Vastseliina Vallavolikogu — Vastseliina valla kultuuri- ja sporditegevuse arengukava kinnitamine aastateks 2005-2008 — KO, 72, 741

Vastseliina Vallavolikogu 15. veebruari 2005. a määrus nr 1-1/04 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 22 lõike 1 punkti 7 ja Vastseliina valla põhimääruse (KO 2002, 86, 2226) punkti 22.1.7 alusel. 1. Kinnitada Vastseliina valla kultuuri- ja sporditegevuse arengukava aastateks 2005–2008 vastavalt käesoleva määruse lisale 1. 2. Käesoleva määruse peale võib esitada Vastseliina Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud määrusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest. 3. Määrus jõustub 20. veebruaril 2005. a. Volikogu esimees Ivar TRAAGEL Vastseliina Vallavolikogu 15. veebruari 2005. a määruse nr 1-1/04 lisa VASTSELIINA VALLA KULTUURI- JA SPORDITEGEVUSE ARENGUKAVA AASTAIKS 2005–2008 Kirjutas kokku ning esitas eksperthinnangu ja ettepanekud: Jaan Urvet Arengukava valmis Vastseliinas 12.–13. oktoobril, arutelul Vastseliina vallas 25. okt.–5. dets. 2004. a. SISSEJUHATUS Kogu Eesti arengu seisukohalt on oluline valdade tasakaalustatud areng. Piirkondlik arendustegevus, mis toetub kohalike omavalitsuste arengukavadele ja planeeringutele on selle tagamisel otsustava tähtsusega. Euroopa Liiduga liitumisel on Eestil võimalik kasutada struktuurifondide toetusvahendeid, mille abil on võimalik lahendada kohaliku ja regionaalse elu kitsaskohti ning anda oluline tõuge regiooni ja selle eri piirkondade arengule. Eesti vallad on kõik oma eripäradega, kuid probleemid, mille leevendamiseks oleks tulevikus vajalik luua Vastseliina valla kultuurikogu, võib üldistatult kokku võtta järgnevalt: • tegevuste harukondlikkus ja vähene koordineeritus valla tasandil; • omaalgatus-, avaliku- ja erasektori puudulik koostöö; • tegevuste osaline dubleerimine olemasolevate institutsioonide poolt ja kõrged kulud tegevuste koordineerimisel. Kultuurivaldkond hõlmab erinevate huvigruppide kultuuri- ja sporditegevust, kodaniku-ühenduste ja munitsipaalasutuste tegevust. Eelpooltoodust tulenevalt võiks Vastseliina vallas käesoleva arengukava elluviimise lõppetapis välja kujundada institutsiooni (kultuurikogu), mis tegutseks eelkõige valla tervikarengu huvides, aidates kaasa valla kultuuri-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna koostöö tõhustamisele, dubleerimise vältimisele ja investeeringute toomisele ning seeläbi uute töökohtade loomisele ja elukvaliteedi tõusule. Kultuurikogu tegevusega peab paranema vallasisene koostöövõime, kasvama kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkus ja tõusma elanike heaolu. Kultuurikogust peab välja kujunema nii omaalgatus-, avaliku kui erasektori institutsioonide partner nende arengustrateegiate väljatöötamisel ja elluviimisel. Kultuurikogust peaks kujunema multifunktsionaalne proaktiivne oskus- ja teabekeskus, mis kliendisõbralikult ja paindlikult tagab paikkondlikuks arenguks vajalike teenuste osutamise. Käesolev strateegiadokument tugineb «Vastseliina valla arengustrateegiale», võtab arvesse senist valla arengut ja valla elanike soove, vajadusi ja prioriteete. Kultuuristrateegiasse on koondatud järgmised põhimõtted: • kultuuri-, sotsiaal- ja haridustegevused täiendavad ühistegevuses valdkondlikke tegevusi, mitte ei konkureeri omavahel; • valdkondlikud tegevused on avaliku kontrolli all; • koostöövõrgustik paikneb vallasiseselt; • tagatud peab olema stabiilsus ja järjepidevus koostöövõrgustiku arendamisel. Strateegia eesmärgiks on kujundada arusaam kultuurikogu ülesannetest ja arengusuundadest, et tagada mõtestatud ja sihipärase tegevuse kaudu valla stabiilne areng, mis aitaks efektiivselt ellu viia valla arendustegevust ja kultuuri-, sotsiaal- ja hariduselu toetamise programme. Käesolev strateegia määratleb arengu eesmärgid ning pakub välja tegevused ja tegevussuunad nende saavutamiseks. Strateegia on koostatud aastateks 2005–2008. 1. TAUSTINFORMATSIOON Vastseliina vallas tunnetatakse kultuuritegevuses muutuste ja uute väljakutsete vajadust. Kuna muutunud ühiskond esitab uusi nõudmisi nii pakutavate teenuste kui ka personalikompetentside osas, siis kavandatakse uute koostööstruktuuride ja kultuuriprotsesside finantseerimispõhimõtete muutmist. 2. KESKKONNA ÜLEVAADE Vastseliina vald asub Eesti Vabariigi kaguosas. Oma suuruse poolest kuulub keskmiste hulka (22 277,8 ha). Asustustihedus 10 inimest/ha. Valla keskuses Vastseliinas elab ca 800 inimest. Rahvaarv on kahanev. Vallas elab 2240, elanikku. Vastseliina valla asukoht on soodne – Vastseliinast on Võrru 24 km. Tartusse 90 km, Tallinnasse 285 km ja Pihkvasse 75 km. Vallas on elanikke: 2240 nendest eelkooliealisi – 97, õpilasi – 469, tööealisi – 1061, pensioniealisi – 613. 