Rahandusminister — Ministeeriumi valitsemisala 2006. aasta eelarve projekti koostamise tingimused ja projekti vormid, investeeringute kava koostamise kord ja selle vormid, tegevuskava vormid ning eelarve projekti esitamise tähtaeg — RTL, 26, 365

Määrus kehtestatakse «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148; 88, 588; 2004, 22, 148) § 10 lõike 7 alusel. § 1. Üldsätted (1) Kooskõlas «Riigieelarve seaduse» § 1 lõikega 2 rakendatakse käesolevat määrust ka Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri, Riigikohtu ja Riigikantselei eelarve projektide koostamisel. (2) Ministeeriumi ja tema valitsemisala eelarve projekti koostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2004. a korraldusest nr 392-k «Riigi eelarvestrateegia 2005–2008». (3) Ministeeriumide ja nende valitsemisalade 2006. aasta eelarve projektid koostatakse ministeeriumide ja nende valitsemisalade eelarvestrateegia 2006–2009 projektide (edaspidi eelarve projekt) osadena. (4) Riigieelarve projekti koostamisel lähtutakse seadusest tulenevatest tuludest ja kuludest ning valitsussektori eelarve tasakaalu printsiibist. Riigieelarve projektis kavandatav kulude tase hoitakse suhtena sisemajanduse koguprodukti 2004. aasta tegelike kulude tasemel. § 2. Eelarve projekti koostamise lähtealused (1) Eelarve projekti koostamisel korrigeeritakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2004. a korralduses nr 392-k «Riigi eelarvestrateegia 2005–2008» 2006. aastaks toodud piirsummasid lähtudes järgmistest põhimõtetest: 1) seadusest tulenevad kulud korrigeeritakse vastavalt 14. veebruaril 2005. a täpsustatud tuluprognoosidele; 2) eelarvetuludega seotud kulud korrigeeritakse vastavalt 14. veebruaril 2005. a tuluprognoosi muutusele; 3) riigieelarvelisi tegevuskulusid, v.a seadusest tulenevad kulud, vähendatakse 4% võrreldes 2005. aasta eelarvega; 4) ministeeriumi ja tema valitsemisala eraldisi vähendatakse lõppevate või vähenevate tegevuste võrra võrreldes 2005. aasta eelarvega; 5) ministeeriumi ja tema valitsemisala investeeringute summat vähendatakse 2005. aastal lõppevate investeeringute võrra ning uusi riigiasutuste investeeringuid bürooruumidele arvesse ei võeta, minnes üle rendipõhisele varahaldamisele (välja arvatud välisesindused). Üleminekuga kaasnevaid täiendavaid tegevuskulusid käsitletakse igal juhtumil eraldi. (2) Lähtudes § 1 lõikes 4 ja § 2 lõikes 1 toodud põhimõtetest ning 14. veebruari 2005. a majandusprognoosist esitab rahandusminister hiljemalt 18. veebruariks 2005 korrigeeritud eelarve projektide aluseks olevad piirsummad. (3) 2006. aastaks toodud piirsummad liigendatakse täiendavalt tegevuskuludeks, tuludest sõltuvateks kuludeks ning seadusest tulenevateks kuludeks. § 3. Eelarve projekti vormid Kehtestada eelarve projekti vormidena: 1) «Tegevusvaldkondade finantsplaan 2006–2009» (lisa 1) tegevuskava osana; 2) «Välisvahenditega seotud kulude vorm 2004–2009» (lisa 2); 3) «Investeeringute kava 2006–2009» (lisa 3). § 4. Eelarve projekt (1) Eelarve projekt koostatakse tegevusvaldkondade lõikes riigiasutuste järgi. Iga tegevusvaldkonna kohta esitatakse tegevusvaldkonna kirjeldus seletuskirja ja tegevuskava osana ning tegevusvaldkonna finantsplaan. «Välisvahenditega seotud kulude vorm 2004–2009» ja vorm «Investeeringute kava 2006–2009» täidetakse finantsplaani lisana. (2) Tegevusvaldkond on ministeeriumi või valitsemisala riigiasutuse põhifunktsioonide või asutusest väljapoole suunatud teenuste grupp või muul viisil defineeritud valdkond, mille lõikes seatakse strateegilised eesmärgid, kusjuures tegevusvaldkondade määratlus peab tagama nende stabiilsuse ja välistama uute tegevusvaldkondade sagedase lisamise või olemasolevate ümbergrupeerimise. Tegevusvaldkonna strateegilised alused on valdkondlikku arengut eesmärgistavad olemasolevad strateegilised dokumendid, sh üleriigilist tähtsust omavad strateegilised dokumendid ja erinevad valdkondlikud arengukavad, millest vastava tegevusvaldkonna raames lähtutakse. (3) Üheaastane tegevuskava aastaks 2006 on tegevusvaldkondade finantsplaani ja seletuskirja osa. § 5. Tegevusvaldkondade finantsplaan (1) Tegevusvaldkondade finantsplaan on osa ministeeriumi valitsemisala eelarve projektist ning selles kajastuv peab olema kooskõlas eelarve projekti ülejäänud osadega. Tegevusvaldkondade finantsplaanis kajastuvad kulud ei tohi ületada eelarve piirsummat. (2) Tegevusvaldkondade finantsplaan koostatakse iga eelarve projekti tegevusvaldkonna osas meetme põhiselt 2004.–2009. aasta kohta ning selles kajastatakse tulud, kulud ning finantseerimistehingud kroonides järgmises detailsuses: 1) 2006. aasta esitatakse vähemalt artikkel 15, 500, 505, 506, 55, 60, 65, 10.1, 10.2, 20.5, 20.6 detailsuses ning eraldised eelarve klassifikaatori detailsusega; 2) aastateks 2004–2005 ja 2007–2009 esitatakse meetmete maksumus meetme koondsummana. (3) Tulud kajastatakse meetmete eelarve osana vastavas tegevusvaldkonnas, kusjuures meetmete tulude prognooside summa peab võrduma ministeeriumi valitsemisala või põhiseadusliku institutsiooni eeldatava tulude mahuga. (4) Meetme eelarves esitatavad kulud on meetmega otseselt seotud tegevuste kulud ning kaudselt seotud kulud (tugiteenused). Meetmete kulueelarvestamine toimub vastavalt eelarve projekti koostamise tingimustele (lisa 4). (5) Majandustegevusest laekuvate tulude, Euroopa