Sotsiaalminister — Sotsiaalministri 15. jaanuari 2001. a määruse nr 5 «Laste riiklikuks hoolekandeks määratud rahaliste vahendite kasutamine» muutmine — RTL, 77, 1038

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 683; 102, 677; 2001, 7, 16) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 8 ja «Seaduse «2001. a riigieelarve»» (RT I 2001, 4, 11) osa 141 ptk 33 alusel laste riiklikuks hoolekandeks määratud rahaliste vahendite kasutamiseks. § 1. Sotsiaalministri 15. jaanuari 2001. a määrust nr 5 «Laste riiklikuks hoolekandeks määratud rahaliste vahendite kasutamine» (RTL 2001, 10, 134) muudetakse järgmiselt: 1) täiendatakse paragrahviga 121 järgmises sõnastuses: « § 121. Puuetega laste rehabilitatsiooniteenuse kohta esitavad maavalitsused ja Tallinna Linnavalitsus Sotsiaalministeeriumile kvartaalselt koondaruande kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks (lisa 3).»; 2) täiendatakse lisaga 3 «Puuetega laste rehabilitatsiooniteenus» (juurde lisatud). § 2. Määrus jõustub 1. juulil 2001. a. Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV Sotsiaalministri 15. jaanuari 2001. a määruse nr 5 «Laste riiklikuks hoolekandeks määratud rahaliste vahendite kasutamine» lisa 3

1. Isikliku sotsiaalse rehabilitatsiooni plaanid Plaani koostanud asutuse nimi Plaanide arv Plaanide maksumus kokku Plaani keskmine maksumus A 1 2 3 1. 2. 3. ... Kokku 2. Rehabilitatsiooniteenuse osutamine Teenuse osutaja Rea nr Teenuse liik Teenuse maksumus kokku Teenust saanute arv A B 1 2 3 1. 01 1. 02 2. 03 … 2. 04 1. 05 2. 06 … 3. 07 1. Kokku 08 3. Rehabilitatsiooniteenused Teenus Rea nr Teenuse saajate arv Teenuse maht (täistundides) Tunni hind Teenuse maksu- mus kokku A B 1 2 3 4 Psühholoogiline nõustamine 01 Sotsiaalnõustamine 02 Tegevusteraapia 03 Psühhoteraapia 04 Kõneteraapia 05 Eripedagoogiline töö 06 Muusikateraapia 07 Kunstiteraapia 08 Füsioteraapia 09 Orienteerumisõpetus, valge kepi õpetus 10 Punkt- ja noodikirja õpetus 11 Viipekeele õpetus 12 Temaatilised loengud 13 Muu teenus (täpsustage) ……… 14 ……… 15 Kokku 16 Isikud kokku* 17 * Isik võetakse arvele ühekordselt, olenemata sellest, mitut eri rehabilitatsiooniteenust ta aruandeperioodi jooksul sai. 4. Teenust saanud isikud soo ja vanuse järgi* aasta jooksul KOKKU Sh 0–2 3–6 7–10 11–14 15–16 M N M N M N M N M N M N A 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Teenust saanud laosed * Vanus hetkel, mil laps sai rehabilitatsiooniteenust esimest korda (aruandeaastal). 5. Puudeliik Puudeliik Rea nr Puudega laste üldarv maakonnas* Rehabili- tatsiooni teenust saanud laste arv Keskmine tundide arv lapse kohta Lapsed, kelle rehabili- tatsiooni- plaan on täidetud (lõpetatud) A B 1 2 3 4 Psüühikahäire 01 Keele- ja kõnepuue 02 Kuulmispuue 03 Nägemispuue 04 Liikumispuue 05 Üldhaigestumus 06 Kokku 07 * Näidata iga laps ühekordselt (puudeliigi all, mille tõttu tema toimetulek on enim raskendatud). Juhend Tabel 2. Aruandes tuuakse ära rehabilitatsiooniplaani alusel teenust osutanud rehabilitatsiooniasutused või litsentseeritud füüsilised isikud. Tabel 3. Rehabilitatsiooniteenused 1. Psühholoogiline nõustamine – ühekordne psühholoogi konsultatsioon puudega lapsele või tema perele. 2. Sotsiaalnõustamine – inimeses endas, tema elukeskkonnas ja seadusandluses sisalduvate võimaluste leidmine/esiletoomine koostöös kliendiga tema toimetulekuvõime tõstmiseks. 3. Tegevusteraapia – lapse arengu toetamine, tegevusvõime alalhoidmine ja edendamine nii, et ta tuleks võimalikult hästi toime oma igapäevastes toimetustes ja tegemistes. 4. Psühhoteraapia – psühholoogiline teraapia lapsele ja perele. 5. Kõneteraapia – suulise ja kirjaliku kõne, kommunikatsiooni, kognitiivsete oskuste arendamine. 6. Eripedagoogiline töö – kognitiivsete oskuste, kommunikatsiooni, sotsiaalsete oskuste, eneseteenindamise, silma ja käe koostöö arendamine vastava ettevalmistuse saanud spetsialisti poolt. 7. Muusikateraapia – muusikaliste vahendite abil sotsiaalsete oskuste, tähelepanu ja aistingute arendamine, tunnete õppimine ja väljendamine, keha valitsemine ja tunnetamine, rütmitunnetuse arendamine muusikaterapeudi poolt. 8. Kunstiteraapia – kognitiivsete oskuste, motoorika, kehatunnetuse, peenmotoorika, silma ja käe koostöö, keskendumisvõime arendamine, tunnete õppimine ja väljendamine kunstiterapeudi juhendamisel. 9. Füsioteraapia kaudu püütakse takistada tegevusvõime ja/või selle komponentide väljalangemist, arendada, kujundada liigutuslikku tegevusvõimet ning taastada seda olenemata indiviidi elukvaliteedilistest piirangutest. 10. Orienteerumisõpetus, valge kepi õpetus liikumiseks vaegnägijatele ja pimedatele. 11. Punkt- ja noodikirja õpetus vaegnägijatele ja pimedatele vastavate spetsialistide poolt. 12. Viipekeele kui väljakujunenud spetsiaalse märksüsteemi õpetamine kuulmispuudega lastele ja nende peredele. Tabel 5. Puudeliigid Iga laps märgitakse tabelisse ühe puudeliigi järgi ehk tema toimetulekut enim raskendava puudeliigi järgi. 1. Psüühikahäire – sh vaimne alaareng, mälu- ja mõtlemispuuded, teadvuspuue, taju- ja tähelepanupuue, tunde- ja tahtefunktsioonide puue, emotsioonipuue, käitumismallipuue. 2. Keele- ja kõnepuue – sh suhtlemispuue, lingvististiliste funktsioonide puue, kõnepuue, kõnevormipuue. 3. Kuulmispuue – sh kuulmistundlikkuspuue, kõrvapuue. 4. Nägemispuue – sh nägemisväljapuue. 5. Liikumispuue – näo, pea, kaela, kehatüve ja jäsemete mehaaniline ja motoorikapuue (sh jäseme puudumine). 6. Üldhaigestumus – sh siseelundite puuded (nt südame- ja hingamisfunktsiooni puue, seedetrakti funktsioonipuue) ja somaatilised haigused.