Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-4-05 Riigikohtu halduskolleegiumi 10. veebruari 2005. a kohtumäärus Juri Dmitrijevi kaebuses Tartu maavanema toimingu õigusvastaseks tunnistamise ja avalduse läbivaatamiseks kohustamise nõudes — RT III, 7, 60

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-4-05 Määruse kuupäev 10. veebruar 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Juri Dmitrijevi kaebus Tartu maavanema toimingu õigusvastaseks tunnistamise ja avalduse läbivaatamiseks kohustamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3-299/2004 Menetluse alus Riigikohtus Juri Dmitrijevi erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Juri Dmitrijevi erikaebus. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3-299/2004 ning rahuldada osaliselt Juri Dmitrijevi taotlus kautsjoni tasumisest vabastamiseks. 3. Vähendada tasumisele kuuluva kautsjoni suurust ja määrata kautsjoniks 200 krooni. Asjaolud ja menetluse käik 1. Juri Dmitrijev esitas 11. juunil 2004. a Tartu Halduskohtule kaebuse taotlusega tunnistada õigusvastaseks Tartu maavanema toiming, mis seisnes Tartu Kodukolde tänava elanike avaldusele esitatud vastuses, ning kohustada maavanemat avaldust uuesti läbi vaatama. J. Dmitrijev esitas 13. juulil 2004. a halduskohtule taotluse võimaldada temale õigusabi riigi kulul, sest ta on maksujõuetu ega ole ise võimeline kaebuse puudusi kõrvaldama. Tartu Halduskohus jättis 26. augusti 2004. a määrusega taotluse rahuldamata, selgitades, et seaduse järgi saab tasuta õigusabi määrata vaid maksujõuetule füüsilisele isikule, kuid J. Dmitrijev esitas kaebuse kui aiandusühistu Puiestee usaldusisik. 2. 13. septembril 2004. a esitas J. Dmitrijev uue taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. Tartu Halduskohus jättis 22. septembri 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-345/2004 rahuldamata J. Dmitrijevi taotluse riigi kulul õigusabi määramiseks ning tagastas kaebuse materjalid J. Dmitrijevile, sest kaebuse puudused jäid kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldamata. Kohus märkis, et kuna kaebus on esitatud juriidilise isiku nimel ja kaebusest ei selgu, kuidas maavanema vastus võiks rikkuda J. Dmitrijevi subjektiivseid õigusi või kahjustada tema huve, siis ei ole HKMS § 94 kohaselt võimalik kaebuse esitajale määrata õigusabi riigi kulul. 3. J. Dmitrijev esitas Tartu Halduskohtu 22. septembri 2004. a määruse peale erikaebuse, milles palus määruse tühistada ja taotles veelkord temale riigi kulul õigusabi andmist. Tartu Ringkonnakohus tagastas 17. novembri 2004. a määrusega haldusasjas nr 2-3-299/2004 J. Dmitrijevi erikaebuse läbivaatamatult selle esitajale, sest erikaebuse esitaja jättis ringkonnakohtu määratud tähtajaks erikaebuse puudused kõrvaldamata. 4. J. Dmitrijev esitas Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2004. a määruse peale erikaebuse, milles esitas ühtlasi taotluse kautsjoni tasumisest vabastamiseks põhjusel, et ta on maksujõuetu. Erikaebuse esitaja märkis, et tema kulutused on suured seoses vajadusega muretseda ravimeid ning külastada tütart Venemaal. 5. Tartu Ringkonnakohus jättis 8. detsembri 2004. a määrusega haldusasjas nr 2-3-299/2004 rahuldamata J. Dmitrijevi taotluse kautsjoni tasumisest vabastamiseks. Kohus leidis, et erikaebuse esitaja ei ole oma maksujõuetust piisavalt tõendanud. Asja materjalidest nähtuvalt on J. Dmitrijevi vanaduspensioni suurus alates 1. aprillist 2004. a 2343 krooni kuus. J. Dmitrijev on küll esitanud kohtule tõendeid, mis viitavad ravimite muretsemise vajadusele, kuid samas nähtub, et ta kulutab tuhandeid kroone reisideks Venemaale, mistõttu ei saa 1240 krooni suuruse kautsjoni tasumine olla erikaebuse esitajale üle jõu käiv. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 6. J. Dmitrijev esitas ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse Riigikohtule, paludes määrus muuta ja teha uus määrus, millega vabastada ta kautsjoni tasumisest. Erikaebuse esitaja leiab, et talle oleks tulnud võimaldada riigi kulul õigusabi ning vabastada ta kautsjoni tasumisest, sest vaatamata Venemaal käimisele on ta tegelikkuses maksujõuetu. Tema ainsaks sissetulekuallikaks on vanaduspension, millest tuleb tasuda kulutused eluasemele, ravimitele ja raviteenustele, telefonile, elektrile, küttele, toidule, riietele ja majapidamistarvetele ning ajalehtedele. Erikaebuse esitajal ei jää igakuistest vajalikest kulutustest midagi üle, millest kautsjoni tasuda. Asjaolu, et erikaebuse esitaja käis Venemaal sugulaste haual, ei tohiks olla põhjuseks, miks teda ei vabastata kautsjoni tasumisest. Lisadokumente oma väidete tõendamiseks ei osanud varem kohtule esitada, sest tal ei olnud võimalik saada õigusabi ja ise arvas, et kohtule selgub juba varasemalt esitatud dokumentidest, et erikaebuse esitaja ei suuda oma maksujõuetuse tõttu kautsjoni tasuda. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 7. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et erikaebus on põhjendatud ja vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu. 8. HKMS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui isik on maksujõuetu. HKMS § 91 lg 2 kohaselt on isikut võimalik vabastada ka kautsjoni tasumisest. HKMS § 91 lg 2 ei loetle eraldi aluseid kautsjonist vabastamiseks. Analoogia põhjal tuleb kautsjoni tasumisest vabastamisel pidada oluliseks põhjuseks isiku maksujõuetust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-74-02, p 4; 2. mai 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-29-01; 6. juuni 2000. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-00, p 1 – RT III 2002, 2, 18; 2001, 15, 156; 2000, 16, 172). 9. Käesolevas asjas jättis ringkonnakohus rahuldamata J. Dmitrijevi taotluse kautsjoni tasumisest vabastamiseks, kuna leidis, et erikaebuse esitaja ei saa olla maksujõuetu, sest kulutab tuhandeid kroone reisimisele. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et kautsjoni tasumisest vabastamiseks taotluse esitanud isik on kohustatud ise esitama kohtule tõendid, mis kinnitavad tema maksujõuetust. Sellele seisukohale asus kolleegium 6. juuni 2000. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-26-00 (p 1). 10. Samas märgib Riigikohtu halduskolleegium, et J. Dmitrijev taotles kohtumenetluse käigus korduvalt õigusabi riigi kulul põhjusel, et ta on maksujõuetu ning pole võimeline ise kõrvaldama kaebuse puudusi. Menetluse käigus esitas J. Dmitrijev kohtutele tõendid oma ainsaks sissetulekuallikaks oleva vanaduspensioni suuruse kohta, perearsti tõendi igakuiste vajalike ravikulude kohta, samuti hambaarsti teatise hambaravi vajalikkuse kohta. Lisaks on ta esitanud ülevaate igakuistest kulutustest eluasemele, elektrienergiale, telefonile jm. Kohtud ei ole J. Dmitrijevile riigi kulul õigusabi andmist põhjendatuks pidanud. 11. Halduskolleegium leiab, et tulenevalt asjaolust, et kaebuse esitaja on korduvalt riigi kulul õigusabi taotledes osundanud oma vähesele võimele kasutada kohtumenetluse seadusest tulenevaid õigusi, pidanuks kohus näitama üles suuremat aktiivsust selgitamaks, kas taotluse esitaja on maksujõuetu või mitte, nõudes selleks vajaduse korral taotlejalt täiendavate tõendite esitamist. 12. Samuti on halduskolleegium seisukohal, et isiku kulutuste põhjendatuse hindamisel tuleb võtta arvesse vajadust teatud juhtudel perekondlikel või muudel olulistel põhjustel reisida väljapoole oma kodukohta, sealhulgas välisriikidesse. Tartu Ringkonnakohtu määruse kohaselt viitas J. Dmitrijev vajadusele külastada tütart. Riigikohtule esitatud erikaebuses märkis J. Dmitrijev, et käis Venemaal sugulaste haual. Kolleegium leiab, et nimetatud eesmärkidel reisimist ei saa iseenesest pidada põhjendamatuks ja reisikulusid ebavajalikeks, kui selline reisimine toimub mõistlikus ulatuses. Asja materjalidest ei nähtu, et J. Dmitrijev oleks Venemaal käinud korduvalt lühikese aja jooksul. Seetõttu ei olnud ringkonnakohtu etteheide reisikuludele käesoleval juhul põhjendatud. 13. Kolleegium märgib, et lisaks kautsjoni tasumisest täielikult vabastamisele on kohtul võimalik HKMS § 91 lg 1 alusel vabastada isik kautsjoni tasumisest osaliselt. Riigikohtu halduskolleegium on seejuures seisukohal, et üldjuhul tuleb vanaduspensioni saava isiku puhul, kellel puuduvad muud sissetulekuallikad, pidada põhjendatuks tasumisele kuuluva kautsjoni suuruse vähendamist. Efektiivse õiguskaitse põhimõttega ei ole kooskõlas nõuda selliselt isikult kautsjoni tasumist pooles suuruses kuupalga alammäärast, mis moodustaks tema sissetulekust sedavõrd suure osa, et takistaks ilmselt ebamõistlikult edasikaebeõiguse teostamist. 14. Eeltoodut arvestades leiab Riigikohtu halduskolleegium, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja J. Dmitrijevi taotlus kautsjoni tasumisest vabastamiseks rahuldada osaliselt. Kolleegiumi hinnangul ei ole efektiivse õiguskaitse põhimõtet arvestades põhjendatud nõuda J. Dmitrijevilt 1240 krooni suuruse kautsjoni tasumist, sest esineb suur oht, et sellises ulatuses kautsjoni tasumise kohustuse korral võib taotleja majanduslik olukord takistada tal seadusest tuleneva edasikaebeõiguse teostamist. Kolleegium on seisukohal, et J. Dmitrijevilt nõutava kautsjoni suurust tuleb vähendada ja asja materjalide põhjal saab mõistlikuks pidada 200 krooni suurust kautsjoni. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN