Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-84-04 Riigikohtu halduskolleegiumi 22. veebruari 2005. a kohtuotsus AS Vaja Invest kaebuses Tartu Linnavalitsuse 2. oktoobri 2003. a korralduse nr 3467 punktide 2 ja 3 tühistamiseks — RT III, 8, 75

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-84-04 Otsuse kuupäev 22. veebruar 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi AS Vaja Invest kaebus Tartu Linnavalitsuse 2. oktoobri 2003. a korralduse nr 3467 punktide 2 ja 3 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-94/2004 Menetluse alus Riigikohtus AS Vaja Invest kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine 20. jaanuar 2005. a Kohtuistungil osalenud isikud AS Vaja Invest esindajad juhatuse liige Valvo Semilarski ja vandeadvokaat Marge Tamme; Tartu Linnavalitsuse esindaja linnasekretär Jüri Mölder Resolutsioon 1. Rahuldada AS Vaja Invest kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-94/2004 ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2004. a otsus haldusasjas nr 3-487/2003 käesoleva otsuse motiividel. 3. Mõista Tartu Linnavalitsuselt AS Vaja Invest kasuks välja kohtukulud 3000 krooni. 4. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 1999. a määrusega nr 99 kehtestati Tartu linna üldplaneering. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9.2 määrati kindlaks kaugküttepiirkonna mõiste, liitumise kohustus ja erandid ning eraldumise tingimused. Kaugküttepiirkonnad, sealhulgas vaidlusalust krunti Aleksandri tn 46 hõlmav Turu kaugküttepiirkond, määrati kindlaks üldplaneeringu lisas nr 15. AS Vaja Invest esitas 28. jaanuaril 2000. a Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise osakonnale taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks Aleksandri tn 46 ärihoone ümberehitamiseks. Taotluses oli märgitud, et hoones on olemas kaugküte. Soojusvarustuse muutmiseks taotlust ei esitatud. Projekteerimistingimused väljastati 9. märtsil 2000. a. 17. septembril 2002. a andis Tartu Linnavalitsus välja ehitusloa nr 02255. Koos ehitusloaga väljastas Tartu Linnavalitsus AS-le Vaja Invest ehitis-hoone registreerimislehe nr 7950203511. Ehitis-hoone registreerimislehel oli märgitud hoone Aleksandri tn 46 küttesüsteemiks «keskküte oma katlamajast». 17. septembril 2002. a esitas AS Vaja Invest Tartu Linnavalitsusele kooskõlastamiseks OÜ EGA Projekt koostatud ja OÜ Tehnokontrollikeskuse 16. septembri 2002. a tunnistusega heaks kiidetud Aleksandri tn 46 gaasivarustuse kööki gaasipliidi paigaldamiseks tööprojekti. Tartu Linnavalitsus kooskõlastas projekti 17. septembri 2002. a kooskõlastuslehega nr 442. 1. oktoobril 2002. a teatas AS Vaja Invest ehitamise alustamisest. Tartu Linnavalitsus kontrollis ehitis-hoone registreerimislehe nr 7950203511 õigsust ning väljastas projekti ja ehitusloa andmetega kooskõlla viidud ehitus-hoone registreerimislehe nr 7950203511 uue eksemplari. Ehitis-hoone registreerimislehel on märgitud hoone Aleksandri tn 46 küttesüsteemiks kaugküte. 2. mail 2003. a esitas AS Vaja Invest Tartu Linnavalitsusele teatise hoonesse Aleksandri tn 46 lokaalse gaasikatlamaja ehitamise kohta ning selgitas, et senine soojussõlm oli amortiseerunud ning soojasisend oli soojasõlme suhtes teisel pool hoonet, mistõttu kaugkütteks uue soojasõlme ehitamine oleks olnud liiga kulukas. 9. mail 2003. a viis Tartu Linnavalitsus läbi hoone Aleksandri tn 46 ehitise ülevaatuse. Tartu Linnavalitsus tegi ülevaatuse akti märkuse, et projektijärgne soojusvarustus on välja ehitamata. Tartu Linnavalitsuse 12. juuni 2003. a korraldusega nr 2047 anti hoone Aleksandri tn 46 kasutamiseks kasutusluba. Kasutusloaga lubati hoonet Aleksandri tn 46 kasutada hotelli ja toitlustusettevõttena. Hoonesse ehitatud gaasikatlamajale kasutusluba ei antud. Hoone omanikku AS Vaja Invest karistati EhS § 29 lõike 3 nõuete rikkumise eest rahatrahviga 30 000 krooni. 2. 