Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmine — RTL, 2005, 26, 372

Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518; 2003, 18, 101; 82, 550; RT III 2004, 1, 1; RT I 2004, 12, 80; 84, 570) § 20 lõike 1 alusel ning kooskõlas sama seaduse §-dega 6 ja 33 ning §-ga 14. 1. ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUSKÄIK XXX esitatud sooviavaldused Eesti kodakondsuse saamiseks «Kodakondsuse seaduse» §-des 6 ja 33 ning §-s 14 sätestatud tingimustel endale ja oma lapsele XXX võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Tartumaa osakonnas menetlusse vastavalt 9. ja 10. detsembril 2003. a. XXX ja XXX on Venemaa Föderatsiooni kodanikud. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Kodakondsuse seaduse» § 6 sätestab naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlemise üldtingimused ja § 33 eritingimused enne 1. juulit 1990. a Eestisse asunud isikule, kelle suhtes ei rakendata alalise elamisloa alusel Eestis viibimise nõuet. «Kodakondsuse seaduse» § 14 kohaselt saab alla 15-aastane alaealine koos oma Eesti kodakondsust taotleva vanema või lapsendajaga Eesti kodakondsuse vanemate või alaealist üksi kasvatava vanema või lapsendaja taotlusel, kui alaealine viibib püsivalt Eestis ning on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. «Kodakondsuse seaduse» § 1 lõike 2 kohaselt ei või Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. «Kodakondsuse seaduse» § 19 lõike 3 kohaselt peab Eesti kodakondsust saada sooviv isik kinnitama kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses kuue kuu möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ning vastab «Kodakondsuse seaduses» sätestatud tingimustele, ja esitama tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. Kuni 20. märtsini 2004. a kehtinud «Kodakondsuse seaduse» § 19 lõike 3 kohaselt pidi Eesti kodakondsust saada sooviv isik kinnitama kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ning vastab «Kodakondsuse seaduses» sätestatud tingimustele, ja esitama tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. 20. märtsil 2004. a jõustunud «Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse» (RT I 2004, 12, 80) § 2 sätestab, et isik, kelle sooviavaldus kodakondsuse saamiseks on enne 20. märtsi 2004. a Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses registreeritud ja menetlusse võetud, võib esitada Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutusele «Kodakondsuse seaduse» § 19 lõikes 3 nimetatud kinnituse ja tõendi kuue kuu möödumisel, kuid mitte hiljem kui ühe aasta ja ühe kuu möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise päevast arvates. XXX esitas nõutava kinnituse pärast üheaastase ooteaja möödumist 13. detsembril 2004. a ning lisas sellele Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna konsulaarosakonna 25. juuni 2004. a tõendi, milles kinnitatakse, et XXX poolt esitatud taotlus tema ja tema lapse XXX Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest vabastamiseks on menetlusse võetud ja vaadatakse läbi lähtuvalt Venemaa Föderatsiooni «Kodakondsuse seadusest». XXX on täitnud «Kodakondsuse seaduse» §-s 6 ja § 19 lõikes 3 ettenähtud tingimused ning XXX on täitnud «Kodakondsuse seaduse» §-s 14 ettenähtud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks. Nende suhtes ei ole tuvastatud «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõikes 1 nimetatud Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Samas ei tõenda Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna konsulaarosakonna 25. juuni 2004. a tõend otseselt XXX ja XXX vabastamist Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest Eesti kodakondsuse saamisel, sest tõendi väljastajal puudub vastava otsuse tegemise pädevus. «Kodakondsuse seaduse» § 20 lõike 2 kohaselt jõustub Vabariigi Valitsuse Eesti kodakondsuse andmise korraldus allakirjutamise päeval, kui korralduses eneses ei sätestata muud tähtaega. Arvestades isiku soovi saada Eesti kodakondsus ning «Kodakondsuse seaduse» § 1 lõikes 2 ja § 19 lõikes 3 sätestatut, annab Vabariigi Valitsus XXX ja XXX Eesti kodakondsuse tingimusel, et XXX ja XXX vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest. 3. OTSUS «Kodakondsuse seaduse» § 20 lõike 1 alusel ning arvestades sama seaduse § 20 lõikes 2 sätestatut, anda XXX ja XXX Eesti kodakondsus. 4. JÕUSTUMINE Korraldus jõustub XXX ja XXX Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest vabastamisele järgneval päeval tingimusel, et XXX esitab Kodakondsus- ja Migratsiooniametile dokumendi, mis tõendab nende vabastamist Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus XXX ja XXX teatavaks. Peaminister Juhan Parts Riigisekretär Heiki Loot