2.1. Lühiülevaade valla kultuuri-, sotsiaal- ja hariduselust 1. Vastseliina vallavalitsus 2. Vastseliina Gümnaasium (9 ringijuhti, 10 huviringi, 217 osalejat) 3. Viitka Algkool 4. Vastseliina Muusikakool (10 õpetajat, 9 instrumenti, 63 õpilast) 5. Vastseliina Rahvamaja (4 töötajat, 9 ringijuhti, 12 huviringi, ~300 osalejat) 6. Vana-Vastseliina Raamatukogu 7. Loosi Raamatukogu 8. Vastseliina Raamatukogu 9. Koduloomuuseum 10. Vana-Vastseliina infopunkt 11. Spordibaas 12. Vastseliina Lasteaed 13. OÜ Vastseliina Hambaravi – 100% valla osalusega 14. OÜ Vaks – kommunaalettevõte – 100% valla osalusega 15. OÜ Vastseliina Hooldekodu – 100% valla osalusega 2.2. Kultuuritegevuse rahastamine valla 2004. a eelarvest Suusabaas 269 702 Seltsimajad 28 000 Noorsootöö 76 280 Muud kultuuriüritused 88 073 Loosi RMK 95 530 Maarahva Laat 110 000 Muuseumid 112 235 Gümnaasiumi huviringid 100 125 Vana-Vastseliina RMK 137 670 Vastseliina RMK 207 530 Rahvamaja 670 438 Muusikakool 1 013 221 KOKKU 2 908 804 Vastseliina vallas korraldatakse traditsioonilisi kultuuri- ja spordiüritusi, pakutakse huviharidust, teenindatakse turiste, osaletakse maakondlikel, üleriigilistel ja rahvusvahelistel üritustel. Enamus juhtivast personalist on keskealised naised. Täienduskoolituses osalemine on tagasihoidlik. Kultuuri- ja spordivallas (rahvatants, näitemäng, koorilaul, šoutants, laskesuusatamine, orienteerumine, korv- ja võrkpall) on saavutatud häid tulemusi. Aastas eraldatakse valla eelarvest lisaks munitsipaalasutuste ülalpidamissummadele projektitoetusteks 15 000 kr. Seda jaotab vallavolikogu kultuurikomisjon. Kultuuritegevuses osaleb kitsas ring valla elanikest. Vähesed omaalgatusgrupid on koostöövalmis. Tagasihoidlik on ka koostöö munitsipaalasutuste ja kodanikuühenduste vahel. Vähene on ka koostöö naabervaldade- ja maakondadega. Vallavalitsuse ja volikogu suhtumine kultuuritegevusse ja omaalgatusse on positiivne ja koostööd pakkuv. Vastseliina kultuuri-, spordi-, sotsiaal- ja haridussfääri kliendid võib tinglikult jaotada kolmeks: 1. Kodanikud ja üksikisikud, kes vajavad eneseväljendusvõimalusi vaimseks ja füüsiliseks enesearenguks ja ühistegevuses osalemiseks, informatsiooni. 2. Asutused, organisatsioonid ja üksikisikud, kes on huvitatud nõustamisest, vajavad konsultatsioone ja nõuandeid või muud informatsiooni: – alustavad ja potentsiaalsed liidrid; – MTÜ-de liidrid; – harrastuskollektiivide liikmed ja liidrid; – naabermaakondade kultuuri-, sotsiaal- ja haridusorganisatsioonide ja asutuste liidrid ja liikmed, kes on huvitatud koostööst. 3. Keskvalitsusasutused ja institutsioonid, kes kasutavad ja vajavad oma tegevuses regionaalseid tugikontakte oma tegevuse paremal korraldamisel ning sektorpoliitikate ellurakendamisel: – Ettevõtluse Arengu Sihtasutus – ettevõtluse, turismi jt tugisüsteemide tegevuse korraldamine ning regionaalarengu programmide rakendamine; – rahandusministeerium ja siseministeerium – Euroopa Liidu struktuurfondide tugisüsteemi rakendamine; – majandusministeerium – mitmesuguste majandusarengumeetmete rakendamine; – põllumajandusministeerium – maaelu arengu teabe- ja tugisüsteemi meetmete rakendamine; – Euroopa Liidu Infosekretariaat ja EL Eesti Delegatsiooni Infobüroo – Euroopa Liidu alase informatsiooni vahendamine; – Kultuuriministeerium; – Haridus- ja Teadusministeerium; – Sotsiaalministeerium; – Eesti Kultuurkapital; – keskliidud. 3. INSTITUTSIONAALNE KESKKOND 3.1. Vastseliina Vallavalitsus Tugevused: – arenguvõime; – tahe genereerida ja ellu viia projekte; – hea asutusesisene koostöö; – lojaalsus ja ühtehoidmine; – tugevate allasutuste partnerlussuhete hoidmine; – lahendustele orienteeritud mõtlemine. Nõrkused: – projektikirjutaja puudumine; – mittesüsteemne ja kaootiline koostöö; – täienduskoolituse planeerimise süsteemitus; – vähene võõrkeelte oskus; – nõrk koordineerimine; – ruumipuudus; – harukondlike arengukavade puudumisest tingitud probleemid; – vähene välissuhtlus. Võimalused: – haldusreform; – Vastseliina kui keskuse tugevnemine; – partnerite ringi laienemine; – III sektori partnerikssaamine; – projektimajanduse laiendamine. Ohud: – läbimõtlematu haldusreform; – tervikpildi hägustumine; – sunderakonnastumine. Missioon: Vastseliina Vallavalitsus on kogukonda rahuldava kiire ja asjatundliku teenindusega, regiooni arengu nimel tegutsev kohaliku omavalitsuse asutus, kus samuti eksisteerib heatasemeline koostöö erinevate huvigruppide vahel. Visioon Vastseliina Vallavalitsus on kogukonda rahuldava kiire ja asjatundliku teenindusega, regiooni arengu nimel tegutsev kohaliku omavalitsuse asutus, samuti eksisteerib heatasemeline koostöö erinevate huvigruppide vahel. 