Sotsiaalminister — Liikluskindlustuse isikukahjuga seotud valu ja vaeva hindamise kord — RTL, 85, 1186

Määrus kehtestatakse «Liikluskindlustuse seaduse» (RT I 2001, 43, 238) paragrahvi 33 lõike 2 alusel. § 1. Vigastuste rühmitamine (1) Vigastused kerges astmes on: väike lõike-, põrutus-, muljumis- või rebimishaav, mis ei vaja kirurgilist korrastust; põrutus; liigese nikastus ja venitus. (2) Vigastused keskmises astmes on: 1) kergemate osas: muljumisvigastus; üksik lõike-, põrutus- või löögihaav, mis vajas kirurgilist korrastust; liigesekapsli vigastus; väikese liigese nihestus; üksik luumurd, mis paraneb tüsistusteta ja ei vaja traumatoloogilist operatiivset ravi; ajuvigastus, mis põhjustas lühiajalise teadvusekao, kuid ei ole jätnud püsivaid haiguslikke muutuseid; kaelapiirkonna vigastus, mis ei kutsu esile pikaajalist haigestumist ja töövõimetust; kuulmekile purunemine; silmavigastus, millest ei jää püsivat vigastust; 1–5 hamba kaotus ja teised loetlemata sarnased vigastused; 2) raskemate osas: pikkade toruluude murd või murrud, mis võivad vajada traumatoloogilist operatiivset ravi, kuid paranevad tüsistusteta; suure liigese nihestus koos sidemete vigastusega, mis jätab püsiva funktsioonihäire; näokolju luude murd või murrud; ühe sõrme lüli(de) ja/või ühe varba lüli(de) kaotus; roiete hulgimurrud, mis on põhjustanud veririnna tekkimise, kuid millega ei kaasne kopsuvigastust ega pikaajalist hingamispuudulikkust; kirurgilist ravi vajanud kõhukoopaelundite vigastus, mis paranes tüsistusteta; ajuvigastus, millest on jäänud kerge püsiv kahjustus; kaelapiirkonna vigastus, mis põhjustas mitmeid kuid kestva haigestumise ja töövõimetuse; silmavigastus, mis põhjustas ühe silma nägemisteravuse languse jääkväärtusega 0,1 dpt (teise silma nägemisteravus on säilinud) ja teised loetlemata sarnased vigastused. (3) Vigastused raskes, väga raskes ja eriti raskes astmes on: 1) raskete vigastuste osas: aeglustunud paranemisega luumurd; luumurruga kaasnenud närvi- ja/või arteri-veeni vigastus; liigese nihestusmurd; luumurd, mis on tüsistunud mädapõletikuga; luumurru tagajärjel tekkinud liigesjäikus ja liigesepurustus; raske lülisamba kaela-, rinna- või nimmelüli murd, millega ei kaasne närvivigastust; roiete hulgimurrud, millega kaasneb veriõhkrind või kopsude muljumisvigastus; rindkere või kõhukoopa elundite vigastuse tüsistusest tingitud kirurgiline ravi, soolesulgus, vigastusest tingitud kusejuha läbimatus; vahelihase rebend; keskmise raskusega ajuvigastused; rasked näokolju luude hulgimurrud; jäsemete hulgimurrud või liittraumad, mis haaravad ka teisi organsüsteeme; silma või selle nägemisvõime kaotus; silmavigastused, mis põhjustavad nägemisteravuse languse jääkväärtusega ühes silmas 0,2 dpt ja teises silmas 0,3 dpt; mitme sõrme/varba osaline või täielik kaotus; II–III raskusastme ulatuslik põletusvigastus, hingamisteede põletus; kõikide hammaste kaotus ja teised loetlemata sarnased vigastused; 2) väga raskete vigastuste osas: jäseme kaotus; liigese vigastusest tingitud proteesimine; luumurrud, millega kaasnevad ulatuslikud närvide- ja veresoonte vigastused; õla- ja nimmepiirkonna närvipõimikute vigastusest tingitud jääv tunde- ja funktsioonihäire; rindkere hulgivigastus (vahelihase rebendiga kaasnev kopsu rebend, südamepauna sisene verejooks ja südame muljumisvigastus); rindkere lahtine vigastus; hingetoru vigastusest tingitud uurisejärgne ahenemine; lülisamba kaela-, rinna- ja nimmelüli murd, millega kaasneb osaline seljaaju või sellest lähtuva närvipõimiku kahjustus; rasked ajuvigastused; aju, kehatüve, jäsemete rasked hulgivigastused ja vigastuste kombinatsioonid, mis vajavad mitmeid valu ja vaeva põhjustavaid kirurgilisi operatsioone; jääv soole- või kusejuha uuris; suguelundite vigastuse järgne sigimisvõimetus ja suguühtevõime kaotus; silmavigastused, mis põhjustavad nägemisteravuse languse jääkväärtusega ühes silmas 0,3 dpt ja teises silmas 0,2 dpt; inetuks tegev ja tähelepanu äratav vigastusest tingitud puue, nagu näiteks kõrva puudumine, nina või selle osa kaotus ja teised sarnased vigastused; pigmentatsioonidefekt, mis on tingitud põletusvigastusest; kurtus ja teised loetlemata sarnased vigastused; 3) eriti raskete vigastuste osas: eriti rasked