30. juunil 2003. a esitas AS Vaja Invest Tartu Linnavalitsusele taotluse kooskõlastada ehitusprojekt Aleksandri tn 46 hoone gaasiküttele üleviimiseks ja väljastada katlamajale kasutusluba. Koos taotlusega esitas AS Vaja Invest esmakordselt Tartu Linnavalitsusele gaasivarustuse tööprojekti gaasiküttel katlamaja ehitamiseks. Taotluses tunnistab AS Vaja Invest juhatuse liige Valvo Semilarski, et gaasikatlamaja ehitamine toimus omavoliliselt, lootuses see projektimuudatus hiljem kooskõlastada. 7. augusti 2003. a korraldusega nr 2812 keeldus Tartu Linnavalitsus kasutusloa andmisest. AS Vaja Invest vaidlustas keeldumise Tartu Halduskohtus. Tartu Linnavalitsus tunnistas 2. oktoobri 2003. a korralduse nr 3467 punktiga 1 korralduse nr 2812 kehtetuks. Tartu Linnavalitsus põhjendas korralduse kehtetuks tunnistamist sellega, et halduskohtule vastamisel selgus korralduse nr 3467 põhjenduse puudulikkus. Korralduse punktis 2 keeldus Tartu Linnavalitsus uuesti hoone Aleksandri tn 46 lokaalsele gaasikatlamajale kasutusloa väljastamisest. Korralduse punktis 3 volitas Tartu Linnavalitsus ehitusjärelevalvet teostavat ametiisikut määrama AS-le Vaja Invest tähtaeg Aleksandri tn 46 hoones asuva soojusvarustuse ehitusprojektiga kooskõlla viimiseks. 3. AS Vaja Invest 7. novembri 2003. a kaebuses taotleti Tartu Linnavalitsuse 2. oktoobri 2003. a korralduse nr 3467 punktide 2 ja 3 tühistamist ning ettekirjutuse tegemist uue korralduse väljaandmiseks. 4. Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2004. a otsusega haldusasja s nr 3-487/2003 rahuldas kohus kaebuse täies ulatuses ning tühistas Tartu Linnavalitsuse 2. oktoobri 2003. a korralduse nr 3467 punktid 2 ja 3. Kohus leidis, et korralduse andmisel on põhjendatud üksnes taotluse – anda soojasõlmele kasutusluba – rahuldamisest keeldumine, kuid taotluse – kooskõlastada projektimuudatus – rahuldamisest keeldumine on põhjendamatu. Tartu Linnavalitsus oleks projektimuudatuse kooskõlastamise otsustamisel pidanud arvestama, et ta ise on väljastanud ehitusprojekti lisana valeandmeid sisaldava ehitis-hoone registreerimiskaardi ning AS Vaja Invest on 17. septembril 2002. a, s.o enne nimetatud ehitis-hoone registreerimisandmete õigsuse kontrollimist ja parandamist, tellinud OÜ EGA Projekti gaasivarustuse tööprojekti ja kooskõlastanud selle Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas. Kohus leidis, et Tartu Linnavalitsus on rikkunud selgitamiskohustust, kuna ta ei ole selgitanud AS-le Vaja Invest detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise võimalusi. 5. Tartu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses taotleti halduskohtu otsuse tühistamist materiaalõigusnormi väära kohaldamise ning protsessinormide olulise rikkumise tõttu. 6. Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2004. a otsusega rahuldas kohus apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu otsuse ja jättis AS Vaja Invest kaebuse rahuldamata. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 7. AS Vaja Invest taotleb kassatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja Tartu Halduskohtu otsuse jõusse jätmist. Kassaator leiab: 1) ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõigusnormi, järeldades, et projektivälistele ehitisele ei saagi kasutusluba anda. Õige on halduskohtu seisukoht, et linnavalitsus pidi enne kasutusloa andmisest keeldumist kaaluma projektimuudatuse kooskõlastamist. Projektimuudatuse kooskõlastamise otsustamine on kaalutlusõiguslik otsus; 2) ringkonnakohus hindas tõendeid valesti, leides, et AS Vaja Invest ei ole Tartu Linnavalitsusele esitanud sellist taotlust, mis eeldaks üldplaneeringu muutmist, ning seetõttu ei pidanudki Tartu Linnavalitsus selgitama AS-le Vaja Invest detailplaneeringu algatamise vajalikkust. Tartu Linnavalitsus rikkus uurimispõhimõtet, jättes kogumata tõendid, mis olid vajalikud selleks, et hinnata gaasikatlamaja ehitamise vastuolu üldplaneeringu eesmärgiga (eksperthinnang keskkonnamõjude kohta) ega selgitanud sellise tõendi esitamise vajadust ka AS-le Vaja Invest. 