olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33% suuruse laiendamine ja selle ehitusprojekti koostamine; 9.3.3. maa-ala kruntideks jaotamine. 10. Detailplaneeringu algatamine 10.1. Detailplaneeringu algatamiseks esitakse vallavalitsusele kirjalik avaldus, kus selgitatakse planeeringu otstarvet ja eesmärke, näidates taotletava planeeringuala suuruse. 10.2. Avaldus peab sisaldama füüsilise isiku puhul tema nime, elukoha aadressi ja kontaktandmeid; juriidilise isiku puhul tema nime, registreerimisnumbrit, asukoha aadressi, esindaja nime ja kontaktandmeid. Avalduse lisa sisaldab alljärgnevaid andmeid: 1) taotletava planeeringuala asukohaskeem (M 1:10 000); 2) senise maakasutuse puhul maakasutusõigust ja hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid (maa andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, hooneregistri tõend vms) – täidab kohalik omavalitsus; 3) kinnistu olemasolul kinnistusraamatu väljavõte – täidab kohalik omavalitsus; 4) looduskaitse alla võetud maa-aladel algatatud detailplaneeringu puhul tuleb taotleda kaitseala valitsejalt lähtetingimused – täidab kohalik omavalitsus. 11. Muud planeerimisseadusest tulenevad nõuded 11.1. Vallavolikogu võib lubada punktides 6.1 ja 9.1 sätestatud maa-aladel, välja arvatud looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel, ilma detailplaneeringut koostamata: 11.1.1. tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 11.1.2. olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 11.1.3. olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 11.1.4. mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 11.1.5. muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. 11.2. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. 11.3. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija alljärgnevatel juhtudel: 11.3.1. looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel; 11.3.2. detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga. 11.4. Vallavalitsus teavitab avalikkust algatatud planeeringust ühe kuu jooksul vastavas ajalehes, milleks on regulaarselt ilmuv maakonnaleht ja vähemalt kord kuus ilmuv Rõuge valla infoleht. 12. Planeeringu kooskõlastamine 12.1. Enne planeeringu vastuvõtmist kooskõlastab planeeringu koostamist korraldav omavalitsus: 1) üldplaneeringu – planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja maakonna keskkonnateenistusega; 2) üldplaneeringu ja detailplaneeringu – vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud ala. 12.2. Käesolevas punktis 12.1 nimetamata juhtudel määrab planeeringu riigiasutuste või keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse: 1) üldplaneeringule ja üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule või detailplaneeringule, mis koostatakse maa-alale, mille kohta puudub kehtestatud üldplaneering – maavanem; 2) kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule – kohalik omavalitsus. 13. Ehitusprojekti koostamise lähteandmed 13.1. Ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on: 13.1.1. detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering; 13.1.2. detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. 13.1.3. Suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojekti aluseks on lisaks punktides 13.1.1 või 13.1.2. toodule ka projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste tööde tulemused. III. EHITAMINE 14. Üldosa 14.1. Ehitamine ehitusseaduse mõistes on: – ehitise püstitamine; – ehitise laiendamine; – ehitise rekonstrueerimine; – ehitise tehnosüsteemide muutmine; – ehitise lammutamine. 14.2. Rekonstrueerimine ehitusseaduse mõistes on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. 15. Ehitise kavandamine 15.1. Ehitise kavandamise etapil esitab arendaja vallavalitsusele taotluse ehitusprotsessi algatamiseks. 15.2. Taotluse esitamise eesmärgiks on selgitada välja kavandatava ehitise asukoht, otstarve ja suurus, et aidata arendajat ehitamise edasisel korraldamisel. 