Liidult, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetuste ja muude toetuste arvelt kavandatud kulude planeeritav maht peab olema kooskõlas vastava tulu prognoosiga. (6) Allika «laekumised riigiasutustelt» arvelt tehtavad kulud näitab laekumise saaja, mitte andja; selgitustes tuuakse välja tehingu sisu kirjeldus, sh milliselt riigiasutuselt laekumine on kavandatud. (7) Finantseerimistehingud kajastatakse meetmete eelarve osana vastavas tegevusvaldkonnas. Selgituses tuuakse välja, milliste konkreetsete varade ja kohustuste osas muutused toimuvad ning milliste tegevuskavas kajastuvate eesmärkide saavutamiseks ja milliste meetmetega seonduvalt finantseerimistehingut kavandatakse. § 6. Välisvahenditega seotud kulude vorm (1) Välisvahenditega seotud kulude vorm on finantsplaani lisana täiendav planeerimisvorm Euroopa Liidult, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetuste arvelt kavandatavate kulude osas. (2) Vormis kajastatakse toetuste arvelt planeeritavate kulude ja kaasfinantseerimise võetud kohustuste ja kassapõhiste väljamaksete prognoos välisvahendite allikate lõikes, milles ühtlasi näidatakse seos välisvahenditega seotud projekti eelarve projekti meetme(te)ga, tuues välja vastava meetme nimetus. Juhul kui projekt panustab mitme meetme saavutamisesse, siis lisatakse vastav selgitus projekti eelarve jagunemise kohta. (3) Vormis esitatakse allika nimetused ning bilateraalse abi korral vastava riigi nimetus. Samuti tuuakse välja projekti eesmärk, ministeeriumi hinnang projekti valmiduse faasile, projekti kavandatav kestus ning informatsioon projekti finantseerimise kohta aastatel 2004–2009 (iga aasta kohta tuuakse välja nii võetud kohustuste kui ka kassaliste väljamaksete prognoos). (4) Vormi täitmisel tuleb projektide puhul eristada kavandamisfaasi (enne vastava memorandumi allkirjastamist), ettevalmistusfaasi (memorandum allkirjastatud, kuid projekti pole veel ellu viima hakatud) ning rakendusfaasi (toimub projekti elluviimine, mis toob kaasa ka väljamaksete tegemise eelarvest). (5) Kaasfinantseerimise osas tuuakse välja nii riigieelarveline kaasfinantseerimine kui ka informatsioon riigieelarve välise kaasfinantseerimise kohta allikate lõikes, mille osas esitatakse selgitused konkreetse kaasfinantseerija kohta. § 7. Investeeringute kava (1) Investeeringute kava vormis esitatakse andmed ministeeriumi ja tema valitsemisala kõigi investeeringute, st nii kavandatavate kui jätkuvate investeeringute maksumuse ja nende finantseerimisallikate kohta eelarveaastate ja investeerimisprojektide lõikes. Investeeringutoetused valla- ja linnaeelarvetele kajastatakse selle ministeeriumi investeeringute kavas, kelle tegevusvaldkonda antud investeerimisobjekt kuulub. (2) Investeeringute kava koostatakse projektide lõikes finantseerimisallika põhiselt tegevusvaldkonda ja meedet kasutades. Kui projektiga on seotud mitu tegevusvaldkonda või meedet, siis esitatakse projekt suurima valdkonna lõikes ja kommentaaris tuuakse proportsionaalselt teiste valdkondade ja meetmete osakaal projekti kogumaksumuses. Kui lineaarset seost erinevate valdkondade ja meetmete ning nende osakaalude vahel pole võimalik esitada, siis esitatakse projekt vastavalt tema reaalsele jagunemisele valdkondade ja meetmete vahel. (3) Täiendavalt esitatakse investeeringute kava kogumaht renoveerimiste ja soetuste lõikes. (4) Investeeringute kava koosseisus esitatakse ülevaade kavandatavatest tehingutest kinnisvaraga tuues välja tehingu sõlmimisega seotud olulised tingimused (sh rendimaksete graafik, hoonete/rajatiste hinnanguline turuhind jms). § 8. Seletuskiri kui tegevusvaldkondade kirjeldus (1) Seletuskirjas esitatakse tegevusvaldkonna nimetus, strateegilistest dokumentidest tulenevad tegevuse alused, tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs, strateegilised eesmärgid, meetmed eesmärkide saavutamiseks, sh meetme vahetud tulemused ja olulisemad tegevused, uued algatused. (2) Seletuskirjas esitatakse eraldi üheaastase ehk 2006. aasta tegevuskava kirjeldus, milles on selgitused kavandatavate üheaastaste eesmärkide saavutamise, avalike teenuste kvaliteedi parandamise ja organisatsiooni arendamiseks kavandatavate meetmete kohta, informatsioon aastaste eesmärkide seostest strateegiliste eesmärkidega. (3) Tegevusvaldkondade üleselt kirjeldatakse ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste arendustegevused, mis hõlmavad avalike teenuste ja nende osutamise kvaliteedi parandamiseks ning organisatsiooni arendamiseks ja toimimise tõhustamiseks kavandatavate tegevuste kirjeldust. Arendustegevuste eesmärgiks on stimuleerida riigiasutusi, sh ministeeriume, rakendama süstemaatilisi tegevusi avalike teenuste kvaliteedi parendamiseks ning asutuse toimimise tõhustamiseks. (4) Tegevusvaldkondade üleselt arendustegevuste maksumus kajastub tegevusvaldkondade finantsplaanides, kusjuures organisatsiooni arendustegevus ei ole määratletav eraldiseisva meetmena. Tegevuste juures tuuakse numbriliselt välja nii selle rakendamiseks tehtud kulud kui ka saavutatud/saavutatav kokkuhoid. (5) Tegevusvaldkondade üleselt tuuakse välja tegevused, mida on rakendatud või kavandatakse rakendada kulude kokkuhoiuks ja tulemuste parandamiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse lähteülesandele koostatud kokkuhoiuprogrammile. (6) Seletuskirjas esitatakse 2006. aastaks planeeritud õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja sellega kaasnevate erisoodustusmaksudeks vajalike vahendite hulk. (7) Seletuskirjas esitatakse aastate lõikes arvestused ametnike, kohtunike jt suhtes õigusaktide alusel tagatud eripensionite ehk määratavate pensionite saavate ja lisanduvate isikute arvude, keskmiste pensionite kasvu ja keskmise pensioni suuruse kohta. (8) Seletuskirjas esitatakse ministeeriumi üleselt tegevusvaldkondade põhiselt igas valdkonnas hõivatud personali hulk. § 9. Tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs (1) Tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs hõlmab valdkonna probleemide, saavutuste ning olemasolevate ohtude ja võimaluste analüüsi, olles aluseks strateegiliste eesmärkide seadmisele ja ressursi vajaduse hindamisele. (2) Hetkeolukorra analüüsi koostamisel on oluline hinnata Vabariigi Valitsuse 31. mai 2004. a korralduses nr 392-k «Riigi eelarvestrateegia 2005–2008» kajastatud peamisi probleeme aasta jooksul toimunud muudatuste ja seatud eesmärkide saavutamise määra valguses. Seonduvalt eelnevaga on hetkeolukorra analüüs tihedalt seotud ka eelneva aasta tegevuskava täitmise aruannetega. Eelnimetatud seoste olemasolu peab hetkeolukorra analüüsi kirjeldusest olema tuvastatav. (3) Hetkeolukorra analüüsi koostamisel võetakse võimalusel arvesse kõiki vastavas tegevusvaldkonnas tehtud teaduslikke uuringuid, mis on valminud perioodil 2000–2004, viitega uuringu koostajale ja valmimisajale. Eesti hetkeolukorra analüüsi teostamisel erinevates tegevusvaldkondades võrreldakse võimalusel valdkonda kirjeldavaid statistilisi andmeid Euroopa Liidu keskmiste vastava valdkonna indikaatoritega ja 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud uute liikmesriikide vastava valdkonna statistiliste andmetega. (4) Tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs hõlmab ka hinnangut ministeeriumi ja tema valitsemisala riigiasutuste enda valmisolekule või suutlikkusele seatavate eesmärkide elluviimiseks ja meetmete rakendamiseks. (5) Kui on organisatsiooni riskide analüüs koostatud, siis tuleb kajastada iga konkreetse tegevusvaldkonna all vastava riskianalüüsi tulemusi. § 10. Eesmärgid tegevusvaldkonna kirjelduse osana (1) Strateegiline eesmärk ja aastaeesmärk peavad olema varustatud eesmärgi täitmise kvantitatiivset, ajalist mõõdet ja/või kvaliteeti iseloomustavate indikaatori(te)ga, mille abil on võimalik eesmärgi täitmist mõõta või hinnata ja mis on mõjupõhised. Indikaatori väärtus määratakse hetkeolukorra analüüsi teostamise aja seisuga. (2) Strateegiline eesmärk on ministeeriumi pädevuses oleva tegevusvaldkonna raames hetkeolukorra analüüsi alusel keskpikaks perspektiiviks (3–4 aastat) püstitatud konkreetne mõõdetav eesmärk. Strateegilisi eesmärke võib ühe tegevusvaldkonna raames olla mitu. (3) Strateegilise eesmärgi alusel seatakse aastaeesmärgid 2006. aastaks. § 11. Meetmed ja uued algatused tegevusvaldkonna kirjelduse osana (1) Meetmed on tegevusvaldkonna raames strateegiliste eesmärkide saavutamise abinõud ja tegevuste kogumid strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, sh programmid, suuremad projektid, strateegilised investeeringud. Tegevusvaldkonna kirjelduses esitatakse meetmete loetelu (soovitatavalt olulisuse järjekorras eesmärgi suhtes), tuues esile meetmete seosed seatud eesmärkidega. (2) Iga meetme kohta esitatakse meetme olulisemad tegevused meetme raames ning vahetud tulemused, millena käsitletakse lühiajalisel perioodil saavutatavaid tulemusi, mis on kirjeldatavad väljundina või programmi ja projekti vahetulemustena. (3) Meetmete all kirjeldatakse ning nende maksumustes kajastatakse ka rutiinseid tegevusi, kusjuures täiendav informatsioon meetmete maksumuste kohta esitatakse tegevusvaldkonna finantsplaanis. (4) Uute algatustena käsitletakse meetmeid või selle raames algatatavaid tegevusi, kui need on uued ja nõuavad oluliselt täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid (sh valitsemisala sisese ümberpaigutamise teel). Uued algatused tuuakse välja eraldi prioriteetsuse järjekorras koos kavandatavate uute investeeringutega. (5) Eraldiste taotlemisel eelarve projektis äriühingule ning sihtasutusele ja mittetulundusühingule, milles riik ei ole vastavalt kas aktsionär või osanik, asutaja või liige, on ministeeriumid kohustatud esitama selgitused, millest nähtub milliste avalike huvide esindamist taotletakse, milline on taotletav tulemus ning kuivõrd on see majanduslikult põhjendatud. Avalik-õiguslikele või eraõiguslikele juriidilistele isikutele eraldise taotlemise aluseks on ministeeriumi ja vastava isiku vahel sõlmitava lepingu projekt. § 12. 2006. aasta eelarve projektide esitamine (1) Eelarve projekt esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt 21. märtsiks 2005. a allkirjastatuna paberkandjal ning elektrooniliselt, kasutades Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil http://www.fin.ee/?id=12081 esitatud valitsemisala põhiseid faile. (2) Juhul kui esitatud eelarve projekt ei vasta käesoleva määrusega sätestatud nõuetele, on rahandusministril õigus nõuda esitatud projekti kooskõlla viimist käesoleva määruse nõuetega uueks määratud tähtajaks. (3) Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil http://www.fin.ee/?id=12081 on käesoleva määruse lisad esitatud järgmiste numbrite all: 1) määruse lisa 1 on «Tegevusvaldkondade finantsplaan 2006–2009» 2) määruse lisa 2 on «Välisvahenditega seotud kulude vorm 2004–2009» 3) määruse lisa 3 on «Investeeringute kava 2006–2009» 4) määruse lisa 4 on «Eelarve projekti koostamise tingimused» Minister Taavi VESKIMÄGI Asekantsler kantsleri ülesannetes Tauno TATS Lisa 1