3.2. Vastseliina Rahvamaja Tugevused: – heas korras maja; – hea töökeskkond; – tugevad ringijuhid; – valikuvõimalused eneseväljenduseks; – mitmekesised üritused erinevatele huvi- ja eagruppidele; – hea asukoht; – järjepidevus; – traditsioonid; – hea koostöö vallavalituse ja -volikoguga; – hea juht; – professionaalsed töötajad; – stabiilsus; – meeskonnatöö; – kino olemasolu. Nõrkused: – väike tarbimisvõime; – madal töötasu; – kõrgkultuuri vähene kättesaadavus; – finantsiline piiratus uute valikuvõimaluste pakkumiseks; – osaline koostööpuudus; – ruumipuudus. Võimalused: – stipendiumite ja projekttoetuste kasutamine; – kontaktipakkumiste vastuvõtmine; – õppimine headest näidetest. Ohud: – suureneb passiivne kultuuritarbimine; – valdade ühinemistest tulenevad muutused; – rahvakultuuri seaduse mitte vastuvõtmine; – riigi tähelepanu kultuurivaldkonnale väheneb; – motivatsiooni vähenemine; – noorte lahkumine kodukohast. Missioon Vastseliina Rahvamaja säilitab ja pärandab tugevaid kultuuritraditsioone piirkonna elanikkonna teenindamise kaudu kultuuri- ja haridusvaldkonnas valla rahvale uute meelepäraste kultuuriväljundite pakkumise teel, arvestades uuenenud sotsiaalmajanduslikku olukorda ja vallaelanike nõudlust. Visioon Vastseliina rahvamaja on väga laialdaste võimaluste ja heatasemeliste eneseväljendusgruppidega nii kohalikele elanikele kui ka külalistele tegevust ja tasemeüritusi pakkuv, uuendatud tehniliste seadmetega ja muusikainstrumentidega kultuurikeskus. 3.3. Vastseliina Gümnaasium Tugevused: – õpilaste osavõtuaktiivsus; – asukoht; – huviringide suur valik; – spetsialistidest juhendajad. Nõrkused: – passiivsemate õpilaste nõrk motiveerimine ja kaasatavus; – sõltuvus bussiringidest; – rahanappus. Võimalused: – projektide kasutamine; – suurem liikumapääs väljaspool valda toimuvatele üritustele; – osalemine Võru huviringides. Ohud: – dubleerimine – konkurentsi suurenemine; – meediavahendite suurenev mõju; – infotehnoloogia surve; – negatiivne iive vallas; – liidrite lahkumine. Missioon Vastseliina Gümnaasiumi huviringide juhendajad aitavad õpilastel omandada valmisolekut iseseisvaks eluks käeliste tegevuste ja füüsiliste oskuste kaudu, vähendamaks ennetustööga negatiivseid välismõjusid. Visioon Vastseliina Gümnaasium on piirkonna huvihariduskeskus, kuhu on koondunud oma ala tugevad spetsialistid, kes koostöös teiste huvigruppidega pakuvad mitmekesist eneseväljendustegevust käsitöö ja spordialadel. 3.4. Vastseliina Muusikakool Tugevused: – turvalisus arenguks; – komplekteeritud mitmekülgne pedagoogiline kaader; – hea sisekliima; – koostöö lastevanematega; – koostöövalmidus; – arvestatav huviharidus; – valikuvõimaluste rohkus; – asukoht. Nõrkused: – vana maja ja sisustus; – kvaliteetse pillibaasi puudumine; – heade muusikute esinemiste vähesus; – interneti püsiühenduse puudumine. Võimalused: – projektides osalemine; – koostöö laienemine; – koolitustel osalemine; – valdade ühinemisel suurenev «pearaha»; – õppetasude diferentseerimine. Ohud: – naabervaldade «pearaha» mittemaksmine; – sõltuvus bussiringidest; – õppetasu tõus. Missioon Vastseliina Muusikakool pakub piirkonna lastele ja soovijaile muusikaharidust ja eneseteostamis-võimalusi. Visioon Vastseliina Muusikakool on rohke õpilaskonna-, heatasemelise õpetuse-, õpiruumide-, instrumentaariumi- ja kontserttegevusega kõrgkultuuri vahendav huvikool. 3.5. Valla Raamatukogud (Vastseliina, Loosi, Vana-Vastseliina) Tugevused: – asukoht; – AIP raamatukogudes; – elektrooniline andmebaasi koostamine; – kauaaegse töökogemuse ja erialase ettevalmistusega töötajad; – info kättesaadavus; – osalemine raamatukogude elektroonilises programmis; – hästi komplekteeritud fond (oma võimaluste piires); – enesetäiendamine; – koostöö valla teiste asutuste ja lugejatega; – aktiivsete lugejate olemasolu; – kodulooline tegevus (Loosis ja Vana-Vastseliinas); – infotehnika olemasolu; – küla- ja seltsielu keskus ja kooskäimise koht (Loosis ja Vana-Vastseliinas); – vallavalitsuse toetav suhtumine. Nõrkused: – ruuminappus fondidele ja lugejatele; – fondi hoidlaruumi puudumine (Vana-Vastseliina ja Loosi); – madal töötasu; – hajuasustus, elanike kaugus raamatukogust (Loosis ja Vana-Vastseliinas); – tehniliste