ajuvigastused, mis põhjustavad traumaatilist nõdrameelsust või muud rasket püsivat vaimset puuet; jäsemete kaotus; vigastused, mis põhjustavad pidevat tugevat valu ja vaeva; ajuvigastused, mis põhjustavad püsivat jäsemete halvatust; pimedaksjäämine ja teised loetlemata sarnased vigastused. § 2. Vigastuste rühmitamine ravist tulenevate asjaolude, töövõimetuse ning puude astme ja kestuse järgi (1) Kerges astmes vigastusteks loetakse sellised, mis paranevad ühe kuni kahe nädalaga püsivaid kahjustusi jätmata, ei vaja haiglaravi ning ei põhjusta üle kahe nädala kestvat töövõimetust. (2) Keskmises astmes vigastusteks loetakse: 1) kergemate osas vigastused, mille raviks ei vajata elustamist, intensiivjälgimist, mis ei vaja operatiivset ravi (nt luumurru puhul), ent vajavad haiglaravi mitte enam kui üks nädal, põhjustavad mitte üle kahe kuu kestva töövõimetuse ja millest jäänud vähene puue ei põhjusta vaevuseid; 2) raskemate osas vigastused, mis vajavad infusioonravi, kuid mitte intensiivravi osakonnas, mille ravis ei esine tüsistusi, järelravis ei ole vaja teha rekonstruktiivseid operatsioone, vajavad haiglaravi üks kuni kaheksa nädalat, põhjustavad kolme- kuni seitsmekuulise töövõimetuse ja millest tingitud puue põhjustab väheseid vaevusi. (3) Raske, väga raske ja eriti raske astme vigastuste rühmituses loetakse: 1) rasketeks vigastused, mille ravi nõuab hingamise või vereringe taastamist ja intensiivravi osakonnas lühiajalist kunstlikku hingamist või trahheostoomiat ning pikaajalist haiglaravi (nt luumurdude ravi välisfiksaatsiooniseadmetega), mille puhul jäsememurdude ravis kasutatakse erinevaid operatiivseid ravimeetodeid, millega või mille raviprotseduuridega kaasneb raskeid tüsistusi (mitme murru operatiivne ravi, liigese rekonstruktsioonoperatsioon, jäseme veresoonte või närvide rekonstruktiivne kirurgia, ulatuslik käekirurgiline operatiivne ravi), mille järelravis kasutatakse osteosünteesimaterjalide eemaldamisele lisaks muid kirurgilisi ravimeetodeid (luuplastika, jäsemete rekonstruktiivne kirurgia), mille haiglaravi kestab kolm kuni üheksa nädalat, mis põhjustavad üle kaheksa kuu kestva töövõimetuse ja millest tingitud puue põhjustab olulisi vaevusi; 2) väga rasketeks vigastused, mille raviks on vaja pikaajalist hingamise ja vereringe elustamist ja pikaajalist kunstlikku hingamist või trahheostoomiat, millega või mille raviprotseduuridega kaasneb raskeid tüsistusi, mille raviks on vaja laialdaste rindkere-, kõhu-, aju- või jäsemete kirurgia ravimeetodite kasutamist, mille haiglaravi kestab üle kaheksa nädala; mis põhjustavad umbes ühe aastase töövõimetuse ja millest tingitud puue põhjustab olulisi vaevuseid; 3) eriti rasketeks vigastused, millega või mille raviprotseduuridega kaasneb eriti raskeid tüsistusi (näiteks raskekujuline hingetoru ahenemine, vigastuse järgne pikaajaline hingamispuudulikkus); mille raviks kasutatakse eriti ulatuslikke erinevaid operatiivse ravi meetodeid; mis vajavad eriti pikka haiglaravi või pidevat hooldusravi; millest põhjustatud vaegurlus jääb püsivalt raskeks ja töövõimetus täielikuks; mistõttu kannatanu on täiesti abitu. § 3. Valu ja vaeva hüvitamisnormid (1) Käesoleva korra paragrahvi 2 lõikes 1 loetletud kerge astme vigastusega seotud valu ja vaeva ei hüvitata. (2) Käesoleva korra paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 loetletud keskmise astme kergemate vigastustega seotud valu ja vaeva puhul makstakse hüvitist 1500 krooni. (3) Käesoleva korra paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 loetletud keskmise astme raskemate vigastustega seotud valu ja vaeva puhul makstakse hüvitist 2500 krooni. (4) Käesoleva korra paragrahvi 2 lõike 3 punktis 1 loetletud raske astme vigastustega seotud valu ja vaeva puhul makstakse hüvitist 3500 krooni. (5) Käesoleva korra paragrahvi 2 lõike 3 punktis 2 loetletud väga raske astme vigastustega seotud valu ja vaeva puhul makstakse hüvitist 4000 krooni. (6) Käesoleva korra paragrahvi 2 lõike 3 punktis 3 loetletud eriti raske astme vigastustega seotud valu ja vaeva puhul makstakse hüvitist 5000 krooni. § 4. Määruse jõustumine Määrust rakendatakse alates 1. juunist 2001. a. Kultuuriminister sotsiaalministri ülesannetes Signe KIVI Kantsler Hannes DANILOV