Lisa 2

Lisa 3

Lisa 4 Eelarve projekti koostamise tingimused Riigi eelarvestrateegia projekt koostatakse igal aastal täiendamise põhimõttel, mis tähendab, et uuendamistega on alati tagatud keskpikk nelja-aastane perspektiiv, hõlmates konkreetselt eelolevat eelarveaastat ning hinnanguliselt kolme järgnevat aastat. Oluline on, et igal aastal ei koostataks uut strateegiat, vaid täiendatakse ja ajakohastatakse olemasolevat vastavalt toimunud muutustele keskkonnas või antud hinnangule meetmete tulemuslikkuse kohta. Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekt peab adekvaatselt ja aktuaalselt kajastama nii organisatsioonis kui selle keskkonnas toimuvaid ning tegevusvaldkonna eesmärkide täitmist või meetmete elluviimist mõjutavaid protsesse. Oluline on, et ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti koostamise protsessi kaasatakse kõik huvitatud ja asjassepuutuvad huvipooled, mis on vajalik tagamaks avatud diskussiooni ja ühetaolist arusaama kavandatavast, andmaks valitsemisala riigiasutusele võimalus anda sisend ministeeriumi tegevusvaldkonna olukorra analüüsimisse ja osalemaks aktiivselt realistlike ning mõõdetavate eesmärkide püstitamises. Eelarve 2006 projekti ja riigi eelarvestrateegia 2006–2009 koostamisel tuleb lähtuda tasakaalustatud ja konservatiivse planeerimise printsiipidest. Planeerimisel tuleb arvestada iga-aastaste üleminevate kulude märkimisväärse suurusega, mis viitab võimalikele vahendite reservidele ja võimalustele planeerimist veel enam täpsustada ning läbi selle säästlikumalt majandada. Eelarve projekti koostamisel tuleb arvestada valitsuskabineti 9. detsembri 2004 nõupidamise otsust «Võtta eesmärgiks ümardada riigile makstavate maksete ja riigi poolt makstavate toetuste ja hüvitiste ümberarvestamisel Eesti kroonidest eurodesse maksumaksjale soodsas suunas. Ministeeriumidel vaadata üle määrad oma valdkonnas ning arvestada võimalikest ümardamistest tulenevate mõjudega Riigieelarve strateegia 2005–2009 koostamisel.» Ministeeriumi eelarvestrateegia projekt esitatakse tegevusvaldkondade lõikes. Iga tegevusvaldkonna kohta esitatakse tegevusvaldkonna kirjeldus ning tegevusvaldkonna finantsplaan. Tegevusvaldkondade üleselt kirjeldatakse eelarvestrateegia projektides ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste arendustegevused, mis hõlmavad avalike teenuste ja nende osutamise kvaliteedi parandamiseks ning organisatsiooni arendamiseks ja toimimise tõhustamiseks kavandatavate tegevuste kirjeldust, mille eesmärgiks on stimuleerida riigiasutusi, sh ministeeriume, rakendama süstemaatilisi arendustegevusi avalike teenuste kvaliteedi parendamiseks, maksumuse vähendamiseks ning asutuse toimimise tõhustamiseks. Avalike teenuste ja nende osutamise kvaliteeti parendavateks tegevusteks võivad olla näiteks klienditeeninduse või asutuse teenindusvõrguga seotud arengud, kvaliteedijuhtimise ja teenusstandardite juurutamisega seotud tegevused, toimimise tõhustamise all võib esitada näiteks kavandatavate IT-lahenduste või rendi- ja investeerimispoliitika lühikirjeldused, inimeste juhtimise kvaliteedi parendamiseks rakendatavad projektid, protsesside optimeerimiseks kavandatavad lahendused vms. Arendustegevuste maksumus kajastub tegevusvaldkondade finantsplaanides, kusjuures organisatsiooni arendustegevus ei ole määratletav eraldiseisva meetmena. Ühtlasi kirjeldatakse tegevusi, mida on rakendatud või kavandatakse rakendada kulude kokkuhoiuks ja tulemuste parandamiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse lähteülesandele koostatud kokkuhoiuprogrammile. Tegevuste juures tuuakse numbriliselt välja nii selle rakendamiseks tehtud kulud kui ka saavutatud/saavutatav kokkuhoid. I. TEGEVUSVALDKONNA KIRJELDUS: Tegevusvaldkonna kirjelduses esitatakse 1. Tegevusvaldkonna nimetus; 2. Strateegilistest dokumentidest tulenevad tegevuse alused; 3. Tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs; 4. Strateegilised eesmärgid; 5. Meetmed eesmärkide saavutamiseks; – Meetme vahetud tulemused; – Olulisemad tegevused. 6. Uued algatused. 1. Tegevusvaldkonna nimetus Tegevusvaldkonnad on ministeeriumi või valitsemisala riigiasutuse põhifunktsioonide või asutusest väljapoole suunatud teenuste grupp või muul viisil defineeritud valdkond, mille lõikes seatakse strateegilised eesmärgid. Riigiasutuse tegevusvaldkonnad kokkuvõetult hõlmavad kogu asutuse tegevust ja nende vahel ei tohi olla dubleerimist, s.t seda, et üht funktsiooni või teenust grupeeritakse mitme tegevusvaldkonna alla. Tegevusvaldkondade arv peaks tagama nende stabiilsuse ja välistama uute tegevusvaldkondade sagedast lisamist või olemasolevate ümbergrupeerimist. 2. Strateegilistest dokumentidest tulenevad tegevuse alused Tegevusvaldkonna strateegilised alused on valdkondlikku arengut eesmärgistavad olemasolevad strateegilised dokumendid – nii üleriigilist tähtsust omavad strateegilised dokumendid kui ka erinevad valdkondlikud arengukavad, millest vastava tegevusvaldkonna raames lähtutakse. Ühtlasi täpsustatakse eelnimetatud dokumentide seoseid vastava tegevusvaldkonnaga vajadusel lühidalt kirjeldades ülesannete jaotust erinevate ministeeriumite vahel. 3. Hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkonnas Tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs hõlmab valdkonna probleemide, saavutuste ning olemasolevate ohtude ja võimaluste analüüsi olles aluseks strateegiliste eesmärkide seadmisele ja ressursivajaduse hindamisele. Hetkeolukorra analüüsi koostamisel võetakse võimalusel arvesse kõiki vastavas tegevusvaldkonnas tehtud teaduslikke uuringuid, mis on valminud perioodil 2000–2004. Juhul kui hetkeolukorra analüüsi koostamiseks on võimalik kasutada uuringuid, palume viidata, kes vastava uuringu koostas ning millal uuring valmis. Hetkeolukorra analüüsi koostamisel on oluline hinnata Riigi eelarvestrateegias 2005–2008 kajastatud peamisi probleeme aasta jooksul toimunud muudatuste ja seatud eesmärkide saavutamise määra valguses. Seonduvalt eelnevaga on hetkeolukorra analüüs tihedalt seotud ka eelneva aasta tegevuskava täitmise aruannetega. Eelnimetatud seoste olemasolu peab hetkeolukorra analüüsi kirjeldusest olema tuvastatav. Tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs hõlmab ka ministeeriumi ja tema valitsemisala riigiasutuste enda valmisolekut või suutlikkust seatavate eesmärkide elluviimiseks ja meetmete rakendamiseks. Juhul kui organisatsiooni riskide analüüs on koostatud, siis tuleks kajastada iga konkreetse tegevusvaldkonna all vastava riskianalüüsi tulemusi. 4. Strateegilised eesmärgid Strateegiline eesmärk on tegevusvaldkonna raames hetkeolukorra analüüsi alusel seatud keskpikaks perspektiiviks (3–4 aastat) püstitatud konkreetne mõõdetav eesmärk. Strateegilisi eesmärke võib ühe tegevusvaldkonna raames olla mitu. Strateegilise eesmärgi indikaatorid on mõju põhised. Strateegiline eesmärk peab olema varustatud indikaatori(te)ga, mille abil on võimalik eesmärgi täitmist mõõta või hinnata. Indikaatorid on eesmärgi täitmise kvantitatiivset, ajalist mõõdet ja/või kvaliteeti iseloomustavad näitajad. Ära märgitakse indikaatori väärtus hetkeolukorra analüüsi teostamisel. Samuti on eesmärkide määratlemisel oluline tähelepanu pöörata sellele, et kirjeldatud strateegiliste eesmärkide täitmine peaks olema vastava ministeeriumi valitsemisala pädevuses. 5. Meetmed eesmärkide saavutamiseks Tegevusvaldkonna kirjelduses esitatakse meetmete loetelu esile tuues meetmete seoseid seatud eesmärkidega. Meetmed on tegevusvaldkonna raames strateegiliste eesmärkide saavutamise abinõud – tegevuste kogumid strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, sh programmid, suuremad projektid, strateegilised investeeringud. Meetmete puhul on soovitatav neid prioritiseerida, s.t eesmärgi suhtes olulisemad meetmed esitatakse eespool. Iga meetme kohta esitatakse meetme vahetud tulemused ning olulisemad tegevused meetme raames. Vahetud tulemused on lühiajalisel perioodil saavutatavad tulemused, mis on kirjeldatavad väljundina või programmi ja projekti vahetulemustena. Meetmetele all kirjeldatakse ning nende maksumustes kajastatakse ka rutiinseid tegevusi. Täiendav informatsioon meetmete maksumuste kohta esitatakse tegevusvaldkonna finantsplaanis. 6. Uued algatused Kui meede või selle raames algatatavad tegevused on uued ja nõuavad oluliselt täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid (k.a valitsemisala sisese ümberpaigutamise teel), siis käsitletakse neid uute algatustena. Uued algatused tuleb eraldi välja tuua prioriteetsuse järjekorras. Eraldi tuuakse prioriteetsuse järjekorras välja ka kavandatavad uued investeeringud. Uute algatuste planeerimisel tuleb ressurssidena eelkõige kaaluda lõppevate tegevuste või sisemiste ümberpaigutamiste arvelt rakendatavaid ressursse. 7. Eraldiste taotlemine Eraldiste taotlemisel äriühingule ning sihtasutusele ja mittetulundusühingule, milles riik ei ole vastavalt kas aktsionär või osanik, asutaja või liige, on ministeeriumid kohustatud esitama selgitused, millest nähtub milliste avalike huvide esindamist taotletakse, milline on taotletav tulemus ning kuivõrd on see majanduslikult põhjendatud. Avalik-õiguslikele või eraõiguslikele juriidilistele isikutele eraldise taotlemise aluseks on ministeeriumi ja vastava isiku vahel sõlmitava lepingu projekt. MEETMETE MÄÄRATLEMINE JA EELARVESTAMINE Meetmed väljendavad erinevate tegevuste kogumeid strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Meede on konkreetse(te) eesmärgi(kide) või/ja põhiülesande(te) täitmiseks suunatud tegevuste loogiline kogum ning see peab olema määratletud ja sõnastatud (ühtlasi meetme sisu kõige selgemal viisil esile tuues) tegevuspõhiselt – majanduslik sisu ei ole meetmete defineerimise aluseks. Meede kajastab nii meetmega otseselt seotud tegevuste elluviimist, kui ka otseste tegevustega seotud kaudseid tegevusi ehk nn tugiteenuseid. Meetme eelarve hõlmab meetmega otseselt seotud tegevuste kulusid ning nendega kaudselt seotud kulusid (tugiteenused). Valitsemisalas on soovituslik rakendada ühte metoodikat. Meetme eelarve koosneb üldjoontes: • meetme tegevustega otseselt seotud kulud, mis võivad majandusliku järgi olla nii eraldised, investeeringud, tegevuskulud kui ka muud kulud; • meetme tegevustega kaudselt seotud kulud ehk teenused, administratsiooni kulud, investeeringud ja muud kulud, mis ei ole otseselt seotud konkreetse meetme tegevustega, kuid aitavad kaasa tegevuste teostamisele. Meetmega otseselt seotud kulud on järgmised (loetelu ei ole täielik): 1.1. Põhiseadusliku institutsiooni, Riigikantselei, ministeeriumi ja tema allasutuste nende töötajate palgakulud, kes tegelevad otseselt antud meetmega seotud eesmärkide täitmisega. 