seadmete vähesus ja vananemine (Loosi ja Vastseliina). Võimalused: – toetussummade suurenemine ostudeks; – elanike infohuvi kasv; – koostöö laiendamine (ühiste eesmärkide ja huvigruppide olemasolul); – laenutuspunktides laenutamine; – projektides osalemine. Ohud: – finantstoetuse vähenemine; – lugemishuvi vähenemine; – elanikkonna vähenemine, vananemine; – seadustega venitamine mõjutab fondide püsimist. Missioon Vastseliina valla raamatukogud pakuvad piirkonna elanike soovidest lähtuvat kvaliteetset ja kaasaegset teenust ning teevad täienduskoolitusalast koostööd. Vahendavad teavet infokandjate ja infotarbijate vahel koos info säilitamisega selle kättesaadavuse, teadmiste andmise ja enesetäiendamise nimel kõikidele huvi- ja eagruppidele. Visioon Vastseliina valla raamatukogud on heatasemelise elektroonilise ja infotehnoloogiaga raamatu- ja kodulooalase andmebaasi, hea lugejateeninduse, kompetentse töötajaskonnaga teabe-, õpi-, ja seltsitegevuse ning kultuuriloo kogumise, säilitamise ja tutvustamise keskused. 3.8. Vastseliina Koduloomuuseum Tugevused: – fondi hea tase; – koostöö raamatukogu ja kooliga; – ajalooline sobiv hoone; – hea kaader. Nõrkused: – ruumipuudus ekspositsiooniks ja üritusteks; – rahanappus ekspositsiooni täiendamiseks ja koolitustegevuseks; – telefoni ja interneti puudumine; – vähene reklaam; – madal töötasu. Võimalused: – projektides osalemine; – väikemuuseumite keti loomine maakonnamuuseumi juurde; – koostöö laiendamine. Ohud: – maja halvenev seisukord; – omanäolisuse kadumine. Missioon Vastseliina koduloomuuseum kui kultuuri- ja haridusasutus väärtustab olevikku mineviku kaudu äratab erinevais vanusegruppides huvi mineviku vastu ning kogub ja säilitab materiaalseid ja suulisi väärtusi, mis pakuvad kogu oma unikaalsuses huvi nende edasiandmise nimel. Visioon Vastseliina koduloomuuseum on atraktiivne, hea tehnilise varustusega, turismiketis osalev, teemapäevi korraldav ja parun Lipharti pärandit hoidev kultuuri- ja haridusasutus. 3.9. Infopunkt-muuseum (Vana-Vastseliinas) Tugevused: – ideaalne asukoht; – sobiv hoone; – rahuldav ekspositsioon; – turistide rohkus; – Interneti-ühendus; – asjatundlik ja entusiastlik töötaja. Nõrkused: – piirkonda tutvustavate trükiste puudumine; – kohalike meenete puudumine; – nõrk võõrkeelte oskus; – parkla puudumine. Võimalused: – välisturistide teenindamine; – turisti ostuhuvi rahuldamine; – Läti-Vene-Eesti turismialase koostöö arenemine; – Setumaa kui turismi sihtkoha populaarsuse kasv; – ekspositsiooni täiendamine. Ohud: – Vastseliina lossi renoveerimise tempo aeglustumine; – rahastuse vähenemine; – toitlustus- ja majutusvõimaluste vähene areng. Missioon Vastseliina infopunkt edastab infot, võtab vastu külalisi, vahendab valla ajalugu ja kultuuri turistidele hingelise ja materiaalse rahuolu saavutamise ja kohalikele elanikele kodupaiga ainulaadsuse tunnetamise nimel. Visioon Vastseliina infopunkt on «kleeppaberina» mõjuv info-, käsitöö, kultuuri- ja koostöökeskus. 3.10. Sporditegevus Tugevused: – hea ja remonditud spordisaal Gümnaasiumis ja Spordibaas; – head sportimist soodustavad loodustingimused; – spordihuviline elanikkond; – sportlikest eluviisidest lugupidamine; – traditsioonid ja jätkusuutlikkus; – entusiastlikud treenerid; – vallavalitsuse ja kohalike ettevõtjate finantstoetus; – motiveerivad head võistlustulemused. Nõrkused: – tugevate liiderisiksuste puudumine koolispordis; – valla sporditöö koordineerija puudumine; – infopuudus projektide võimalustest; – spordivahendite vähesus; – spordiväljakute ja terviseradade puudumine; – koolituskulude tasumise korrastamatus; – piiratud sportimisvõimalused täiskasvanuile; – koolitatud ja entusiastlike liidrite puudumine kergejõustiku aladel; – kulukas transport võistlussõitudeks. Võimalused: – välispartnerite leidmine; – projektides osalemine; – koostöövõimaluste leidmine. Ohud: – Internetispordi (tugitoolispordi) leviku kasv; – prioriteetide muutus seoses kohalike valimistega; – liigne killustatus huvialadega tegelemisel; – madal elatustase; – laste arvu vähenemine; – juhtide ülekoormus; – treenerite töö mitteväärtustamine; – perspektiivikate noorsportlaste lahkumine. Missioon Vastseliina valla entusiastidest spordiliidrid propageerivad piirkonna elanike seas sportlikku eluviisi, tervist ja sporditraditsioone ning pakuvad eneseteostusvõimalusi. Visioon Vastseliina vallas on koostöös erinevate huvi- ja eagruppidega tagatud võistlus- ja rahvaspordi jätkumine, välja on ehitatud Vastseliina tervisespordirada, koolistaadion ja Spordibaasi spordiväljak. 