15.3. Taotlus sisaldab (lisa 2): 15.3.1. Kinnistu omaniku andmed: – nimi; – elukoht (asukoht); – telefon; – e-post. 15.3.2. Maa andmed: – asukoht (küla); – kinnistu nimi; – kinnistu nr; – kinnistu suurus; – maa sihtotstarve; – kinnistul lasuvad koormatised; – muud andmed; – katastriüksuse plaan (lisa 1); – väljavõte kinnistusraamatust (lisa 2). 15.3.3. Kavandatava ehitise andmed: – otstarve; – planeeritava ehitise hoonealune pind, maht ja kõrgus; – asendiplaan kinnistu osa kohta, kuhu ehitised kavandatakse; – ajutise ehitise kestvus. 15.4. Sõltuvalt kavandatava ehitise asukohast, suurusest ja otstarbest on võimalik algatada protsess ehitise püstitamiseks – üldjuhul punktis 16 toodud skeemi kohaselt, – väikeehitise puhul punktis 16 toodud skeemi kohaselt. 16. EHITAMINE ÜLDJUHUL

* Vajalik kaitseala valitseja kooskõlastus ** Kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste korral *** Rajatiste puhul vajalik asjaõigusleping (servituudid) 17. VÄIKEEHITISTE EHITAMINE

* Vajalik kaitseala valitseja kooskõlastus ** Esitatakse omavalitsusele detailplaneeringu kohustusega aladel 18. Alla 20 m2 väikeehitise ehitamine 18.1. Kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks ei ole vajalik taotleda kirjalikku nõusolekut ega ehitusluba. 18.2. Kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks on vajalik kaitsealusel maal kaitseala valitseja nõusolek. 18.3. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. 19. Ehitamine kaldal 19.1. Kalda kaitse eesmärk Kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kaldaeripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. 19.2. Kaldal on 1) piiranguvöönd; 2) ehituskeeluvöönd; 3) veekaitsevöönd. 19.3. Kalda piiranguvööndi laius on: 1) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 100 meetrit; 2) kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil, veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 50 meetrit. 19.4. Kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 4) ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine; 5) maavara ja maa-ainese kaevandamine; 6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 19.5. Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kalda ehituskeeluvööndi laius Rõuge valla territooriumile jäävatel veekogudel: 19.5.1. Üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 meetrit. Kahrila järv (35,2 ha) Kolga jõgi (39,8 km2) Kubja oja (26,5 km2) Kurgjärv (10,5 ha) Pähni jõgi (74,8 km2) Pärlijõgi (194 km2) Rõuge jõgi (68 km2) Rõuge Suurjärv (13,5 ha) Üra oja (52,2 km2) 19.5.2. Kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ja veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 25 meetrit. Ahitse järv (5,7 ha) Kellamäe Mustjärv (6,9 ha) Rõuge Ratasjärv (6,3 ha) Vihtla järv (5,9 ha) Viitina järv (6,4 ha) Väikjärv (9,8 ha) ja teised veekogud ja allikad 19.5.3. Järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. 19.6. Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 2) kalda kindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 6) piirdeaedadele. 19.7. Ehituskeeld ei laiene üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel ehitatavale: 1) pinnavee veehaarde ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) kalda kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; 7) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele ja tänavale; 11) raudteele. 19.8. Paadisilda tohib kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus kaldakaitse eesmärkidega. 19.9. Kalda ehituskeeluvööndi muutmine 19.9.1. Kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. 19.9.2. Kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga. 19.9.3. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda keskkonnaministri nõusolekul. 19.9.4. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus keskkonnaministrile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt: 1) vastuvõetud üldplaneeringu; 2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub. 19.10. Keskkonnaminister hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust kalda kaitse eesmärgile ja jaotuses 19.9.1 sätestatule. 