Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-75-04 Riigikohtu halduskolleegiumi 16. veebruari 2005. a kohtumäärus Artur Artjomenko kaebuses Tallinna Pensioniametile ettekirjutuse tegemiseks maksta välja lapsetoetus — RT III, 7, 62

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-75-04 Määruse kuupäev 16. veebruar 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri Salmann Kohtuasi Artur Artjomenko kaebus Tallinna Pensioniametile ettekirjutuse tegemiseks maksta välja lapsetoetus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 9. juuli 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3/899/04 Menetluse alus Riigikohtus Artur Artjomenko erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta Artur Artjomenko erikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 9. juuli 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3/899/04 muutmata. 2. Arvata kautsjon riigituludesse. Asjaolud ja menetluse käik 1. Sotsiaalministeeriumi 26. novembri 2002. a kirja nr 1-10/546 alusel otsustas Tallinna Pensioniamet lõpetada Oleg ja Olga Artjomenko poja Artur Artjomenko suhtes lapsetoetuse maksmise alates 1. veebruarist 2003. a. A. Artjomenko esindaja esitas 2. märtsil 2004. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Pensioniameti kohustamiseks maksta A. Artjomenkole välja lapsetoetus. 2. Tallinna Halduskohus arutas kaebust avalikul kohtuistungil 28. aprillil 2004. Kohtuistungi protokolli (hk tl 79–80) kohaselt teatas kohtunik, et kohtulahend kuulutakse avalikult kohtu kantselei kaudu 13. mail 2004. a kell 15.00. Tallinna Halduskohtu 13. mai 2004. a otsusega jäeti A. Artjomenko kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses on vormistatud nõuetekohane vaidlustamisviide. 27. mail 2004. a esitas A. Artjomenko esindaja apellatsioonkaebuse. Enne apellatsioonkaebuse esitamist ei esitanud ta apellatsiooniteadet. Tallinna Halduskohtu 2. juuni 2004. a kohtumäärusega andis kohus A. Artjomenko esindajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohtumääruse tegemise hetkeks oli Tallinna Halduskohtusse jõudnud juba A. Artjomenko 27. mai 2004. a taotlus tähtaja ennistamiseks. A. Artjomenko esindaja põhjendas apellatsioonitähtaja möödalaskmist sellega, et oli haige ning lisas selle kohta OÜ Ranna Perearstikeskuse tõendi. 3. Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2004. a määruses leidis halduskohus, et kohtuotsus tehti avalikult teatavaks 13. mail 2004. a kantselei kaudu. Halduskohus viitas Riigikohtu 22. novembri 2001. a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-56-01 (RT III 2001, 31, 332) ja 19. jaanuari 2001. a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-59-00 (RT III 2001, 3, 23) ning asus seisukohale, et taotlus tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ja apellatsioonkaebus tagastada. Halduskohus leidis, et Tallinna linnal oli tekkinud õiguspärane ootus jõustunud kohtuotsuse kehtimajäämise suhtes. Tähtaja möödalaskmise asjaolud ei kaalunud üles Tallinna linna õiguspärast ootust. 4. 28. juunil 2004 esitas A. Artjomenko erikaebuse (rkk tl 3–4) Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2004. a määruse peale. A. Artjomenko põhjendas apellatsiooniteate tähtaja möödalaskmist esindaja haigusega ega esitanud täiendavaid tõendeid. Sotsiaalkindlustusameti 7. juuli 2004. a vastuses erikaebusele (rkk tl 10) leiti, et erikaebus ei ole põhjendatud ning halduskohtu määrus tuleks jätta muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 9. juuli 2004. a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitaja esindaja haigus ilmnes alles pärast apellatsiooniteate esitamise tähtaja möödumist. Apellatsioonkaebus oli haiguse ilmnemise ajaks juba koostatud. Seega ei olnud haigus apellatsioonitähtaja möödalaskmise põhjuseks. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 5. A. Artjomenko 22. juuli 2004. a erikaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 9. juuli 2004. a määrus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Erikaebust põhjendab A. Artjomenko esindaja järgmiselt: «Halduskohtu istungil 28. mail 2004. a minule sõnaliselt saalis oli öeldud, et 13.05.2004. a tulla kantseleisse kohtuotsuse järgi. Täpselt 13.05.2004. a olin kell 13.30 kantseleis, aga otsus sekretäri sõnul oli saadetud postiga. Otsust mulle ka ei öeldud. Aga posti tempel näitab, et post on ära saadetud kantseleist 14.05.2004.a ja kiri saabus Kalamaja postkontorisse 15.05.2004. a, see oli laupäev, ja post töötab meil kuni kella 15.00. Teate sain peale 15.00, et tulla kirjale järele postkontorisse. 