3.11. Omaalgatustegevus Tugevused: – soov liitunuil midagi ära teha; – toimiv tegevus; – liikmeskond; – traditsioonid; – välissuhtlus; – missioonitunne; – ideederohkus; – toimiv seltsielu; – erakondlik sõltumatus; – aktiivsed juhid; – vastastikkune usaldus ja sallivus; – liikmete arengu- ja enesetäiendussoov; – ühiskondlike arenguprotsessidega kursisolek; – seltsimajade olemasolu; – vallavalitsuse ja volikogu mõistev suhtumine. Nõrkused: – vähene rahva kaasatus; – noorteklubi väike ruum; – vähene meeskonnatöö; – projektikirjutamisoskuste puudumine; – eelarvelise baastoetuse puudumine; – uute liidrite vähesus; – nõrk finantsbaas; – liikmete vähesus; – traditsiooniliste ürituste vähesus. Võimalused: – osalemine projektides; – sponsorite leidmine; – koostöö laiendamine; – võtmeisikutega kontaktide loomine; – uute rollide vastuvõtt; – uute võimaluste kasutamine. Ohud: – sunderakonnastumine; – valitsuse toetusprioriteetide sagedane muutumine; – kogukonna toetuse vähenemine. Missioon Kodanikuühendused kui missioonitundega aktiivsetest inimestest moodustunud omaalgatuslikud organisatsioonid tegutsevad kohaliku elanikkonna heaolu nimel, korraldavad koostöös valla asutuste ja organisatsioonidega ühistegevust. Visioon Vastseliina valla kodanikuühendused on aktsepteeritavad ja toetatavad aktiivse liikmeskonnaga partnerid valla asutustele ja organisatsioonidele ühiseesmärkide täitmisel. 3.12. ÜHISOSA Tugevused: – liidrid; – piirkonna suurus; – traditsioonid; – ruumid; – huvigrupid; – valikuvõimalused; – loodus. Nõrkused: – projektide puudus; – juhtide vähene valik; – finantsvahendite nappus; – madalad töötasud; – koostöö nõrkus; – koolituse vähesus; – tagasihoidlik reklaam; – bussiringide ebasobiv graafik; – ruumipuudus. Võimalused: – välispartnerite leidmine; – koostööprojektides osalemine; – haldusreform; – tutvumine teiste valdade kultuuritööga; – uute rollide võtmine; – koostöövõimaluste leidmine. Ohud/Riskid: – prioriteetide muutumine; – erakonnastumine; – killustatus; – elatustaseme langus; – juhtide väsimine; – noorte lahkumine; – infotehnoloogia mõju suurenemine; – ühendusteede puudus; – õppetasude tõus; – klientide passiivsus; – tervikpildi hägustumine. 4. STRATEEGILISED EESMÄRGID Vastseliina valla kultuuri-, spordi- ja huvitegevus on vajalik eelkõige valla arengu ja inimtegevuse jätkusuutlikkuse huvides, mis aitab kaasa arengueelduste loomisele. Sihipärase ja süsteemse töö tulemusena saavutatakse strateegilised eesmärgid: • regionaalarengu ja ettevõtluse tugisüsteemi meetmete paindlikum rakendamine läbi koostöövõrgustiku; • siseriiklike fondide ja Euroopa Liidu abiprogrammide vahendite oskuslik taotlemine ja tulemuslik kasutamine valla arenguks; • regionaalse ja kohaliku haldus- ja arengusuutlikkuse parandamine liidrite kompetentsi abil; • piiratud inim- ja finantsressursside tingimustes valla tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu tagamine; • valla tööhõivealase olukorra parandamine uute töökohtade tekkimiseks tingimuste loomise abil; • innovaatiliste ideede koondamine ja rakendamine; • arenguprojektide koostamise nõustamine, koostööpartnerite leidmine ning projektide juhtimine; • piirkonna marketing Vastseliina valla rahvamaja on multifunktsionaalne oskus- ja teabekeskus, mis tagab paikkondlikuks arenguks vajalike teenuste osutamise ja omavalitsuse paljude kultuurivaldkonna funktsioonide täitmise. Valla kultuuri- ja sporditöötajate täpsemad tööülesanded ja funktsioonid tuleks määratleda ametijuhenditega. Mittekoosseisuliste lepinguliste töötajate töölepingud võiks olla tähtajalised ja tuleks sõlmida vastavalt käimasolevatele projektidele ja tellimustöödele. 5. ÜHISPROBLEEMID 5.1. Klientide madal tarbimisvõime – põhjus: keskusega halb ühendus, infopuudus, madalad töötasud, töökohtade vähesus piirkonnas; – lahendus: side kohalike elanikega, soovideuuringu korraldamine, koostöö kodanikuühendustega, huvigruppide liikumapääs teistesse valdadesse. 5.2. Harukondlike arengukavade puudumine – valla arengukava ei käsitle erinevaid valdkondi süvitsi; – põhjus: valdkondlike eesmärkide ebaselgus, koostöö vähesus, suhtumine; – lahendus: valdkondlike eesmärkide määratlemine, põhjendatud finantstoe suurendamine, uute liidrite leidmine. 5.3. Koostöö vähesus – ei tunnetata valdkondlikke probleeme, ühistoe puudumine; – põhjus: killustatud tegevus, koordineerimise puudumine, koostöövajaduse vähene tunnetamine; – lahendus: koostööpõhimõtete määratlemine, koostöökogu moodustamine, ühisotsustusprotsess, ühistegevus. 