Abja Vallavolikogu — Abja valla põhimäärus — KO, 67, 648

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 8 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED § 1. Abja valla põhimääruse eesmärk Abja valla põhimääruses sätestatakse Abja Vallavolikogu ja Abja Vallavalitsuse, nende komisjonide ning valla hallatavate asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Abja valla omavalitsusorganid (1) Abja valla omavalitsuse esinduskoguks on Abja Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse Abja valla hääleõiguslike elanike poolt. (2) Abja valla omavalitsuse täitevorganiks on Abja Vallavalitsus (edaspidi valitsus), mis moodustatakse volikogu poolt. § 3. Abja valla ametiasutuse asukoht (1) Valla ametiasutuse asukoht ja aadress on Pärnu mnt 30 Abja-Paluoja, Abja vald 69403 Viljandimaa. (2) Valla ametiasutuse asukoha muutmise otsustab volikogu. Otsustamise aluseks on kirjalikult vormistatud asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve § 4. Abja valla sümbolid (1) Abja valla sümbolid on vapp ja lipp, mille etalonkujutis on kinnitatud Eesti Vabariigi riigisekretäri poolt 14.05.2004. Näidised asuvad vallakantseleis. (2) Abja valla vapi rohelise vapikilbi jaotab kaheks vasakult langev hõbedane kaldpalk (Bend Sinister), millel asetseb kolm sinist linaõit. Õied moodustuvad viiest sinisest kroonlehest ja viiest rohelisest tupplehest ning hõbedasest südamikust. Vapi ja lipu värvid Pantone värviskaala järgi on: Pantone: 3415 ja Pantone: Process Blue (3) Abja valla lipp on ruudukujuline vapilipp. Kandelipu normaalsuurus on 105x105 cm. § 5. Vapi ja lipu kasutamise kord (1) Värvides ja värvideta (must-valget) vappi võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja hallatavate asutuste dokumentidel, pitsatitel, siltides, trükistel, suveniiridel jne ning panna üles ruumides ja avalikes kohtades. (2) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbiga vapp ja äärel kasutaja nimi. Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm. (3) Abja valla lipp heisatakse vallavalitsuse hoone juures asuvasse lipumasti, suhtlemisel teiste omavalitsustega, samuti muudel avalikel üritustel. Lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, asub Abja valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (4) Abja valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-alal. Teistele isikutele on sellekohased otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (5) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loal. § 6. Vald avalik-õigusliku isikuna (1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem või nende poolt volitatud esindajad. (2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 7. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. § 8. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides (1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega ametkondlikke välislepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. (2) Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindus. (4) Sõlmitavad ametkondlikud välislepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest, neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks või võetakse muid varalisi kohustusi. § 9. Valla õiguste kaitse (1) Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. (2) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Vallal on oma põhiseaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 10. Abja valla tunnustusavaldused (1) Abja vald avaldab tunnustust Abja valla aukodanikuks nimetamisega, valla auraamatusse kandmisega või aastapreemia määramisega. (2) Abja valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Valla aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu vastavalt tema poolt kehtestatud Abja valla aukodaniku statuudile. (3) Abja valla auraamatusse kantakse valla aukodanikud, kodanikud või kollektiivid, kelle elu, töö ja tegevus on seotud Abja vallaga ning on pälvinud valla austuse ja lugupidamise. Sissekanded valla auraamatusse tehakse vastavalt volikogu poolt kehtestatud Abja valla aukodaniku statuudile. (4) Abja vald määrab aastapreemia Abja valla kodanikule, asutusele, organisatsioonile või kollektiivile või Abja vallaga tihedalt seotud füüsilisele või juriidilisele isikule väljapaistvate teenete ja tulemuste eest valla elu edendamisel. Aastapreemia määratakse vastavalt volikogu poolt kehtestatud Abja valla aastapreemia statuudile. (5) Abja valla tunnustusavalduste andmise täpsem kord sätestatakse volikogu poolt. § 11. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda valla ametiasutuse ja ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 2. PEATÜKK VOLIKOGU § 12. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogus peab olema vähemalt 7 liiget. Liikmete arv määratakse valla elanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. (4) Kui valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu, määratakse valitava volikogu liikmete arv ühinemisel moodustatud valla elanike arvust lähtuvalt. (5) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. § 13. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus. (4) Vallavolikogu esimehe ja ühe aseesimehe ametikoht on volikogu otsusel palgaline. (5) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. (6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (7) Lõikes 6 sätestatud puhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda osalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (8) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. § 14. Volikogu liikmete volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega sama valla omavalituse ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisega; 10) surmaga. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. (3) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 2) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. § 15. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui volikogu liige on samas vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 2) Riigikogu liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu liikme volituste lõppemiseni; 3) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 4) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 5) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 2) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud juhul vastava avalduse; 4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 5 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. § 16. Volikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse §-des 14 ja 15 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse § 14 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Valla valimiskomisjon teeb §-des 14, 15 ja 17 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse § 14 lõikes 1 või § 15 lõikes 2 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. (5) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 14 lõikes 1 või § 15 lõikes 2 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 14 lõikes 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. (7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 15 lõikes 2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. (8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. (9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 14 lõikes 1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata. § 17. Volikogu liikme volituste taastumine (1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. (3) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena asendusliikmete nimekirjast määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (5) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkel. § 18. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine ja ametist vabastamine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu või volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 251) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 26) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimispõhimääruse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 38) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 39) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 40) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 41) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 42) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine; 43) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse, siis igal konkreetsel juhul, kui küsimus ei ole seadusega antud volikogu ainupädevusse, võib volikogu küsimuse otsustamise õiguse edasi delegeerida valitsusele. Volikogu või valitsus, kui see on volikogu volitusnormis ette nähtud, võib eespoolnimetatud üksikküsimustes otsustamise õiguse edasi delegeerida osavalla vanemale või valla või ametiasutuse juhile. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 19. Volikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu liikmel; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal; 5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest põhimääruses sätestatud korras; 6) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. § 20. Volikogu õigusaktid, neile esitatavad nõuded, avalikustamine ning jõustumine (1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määruseid ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. (2) Volikogu õigusakti preambulas peab olema viide seadusele ja valla vastavale üldaktile (selle olemasolul), mille alusel antud õigusakt antakse. (3) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (4) Määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (5) Määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või teda asendav isik, kes vastutab dokumendis sisalduvate andmete õigsuse eest. (6) Volikogu õigusaktid ja protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on volikogu protokollid ja õigusaktid kättesaadavad Abja ja Kamara raamatukogus ning Abja valla veebilehel. (7) Volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 märgitud kohtadele seaduses sätestatud korras elektroonilises Riigi Teatajas ja ajalehes «Lõuna Mulgimaa». (8) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (9) Määruste kinnitatud ärakirjad saadab vallasekretär õiguskantslerile kümne päeva jooksul vastuvõtmisest arvates. (10) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. Otsuse ärakirjad või koopiad saadab vallakantselei täitjatele ja asjaosalistele posti teel, vajadusel tähitud kirjaga või väljastab allkirja vastu. (11) Avalikustamisele ei kuulu otsused, mille sisu avaldamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. § 21. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Õigusakti, mis kuulub täitmisele valla ametiisiku või komisjoni poolt ning vajab järelkontrolli, märgitakse täitja või kontrollija nimi ning täitmise tähtaeg. (2) Kui õigusaktis puudub viide täitjale või kontrollijale, täidab või kontrollib revisjoni komisjon. (3) Õigusakti lõplik järelevalve jääb volikogu esimehele. (4) Revisjoni komisjon esitab volikogu istungil informatsiooni vähemalt ühe korra aastas volikogu õigusaktide täitmise kohta. (5) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (6) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil. (7) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise vallavalitsuse kantseleisse saabumise päevast. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib vastaja arupärijat arupärimisele vastamise ajast. Arupärimisel tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. § 22. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. § 23. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 3. PEATÜKK VALITSUS § 24. Vallavanema valimine (1) Vallavanema valib volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, avaliku teenistuse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Volikogu valib käesoleva põhimääruse § 25 nõuetele vastava vallavanema kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. (3) Volikogu võib välja kuulutada avaliku konkursi vallavanema kandidaadi leidmiseks. (4) Volikogu määrab vallavanema kandidaadile avalduste esitamise tähtaja. Tähtaeg avalikustatakse valla raamatukogudes vähemalt kolm tööpäeva enne kehtestatud tähtaega. (5) Kandidaadi kirjalik avaldus koos elulookirjeldusega ja haridust tõendava dokumendiga peab laekuma vallakantseleisse volikogu poolt määratud tähtajaks. (6) Volikogu kannab kandidaadid nimekirja tähestikulises järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (7) Igal kandidaadil, kes on kantud volikogu poolt kinnitatud nimekirja, on õigus esineda volikogu ees kuni 15-minutilise sõnavõtuga. (8) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kaks küsimust. (9) Vallavanema kandidaat võib esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (10) Vallavanema valimiseks moodustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kuhu ei kuulu vallavanema kandidaadid. (11) Vallavanema valimine toimub analoogiliselt volikogu esimehe ja aseesimehe valimisega. Häältelugemiskomisjoni ülesanded on analoogsed valimiskomisjoni ülesannetega (vt paragrahvi 40). § 25. Nõuded vallavanema kandidaadile (1) Vallavanemaks võib valida vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes oma tervisliku seisundi poolest on võimeline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanemal peab olema: 1) vähemalt keskharidus; 2) eesti keele oskus kõrgtasemel nii kõnes kui kirjas ja ühe võõrkeele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega; 3) suhtlemisoskus, sealhulgas oskus koostööks avalike huvide elluviimisel; 4) otsustus- ja vastutusvõime, kohusetunne, algatusvõime ja loovus, intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise oskus ja analüüsivõime. § 26. Valitsuse moodustamine (1) Vallavanemal on valituks osutamise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (3) Valitsuse liikmete arvu määrab ja tema koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Valitsuse koosseis ei või olla alla nelja liikme. (4) Valitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (5) Valitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue liikme kandidaadi. (6) Volikogu uue koosseisu teisel istungil määrab volikogu valitsuse liikmete arvu. (7) Vallavanem esitab volikogu esimehe kaudu volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu hiljemalt kahe nädala jooksul vallavanema ametisse valimise päevast arvates. (8) Valitsuse liikmete arv ja koosseis kinnitatakse poolthäälte enamusega vallavanema esitatud nimekirja alusel avalikul hääletamisel. § 27. Valitsuse volituste tähtaeg (1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. § 28. Valitsuse pädevus (1) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus; 5) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse § 18 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele. (6) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (7) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. § 29. Valitsuse õigusaktid, neile esitatavad nõuded, jõustumine ning täitmise kontroll (1) Valitsusel on õigus anda õigusakte, mis kehtivad valla haldusterritooriumil: 1) üldaktidena määrusi; 2) üksikaktidena korraldusi. (2) Valitsuse õigusakti preambulas tuleb märkida seaduse ja valla vastava õigusakti (selle olemasolul) säte, mille alusel õigusakt antakse. (3) Õigusakti, mis omab üldist tähtsust avaldatakse valla raamatukogudes. (4) Õigusaktile, mis kuulub täitmisele või vajab järelkontrolli, märgitakse täitja või kontrollija nimi ning täitmise tähtaeg. (5) Määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (6) Määrustele, korraldustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. (7) Määrused ja korraldused avalikustatakse enne jõustumist vallakantseleis ning pärast jõustumist ajalehes «Lõuna Mulgimaa» (8) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. (9) Korraldused jõustuvad alates teatavakstegemisest. (10) Õigusaktide ärakirjad saadetakse vallakantselei poolt täitjale ja asjaosalistele postiga, vajadusel tähitud kirjaga või väljastatakse allkirja vastu. (11) Ei avalikustata korraldusi, mille avaldamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse sisemiseks kasutamiseks. § 30. Valitsuse töö korraldamine (1) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. (2) Vallavanem annab valitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (3) Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. (4) Vallavanemat asendab abivallavanem või vallavanema poolt määratud isik. (5) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (6) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (7) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (8) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. § 31. Valituse istungi protokoll (1) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (2) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (3) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastu võetud otsused, hääletamistulemused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. Esitatud ettepanekud ja eriarvamused võib esitada ka protokollis viidatud lisadena. (4) Valitsuse istungite koosolekute protokollid on kättesaadavad vallakantseleis. (5) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (6) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (7) Vallavalitsuse täpsema töökorra kehtestab volikogu. § 32. Valitsuse komisjon (1) Valitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid, tegutsemise tähtaeg ja töökord sätestatakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab valitsus. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. (4) Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse vallakantseleis. 4. PEATÜKK MAJANDUS JA EELARVE § 33. Munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. (2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab volikogu. (3) Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. § 34. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimisel esindab valda vallavanem, kes allkirjastab lepingud, kui volikogu ei otsusta teisiti. § 35. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Koormis on kohutus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (6) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt valla põhimääruses kehtestatud korrale. (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (8) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse. (9) Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 36. Arengukava (1) Vallal on oma arengukava. Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad peavad olema seotud valla arengukavaga ja üldplaneeringuga ning moodustavad ühtse ja koostoimiva arendustegevuse aluseks oleva dokumentatsiooni. (3) Valla arengukava võetakse vastu põhimõttel, et selle kehtivusaeg hõlmab vähemalt kahe järjestikuse volikogu volituste perioodi. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. (4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. (5) Omavalitsusüksus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja vallavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. (6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast vastuvõtmist volikogu poolt avalikustatakse arengukava vallavalitsuse veebilehel. (7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. (8) Koos iga-aastase valla arengukava läbivaatamisega vaatab valla volikogu hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks läbi kehtestatud üldplaneeringu ning võtab vastu otsuse selle täitmise, edasise elluviimise ja vajadusel muutmise kohta. (9) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. § 37. Vallaeelarve (1) Vallaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Vallaeelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. (3) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. (4) Eelarve koostamise, avalikustamise ja jõustumise, muutmise ja täitmise kord sätestatakse volikogu poolt. (5) Vallaeelarve jõustub määruses sätestatud tähtajast. § 38. Majandusaasta aruande kinnitamine Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse üldises korras. 5. PEATÜKK VOLIKOGU REGLEMENT § 39. Volikogu esimees (1) Volikogu esimees on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu ehk volikogu juht, kes: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) kirjutab alla volikogu poolt antud määrustele, vastu võetud otsustele, volikogu protokollidele ning teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu komisjonide tööd; 3) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra eelnõu; 4) valmistab ette volikogu komisjonidega, vallavalitsusega ning vallaametnikega volikogu eelnõud; 5) korraldab ja kontrollib koos revisjonikomisjoniga volikogu õigusaktide täitmist; 6) vajadusel osaleb valitsuse istungitel; 7) tugineb valla esindamisel volikogu määrustele ja otsustele. Küsimuses, kus volikogu seisukoht puudub, on tal õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, esitades materjalid volikogule seisukohavõtuks; 8) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust; 9) esindab volikogu kohtuistungitel; 10) esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 11) esindab valda koos vallavanemaga ametlikel vastuvõttudel, visiitidel, ametlikel üritustel, suhtlemisel välismaalastega ning asutuste ja ettevõtete juhtidega; 12) täidab muid talle seadusega ja volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe ülesandel või tema äraolekul laienevad tema volitused volikogu aseesimehele. Tema puudumisel asendab volikogu esimeest volikogu poolt määratud asendaja või volikogu vanim liige. (3) Volikogu esimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt seoses: 1) valimisega kõrgemalseisvatesse organitesse; 2) haldusterritoriaalse korralduse muutusega; 3) umbusalduse avaldamisega; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) teovõimetuks tunnistamisega; 6) tagasiastumisega; 7) surmaga. § 40. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus. (2) Kandidaate võivad esitada kõik volikogu liikmed, on lubatud ka iseenda kandidaadi esitamine. (3) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt esitamise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (4) Igal kandidaadil, kes on kantud volikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide nimekirja on õigus esineda volikogu ees 15-minutilise sõnavõtuga. (5) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kaks küsimust. (6) Volikogu esimehe või aseesimehe kandidaat võib esitada enesetaanduse kuni nimekirja sulgemiseni. (7) Volikogu esimehe või aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (8) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Abja valla valimiskomisjon. Volikogu esimehe valimised korraldab ja hääletamise viib läbi Abja valla valimiskomisjon. (9) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (10) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega ning selle kinnitab volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (11) Volikogu esimeheks või aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (12) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutatakse välja vaheaeg ning seejärel viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (13) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. § 41. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, nende puudumisel vanim volikogu liige. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud nõudeid. (2) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. (3) Volikogu istung toimub üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti. (4) Kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja võimalusel õigusaktide eelnõud. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (5) Volikogu kutsutakse kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (6) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt volikogu kantseleisse. (7) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavanem; 3) valitsus; 4) komisjonid. § 42. Volikogu istung (1) Volikogu töövormiks on istung. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (3) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (4) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. § 43. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega. 10) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega teatatakse istungi juhatajale. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 11) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälte enamusega; 12) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude kohta esitatakse kirjalikult; 13) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri alguse ja lõpu teatab istungi juhataja. (5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälte enamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel. (9) Enne volikogu istungi lõppu lepitakse kokku järgmise istungi toimumise ajas. § 44. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega, s.t kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälte enamus. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõike 5 kohaselt on sama seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24 ja 25 1 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ja käesoleva põhimääruse § 18 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 18, 24 ja 25 1 ettenähtud küsimuste otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (6) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (7) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. § 45. Salajane hääletamine (1) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a volikogu esimehe või aseesimehe valimiseks) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid. (3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälte enamusega. § 46. Istungi protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (3) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastu võetud otsused, hääletamistulemused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. Esitatud ettepanekud ja eriarvamused võib esitada ka protokollis viidatud lisadena. (4) Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad vallakantseleis. (5) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (6) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. § 47. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, valitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (4) Õigusakti eelnõu esitatakse vallasekretärile hiljemalt 5 päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 5) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (5) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega. (6) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (7) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võib esitaja anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (9) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme(-te) poolt esitatud eelnõu. § 48. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. (2) Komisjon juhindub oma töös seadustest, neist tulenevatest Vabariigi Valitsuse määrustest, volikogu õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. (3) Komisjoni tööperiood ei tohi ületada antud valimisperioodi. (4) Komisjonid moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus vallaelu tähtsamate valdkondade arengu ja probleemide lahendamiseks, volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule arvamuste ja soovituste andmiseks ja eelnõude väljatöötamiseks. (5) Komisjoni liikmeid võib valida volikogu asendusliikmete, vallaametnike, haldusasutuste töötajate, ettevõtjate ja elanike hulgast. (6) Komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni sekretäri või protokollija. (7) Alatine komisjon juhindub oma töös volikogu poolt kinnitatud komisjoni põhikirjast. Komisjoni põhikirja töötab välja vastav komisjon ning esitab volikogule kinnitamiseks kolme kuu jooksul komisjoni koosseisu kinnitamise päevast arvates. (8) Ajutise komisjoni moodustamisel volikogu: 1) määrab komisjoni moodustamise aluse, eesmärgi ning tegevuse valdkonna; 2) valib komisjoni esimehe ja aseesimehe volikogu liikmete hulgast; 3) määrab komisjoni esimehe asendamise korra; 4) kinnitab komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni koosseisu; 5) määrab tegevusperioodi. (9) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa peale komisjoni esimehe või tema asendaja vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni esimehel on õigus kutsuda küsimuste arutelu juurde teisi isikuid. (10) Komisjoni otsused tehakse poolthäälte enamusega. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse tema soovil protokolli ning tehakse volikogus teatavaks vastava küsimuse arutelu juures. (11) Komisjoni protokollija, tema äraolekul komisjoni liikmete hulgast määratud protokollija, koostab koosoleku protokolli kuue tööpäeva jooksul koosoleku päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (12) Komisjoni toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist, võimalusel esitatakse tutvumiseks ka õigusaktide eelnõud. (13) Komisjoni esimees: 1) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu; 2) esitab volikogule ettepanekuid komisjoni funktsioonide ja koosseisu muutmiseks ning väljalangenud komisjoni liikme asendamiseks; 3) vastutab alatise komisjoni põhikirja õigeaegse väljatöötamise ja muutmise eest; 4) juhib komisjoni tööd ja komisjoni koosolekuid; 5) koostab komisjoni töökavandi, mille esitab komisjonile kinnitamiseks; 6) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 7) koostab koosoleku päevakorra projekti ja korraldab kutsete saatmise; 8) otsustab, keda peale komisjoni liikmete kutsuda komisjoni koosolekule; 9) allkirjastab komisjoni protokollid ja otsused; 10) edastab volikogu esimehe kaudu volikogule komisjoni seisukohad oma pädevusse kuuluvates küsimustes; 11) korraldab komisjoni otsuste ja protokolli väljavõtete saatmise täitjatele ja asjaosalistele; 12) korraldab komisjoni asjaajamist ja vastutab selle eest. (14) Komisjoni esimehe äraolekul lähevad tema ülesanded üle aseesimehele või asendajale. (15) Komisjoni esimehe tagasiastumisel, volikogu poolt vabastamisel, umbusalduse avaldamisel, volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel või muul põhjusel lahkumisel valib volikogu uue komisjoni esimehe ja aseesimehe volikogu liikmete hulgast. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu või teeb ettepaneku jätta komisjon endises koosseisus. (16) Komisjoni dokumente hoitakse vallakantseleis, kus registreeritakse kogu komisjoni kirjavahetus. (17) Komisjoni protokollid ja otsused peavad olema igaühele kättesaadavad vallakantseleis seitse päeva pärast koosoleku toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides ja otsustes sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Selliste andmete olemasolu puhul lisab komisjoni esimees protokollile vastava märgukirja. (18) Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. § 49. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust seadustele ning volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist. (4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asutusi käesolevas põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. § 50. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. (4) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise. (6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse § 30 lõikes 5 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse §-s 27 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. (7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 30 lõikes 5 sätestatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseni. (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (9) Umbusalduse avaldamine on vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduse §-des 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. § 51. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud vallaeelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse paragrahvis 14 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse § 18 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. 6. PEATÜKK OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED § 52. Omavalitsusteenistus (1) Omavalitsusteenistust valla ametiasutustes reguleerib avaliku teenistuse seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja käesolev põhimäärus. (2) Volikogu esimees, vallavanem ja valla ametnikud peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. § 53. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 54. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Siseministeerium. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantselei tööd ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 5) teeb ettepanekuid volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks ning vajalike muudatuste sisseviimiseks; 6) taotleb ebaseaduslike aktide tühistamist; 7) informeerib volikogu ja valitsust uutest seadustest ning teeb ettepanekuid valla õigusaktide väljatöötamiseks; 8) esitab arvamuse õigusaktide eelnõude ja lepinguprojektide seaduslikkuse kohta; 9) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi; 10) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse §-ga 8; 11) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhtepeatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 12) hoiab riigi ja valla vapipitsatit; 13) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 14) osaleb volikogu istungitel ja korraldab istungite protokollimist; 15) teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud pädevuse piires; 16) täidab teisi seaduses, käesolevas põhimääruses, ametijuhendis või valla õigusaktidega pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 55. Külavanem (1) Küla koosolekul võidakse valida külavanem, kelle volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. Külavanema võib valida mitme küla peale ühise. (2) Külavanema statuut kinnitatakse volikogu poolt. 7. PEATÜKK SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 56. Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega (1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täimiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Valla volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 57. Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. (3) Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. § 58. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. 8. PEATÜKK VASTUTUS § 59. Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine ning koormise täitmata jätmine (1) Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni § 60. Koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumine (1) Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest – karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. (2) Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse – karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. § 61. Menetlus (1) Käesoleva põhimääruse §-des 59 ja 60 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva põhimääruse §-des 59 ja 60 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) vallavalitsus 2) politseiprefektuur (3) Käesoleva põhimääruse §-s 59 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon. § 62. Trahvide laekumine Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on vallavalitsus, kantakse käesoleva põhimääruse §-des 59 ja 60 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv valla eelarvesse. 9. PEATÜKK LÕPPSÄTTED § 63. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. § 64. Kehtetuks tunnistamine 1. Tunnistada kehtetuks 1.1. Abja valla põhimäärus, mis on kinnitatud Abja Vallavolikogu 17. jaanuari 2000. a määrusega nr 1 (muudetud 18. veebruari 2002. a määrusega nr 4); 1.2. Abja Vallavolikogu töökord, mis on kinnitatud Abja Vallavolikogu 14. detsembri 1998. a määrusega nr 4. § 65. Rakendussäte Senikehtinud Abja Valla põhimääruse alusel vastu võetud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva määruse jõustumist kuni kehtetuks tunnistamiseni või käesoleva määruse alusel uute õigusaktide jõustumiseni. § 66. Määruse jõustumine Käesolev põhimäärus jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Piret ERG