Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-5-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. veebruari 2005. a määrus Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 16. detsembri 2004. a määrus, millega jäeti rahuldamata N. K. taotlus riigi kulul esindaja määramiseks — RT III, 2005, 7, 67

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-5-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 16. veebruar 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 16. detsembri 2004. a määrus, millega jäeti rahuldamata N. K. taotlus riigi kulul esindaja määramiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N. K., määruskaebus Asja menetlemise kuupäev 17. jaanuar 2005. a Resolutsioon Jätta N. K. määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 16. detsembri 2004. a määruse peale läbi vaatamata ja tagastada N. K. Asjaolud ja menetluse käik 1. N. K. pöördus 22. oktoobril 2003. a prokuratuuri avaldusega, milles palus alustada kriminaalasja G. J. suhtes. Prokurör Toomas Tombergi 4. novembri 2003. a vastusega keelduti kriminaalasja alustamisest. 8. juulil 2004. a esitas N. K. riigiprokuratuuri avalduse, milles palus jätkuvalt G. J. suhtes kriminaalasja alustada. Juhtiva riigiprokuröri Alar Kirsi 23. juuli 2004. a määrusega jäeti N. K. taotlus rahuldamata. Ühtlasi selgitati avaldajale, et määrusega mittenõustumisel on tal KrMS § 208 lg 1 alusel õigus advokaadi vahendusel esitada kaebus ringkonnakohtusse. 2. N. K. esitas 29. oktoobril 2004. a ise Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles taotles kriminaaltoimiku materjalide nõudmist ning Riigiprokuratuurile täiendavate menetlustoimingute tegemiseks korralduse andmist. 3. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Meelika Aava 2. novembri 2004. a määrusega jäeti N. K. kaebus läbi vaatamata, sest kaebuse oli esitanud isik, kellel ei ole selleks õigust. 4. Saanud kätte 2. novembri 2004. a määruse, taotles N. K. Tallinna Ringkonnakohtult Riigiprokuratuuri 23. juuli 2004. a määruse vaidlustamiseks advokaadist esindaja määramist riigi kulul põhjusel, et ta on töötu ja sissetulekuteta ning tema ülalpidamisel on alaealine laps. 5. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 16. detsembri 2004. a määrusega jäeti N. K. taotlus riigi kulul esindaja määramiseks rahuldamata. Kohus leidis, et esindaja määramata jätmisel ei jää N. K. olulised huvid kaitseta. Määruses märgiti ka edasikaebamise kord – võimalus esitada advokaadi vahendusel määruskaebus Riigikohtule. 6. 29. detsembril 2004. a esitas N. K. ringkonnakohtu määruse peale kaebuse Riigikohtule, paludes selle tühistada. Kaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohtu kohtunik kasutab kõikvõimalikke ettekäändeid, et keelduda Riigiprokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisest. Kriminaalkolleegiumi seisukoht 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et lahendades küsimust kannatanule riigi kulul esindaja määramisest (KrMS § 41 lg 3), tuleb menetlejal esmalt tuvastada kannatanu maksujõuetus või selle puudumine. Tuvastanud maksujõuetuse, tuleb välja selgitada, kas riigi kulul esindaja määramata jätmisel võivad isiku olulised huvid jääda kaitseta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. jaanuari 2005. a määrus asjas nr 3-1-1-134-04 – RT III 2005, 4, 32). Käesolevas asjas on ringkonnakohtu kohtunik leidnud, et riigi kulul esindaja määramata jätmisel ei saa N. K. olulised huvid jääda kaitseta. 8. Ringkonnakohtu kohtuniku määrust, millega N. K. taotlus jäeti rahuldamata, sai KrMS § 384 lg-st 2 tulenevalt vaidlustada vaid advokaadist esindaja vahendusel. Seda korda oli N. K. ka selgitatud. Vaatamata sellele esitas N. K. ise kaebuse Riigikohtule ega taotlenud ringkonnakohtu 16. detsembri 2004. a määruse vaidlustamiseks endale riigi kulul esindaja määramist. Seega esitas Riigikohtule kaebuse isik, kellel ei ole määruskaebuse esitamise õigust. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 350 lg 2 p-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium N. K. kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle. Hannes KIRIS Lea KIVI Peeter VAHER