Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-90-04 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. veebruari 2005. a kohtuotsus Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ kaebuses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peale menetlustoimingu sooritamiseks ja haldusakti väljaandmiseks kohustamiseks — RT III, 7, 61

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-90-04 Otsuse kuupäev 15. veebruar 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri Salmann Kohtuasi Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peale menetlustoimingu sooritamiseks ja haldusakti väljaandmiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 10. septembri 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-189/2004 Menetluse alus Riigikohtus Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine 20. jaanuar 2005. a Kohtuistungil osalenud isikud Kassaatori esindaja vandeadvokaat Siim Roode Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Anne Lepik Resolutsioon 1. Jätta Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ kassatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 10. septembri 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-189/2004 muutmata. 3. Arvata kautsjon riigituludesse. Asjaolud ja menetluse käik 1. Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse nr 02782020092 koos lisadega põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi investeeringutoetuse saamiseks. PRIA peadirektori 9. mai 2002. a käskkirjaga nr S1/14 jäeti taotlus rahuldamata. PRIA rahuldas seejärel Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ taotluse menetluse uuendamiseks ja andis võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, kuid PRIA peadirektori 19. detsembri 2002. a käskkirjaga nr S1/58 jäeti investeeringutaotlus uuesti rahuldamata selles esinevate puuduste tõttu. Tartu Halduskohtu 20. juuni 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-165/2003 jäeti kaebus viimati nimetatud käskkirja tühistamiseks rahuldamata. 2. 6. jaanuaril 2004. a esitas Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ uuesti taotluse menetluse uuendamiseks, mis jäeti PRIA 15. jaanuari 2004. a kirjaga nr 1-17/2-1 rahuldamata, kuna esitatud ei olnud uusi olulisi tõendeid, mis võinuksid olla menetluse uuendamise aluseks. 3. Kaebuses Tartu Halduskohtule palus Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ tunnistada haldusmenetluse uuendamisest keeldumine õigusvastaseks ja kohustada haldusorganit menetlust uuendama ning haldusakti välja andma. Kaebuse kohaselt on rikutud uurimispõhimõtet ning menetluse uuendamisest keelduti HMS § 40 nõudeid eirates, kuna kaebajale ei antud võimalust tutvuda menetluse käigus kogutud tõenditega ega esitada oma seisukohti ning vastuväiteid. Menetluse uuendamise aluseks on kaebuse esitaja arvates asjaolu ilmnemine, et varasemas menetluses ei ole arvestatud taotleja täiendavalt esitatud tõenditega (taotleja täiendav selgitus), mis sisuliselt on käsitatav uue tõendi ilmnemisena. Investeeringutoetuse taotluse menetlemisel peab menetleja arvesse võtma kõiki esitatud dokumente ja tõendeid ning tõendi arvestamata jätmist tuleb põhjendada. Käesoleval juhul ei ole PRIA kaebaja arvates arvestanud 14. augustil 2002. a esitatud taotluse selgitusega, mille kohaselt oli arvandmete esitamisel äriprojektis vorm SV/T12 tabelis 8 märgitud summa «506 917 krooni» puhul ekslikult vahetatud ära numbrid «6» ja «9», kusjuures õige olnuks «509 917 krooni». Nimetatud hooletusviga põhjustas 3000 krooni suuruse mittekokkulangevuse teiste andmetega. 4. Tartu Halduskohus rahuldas 30. aprilli 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-101/04 kaebuse, tunnistas menetluse uuendamisest keeldumise õigusvastaseks, kohustas PRIA-t menetlust uuendama ja taotlust läbi vaatama ning otsustama taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise. Kohus leidis, et kaebuse esitaja sai alles 6. juuni 2003. a kohtuistungil haldusasja nr 3-165/03 arutamisel aru, milliseid puudusi vaidlustatud käskkirjas silmas peeti. Neid puudusi selgitab 2. detsembri 2002. a taotlustoimiku pistelise kontrolli akt, kuid investeeringutaotluse menetlemise ajal ei olnud taotleja sellest aktist teadlik ning akti polnud ka haldusasja nr 3-165/03 toimikus. Taotleja selgituste tähelepanuta jätmine võis mõjutada otsustuse tegemist, mistõttu on vajalik uue tõendi hindamine. Uue tõendi ilmnemisena tuleb käsitada ka olukorda, kus taotleja jaoks selgub, et haldusorganile esitatud tõendeid ei ole menetluses arvesse võetud. Käesoleval juhul ei ole PRIA taotluse esitajat ära kuulanud ega taotleja esitatud teavet haldusakti andmisel arvesse võtnud. 