1.2. Punktis 1.1 nimetatud töötajate tegevusega kaasnevad otsesed tegevuskulud (majandamiskulud – telefon, kirjatarbed, lähetused, transport jne) vastavalt olemasolevale arvestussüsteemile. 1.3. Otseselt antud meetme eesmärkide täitmisele kaasa aitavate eraldiste/toetuste summa. 1.4. Põhiseadusliku institutsiooni, Riigikantselei, ministeeriumi ja tema allasutuste antud meetmega otseselt seotud investeeringud (nt IT programmid, hoonete soetused, renoveerimised jne). Põhitegevusega kaudselt seotud kulud on järgmised: 2.1. Üldosakondade (nt personali-, haldus-, IT-osakonna jne) kulud. 2.2. Töökohaga seotud kulud (ruumide rent, kommunaalmaksed jne). 2.3. Investeeringud (kui investeering mõjutab mitmeid meetmeid, nt haldushoone ehitus vms). Meetmega otseselt seotud kulud kajastatakse vastava meetme eelarves; meetmega kaudselt seotud kulud kajastatakse vastavalt allpool kirjeldatud juhistele kõigi meetmete eelarvetes, mille elluviimiseks kulu tegemine vajalik on. Meetmega kaudselt seotud kulude eelarvestamine toimub meetmete eelarvestamise metoodika alusel, mis vastab järgmistele nõuetele: 1. metoodika peab olema loogilises seoses meetmete määratluse alustega; 2. metoodika rakendamise tulemusena toodetav info peab olema võimalikult täpne; 3. valitud kulude identifitseerimise ja jaotamise metoodikat peab jätkusuutlikkuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendama valitsemisala üleselt ja jätkuvalt – metoodika või selle edasiarendus peab olema aluseks aasta-eelarve koostamisel; põhimõttelised muudatused metoodika valikul on erandid ja need tuleb põhjendada; 4. kaudsete kulude jagamisel peab metoodika kindlasti arvesse võtma punktis 1.1 nimetatud töötajate arvu proportsionaalset jagunemist meetmete vahel, kui alust meetmetega kaudselt seotud töötajate arvu ja sellega seotud kulude jaotamiseks meetmete vahel; 5. ajalises horisondis informatsioon peab olema võrreldav; 6. metoodika peab olema auditeeritav – dokumendid valitud meetmete kulude eelarvestamise metoodika (sh kulude identifitseerimise ja jaotamise põhimõtted) kohta peavad olema säilitatud. Järgnevalt on näidete toel välja toodud põhjalikkuse/detailsuse miinimumnõuete metoodikad. I variant Taust: Metoodika baseerub RES 2005–2008 ja 2005. aasta riigieelarve koostamisel Põllumajandusministeeriumi poolt kasutatud lähenemisel. Metoodika: 1) Leitakse põhiosakondade (nii asutuste kui ka ministeeriumi) töötajate arvu proportsionaalne jagunemine meetmete vahel. 2) Leitud proportsiooni alusel jaotatakse ka tugi- ja/või üldosakondade (osakonnad, mida ei osata klassifitseerida meetmete vahel) töötajate1 arv meetmete vahel. 3) Saadud proportsiooni alusel jaotatakse valitsemisala kõigi osakondade/asutuste tegevuskulud (võivad olla ka investeeringud, mida ei ole võimalik suunata konkreetse meetme alla), millest on vajadusel maha arvatud teatud meetmespetsiifilised kulud, meetmete vahel. 4) Liidetakse juurde (eelnevalt eristatud) meetmespetsiifilised kulud, sh eraldised, investeeringud ja meetmespetsiifilised tegevuskulud. Eeldused: Meetmed peaksid olema määratletud sellise detailsusega, et oleks võimalik (osataks) põhitegevusega tegelevad osakonnad jaotada meetmete vahel. Liiga detailne meetmete määratlemine võib kaasa tuua ohu, et ei suudeta eristada inimeste arvu, kes konkreetse meetmega tegelevad. Samas peaksid meetmed olema piisavalt detailsed, et ministeeriumi valitsemisala kõik funktsioonid oleksid kaetud. Plussid: • Metoodikat on praktikas kasutatud (Põllumajandusministeerium); • Aitab välistada meetmete määratlemisel ebaselgete ja tegelikku informatsiooni mittekandvate formuleeringute kasutamist (näiteks nagu «... administreerimine» või «asutuse X püsikulud»). • Ühtne metoodika peaks soodustama samasuguse/sarnasema detailsuse astmega meetmete määratlemist. • Koostajal on võimalik kergelt eristada ühekordseid meetmespetsiifilisi kulusid. Miinused: • Ei arvesta üldkulude jaotamise proportsiooni juures muid meetmespetsiifilisi kulusid, vaid üksnes põhiosakondade töötajate arvulist proportsiooni. II variant Taust: Baseerub esimesel metoodikal, kuid arvestab jaotamisel lisaks põhiosakondade töötajate arvu proportsioonile ka ülejäänud meetmespetsiifilisi kulusid (meetodi I puhul neljanda punkti juures lisatavad kulud). Metoodika: 1) Leitakse põhiosakondade (nii asutuste kui ka ministeeriumi kohta eraldi) töötajate arvu proportsionaalne jagunemine meetmete vahel. 2) Leitud töötajate proportsiooni alusel jaotatakse põhiosakondade või põhiosakondade töötajate tegevuskulud (v.a muud meetmespetsiifilised tegevuskulud) meetmete vahel. 3) Liidetakse juurde (eelnevalt eristatud) meetmespetsiifilised kulud, sh eraldised, investeeringud ja meetmespetsiifilised tegevuskulud. 4) Leitakse meetmetevaheline kulude proportsioon. 