16.05.2004. a oli pühapäev, ja alles 17.05.2004. a ma sain kohtuotsuse kätte. 27.05.2004. a hommikul peale arsti külastamist, tulin kohe kantseleisse, siis algas vaidlus ja süüdistamine, et hilinesin kolm päeva. Vaidlesin vastu küll, neid oli kolm spetsialisti, minu argumente üldse ei kuulatud.» 6. Sotsiaalministeeriumi 10. septembri 2004. a vastuses erikaebusele leiti, et erikaebus tuleb jätta rahuldamata, sest «võrreldes halduskohtule ja ringkonnakohtule esitatud põhjendustega, on kaebuse esitaja esitanud Riigikohtule sisuliselt uued asjaolud. Kontrollimist vajaks, kas kaebuse esitajale tehti kohtulahend Tallinna Halduskohtus 13.05.2004 kantselei kaudu teatavaks või mitte. Samuti peaks kontrollima, kas vastavalt HKMS § 28 lõikele 2 arvestati kaebuse esitaja soovi saada kohtulahendi ärakiri kantseleist pärast selle avalikult teatavakstegemist. Eeltoodud asjaolusid ei tõestanud kaebuse esitaja esimese ega teise astme kohtutes». Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 7. Riigikohtus on vaidlus selle üle, kas kohtulahendi ärakirja saatmine posti teel on apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks (I) ning kas sellel juhtumil oleksid haldus- ja ringkonnakohus pidanud apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistama (II). 8. A. Artjomenko esindaja väitis erikaebuses, et ta ilmus Tallinna Halduskohtu kantseleisse kohtulahendi ärakirja kätte saama 13. mail 2004. a kell 13.30, see on 1 tund ja 30 minutit enne kohtuistungi protokollis sedastatud otsuse kuulutamise aega. Tallinna Halduskohtu kantselei keeldus kohtuotsuse ärakirja väljastamisest kaebuse esitajale põhjusel, et see oli temale saadetud posti teel. A. Artjomenko esindaja ei ole neile asjaoludele tuginenud tähtaja ennistamise taotlust põhjendades ja kohtud ei ole neid asjaolusid tuvastanud omal algatusel. Riigikohtu halduskolleegium ise ei ole volitatud tõendeid koguma ega neid hindama (HKMS § 64 lõige 2). Seetõttu ei võta Riigikohtu halduskolleegium seisukohta küsimuses, kas sellel juhtumil postitas kohtukantselei kohtuotsuse ärakirja enne teatavakstegemise aja saabumist või mis põhjustel keeldus kohtulahendi ärakirja kätte andmast. I. 9. Kõigil protsessiosalistel on õigus saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju (HKMS § 15 lõige 1). Kõigil protsessiosalistel on õigus saada kohtulahendi ärakiri kohtukantseleist pärast kohtulahendi kuulutamist või teatavakstegemist (HKMS § 28 lõikele 2). HKMS § 28 lõike 3 kohaselt saadetakse kohtulahendi ärakiri viivitamatult sellele asutusele või ametnikule või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvale muule isikule, kelle haldusakti või toimingu peale kaebus või protest oli esitatud, samuti protesti esitajale. Teistele protsessiosalistele kohtulahendi ärakirja posti teel saatmist otsesõnu HKMS-s ei sätestata. Protsessiosaliste võrdsuse põhimõttest (TsKMS § 6) lähtuvalt on kaebuse esitajal võrdselt protesti esitaja ja haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorganiga õigus saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakiri posti teel. Kohtulahendi ärakirja kättetoimetamisel tuleb arvestada, et erinevalt protesti esitajast ja haldusorganist, on kohtulahendi tõestatud ärakirja kättesaamine kaebuse esitajale vajalik põhiseaduse § 24 lõikes 5 sätestatud edasikaebeõiguse teostamiseks. Isikute edasikaebeõiguse tagamine on kohtuvõimu kohustus. Edasikaebeõiguse tagamise raames peab kohus näitama üles hoolsust kohtulahendi ärakirja kättetoimetamisel. 10. Erikaebuse põhjendusest nähtub, et Tallinna Halduskohus on saatnud kohtulahendi ärakirja kaebuse esitajale enne kohtuotsuse teatavakstegemist. Kohtuotsuse teatavakstegemise aja avaldamise (HKMS § 28 lg 1) eesmärk on tagada halduskohtumenetluses õiguskindlus ja protsessiosaliste võrdne kohtlemine. Protsessiosalisel ei ole õigust saada ning talle ei tohi anda kohtuotsuse ärakirja kätte enne kohtuotsuse teatavakstegemise aja saabumist. Kohtuotsuse ärakirja koostamine ja postitamine enne kohtuotsuse teatavakstegemise aega ei riku protsessiosaliste õigusi, kui ärakiri ei jõua adressaadini enne kohtuotsuse teatavakstegemist. 11. HKMS § 28 lõike 2 alusel on kõigil protsessiosalistel õigus pärast kohtuotsuse teatavakstegemist saada kohtu kantseleist kohtuotsuse tõestatud ärakiri. Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-4-04 (RT III 2004, 5, 48) leidis kohus, et kohtukantselei ei või keelduda protsessiosalisele kohtuotsuse ärakirja andmast põhjendusel, et kohus on protsessiosalisele saatnud kohtuotsuse ärakirja posti teel. Riigikohtu halduskolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde ning lisab, et heausksel protsessiosalisel on alati õigus saada kohtukantseleist kohtulahendi ärakirja. 12. HKMS § 31 lõikes 4 sätestatud apellatsioonitähtajad on põhiseaduse § 24 lõikes 5 sätestatud edasikaebeõiguse piirangud. Edasikaebeõiguse teostamiseks peab isikule jääma mõistlik aeg kohtulahendi ja selle põhjendustega tutvumiseks. Apellatsioonitähtaegade ennistamise otsustamisel peab kohus hindama, kuidas mõjutas kohtuotsuse ärakirja posti teel kättetoimetamine protsessiosalise võimalusi edasikaebeõiguse teostamiseks. Kohtulahendi ärakirja saatmisel posti teel lüheneb sellega tutvumiseks jääv aeg. Kuid ainuüksi kohtulahendi ärakirja saatmine posti teel ei ole apellatsioonitähtaegade ennistamise aluseks. Ennistamise aluseks võib aga olla kohtu viivitus kohtulahendi ärakirja postitamisel või postiasutuse viivitus posti kättetoimetamisel. Ka sellisel juhul peab protsessiosaline näitama üles mõistlikku hoolsust (vt samuti Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2004. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-4-04). Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamine ei too iseeneslikult kaasa apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Halduskohus peab otsustama eraldi apellatsiooniteate ja -kaebuse esitamise tähtaegade ennistamise. Kuna TsKMS § 45 lõike 3 kohaselt tuleb koos apellatsioonitähtaja ennistamise taotlusega esitada apellatsiooniteade või -kaebus, võib halduskohus tähtaja ennistamise otsustamisel hinnata apellandi võimalusi kvalifitseeritud õigusabi saamiseks. II. 13. A. Artjomenko on esitanud väited apellatsiooniteate esitamisega hilinemise tegelike põhjuste kohta alles erikaebuses Riigikohtule. Tähtaja ennistamise taotluses Tallinna Halduskohtule ning erikaebuses Tallinna Ringkonnakohtule on A. Artjomenko esindaja väitnud, et ei saanud apellatsiooniteadet tähtaegselt esitada haiguse tõttu. Kohtud leidsid, et haigus ei olnud tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus ning jätsid sellel põhjendusel tähtaja ennistamata. Riigikohtu halduskolleegium hindab järgnevalt, kas on alust haldus- ja ringkonnakohtu lahendite tühistamiseks normi väära kohaldamise või uurimispõhimõtte rikkumise tõttu. 14. Riigikohtu halduskolleegiumi 19. jaanuari 2001. a määruse haldusasjas nr 3-3-1-59-00 (RT III 2001, 3, 23) leiti, et tähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused peab ära näitama protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamise asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Riigikohtu halduskolleegiumi 4. aprilli 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-32-03 (RT III 2003, 26, 258) leiti, et mida nõrgemad on protsessiosalise oletatavad võimed tuua välja olulised asjaolud ja esitada vastavad tõendid, seda aktiivsemalt peab halduskohus ise asja otsustamiseks tõendeid koguma ning vastustaja oma vastuväidete kinnituseks tõendid esitama. Kohtu aktiivsus peab sõltuma protsessiosalise oletatavast võimest välja tuua olulised asjaolud ja esitada vastavaid tõendeid. Kuna A. Artjomenko esindajal ei olnud õigusalaseid teadmisi, siis võis oletada, et ta ei suuda välja tuua kõiki olulisi asjaolusid ega esitada kõiki tõendeid. Kuid õigusalaste teadmiste puudumine ei vabasta isikut kohustusest nimetada tema poolt esitatud taotluse tegelikud põhjendused. Uurimispõhimõtte raames võib halduskohus täpsustada ja täiendada protsessiosalise põhjendusi, kuid ei pea kontrollima võimalikke põhjendusi, mida protsessiosaline ei ole nimetanud. 15. Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2004. a määruses ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 9. juuli 2004. a määruses on leitud, et sellel juhtumil ei olnud haigus mõjuvaks põhjuseks apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamiseks. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et haldus- ja ringkonna kohtu järeldused on õiged. Apellatsioonitähtaja ennistamise taotlemisel ega erikaebuse esitamisel ei olnud A. Artjomenko esindaja esitanud muid põhjendusi. Seega puudub Riigikohtu halduskolleegiumil alus Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määruste tühistamiseks. Tõnu ANTON Julia LAFFRANQUE Harri SALMANN