8. Tartu Linnavalitsus leiab vastuses kassatsioonkaebusele , et Tartu Ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ning kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 9. AS Vaja Invest esitas 30. juunil 2003. a Tartu Linnavalitsusele kaks taotlust – kooskõlastada ehitusprojekt Aleksandri 46 hoone gaasiküttele üleviimiseks ja väljastada katlamajale kasutusluba. Tartu Linnavalitsus leidis, et kasutusloa andmisest keeldumisega on sisuliselt otsustatud ka ehitusprojekti muudatuse kooskõlastamata jätmine. Tartu Halduskohus leidis, et tegemist on kahe sisuliselt erineva taotlusega. Korraldus oli õigusvastane, kuna linnavalitsus otsustas kasutusloa andmisest keeldumise, otsustamata eelnevalt projektimuudatuste kooskõlastamist. Tartu Ringkonnakohus leidis, et korraldus oli antud üksnes kasutusloa andmisest keeldumise kohta ning projektimuudatuste kooskõlastamise õiguspärasus ei omanud asja otsustamisel tähtsust. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et projektimuudatuste kooskõlastamine ja kasutusloa andmine on kaks omavahel seotud taotlust ning need tuleb lahendada eraldi. Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks ehk luba ehitamiseks ehitusprojekti tingimustel. Ehitusprojekti muudatuste kooskõlastamine tähendab seepärast ka ehitusloa muutmist. Haldusakti, sh ehitusloa muutmise otsustab haldusakti andma pädev haldusorgan (HMS § 68 lg 2) haldusaktiga (HMS § 70 lg 1) kaalutlusõiguse alusel (HMS § 64 lg 3). HMS § 64 lõike 1 kohaselt võib isik taotleda haldusakti muutmist üksnes HMS §-s 44 sätestatud haldusmenetluse uuendamise tingimustel. HMS § 44 ei välista täiendavate uuendamise tingimuste kehtestamist eriseaduses. EhS § 23 lõike 1 punkti 1, § 26 ja § 28 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 koostoimes võib isik igal ajal taotleda ehitusloa kehtetuks tunnistamist ning esitada uue taotluse ehitusloa väljastamiseks. Ehitusseadus sätestab seega erandi HMS § 68 lõikest 1. Seega võib isik HMS § 44 lõikes 1 sätestatud piiranguteta esitada taotluse ehitusprojekti ja temale väljastatud ehitusloa tingimuste muutmiseks. 10. EhS § 34 lõike 1 kohaselt ei saa kohalik omavalitsus anda kasutusluba ehitisele, mis ei vasta ehitusprojektile, mille alusel on antud ehitusluba. Kui ehitamisel on kaldutud kõrvale ehitusprojektist, siis peaks kohalik omavalitsus enne, kui ta otsustab kasutusloa andmise, hindama kõrvalekaldumiste olulisust ja ehitusloa muutmise vajalikkust. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Tartu Linnavalitsus ei saanud otsustada kasutusloa väljastamise küsimust, enne kui ta oli otsustanud ehitusloa muutmise. 11. Vaidlustatud korralduse põhjendustes ei ole Tartu Linnavalitsus kaalunud ehitusloa muutmist ega põhjendanud sellest keeldumist. Seetõttu on õige Tartu Halduskohtu seisukoht, et kohtul ei ole võimalik hinnata, kas ehitusloa muutmisest keeldumist on kaalutud õigesti. Kuna ehitusloa muutmisest keeldumine on selles asjas kasutusloa andmisest keeldumise aluseks, siis toob ehitusloa muutmisest keeldumise põhjenduste esitamata jätmine kaasa kasutusloa andmisest keeldumise tühistamise. 12. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et lisaks keskkonna kaitsele on isiku õiguste piirangu aluseks ka avalik huvi tagada kaugküttesüsteemi toimivus. Linn peab planeeringute kehtestamise ja täitmise raames tagama, et kaugküttepiirkonnas oleks piisaval arvul tarbijaid ning kaugküttesüsteem majanduslikult ja sotsiaalselt ära tasuks. Avalik huvi tagada kaugküttesüsteemi toimivus võib olla olulisem ja kaaluda üles individuaalsete gaasikatlamajade ökonoomsuse ja keskkonnasäästlikkuse. 13. Kuna AS Vaja Invest kassatsioonkaebus rahuldatakse ja Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2004. a otsus jäetakse jõusse, tuleb Tartu Linnavalitsuselt mõista AS Vaja Invest kasuks välja kohtukulud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes. Apellatsiooniastmes tasus AS Vaja Invest õigusabi eest 1000 krooni. Kassatsiooniastmes tasus AS Vaja Invest õigusabi eest 2000 krooni. Kokku on AS Vaja Invest tasunud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes 3000 krooni õigusabi eest. Kohtukulud on põhjendatud. Tartu Linnavalitsuselt tuleb AS Vaja Invest kasuks välja mõista kohtukulud 3000 krooni. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Jüri PÕLD