5) Saadud proportsiooni alusel jaotatakse üldkulud (üldosakondade kulud; jm kulud, mida ei osata meetmetesse jaotada) meetmete vahel. Eeldused: • Samad, mis I metoodika puhul. • Lisaks eeldab tegevuskulude arvestuse pidamist osakondade vahel, et oleks võimalik eristada põhiosakondade ja muude osakondade tegevuskulusid. Plussid: • Arvestab üldhalduskulude jaotamisel mitte ainult põhiosakondade töötajate arvu proportsionaalset jaotumist meetmete vahel, vaid ka muid meetmespetsiifilisi kulusid. • Välistab selliste meetmete nagu «... administreerimine» või «asutuse X püsikulud» määratlemise. • Ühtne metoodika peaks soodustama samasuguse/sarnasema detailsuse astmega meetmete määratlemist. Miinused: • Ei võimalda vajadusel arvestada/elimineerida muutusi meetmespetsiifilistes kuludes nii lihtsalt kui I metoodika. NÄIDE2 Ministeeriumi X valitsemisala (eelarve 3300 kr; 100 in) X-Ministeerium (eelarve 1500 kr; 50 inimest) Osakond X-A (eelarve 200 kr; 20 in) Osakond X-B (eelarve 120 kr; 12 in) Osakond X-C (eelarve 180 kr; 18 in) Eraldis X-1: 300 kr; (kuulub meetme 1-1 alla) Eraldis X-2: 100 kr Investeering X-1: 200 kr Investeering X-2: 400 kr (kuulub meetme 1-2 alla) Asutus 1 (eelarve 1300 kr; 30 inimest) Osakond 1-A (eelarve 200 kr; 20 in) Osakond 1-B (eelarve 100 kr; 10 in) Eraldis 1-1: 300 kr Investeering 1-1: 300 kr (kuulub meetme 1-1 alla) Investeering 1-2: 400 kr Asutus 2 (eelarve 500 kr; 20 inimest) Osakond 2-A (eelarve 200 kr; 20 in) Investeering 2-1: 300 kr (kuulub meetme 2-1 alla) 1.1. I Metoodika Ministeeriumi valitsemisala jaguneb kahe tegevusvaldkonna TV 1 ja TV 2 alla. TV 1 raames jagunevad valitsemisala tegevused 2 meetme (1-1 ja 1-2) vahel. TV 2 raames jagunevad valitsemisala tegevused 1 (2-1) meetme alla. TV 1 Meede 1 (20 inimest) Osakonna X-A töötajatest 10 tegeleb meetme 1(TV)-1 (meede) rakendamisega. Osakonna X-B töötajatest 6 tegeleb meetme 1(TV)-1 (meede) rakendamisega Osakonna 1-A töötajatest 4 tegeleb meetme 1(TV)-1 (meede) rakendamisega TV 1 Meede 2 (25 inimest) Osakonna X-A töötajatest 5 tegeleb meetme 1-2 rakendamisega. Osakonna X-C töötajatest 15 tegeleb meetme 1-2 rakendamisega. Osakonna 1-B töötajatest 5 tegeleb meetme 1-2 rakendamisega. TV 2 Meede 1 (15 inimest) Osakonna 1-B töötajatest 3 tegeleb meetme 2-1 rakendamisega. Osakonna 2-A töötajatest 12 tegeleb meetme 2-1 rakendamisega. Töötajate proportsioon: M 1-1 (20/60); M 1-2 (25/60); M 2-1 (15/60) Ülejäänud 40 töötajat jaotatakse sama proportsiooni alusel ja meetmete lõplik töötajate arv on: M 1-1: 20 + 40*(20/60) = 33 M 1-2: 25 + 40*(25/60) = 42 M 2-1: 15 + 40*(15/60) = 25 Ministeeriumi X kuludest on üldhalduskulud hinnanguliselt: 140 (osakondade kuludest) + 100 (Eraldis X-2) + 200 (invst. X-1) = 440 kr Asutuse 1 kuludest on üldhalduskulud hinnanguliselt: 180 (osakondade kuludest) + 300 (Eraldis 1-1) + 400 (invest. 1-2) = 880 kr Asutuse 2 kuludest on üldhalduskulud hinnanguliselt: 80 kr (osakondade kuludest) Üldhalduskulud kokku: 1400 kr. MEETMETE MAKSUMUS: M 1-1: Kokku: 1262 kr. Üldhalduskuludest: 1400*(33/100) = 462 kr Meetmespetsiifilised kulud: 200 + 300(E X-1) + 300 (Inv 1-1) = 800 kr M 1-2: Kokku: 1238 kr Üldhalduskuludest: 1400*(42/100) = 588 kr Meetmespetsiifilised kulud: 250 + 400 = 650 kr M 2-1: Kokku: 800 Üldhalduskuludest: 1400*(25/100) = 350 kr Meetmespetsiifilised kulud: 150 + 300 = 450 kr 2.1. II Metoodika 1) Põhiosakondade ja/või põhivaldkonna töötajate arvuline proportsioon (leitud I meetodi juures): M 1-1 (20/60); M 1-2 (25/60); M 2-1 (15/60). 2) Põhiosakondade ja/või põhitegevuse töötajate tegevuskulud (100+60+40+50+150+50+30+120) = 600 Meede 1-1: 600*(20/60)=200 Meede 1-2: 600*(25/60)=250 Meede 2-1: 600*(15/60)=150 3) Meetmespetsiifilised kulud liidetakse juurde: Meede 1-1: 200+300(E X-1) + 300 (invst. 1-1) = 800 Meede 1-2: 250+400 = 650 Meede 2-1: 150+300 = 450 4) Meetmetevaheline kulude proportsioon: Meede 1-1: 800/1900 = 42% Meede 1-2: 650/1900 = 34% Meede 2-1: 450/1900 = 24% 5) Üldkulude jaotamine leitud proportsioonide alusel: Meede 1-1: 1400 * 0,42 = 588 Meede 1-2: 1400 * 0,34 = 476 Meede 2-1: 1400 * 0,24 = 336 MEETMETE MAKSUMUS: M 1-1: Kokku: 800 + 588 = 1388 kr M 1-2: Kokku: 650 + 476 = 1126 kr M 2-1: Kokku: 450 + 336 = 786 kr II. TEGEVUSVALDKONDADE FINANTSPLAAN (LISA 1) Tegevusvaldkondade finantsplaan on lahutamatu osa ministeeriumi valitsemisala või põhiseadusliku institutsiooni eelarvestrateegia projektidest ning selles kajastuv peab olema kooskõlas eelarvestrateegia projektide ülejäänud osadega. Finantsplaani koostamisel on oluline lähtuda Vabariigi Valitsuse 31. mai 2004. a korraldusega nr 392-k heaks kiidetud «Riigi eelarvestrateegiast 2005–2008» ning käesoleva määruse alusel korrigeeritud rahandusministri poolt esitatud piirsummadest. Finantsplaan koostatakse iga eelarvestrateegia projekti tegevusvaldkonna kohta hõlmates aastaid 2004–2009. Finantsplaanis kajastatakse tulud, kulud ning finantseerimistehingud kroonides; mitte tuhandetes ega miljonites kroonides. Finantsplaanil on kaks lisa – välisvahenditega seotud kulude vorm ja investeeringute kava. Finantsplaanis kajastatakse vastavas tegevusvaldkonnas seatud eesmärkide täitmise maksumus meetmete lõikes. Meetmete eelarved hõlmavad tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid. 1. Tulude kajastamine finantsplaanis Meetmete tulude prognooside summa peab võrduma ministeeriumi valitsemisala või põhiseadusliku institutsiooni eeldatava tulude mahuga, mille klassifitseerimisel lähtutakse rahandusministri 11.12.2003. a määruse nr 103 «Eelarveklassifikaatorite kehtestamine» lisast 1 ning kontoplaani ja riigieelarve klassifikaatorite kasutusjuhendist. Meetmete tulud majandusliku sisu esitatakse eelarveklassifikaatori artiklite lõikes. Veerus 6 esitatakse 2004. aasta riigieelarvesse (koos lisaeelarvega) planeeritud tulude maht. Andmed 2005. aasta kohta esitatakse veerus 7 ning need peavad olema kooskõlas seadusega «2005. aasta riigieelarve». Veergudes 8–11 kajastatakse meetmete tulude prognoos tegevusvaldkonnas. Selgitused esitatakse veerus 12, kus muuhulgas tuuakse välja tulude laekumise täpsed allikad ning põhjendatakse muutusi tulude mahtudes võrreldes eelneva aastaga. 