19.11. Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel. 20. Veekaitsevöönd 20.1. Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. 20.2. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 2) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m. 20.3. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma maakonna keskkonnateenistuse nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine; 4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel keskkonnateenistuse igakordsel loal. 21. Ehitamine muinsuskaitseobjektide kaitsevööndis 21.1. Kinnismälestiste kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, mille laius on 50 m mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. 21.2. Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestiste kaitsevööndis keelatud: 21.2.1. maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd; 21.2.2. puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. 21.3. Muinsuskaitseobjektide nimekiri on toodud käesoleva määruse lisas. 22. Ehitamine hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele Ehitise, välja arvatud teede ning tehnovõrgu ja -rajatise püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, moodustatakse iseseisev ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus. 23. Tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel 23.1. Vallavalitsuse ülesanneteks on: 23.1.1. anda kirjalik nõusolek või keelduda selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates; 23.1.2. kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 23.1.3. väljastada ehitusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates; 23.1.4. ehitusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 23.1.5. tunnistada ehitusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise alusel kohalikule omavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 23.1.6. väljastada kasutusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates; 23.1.7. kasutusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 23.1.8. tunnistada kasutusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse kohalikule omavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 23.1.9. ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitisregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 23.1.10. ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 23.1.11. riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine vastavalt esitamise korras määratud tähtajale; 23.1.12. projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 23.1.13. projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates. 24. Tunnistada kehtetuks Rõuge Vallavolikogu 28. mai 2003. a määrus nr 12 «Rõuge valla ehitusmäärus». 25. Määrus jõustub 31. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Jaak Pächter Lisa 1 Muinsuskaitseobjektid Rõuge vallas 1. 14084 Rõuge kirik, 1730 2. 14085 Rõuge pastoraadi peahoone, 1842 3. 14098 Nursi vallamaja, 19. saj II pool 4. 14090 Nursi magasiait, 19. saj II pool 5. 14091 Sänna mäeveski, 18/19. saj 6. 14092 Sänna mõisa peahoone, 19. saj 7. 14093 Sänna mõisa park 8. 14094 Sänna mõisa ait-kuivati, 19. saj 9. 14095 Sänna mõisa tall-tõllakuur, 19. saj 10. 14096 Sänna mõisa tall, 19. saj 11. 14097 Sänna mõisa vesiveski, 19. saj 12. 14098 Sänna mõisa laut, 19. saj 13. 5720 Nogopalu kalmistu 14. 5721 Rõuge kihelkonnakooli hoone 15. 5722 Vabadussõja mälestussammas, V. Mellik, 1926 (pronks, graniit) 16. 5723 Jaani-Peebu kalmistu 17. 5724 Rõuge vana kalmistu 18. 5725 Terroriohvrite ühishaud 19. 5726 II maailmasõjas hukkunute ühishaud 20. 5727 Tannil Kriisa (1866–1940) haud 21. 5728 Sänna külakooli hoone 22. 5729 Vabadussõja mälestussammas ja Vabadussõjas hukkunud Juhan Liljebeki haud 23. 13630 Hiie- ja ohverdamiskoht – Haki küla, Viitinast 2,5 km Rõuge–Luutsniku maanteed mööda Luutsniku poole, maanteest 40–50 m läänes, Haki talust 400 m ja Haki bussipeatusest 200 m lõuna pool. 24. 