Põlva Linnavolikogu — Põlva linna jäätmehoolduseeskiri — KO, 65, 642

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 71 lõike 1 ja pakendiseaduse1 (RT I 2004, 41, 278) § 15 lõike 1 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Põlva linna haldusterritooriumil. 1.2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine Põlva linnas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 1.3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes elavad, tegutsevad või viibivad Põlva linna haldusterritooriumil. 1.4. Jäätmehooldust Põlva linnas korraldab Põlva Linnavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning linna põhimäärusele. II. MÕISTED 2.1. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 2.1.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.2. olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid. 2.1.3. segaolmejäätmed – olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; 2.1.4. aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; 2.1.5. biolagundatavad jäätmed – jäätmed, mis on anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad; 2.1.6. ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 2.1.7. suurjäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid jne); 2.1.8. ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse §-le 6 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel (vanad õlid, lahustid, vanad värvid, vanad ravimid, televiisorite kineskoobid, külmkapid jne); 2.1.9. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 2.1.10. püsijäätmed – on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi muutusi. Need ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt nii, et suureneks keskkonna reostus või kahju inimese tervisele. Nõrgvee teke ja reoainete sisaldus jäätmetes ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud; 2.1.11. taaskasutatavad jäätmed (kasusjäätmed) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 2.1.12. vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed; 2.1.13. vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; 2.1.14. vanaõli – mis tahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte- või tööstusõli või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt ettenähtud otstarbeks ning mille selle valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.15. ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; 2.1.16. probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (jäätmeseaduse § 25 järgi – patareid ja akud, elektri ja elektroonikaseadmed, mootorsõidukid ja nende osad k.a rehvid jne); 2.1.17. jäätmetekitaja – isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 2.1.18. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed (seaduse §-de 66–69 tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel korteriühisus või kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum); 2.1.19. kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 2.1.20. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 2.1.21. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 2.1.22. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 2.1.23. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 2.1.24. jäätmehooldeleping – jäätmetekitaja, kinnistu valdaja või varahoolduse ettevõtte ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete valdajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 2.1.25. jäätmehooldus – järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 2.1.26. jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; 2.1.27. jäätmete töötlemine – on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust ning hõlbustada nende käitlust ja taaskasutust; 2.1.28. jäätmete taaskasutamine – jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel, või seda ettevalmistav tegevus; 2.1.29. klaaspakend – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend (klaaspudelid) 2.1.30. kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või komposteris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; 2.1.31. komposter – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; 2.1.32. prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila); 2.1.33. jäätmejaam – spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigaldatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumiskonteinerid; 2.1.34. jäätmepunkt – taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jms) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigaldatud vastavad konteinerid, vajadusel piiratud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust; 2.1.35. pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrakasutuse tooteid. 2.1.36. korraldatud olmejäätmete vedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Põlva Linnavolikogu poolt korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 3.1. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu (ka mahuti ümbruse) eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 3.2. Kõik Põlva linna haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka, ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 3.3. Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires: 3.3.1. rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutada jäätmeid; 3.3.2. valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 3.4. Linnavalitsus korraldab linnas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt: 3.4.1. nõustab linna elanikke ja levitab jäätmeteavet; 3.4.2. kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 3.4.3. korraldab linna haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist linnas selleks rajataval kompostimisväljakul; 3.4.4. teostab kontrolli linnaosade territooriumide prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 3.4.5. kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 3.4.6. kontrollib jäätmekäitlustoiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides, väikeettevõtluses ja tänavakaubanduses; 3.4.7. edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 3.5. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Põlva linnavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või linnavalitsuse määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 3.6. Teisese toorme kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 3.7. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 3.8. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 3.9. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 3.9.1. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 3.9.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3.9.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 3.10. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimaluse piirides vältida kodumajapidamises jäätmete tekkimist või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 4.1. Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja kohustused on: 4.1.1. koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 4.1.2. peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele. 4.1.3. korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud ja linnavalitsuse poolt konkursi korras valitud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 4.1.4. võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 4.2. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumismahutid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele ega keskkonnale. 4.3. Kogumismahutina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: 4.3.1. jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; 4.3.2. jäätmete lühiajalist hoidmist haisu levikut takistaval viisil; 4.3.3. tuleohu vältimist; 4.3.4. võimaliku lekke vältimist. 4.4. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 4.4.1. käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 140-, 240-, 360-, 600- või 800-liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 4.4.2. kaanega varustatud konteinereid mahtuvusega 1500, 2500, 4500 ja 6000 liitrit, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 4.4.3. kokkusurumise seadmega varustatud mahutid; 4.4.4. reovee kogumiseks sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 4.5. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 4.6. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahuteid puhastada ja piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartali jooksul. 4.7. Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb kogumisvahendi omanik või kasutaja (kui jäätmeveoga tegeleva ettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti). Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav. 4.8. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid Põlva Linnavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmenõu (spetsiaalselt selleks valmistatud), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste paigad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib vastavalt kehtestatud heakorraeeskirjadele kogu ürituse käigus tekkinud jäätmed. 4.9. Jäätmete kogumise mahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 4.10. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse mille asukoht on kokku lepitud linnavalitsusega. 4.11. Jäätmetekitaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa piirnormi: 50 kg 0,1 m 3 kohta. 4.12. Jäätmemahuti (konteiner) tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta, mis on ühes tasapinnas veovahendiga ja millele on võimalik jäätmeveokiga lähedale sõita (mahuti käsitsi teisaldamise vahemaa max 5 m). Juurdesõidutee jäätmemahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu. 4.13. Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekoguja ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppel nendel juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva jäätmemahuti paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigaldatud üldkasutatavad kogumisvahendid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. 4.14. Jäätmete kogumismahuteid tohib paigutada spetsiaalsesse jäätmeruumi või katusealusesse (jäätmemajad). Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Kui jäätmeruumi või katusealust tahetakse lukustada, tuleb kindlustada jäätmevedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmeruumi või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. Jäätmeruumi või katusealuse korrahoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja. 4.15. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine jäätmemahuti vahetus läheduses, korraldades nende äraveo hiljemalt kahe päeva jooksul. 4.16. Ajutine jäätmemahuti väline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist (raadiod, televiisorid, külmkapid, akud jne). 4.17. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Põlva Linnavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või Põlva Linnavalitsuse poolt määratud kogumispunkti. 4.18. Klaaspakendid ja plastikpudelid tuleb paigutada linna territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse klaaspakendite ja plastikpudelite kogumise mahutitesse või viia vastavasse klaastaara vastuvõtupunkti. Värviline ja värvitu klaas tuleb vastavate kogumisanumate olemasolu korral paigutada erinevatesse mahutitesse. Klaasimahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. Suuremõõtmelised klaasijäätmed (aknaklaasid jm) ja lehtklaasi jäätmed tuleb käidelda vastavalt käesoleva eeskirja lisale 1. 4.19. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. 4.20. Kuum tuhk, kogutakse selleks ettenähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist mahutisse. Pärast täielikku mahajahutamist võib paigutada olmejäätmete kogumisvahendisse. 4.21. Vanametall tuleb käidelda vastavalt käesoleva eeskirja lisale 1. 4.22. Ehitus- ja lammutusprahi jaoks tuleb jäätmevaldajal tellida eraldi mahuti ja käidelda vastavalt käesoleva eeskirja lisale 1. 4.23. Vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolu korral paigutada vastavasse kogumismahutisse või toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta. 4.24. Jäätmete kogumismahutitesse ei tohi paigutada: 4.24.1. ohtlikke jäätmeid; 4.24.2. jahutamata tuhka; 4.24.3. lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4.24.4. vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 4.24.5. käimlajäätmeid; 4.24.6. kogumiskaevude setteid; 4.24.7. nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 4.24.8. radioaktiivseid jäätmeid; 4.24.9. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 4.24.10. jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 4.24.11. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 4.24.12. taaskasutatavaid jäätmeid, kui nende eraldi kogumine on linnas korraldatud. 4.25. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu omanik või haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 4.25.1. ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt; 4.25.2. jäätmejaam (kui on olemas); 4.25.3. andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale; 4.25.4. muud eraldi määratud vastuvõtukohad.