2. Kulude kajastamine Meetmete kulude allikad esitatakse veerus 4 vastavalt rahandusministri 11.12.2003. a määruse nr 103 «Eelarveklassifikaatorite kehtestamine» lisale 6. Majandustegevusest laekuvate tulude, Euroopa Liidult, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetuste ja muude toetuste arvelt kavandatud kulude planeeritav maht peab olema kooskõlas vastava tulu prognoosiga. Allika «laekumised riigiasutustelt» arvelt tehtavad kulud näitab laekumise saaja, mitte andja; selgitustes (veerus 12) tuuakse välja tehingu sisu kirjeldus, sh milliselt riigiasutuselt laekumine on kavandatud. Laekumise saaja peab kooskõlastama laekumise andjaga vastava tehingu ja selle mahu. Kulude liigendus majandusliku sisu alusel esitatakse veerus 5 lähtudes rahandusministri 11.12.2003. a määruse nr 103 «Eelarveklassifikaatorite kehtestamine» lisast 2 ning kontoplaani ja riigieelarve klassifikaatorite kasutusjuhendist. Veerus 6 kajastuv 2004. aasta ministeeriumi valitsemisala või põhiseadusliku institutsiooni tegevusvaldkondade meetmete maksumuste kogusumma peab võrduma 2004. aasta riigieelarvesse (sh lisaeelarve) kavandatuga. Meetmete kulueelarved 2005. aasta kohta esitatakse vastavuses seadusega «2005. aasta riigieelarve». Meetmete maksumused aastateks 2006–2009 esitatakse veergudes 8–11. Selgituste veerus esitatakse lisaks eelnevalt nimetatule põhjendused taotletava summa suuruse kohta. 3. Finantseerimistehingute kajastamine Finantseerimistehingud kajastatakse meetmete eelarve osana vastavas tegevusvaldkonnas eelarveklassifikaatori artiklite lõikes. Finantseerimistehingute klassifitseerimisel lähtutakse rahandusministri 11.12.2003. a määruse nr 103 «Eelarveklassifikaatorite kehtestamine» lisast 4 ning kontoplaani ja riigieelarve klassifikaatorite kasutusjuhendist. Veerus 6 esitatakse 2004. aasta riigieelarvesse (koos lisaeelarvega) planeeritud finantseerimistehingud. Andmed 2005. aasta kohta esitatakse veerus 7 ning need peavad olema kooskõlas seadusega «2005. aasta riigieelarve». Veergudes 8–11 kajastatakse prognoositavad finantseerimistehingud tegevusvaldkonnas aastateks 2006–2009. Selgitused esitatakse veerus 12, kus muuhulgas tuuakse välja, milliste konkreetsete varade ja kohustuste osas muutused toimuvad ning milliste tegevuskavas kajastuvate eesmärkide saavutamiseks ja milliste meetmetega seonduvalt finantseerimistehingut kavandatakse. III. VÄLISVAHENDITEGA SEOTUD KULUDE VORM (LISA 2) Välisvahenditega seotud kulude vorm (lisa 2) on finantsplaani lisana täiendav planeerimisinstrument Euroopa Liidult, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetuste arvelt kavandatavate kulude osas. Vormis kajastatakse toetuste arvelt planeeritavate kulude ja kaasfinantseerimise võetud kohustuste ja kassapõhiste väljamaksete prognoos välisvahendite allikate lõikes, milles ühtlasi näidatakse seos välisvahenditega seotud projekti eelarvestrateegia projekti meetme(te)ga tuues veerus 1 välja vastava meetme nimetus. Juhul kui projekt panustab mitme meetme saavutamisesse, siis lisatakse vastav selgitus projekti eelarve jagunemise kohta. Veerus 2 esitatakse allika nimetused, milleks võib olla nt Phare, Ispa, SF/ERDF, SF/ESF jne. Bilateraalse abi korral esitatakse vastava riigi nimetus. Kvaliteetseks välisvahendite planeerimiseks on vajalik informatsiooni kogumine samase detailsuse astmega, mille tõttu esitatakse struktuurivahenditest finantseeritavate projektide osas ka Riikliku Arengukava prioriteet ja meede, mille raames projekti rahastatakse (veerg 3). Veergudes 4–7 esitatakse informatsioon projekti kohta, kus lisaks projekti nimetusele tuuakse välja projekti eesmärk; oluliseks informatsiooniks planeerimise seisukohalt on ministeeriumi hinnang projekti valmiduse faasile ning projekti kavandatav kestus. Kõikide projektide puhul võib eristada vähemalt kolme faasi, milleks on kavandamisfaas (enne vastava memorandumi allkirjastamist), ettevalmistusfaas (memorandum allkirjastatud, kuid projekti pole veel ellu viima hakatud) ning rakendusfaas (toimub projekti elluviimine, mis toob kaasa ka väljamaksete tegemise eelarvest). Erinevad projektid on erineva kaasfinantseerimismääraga. Projekti kohta informatsiooni esitamisel tuleb kirjutada ka vastav kaasfinantseerimismäär (veerg 8) ning selgitused kaasfinantseerimise allikate kohta esitatakse veerus 23. Veergudes 10–22 esitatakse informatsioon projekti finantseerimise kohta aastatel 2004–2009. Iga aasta kohta tuuakse välja nii võetud kohustuste kui ka kassaliste väljamaksete prognoos. Kaasfinantseerimise osas tuuakse välja nii riigieelarveline kaasfinantseerimine kui ka informatsioon riigieelarvevälise kaasfinantseerimise kohta allikate lõikes, mille osas esitatakse selgitused konkreetse kaasfinantseerija kohta. 1 Praktikas võivad siia kuuluda ka teatud osa põhiosakondade töötajatest, kui mingi osa põhiosakonna tööst kattub üldfunktsioonidega (sellist juhust kasutatud ka näites). 2 Antud näidetes puuduvad muud meetmespetsiifilised tegevuskulud peale põhiosakondade kulude.