5.4. Noorteklubi ruumide laiendamise vajadus – noori on palju, ruume on vähe, ruumide ülekoormatus; – põhjus: noorte aktiivsuse tõus, uute valikuvõimaluste tekkimine; – lahendus: eraldi ruumikompleksi loomine. 5.5. Avatud noortekeskuse põhimõtte rakendamine – praegu külastab noortetuba kindel tuumik noori; – põhjus: info puudus ja tagasihoidlikkus; – lahendus: teavitamine ja julgustamine. 5.6. Kohalike meenete vähesus – turistidele pole pakkuda kohalike käsitööliste töid ja ümbruskonda väärtustavaid meeneid; – põhjus: puudub info kohalikest käsitöömeistritest ja nende võimalustest; – lahendus: määrata piirkonna jäädvustamist väärivad paigad, leida tegijad, määrata müügipaigad ja hinnad. 5.7. Vastseliina Raamatukogu ruumide remont – raamatukogu kolimine uutesse ruumidesse on seotud ruumide remondiga; – põhjus: praegused ruumid takistavad arenguid ning seetõttu asub raamatukogu ümber uutesse, mis on aga remontimata; – lahendus: leida ressursid (ca 600 000 kr) remondiks ja uueks sisustuseks. 5.8. Baastoetuste nappus – erinevate valdkondade ja huvigruppide baastoetuste nappus arendustegevuseks; – põhjus: valla eelarveliste vahendite nappus, arusaamade ja suhtumiste konservatiivsus; – lahendus: arutelud ühisosa, ka koostöö kujundamiseks, tegevuste ümbermõtestamine, osalemine projektides, koolitustegevuse käivitamine, aktiivi leidmine. 5.9. Osalus huviringidest sõltub elamisest väljaspool vallakeskust – busside sõidugraafik takistab osalust huviringides ja ühistegevustes, huviringid ei täitu maksimaalselt, huviringide hajutatus erinevate institutsioonide vahel; – põhjus: õpilasliinid lähtuvad Gümnaasiumi tunniplaanist, puudub õpilaskodu; – lahendus: huvitegevuse kaardistamine, küsitlus osalussoovidest huviringides, busside sõidugraafiku muutmine, tunniplaani paindlikumaks muutmine, selgitustöö lastevanematega ja kaasamine arutelusse, õpilaskodu loomine, õpilaste huviringide koondumine Vastseliina Gümnaasiumisse. 5.10. Sporditöö koordineerimatus – puudub sporditöö ühtne koordineerimine, koostöö, infovahetus, ei teata võimalusi, spordiklubi ja spordiringide tegevus on lahutatud, – põhjus: puudub sporditöö koordinaator, infolevi vähesus, – lahendus: koordinaatori ja töötasu leidmine, elanike informeerimine sporditegevuse võimalustest, koolitus koostöö kujundamisest, prioriteetide määratlemine, projektides osalemine, tegevuste kaardistamine. 5.11. Terviseraja puudumine ja spordiväljakute seisukord – terviseraja kasutajate kasv, spordiväljakud vajavad korrastamist; – põhjus: valla eelarvesse ei ole planeeritud terviseraja väljaehitamist ja spordiväljakute korrastamist, puudub teave terviseraja kasutajate hulgast ja planeeritavatest tegevustest spordiväljakul; – lahendus: küsitlusega välja selgitada terviseraja kasutajate hulk, valmistada ette projektid terviseraja ehitamiseks ja spordiväljakute korrastamiseks, leida lisavahendid valla eelarvest. 5.12. Puudub tervikpilt huvitegevuste valdkondadest eri paikades ja osalejatest – huvitegevused on koondunud erinevate asutuste ja organisatsioonide juurde, toimuvad dubleerivad üritused, tegevuste samaaegne toimumine jne; – põhjus: puudub selge ülevaade toimumispaikadest, aegadest ja osalejaist, vähene koordineerimine, läbirääkimine ja ühistegevus; – lahendus: mängureeglites kokkuleppimine, tegevuste ja koostöö planeerimine, kompromisside leidmine, lähtumine vahendite, osalejate ja ruumivõimalustest, arengukavade ja reglementide koostamine. 5.13. Valla elanikkonna vähenemine – noored lahkuvad vallast, asuvad õppima ja ei naase, head liidrid tööle ei tule; – põhjus: vald on nii füüsiliselt kui mentaalselt riigi ääreala, kaugel metropolidest; – lahendus: töökohtade loomine, hea elukeskkonna ja infrastruktuuri loomine. 5.14. Ettevõtjate ja huvigruppide vähene koostöö – ei jagata infot, ei kaasata ettevõtjaid jne; – põhjus: ei seostata erinevate sektorite eesmärke, ei leita ühisosa, ei jagata infot jne; – lahendus: ühiste eesmärkide leidmisel kaasata erinevate sektorite esindajaid ühistegevusse. 5.15. Vallaelanike osaluspassiivsus – vähe osaletakse huviringides, tagasihoidlikult osaletakse üritustel; – põhjus: kliendikaugus, harjumuspäraste tegevuste jätkumine, uute nõudmiste esiletulek klientide poolt huvitegevusele; – lahendus: põhjuste ja vajaduste väljaselgitamine, uute võimaluste loomine. 5.16. Eakate vallaelanike omavaheline suhtlus on piiratud – põhjus: transport, ei vallata infot külade koostööootustest, soov suuremaks suhtluseks; – lahendus: transpordi võimaldamine, koostöösoovide väljaselgitamine, konkreetsete koostöökavade loomine. 