13631 Kalmistu – Jugumetsa (end Ortemäe) küla, end Ortemäe talust u 400 m läänes, vastu Tootsimäe talu piiri, Haki bussipeatusest Ortemäe külla viivat teed pidi 2 km kaugusel, tee põhjaküljel, kivikalmetest (nr 1898–1899), u 20 m kirdes, Luutsniku–Rõuge teest 2 km idas 25. 13632 Kalmistu – Jugumetsa (end Ortemäe) küla, Tootsimäe talu varemetest 200 m edelas, maa-alusest kalmistust nr 2785 200 m kirdes, põllul. 26. 13633 Kivikalme – Jugumetsa (end Ortemäe) küla, Ortemäe ja Hakimäe talude vahel, viimasest 200 m ida pool, Haki bussipeatuse juurest end Ortemäe külla viiva tee ja Vorete soo vahelises metsas, Rõuge–Luutsniku teest 2 km idas. 27. 13634 Kivikalme – Jugumetsa (end Ortemäe) küla, Ortemäe ja Hakimäe talude vahel, viimasest 200 m ida pool, Haki bussipeatuse juurest end. Ortemäe külla viiva tee ja Vorete soo vahelises metsas, Rõuge–Luutsniku teest 2 km idas. 28. 13635 Kivikalme – Nursi (end Hansi) küla, Ala-Horsa talust u 50 m põhja pool, Võru–Valga maantee Kaku veskisillast 800 m kagus, metsa serval. 29. 13636 Ohvriallikas – Nursi (end Hansi) küla, Ala (end Horsa) talu hoonetest 50 m ja kivikalmest nr 2784 u 100 m kagus, soisel heinamaal. 30. 13637 Kalmistu – Rasva küla, end Reimanni talust paarkümmend meetrit lõuna pool. 31. 13638 Kivikalme – Rasva küla, end sovhoosi karjalaudast u 200 m põhja pool, metsas. 32. 13639 Kivikalme – Ristemäe (end Saki) küla, Ala-Saki talust 150 m kirde pool, Saki piimapunkti taga, põllu ja heinamaa piiril. 33. 13640 Kivikalme–Ristemäe (end Pundi) küla, Pundi ja Mäe-Saki talude piiril, Saki piimapunktist 300 m lõunas, piimapunktist edela suunas minevast põlluteest u 70 m idas, põllu keskel. 34. 13641 Asulakoht – End Rõuge alevik (?) (Ööbikuoru küla), end Oja talu, Rõuge linnamäest (nr 1896) vahetult ida pool oleval põllul. 35. 13642 Linnamägi – End Rõuge alevik (?) (end Ööbikuoru küla), end Oja talu, Rõuge kirikust u 0,5 km kagus, Ööbikuoru ja Rõuge ürgoru vahel, Liinjärve põhjakaldal ojakäärus, neemiku lääneotsal. 36. 13643 Kirikuaed – Rõuge alevik, Rõuge kirikaias ja kiriku põranda all. 37. 13644 Kivikalme – Sadrametsa küla, end Kuuba (Paljunurgelise) ja Sepa talude maal, Saki–Kõrgepalu teeristist 50 m edela ja Saki–Metsataga teest 50 m kagu suunas, viimatimainitud teest loodes olevatest Kuuba talu lagunenud hoonetest u 165 m kagus. 38. 13645 Kivikalme – Sadrametsa küla, end Kuuba (Paljunurgelise) ja Sepa talude maal, Saki–Kõrgepalu teeristist 50 m edela ja Saki-Metsataga teest 50 m kagu suunas, viimatimainitud teest loodes olevatest Kuuba talu lagunenud hoonetest u 165 m kagus. 39. 13646 Kivikalme – Sadrametsa küla, end Kuuba (Paljunurgelise) ja Sepa talude maal, Saki–Kõrgepalu teeristist 50 m edela ja Saki–Metsataga teest 50 m kagu suunas, viimatimainitud teest loodes olevatest Kuuba talu lagunenud hoonetest u 165 m kagus. 40. 13647 Kivikalme – Sänna küla, Virunuka kivikalmetest (nr 2788–2791) u 1–1,5 km põhjakirdes, Mustjõe äärse heinamaa servas, teisel pool jõge oleva end Mõisaküla talu vastas, männimetsas (Kalme nr 133-k on kalmest nr 2796 30 m lääne pool). 41. 13648 Kivikalme – Sänna küla, Virunuka kivikalmetest (nr 2788–2791) u 1–1,5 km põhjakirdes, Mustjõe äärse heinamaa servas, teisel pool jõge oleva end. Mõisaküla talu vastas, männimetsas (Kalme nr 133-k on kalmest nr 2796 30 m lääne pool). 42. 13649 Kivikalme – Sänna küla, Virunuka kivikalmetest (nr 2788–2791) u 1–1,5 km põhjakirdes, Mustjõe äärse heinamaa servas, teisel pool jõge oleva end. Mõisaküla talu vastas, männimetsas (Kalme nr 133-k on kalmest nr 2796 30 m lääne pool). 43. 13650 Kivikalme – Sänna küla, Virunuka kivikalmetest (nr 2788–2791) u 1–1,5 km põhjakirdes, Mustjõe äärse heinamaa servas, teisel pool jõge oleva end Mõisaküla talu vastas, männimetsas (Kalme nr 133-k on kalmest nr 2796 30 m lääne pool). 44. 13651 Kivikalme – Sänna küla, Virunuka kivikalmetest (nr 2788–2791) u 1–1,5 km põhjakirdes, Mustjõe äärse heinamaa servas, teisel pool jõge oleva end Mõisaküla talu vastas, männimetsas (Kalme nr 133-k on kalmest nr 2796 30 m lääne pool). Taotlus ehitusprotsessi algatamiseks Lisa 2