(kui need on olemas). V. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 5.1. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segunenud olmejäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. Põlva linna haldusterritooriumil asuvad ja tegutsevad olmejäätmete valdajad loetakse liitunuks korraldatud segaolmejäätmeveoga 10 päeva pärast jäätmeloa väljastamist hanke võitnud firmale. Vastav teave ilmub maakonna ajalehes ja Internetis Põlva linna veebilehel. 5.2. Olmejäätmete mahutite suurused ja äraveo sagedused jäätmetekitajatele määratakse linnavolikogu poolt kogemuslikult kogutud andmete põhjal, kuid mitte harvemini kui eeskirja punktis 5.10.1 toodud. 5.3. Põlva linnavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada erandkorras teatud tähtajaks olmejäätmete valdaja tema põhjendatud kirjaliku avalduse alusel (kui eramus ei elata mingil perioodil jne). 5.4. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevedu Põlva linnas tohib teostada ainult konkursi korras linnavalituse poolt valitud ettevõtte. 5.5. Kogutud segaolmejäätmeid tohib ladestada ainult Adiste prügilasse. 5.6. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 5.6.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 5.6.2. ära vedama kogumisvahenditesse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevale territooriumile; 5.6.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 5.6.4. oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 5.6.5. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 5.6.6. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid nii, et oleks välistatud jäätmete pudenemine, tilkumine või lendumine transportimisel; 5.6.7. korraldama jäätmevedu linnakodanikke vähimal häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja jäätmete äravedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus kell 23.00–6.00. 5.7. Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinerit, kui: 5.7.1. konteineri mass ületab punktis 4.11 sätestatud piirväärtust või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud veok; 5.7.2. konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse või muul põhjusel tühjendada nn. vabapuiste-meetodil. 5.8. Jäätmete kogumisettevõtte töötaja ei tohi jäätmeid sorteerida, neid jäätmeveokist, jäätmetekitaja või kogumisettevõtte territooriumilt eemaldada väljaspool oma tavapäraseid tööprotseduure. 5.9. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid. Seda võib teha ainult jäätmeveoettevõte ja jäätmeid kogumisanumasse paigutanud isik. 5.10. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 5.10.1. tellima jäätmemahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Sõlmides reaalses mahus (mahuti suurus, veosagedus) lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui kord kuus; 5.10.2. organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete äraveo mitte hiljem kui kahe ööpäeva jooksul pärast jäätmete paigutamist õue; 5.10.3. juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta; 5.10.4. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 5.10.5. jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; 5.10.6. tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed; 5.10.7. taotlema jäätmete veoks jäätmeluba seadusega kehtestatud korras. 5.11. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostihoidlates – komposterites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist, kui naabrite vahel ei lepita (kirjalikult) kokku teisiti. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad kompostimist. 5.12. Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida komposterites või Põlva Linnavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 5.13. Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud komposterites. 5.14. Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning (vesi)käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. 5.15. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 5.16. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena eramajavalduste küttesüsteemis. 5.17. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Paiksete saasteallikate valdaja on kohustatud taotlema jäätmete põletamise korral erisaasteloa tulenevalt välisõhu kaitse seaduse §-le 11. 5.18. Vahemikus 1. oktoobrist 1. maini on vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides lubatud põletada lahtises tules oksi. 5.19. Jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. 5.20. Kõik punktis 5.17, 5.18 mitte käsitletud jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Põlva Linnavalitsusega, Põlvamaa Keskkonnateenistuse ning Põlvamaa Päästeteenistusega. 5.21. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine on keelatud. VI. OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 6.1. Põlva linnavalitus korraldab linna territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 6.2. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. 6.3. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 6.4. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 6.5. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. 6.6. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud ohtlike jäätmete käitlemislitsentsi omav ettevõte. 6.7. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja. 6.8. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 6.9. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 6.10. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele või ohtlike jäätmete kogumispunkti. 6.11. Füüsiline isik annab üle oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jne) Põlva Linnavalitsuse poolt määratud ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. 6.12. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesiseselt ohtlike jäätmete kogumismahuteid, mille asukoht kooskõlastatakse Põlva linnavalitsusega. 6.13. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike pinnasesse imbumist. 6.14. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 6.15. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise- ja tulekustutusvahenditega. 6.16. Kinnistu valdaja peab üles panema selged juhised ohtlike jäätmete säilituspaiga kasutuse kohta. 6.17. Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. 6.18. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord on toodud lisas 2. 6.19. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded on toodud lisas 1. VII. PROBLEEMTOODETEST TEKKIVATE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 7.1. Probleemtoode on toode, mis keskkonda sattumisel võib põhjustada tervise- või keskkonnahäiringuid. Probleemtoodete nimetused on toodud jäätmeseaduse paragrahvis 25. 7.2. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus. 7.3. Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist. 7.4. Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud punktis 6.1 toodud kohustustest, siis jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja. 7.5. Endisaegsed probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda Põlva linna ohtlike jäätmete kogumispunkti. VIII. PAKENDI- JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISE JA TAASKASUTAMISE KORRALDAMINE 8.1. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. 8.2. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. 8.3. Pakendiettevõtja on kohustatud alates 1. maist 2005. a tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 8.4. Juhul kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, v.a tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnavalitsuse loal ja tingimustel. 8.5. Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid tihedusega keskmiselt üks punkt 1000 elaniku kohta, sh üks punkt keskmiselt 500 korteri kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosades ja üks punkt keskmisel kandekaugusel 500 m väikeelamutega linnaosades. Vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon linnavalitsusega. 8.6. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb linna korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise. 8.7. Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. 8.8. Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus kantud pakendile või etiketile) tagastatakse lõppkasutaja või tarbija poolt müügikohta või selle vahetus lähetuses selleks ettenähtud kohta, kus tagastatakse tagatisraha (hakkab kehtima 01.05.2005. a). IX. JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 9.1. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele. 9.2. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 9.3. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. 9.4. Põlva linnas tegutsev ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus Põlva linnas käideldud jäätmete üle ning esitama vastava jäätmeülevaate üks kord aastas Põlva Linnavalitsusele. X. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUPERSPEKTIIVID PÕLVA LINNAS 10.1. Põlva linnavalitsus juhindub oma tegevuses Põlva maakonna jäätmekavast ning Põlva linna ja Põlva valla ühisest jäätmekavast. 10.2. Põlva linna haldusterritooriumil asuvad ettevõtted on kohustatud koostama Põlva Linnavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. XI. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 11.1. Põlva linnavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 11.2. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse §-dest 120, 121, 122, 124, 125, 126 ja pakendiseaduse §-dest 29, 31, 32, 33, 34. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 44, 284; 56, 350; 64, 390; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku ( RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156) sätteid. 11.3. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel. (Jäätmeseaduse § 128 lõige 1). 11.4. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. (Jäätmeseadus § 128 lõiked 3 ja 4). 11.5. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja punktis 10.4 nimetatud kohustusi, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Põlva Linnavalitsus. (Jäätmeseadus § 128 lõige 5). XII. RAKENDUSSÄTTED 12. Tunnistatakse kehtetuks Põlva Linnavolikogu 6. jaanuari 2000. a määrus nr 5 «Põlva linna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». 13. Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2005. a. Volikogu aseesimees Koit NOOK Põlva Linnavolikogu 16. veebruari 2005. a määruse nr 8 lisa 1 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED I. Üldsätted 1. Käesolev jäätmehoolduseeskirja lisa määrab kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Põlvas. 2. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 3. Käesoleva lisaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m 3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest. 4. Kui ehitamise käigus tekib käesoleva lisa mõistes jäätmeid, peab ehitusprojektides olema näidatud: 4.1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 4.2. pinnasetööde mahtude bilanss; 4.3. selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4.4. jäätmete edasine suunamine. 5. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m 3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 6. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt ja lammutusluba. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend. 7. Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselised objektid, nende fragmendid, ürikud, inimsäilmed jt), tuleb pinnasetööd kohe peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse muinsuskaitseametiga. 8. Põlvas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes või ladestatakse Adiste prügilas. II. EHITUSJÄÄTMETE VALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 9. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva lisa nõuetele vastutab jäätmevaldaja. 10. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 11. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. 12. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja. 13. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. 14. Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks. 15. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 15.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 15.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 15.3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 15.4. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 15.5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 15.6. kooskõlastama linnavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse; 15.7. kooskõlastama linnavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele; 15.8. tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 15.9. teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. III. MITTEOHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 16. Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: 16.1. puit; 16.2. kiletamata paber ja papp; 16.3. metall (eraldi must- ja värviline metall); 16.4. mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 16.5. raudbetoon- ja betoondetailid; 16.6. tõrva mittesisaldav asfalt; 16.7. pakend. 17. Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. 18. Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. 19. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. 20. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). 21. Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või linnavalitsuse heakorrakava alusel territooriumi haldaja ja linnavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks. 22. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine või ladestamine tuleb kooskõlastada linnavalitsusega. IV. OHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 23. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 24. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad. 25. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema kohaliku Tööinspektsiooni luba. 26. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. 27. Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele. 28. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents. 29. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele (peab omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, mis on väljastatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999. a määrusele nr 25). 30. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma Põlva Linnavalitsusele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. Põlva Linnavolikogu 16. veebruari 2005. a määruse nr 8 lisa 2 TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev lisa määrab kindlaks tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra ning on kohustuslik kõikidele Põlva linna tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu ) määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». 2. Käesoleva lisaga ei käsitleta heitgaaside ja heitveega keskkonda suunatavaid jääke. II. JÄÄTMETE KÄITLEMINE 3. Segaolmejäätmed 3.1. Segaolmejäätmed käesoleva lisa mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed. 3.2. Segaolmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Jäätmekotid asetatakse konteineritesse, mida tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte. 4. Taaskasutatavad jäätmed 4.1. Pakendid ja pakendijäätmed 4.1.1. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. 4.2. Vanapaber ja papp 4.2.1. Vanapaberit ja pappi tuleb koguda eraldi ja suunata taaskasutusse, kui seda tekib tervishoiuasutuses üle 50 kg nädalas. 4.2.2. Vanapaber tuleb sortida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. 4.3. Diskreetne vanapaber 4.3.1. Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. 4.3.2. Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruum, kapp jne). 4.3.3. Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. 4.3.4. Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. 4.3.5. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 5. Bioloogilised jäätmed 5.1. Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed. 5.2. Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 5.3. Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 6. Teravad ja torkivad jäätmed 6.1. Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusiooni-voolikute teravad osad jms. 6.2. Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. 6.3. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt «Teravad ja torkivad jäätmed». Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7. Nakkusohtlikud jäätmed 7.1. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 7.2. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. 7.3. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele kahe nädala jooksul. 8. Muud ohtlikud jäätmed 8.1. Ravimijäätmed 8.1.1. Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. 8.1.2. Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega «Tsütostaatravimijäätmed». Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 8.2. Elavhõbedajäätmed 8.2.1. Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed. 8.2.2. Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätmeliik. 8.2.3. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.3. Kemikaalide jäätmed 8.3.1. Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. 8.3.2. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 8.3.3. Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. 8.3.4. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.4. Kasutatud elavhõbedalambid 8.4.1. Kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest. 8.4.2. Kasutatud (sh katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 8.4.3. Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.5. Vananenud (kasutatud) akud ja patareid 8.5.1. Vananenud (kasutatud) akud ja patareid tuleb viia jäätmehoidlasse ning panna sobivasse kogumisvahendisse. Sealt tuleb need anda üle (koos akuvedelikuga) vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.6. Kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid 8.6.1. Kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb valada jäätmekanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja tekitaja (tervishoiuasutus, osakond). Kinniti, ilmuti ja filmid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.6.2. Ilmuteid võib juhtida ühiskanalisatsiooni selle valdaja loal kemikaalidele kehtestatud nõuete järgi. 8.7. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed 8.7.1. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed on seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed. 8.7.2. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas sobivatesse mahutitesse. Täitumisel viiakse mahutid jäätmehoidlasse ning säilitatakse ohtlike jäätmetena. 8.7.3. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. III. TEHNILISED NÕUDED TERVISHOIUASUTUSE JÄÄTMEHOIDLALE 9. Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 9.1. jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 9.2. jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid; 9.3. jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 9.4. põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana; 9.5. juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga; 9.6. jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 9.7. jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 9.8. jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti; 9.9. jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav. 10. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Põlvamaa Veterinaarkeskuse esitatud nõuetele.