5. PRIA apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. 6. Tartu Ringkonnakohtu 10. septembri 2004. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus ja tühistati halduskohtu otsus. Asjas tehtud uue otsusega jättis ringkonnakohus kaebuse rahuldamata. Kohus leidis: 1. Ebaõige on väide, et olulised tõendid on jäänud haldusmenetluses tähelepanuta. Teise kohtuvaidluse (haldusasi nr 3-165/03) objektiks olevast PRIA 19. detsembri 2002. a käskkirjast nähtuvalt on selle andmisel arvestatud taotleja 14. augusti 2002. a täiendava selgitusega. See selgitus koos lisatud tõenditega oli haldusasjas nr 3-165/03 arutelu esemeks ning Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ pidanuks juba käskkirja vaidlustamiseks halduskohtusse kaebuse esitamisel ja asja arutamise käigus aru saama, et tema arvates PRIA täiendavalt esitatud tõenditega ei arvestanud ning tal oli võimalus selles kohtumenetluses ka vastavad väited esitada. 2. Uueks oluliseks tõendiks, mis oleks aluseks menetluse uuendamisele, ei ole ka PRIA 2. detsembri 2002. a akt taotlustoimiku pistelise kontrolli kohta. See akt kajastab puudusi, mis on märgitud PRIA 19. detsembri 2002. a käskkirjas. Selle käskkirja osas on jõustunud halduskohtu otsus. Kõik vastuväited taotluses esinenud väidetavate puudustega seoses oleks tulnud esitada 19. detsembri 2002. a käskkirja peale esitatud kaebuse menetlemisel halduskohtus. 3. Väited HMS §-de 6, 37 ja 40 rikkumise kohta eelnevas haldusmenetluses ei ole asjakohased ning tulnuks esitada 19. detsembri 2002. a käskkirja peale esitatud kaebuse menetlemisel. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 7. Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator leiab: 1. 19. detsembri 2002. a käskkirja üle peetud kohtuvaidluse käigus selgus alles kohtuistungil, mis oli investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmise aluseks. Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ on esitatud tõendis selgitanud, millest tulenevad ebatäpsused taotluses. Uueks tõendiks on asjaolu ilmnemine, et täiendavaid andmeid puuduse kõrvaldamiseks arvesse ei võetud, kuid see selgus hiljem. Asjaolu, et taotleja ei olnud teadlik, et tema poolt esitatud tõendit ei võetud arvesse, tuleb võrdsustada asjaoluga, et taotleja ei olnud menetluse ajal tõendist teadlik. 2. Ringkonnakohus on tähelepanuta jätnud haldusasja nr 3-165/2003 toimiku materjali, eriti kohtuistungi protokolli, millest nähtub, mis oli Tartu Halduskohtus 6. juuni 2003. a istungil arutelu esemeks. Vastustaja ei nõustunud varasemas kohtumenetluses ei täiendavate andmete ega 2. detsembri 2002. a akti asja juurde võtmisega. 3. Täpsustusi ei ole arvesse võetud ega kantud äriprojekti tabelisse nr 8. Seda kinnitas ka vastustaja varasemas kohtumenetluses. 4. Kassaatoril ei olnud võimalik tutvuda investeeringutoetuse taotluse toimikuga. Kassaator on kohtumenetluse käigus taotlenud kõigi asjassepuutuvate tõendite uurimist, kuid vastustaja on esitanud valikuliselt tõendid, mida ta ise pidas oluliseks. 5. Ringkonnakohtu seisukoht tugineb vaid ühele tõendile (PRIA 19. detsembri 2002. a käskkiri nr S1/58) ja arvestamata on jäetud need tõendid, mis võimaldavad järeldada, et kassaator ei saanud eelmise haldusasja menetlemisel täpsustuste arvestamata jätmisest aru. Kassaator taotleb ka kassatsiooniastmes kantud kohtukulude väljamõistmist vastavalt Riigikohtu istungil esitatud taotlusele ja kohtukulude nimekirjale. 8. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab PRIA, et 2. detsembri 2002. a pistelise kontrolli akt ei ole selline uus oluline tõend, mis ei olnud taotlejale haldusmenetluse ajal teada. Aktist nähtub, et täiendavalt esitatud selgitustega on arvestatud, sama tuleneb ka 19. detsembri 2002. a käskkirjast nr S1/58. Tõendamata on väited tõendite varjamise ja taotlustoimikule juurdepääsu takistamise kohta. PRIA ei ole rikkunud HMS § 37 lg-s 1 sätestatut. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 9. Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ on taotlenud menetluse uuendamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamist ning haldusorgani kohustamist menetluse uuendamiseks ja haldusakti välja andmiseks. I. 10. Haldusmenetlus, mille uuendamist taotleti, puudutab Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) esitatud taotlust nr 02782020092 põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi investeeringutoetuse saamiseks. Nimetatud taotluse otsustas PRIA jätta rahuldamata 19. detsembri 2002. a käskkirjaga nr S1/58, esitades rahuldamata jätmise põhjused käskkirja punktides 1–4. Jõustunud on Tartu Halduskohtu 20. juuni 2003. a otsus haldusasjas nr 3-165/2003, millega tühistati kaevatud käskkirja punktid 2, 3 ja 4 ning osaliselt ka punkt 1 (osas, mis puudutab maksegraafikus ja äriprojektis märgitud andmete erinevust). Jõusse jäeti aga PRIA peadirektori otsus jätta taotlus rahuldamata. Halduskohus leidis käskkirja punkti 1 tühistamata jäänud osas (s.t põhjenduse osas, et oma- ja laenuvahendite olemasolu kohta 14. augusti 2002. a selgituses esitatud andmed ei ühti muude finantsmajanduslike näitajatega), et selline puudus võib olla taotluse rahuldamata jätmise aluseks. 11. Menetluse uuendamise aluseks peab kassaator kohtumenetluses esitatud väidete kohaselt seda, et haldusmenetluse käigus on ilmnenud, et tema esitatud selgitustega ei ole arvestatud, mistõttu investeeringutoetuse taotlus jäeti rahuldamata. PRIA-le esitatud menetluse uuendamise taotluses märgib Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ järgmist: «Taotleja leiab, et ilmnenud uued asjaolud, s.o taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks on olnud ilmne ebatäpsus, mida ei ole varsemas menetluses esile toodud ega selgitatud ja selle ebatäpsuse kohta antud selgitus e. uus tõend annavad kogumis aluse menetluse uuendamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks.» Ringkonnakohus leidis, et Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ pidanuks juba 19. detsembri 2002. a käskkirja vaidlustamiseks halduskohtusse kaebuse esitamisel ja asja arutamise käigus aru saama, et tema arvates PRIA täiendavalt esitatud selgitustega ei arvestanud. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna puuduvad asjaolud, mis võimaldanuks uuendada investeeringutoetuse taotluse menetlust. 12. Eeltoodu tõttu tuleb jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka kassaatori taotlus kohtukulude välja mõistmiseks. II. 13. Kuigi vaidluses PRIA 19. detsembri 2002. a käskkirja nr S1/58 õiguspärasuse üle on jõustunud halduskohtu otsus (Tartu Halduskohtu 20. juuni 2003. a otsus haldusasjas nr 3-165/2003) ja kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga ka käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse rahuldamata jätmise osas, soovib kolleegium investeeringutoetuste taotluste menetlusega seonduvalt märkida järgmist. 14. Põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi investeeringutoetuste taotlustega seonduv menetlus on sätestatud Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2001. a määrusega nr 216 kehtestatud «Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava investeeringutoetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korras» ning Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2001. a määrusega nr 216 kehtestatud «Eesti Vabariigis põllumajanduse arendamise liitumiseelse programmi raames antava investeeringutoetuse taotluse hindamise korras» ja selle lisades. Neis määrustes ette nähtud menetlus on väga üksikasjalikult reguleeritud ja ülimalt formaliseeritud. Määruste andmise aluseks oleva «Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu» ratifitseerimise seaduse § 2 lg 3 sätestab, et selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse selle seaduse erisusi arvestades haldusmenetluse seaduse sätteid. Vastav haldusmenetlus peab olema kooskõlas ka haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muuhulgas põhiseaduse §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele, õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega. 15. Toetuse saamiseks esitatav taotlus ja sellele lisatav dokumentatsioon peavad olema kooskõlas «Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu» ratifitseerimise seadusest ja selle alusel antud aktidest tulenevate nõuetega. Seejuures ei tohiks aga unustada, milles seisnes põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antavate toetuste eesmärk. Taotluse hindamisel on eelkõige oluline välja selgitada taotleja tegevuse jätkusuutlikkus ja projekti realiseerumise tõenäosus ning perspektiivikus, samuti välistada kuritarvitused toetuste taotlemisel. Kindlasti ei ole taotluste menetlemise ja hindamise eesmärk jätta taotlused rahuldamata pelgalt formaalsetel põhjustel. Näiteks tuleneb Investeeringutoetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korrast, et ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks antakse esmalt tähtaeg. Kuigi ilmsete ebatäpsuste tähtajaks kõrvaldamata jätmine on korra § 13 lg 3 p 31 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise üks alus, toimivad siinkohal ka haldusmenetluse üldpõhimõtted (haldusorgani selgitamis- ja nõustamiskohustus, akti adressaadi võimalus anda omapoolseid selgitusi ja esitada dokumente). Viidatud regulatsioonist ei tohiks järeldada, et taotlusi menetleva haldusorgani kohustused taotluses ebatäpsuste kõrvaldamisel peaksid piirduma vaid ühekordse tähtaja andmisega taotlejale. Isegi kui vastav regulatsioon ei nõua taotleja abistamist või talle korduvalt võimaluse andmist taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, ei ole haldusmenetluse suhtes esitatavate nõuetega kooskõlas taotlejale täiendavate võimaluste andmata jätmine oma taotluse selgitamiseks või täpsustamiseks, kui see võiks suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele. 16. Lisaks selgitamis- ja nõustamiskohustuse järgimisele kuulub haldusorgani ülesannete hulka ka võimaluste loomine koostööks taotlejaga. Kuna nii käesoleva vaidluse puhul põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi kui ka edaspidi struktuurifondide vahenditest võimaldatavate toetuste taotlemine, menetlemine ja maksmine on seotud kindlaksmääratud ajaliste piiridega, on õigeaegse ja tulemusliku menetluse huvides taotleja ja haldusorgani koostöö tagamine eriti oluline. Vajadus arvestada menetluse juures ajafaktoriga tingib nii haldusorgani kui taotleja jaoks vajaduse koguda õigeaegselt taotluse kohaseks menetlemiseks ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustamise seisukohalt olulisi tõendeid. Tõendite hilisem ilmnemine võib küll osutuda menetluse uuendamist tingivaks asjaoluks, kuid menetluse uuendamine ei pruugi viia enam soovitud eesmärgile toetuste jagamiseks kehtestatud ajaliste piirangute tõttu. Seetõttu tuleb menetluse tulemuslikkuse seisukohast eriti rõhutada taotleja ja haldusorgani koostöö tähtsust vajalike tõendite kogumisel ja taotlusdokumentide nõuetekohasuse saavutamisel. Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtudel, kui isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja tõenäoline. Näiteks juhtudel, kui taotluses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tulemuseks on suure tõenäosusega taotluse rahuldamata jätmine. Asjatundlik nõustamine on oluline eriti keerukamate ning põhjalikumat analüüsi vajavate menetluste puhul, milliste hulka kuulub ka toetustaotluste menetlus. 17. Kehtiv haldusmenetluse regulatsioon sätestab haldusakti adressaadile teatavakstegemise kohustuse. Selliseks haldusaktiks põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi raames antavate toetuste menetluses on otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Taotluse eesmärgipärase menetlemisega on aga igati kooskõlas, kui haldusorgan teavitab taotlejat ka menetluse käigus vastu võetavatest otsustustest. Seda iseäranis olukorras, kus neist võib tuleneda taotlejale ebasoodne lõpptulemus, kuid koostöös taotlejaga võib olla võimalik kõrvaldada puudusi ja negatiivset lõpplahendust vältida. Tõnu ANTON Julia LAFFRANQUE Harri SALMANN