6. INSTITUTSIOONIDE ÜLESANDED 6.1. Vastseliina Vallavalitsus Ühistegevuse algataja, koostööpartner Ülesanded: – leida liidrid; – jagada projektiinfot; – osaleda koostöös; – korraldada vajadusel koolitust; – osaleda struktuuride loomisel; – lahendada kultuuriasutuste ruumide probleemid; – tõsta kultuuritöötajate töötasusid; – korraldada võõrkeele õpe vallavalitsuse töötajaile; – valmistuda haldusreformiga seonduvateks muutusteks. 6.2. Vastseliina valla Raamatukogud Info, õpi- ja kultuurikeskused Seltsitegevusekeskused (Loosi ja Vana-Vastseliina) Ülesanded: – elektroonilise andmebaasi täiendamine; – elektroonilisele lugejateenindusele üleminek; – raamatukogu kodulehekülje koostamine (Vastseliina); – ruumide laiendamine (Vastseliina); – hoidlaruumi väljaehitus (Vana-Vastseliina); – ruumide rekonstrueerimine (Loosi); – osaleda ürituste läbiviimisel koostöös teiste valla asutuste ja organisatsioonidega; – broneerimissüsteemi laiendamine; – koostöös vallavalitsusega lahendada ruumide probleem; – korrastada palgasüsteem; – projektid riistvara uuendamiseks; – osalemine uutes raamatukogu programmides; – ettepanekute tegemine rahvaraamatukogu seaduse muutmiseks; – info levitamine. 6.3. Vastseliina Rahvamaja Kultuuri- ja teabekeskus Ülesanded: – töötajate koolitus; – projektid; – koostöö korraldamine; – teabe kogumine ja levitamine; – kontaktide loomine; – uute osalusvõimaluste loomine. 6.4. Omaalgatussektor Koostööpartner ja ühistegevuse korraldaja Ülesanded: – baastoetuse eelarve koos tegevuskavadega; – uute tegevussuundade ja rollide otsimine; – koostöö laiendamine; – avatumaks muutumine; – projektid; – traditsioonide kujundamine. 6.5. Vastseliina Muusikakool Haridus- ja kultuurikeskus Ülesanded: – projektid ja taotlused instrumentaariumi ostuks; – koostöö laiendamine; – kõrgkultuuri vahendamine; – täienduskoolituse pakkumine täiskasvanuile; – õpitasude diferentseerimise ja parimate õpilaste edutamisfondi põhimõtete väljatöötamine. 6.6. Sport Sporditegevuse ja koostöö koordineerija koos haridus-, ja kultuurivaldkonnaga ühes isikus (haridus-, kultuuri- ja spordinõunik). Ülesanded: – uute spordiliidrite leidmine; – projektid; – spordipaikade korrastamise organiseerimine; – ettepanekud bussiringide sõiduplaani sobivaks muutmiseks; – välispartnerite leidmine; – koolituse organiseerimine; – tegevuste killustatuse ja dubleerimise vähendamine; – laste ja noorte kaasamine; – sporditegevuse propaganda; – noortele soodsa keskkonna täiustamine. 6.7. Vastseliina muuseum Ajaloo- ja kultuurikeskus Ülesanded: – reklaammaterjalide koostamine; – projektid; – ekspositsiooni muutmine atraktiivsemaks; – koostöö kohalike käsitöömeistritega; – koostöö maakonna teiste muuseumitega; – eripära leidmine; – ürituste korraldamine. 6.8. I-punkt Info- ja koostöökeskus Ülesanded: – info jagamine; – infotrükiste koostamine; – giiditeenuse korraldamine; – ekspositsioonide korrastamine ja täiendamine. 6.9. Vastseliina Gümnaasium Haridus- ja huvikeskus Ülesanded: – liidrite väärtustamine; – ettepanekud bussiringide muutmiseks; – projektid; – laste ja noorte suurem kaasamine; – võimaluste leidmine osaluseks vallavälistel üritustel; – dubleerimise vältimine. 7. GRUPITÖÖS SELGUNUD PROBLEEMISTIK 7.1. Valdkondlike arengukavade puudumine Ülesanne: koostada koostöös valdkondade arengukavad TEGEVUSED AEG TEOSTAJAD 1) Välja selgitada erinevad valdkonnad 2005. a VV koos valdkondade esindajatega 2) Töögruppide moodustamine 2005. a Valdkondade esindajad ja liikmed 3) Arengukavade väljatöötamine 2005–2006 Töögruppide liikmed 7.2. Koostöö parandamine Ülesanne: valla asutuste-organisatsioonide vahelise koostöö parandamine 1) Koostöönõupidamine 2005 VV, asutused, organisatsioonid 2) Infovahetuse võimalused ja korraldamine vallas pidev VV, asutused, organisatsioonid 3) Valla kultuuritegevuse kalenderplaani koostamine pidev VV, asutused, organisatsioonid 4) Koostöö koordineerija leidmine (haridus-, kultuuri- ja spordinõunik) 2006 VV 7.3. Madal tarbimisvõime Ülesanne: kultuuri viimine külakeskustesse (seltsimajadesse) 1) Vajaduste väljaselgitamine ja kaardistamine 2005 VV, rahvamaja, MTÜd 3) Koostöö korraldajate ja koordineerija leidmine 2005 MTÜd, rahvamaja 4) Projektide ettevalmistamine ja rahastuse leidmine pidev MTÜ-d, VV 7.4. Vastseliina Muusikakool Ülesanne: Muusikakooli ruumide remont või ruumide väljaehitamine Vastseliina Gümnaasiumisse 1) Ruumi lahenduse väljatöötamine gümnaasiumisse 2005 VV, MK, gümn. 2) Projekteerimine 2005–2006 VV 3) Ruumide ettevalmistamine ja kolimine 2007– … VV, MK, gümn. 7.5. Valla parem eksponeerimine Ülesanne: I-punkti tegevuse arendamine 1) Meenete väljatöötamine pidev VV, I-punkt 2) Meenete loomine koostöös kunstnike ja käsitöölistega pidev käsitöömeistrid, seltsid jne. 3) Turistidele isetegemise võimaluste loomine (puit, kudumine, portselanmaal, klaasimaal, siidimaal, punumine jne) 2005 I-punkt koostöös meistritega 4) Näituste eksponeerimine (õpilased, käsitöölised, kunstnikud) pidev I-punkt, koolid, rahvamaja jne. 5) Ürituste korraldamine linnuse territooriumil pidev Muusikakool, gümnaasium, rahvamaja, I-punkt jne. 6) Valla veebilehe täiustamine pidev VV 7) Valla suurüritused pidev VV, allasutused, omaalgatus – Maarahva laat – Lindora laat – Vana-aja päev – Puukuju 7.6. Rahvamaja ettevalmistamine kõrgkultuuri sissetoomiseks Ülesanne: viia rahvamaja vastavusse tänapäeva nõuetele 1) Saali valguspargi renoveerimine 2007 VV, rahvamaja 2) Kontsertklaveri soetamine 2007 VV, rahvamaja 3) Kinoprojektorite väljavahetus 2008 VV, rahvamaja 7.7. Rahvamaja kui piirkonna keskus Ülesanne: Jätkata rahvamaja väljaarendamist multifunktsionaalse keskuse suunas. 1) Rahvamaja ümbruse väljaehitamine puhkealaks 2005–2006 VV, rahvamaja 2) Puhkpilliorkestri loomine – puhkpillide soetamine pidev Rahvamaja ja Muusikakool 3) Renoveerimise jätkamine pidev VV, rahvamaja, projektid – katus 2009 – uksed, aknad – välistrepp – elektrisüsteem – vent. süsteem – turvasüsteemid (tuletõrje) 2006– 7.7. Vastseliina Raamatukogu ruumide renoveerimine Ülesanne: remontida uued raamatukogu ruumid Vastseliina rahvamajas 1) Hinnapakkumised 2005 Vallavalitsus, raamatukogu 2) Sisustuse hinnapakkumised 2005 VV 3) Ruumide remont 2005 VV, rahvamaja 4) Kolimine uutesse ruumidesse 2005 Raamatukogu 7.8. Spordiüritused Ülesanne: Spordiürituste regulaarne ja koordineeritud korraldamine 1) Suvised spordimängud 2005 aug. Spordiorganisatsioonid 2) Asutustevaheline rahvaspordipäev Spordiorganisatsioonid 3) Vastlapäev pidev Rahvamaja, spordiorganisatsioonid 4) Uute spordiürituste väljatöötamine pidev VV, spordiorganisatsioonid 5) Spordiürituste kalendri sisseviimine 2005 VV 7.9. Kliendid asuvad kaugel keskusest Ülesanne: koostada sobilik valla bussiringide sõiduplaan, mis võimaldaks enam osaleda huviringides 1) Vajaduste väljaselgitamine – analüüs pidev VV, asutused, MTÜ-d 3) Marsruutide ja sõidugraafiku koostamine pidev VV, asutused, MTÜ-d 7.10. Noorsootöö Ülesanne: noortetegevuseks paremate tingimuste loomine 1) Noorsoo arengukava 2005 VV, noorteklubi 2) Avatud keskuse põhimõtte rakendamine 2005– noorteklubi 3) Ruumide lahenduste leidmine 2006–2007 VV, valla noored 7.11. Külaelu edendamine Ülesanne: ruumide remondid 1) Ühtse finantstoetuste süsteemi väljatöötamine ja rakendamine 2005–2006 VV 2) Külakeskuste väljaarendamine pidev VV, külad, MTÜ – Vana-Vastseliina – Kapera – Kündja – Loosi – Halla – Külaoru – Viitka 3) Koostöö arendamine teiste sektoritega pidev VV, MTÜ, allasutused 4) Ühisürituste korraldamine pidev VV, MTÜ, allasutused – Jaanipäev – külade suvepäev – kodukandipäevad 5) Piirkondade arengukavade koostamine pidev VV, külad, MTÜ 6) Kooskäimist soodustavate objektide hoidmine ja arendamine pidev VV, külad – Loosi kiigeplats ja kõlakoda – Vana-Vastseliina Mõisapark – Vastseliina Kiigeplats – Külakeskuste korrastamine 7.12. Valla Raamatukogude tegevuse arendamine: 1) Infopargi täiendus pidev VV, RMK, projektid 2) Elektroonilise andmebaasi koostamine 2005 RMK 3) Elektroonilisele lugejateenindusele üleminek 2006 Vastseliina ja Vana-Vastseliina RMK 4) Raamatukogude muutmine kaasaegseks õppe-, info-, ja seltsitegevuse keskuseks. 5) Vana-Vastseliina Raamatukogu fondihoidla laiendamine 2006– VV, RMK, projektid 7.13. Spordirajatised Ülesanne: korrastada terviserajad ja spordiväljak 1) Olemasolevate metsaradade korrastamine ja märgistamine 2005–2007 Koordinaator, omaalgatus, klubid, projektid 2) Valgustuse ehitamine terviseradadele 2006– VV 3) Koolistaadioni kattemuru uuendamine 2005–2006 Gümnaasium, võrkpalliklubi 4) Uisuvälja rajamine 2006–2007 Spordiklubid, Rahvamaja 7.14. Muuseumi tagasihoidlik toimetamine Ülesanne: Parandada ekskursiooniteenindust 1) Muuseumi laiendamine 2006–2010 VV muusikakool 2) Teabematerjalide loomine pidev VV, muuseum, I-punkt 7.18. Haridus-, kultuuri- ja spordinõuniku töölerakendamine Ülesanne: vastavate valdkondade koordineerija leidmine 1) Töökohustuste määratlemine 2005 VV 2) Konkursi korraldamine 2006 VV 3) Nõuniku tööleasumine 2006 VV