Jõgeva Vallavalitsus — Vaimastvere Põhikooli arengukava 2004-2006 kinnitamine — KO, 61, 593

Määrus «Vaimastvere Põhikooli arengukava 2004–2006 kinnitamine» kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125; 2004, 27, 180; 30, 206; 41, 276; 56, 404) § 31 lõike 3 ja Jõgeva Vallavolikogu 12. juuli 2002. a määruse nr 15 «Jõgeva valla koolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord» punkti 1 alusel. § 1. Sissejuhatus Käesolevas arengukavas analüüsitakse Jõgeva valla ühe põhikooli olukorda täna ja arenguvõimalusi tulevikus; püstitatakse eesmärgid ja koostatakse tegevuskava ning eelarve. Arengukava kirjutamisel on kasutatud Jõgeva valla arengukava, raamatupidamise, mõttetalgute ja küsitluste andmeid. § 2. Ajalugu Teekond läbi Vaimastvere Vaimastvere oli kunagise Riia kubermangu põhjapoolseim vald, Tartumaa põhjatipp, ulatudes Vägeva külast Kaera külani. Tänast Vaimastvere seostatakse eelkõige samanimelise alevikuga, mis asub poolel teel Vägevalt Jõgevale, ja seda ajalooliselt ümbritsevate küladega. Viimasel poolsajandil on just Vaimastvere alevikust kujunenud piirkondlik elukeskus. Esmakordselt on teadaolevalt mainitud Vaimastvere- nimelist küla (Wammeszfehr) 1527. aastal. Lühiülevaade Vaimastvere ümbruse kultuuri ja koolielust Eri aegadel on Vaimastvere kandis kooliharidust antud mitmes külas (näiteks Paduveres, Toomal, Kärdes, Vägeval, Villakveres ja Kõolas). Vaimastvere 6-kl Algkool asutati 1921. a septembris. Kuni selle ajani ei olnud Vaimastveres kooli. Vaimastvere lapsed õppisid Endla Algkoolis, mis asus Vaimastverest 3,5 km kaugusel Endla raba sees asuvas Endla külas. 1921. a lahkusid mõisnikud Saksamaale, nende hulgas ka Vaimastvere mõisnik Maidel (õigemini mõisa rentnik), mõisahäärber jäi vabaks. Endla kooli juhataja Johannes Paju pöördus kohaliku vallavalitsuse poole palvega asutada Vaimastvere mõisahoonesse kool. § 3. Õppeprotsess ja õpikeskkond Õpilaste arvu prognoos 2004–2009. a. klass 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 1 klass 10 14 7 7 2 klass 7 10 14 7 3 klass 6 7 10 14 4 klass 9 6 7 10 5 klass 22 9 6 7 6 klass 19 22 9 6 7 klass 22 19 22 9 8 klass 16 21 19 22 9 klass 19 16 21 19 kokku 130 124 115 101 Kindlasti tuleb arvestada, et juba traditsiooniliselt tuleb meile õpilasi juurde viiendast klassist Siimusti piirkonnast ja kindlasti lisandub õpilasi ka tänu õpilaskodule. Kooli tulnud õpilased: 1990–2004 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 16 13 16 16 18 19 26 21 13 20 19 9 7 7 9 Kooli tulevate õpilasete prognoositav arv: 2005–2011 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 14 7 7 13 10 8 8 1. septembril 2004. a alustas koolis õppetööd 126 õpilast. Seoses õpilaskodu töölerakendamisega 2004. a sügisel suurenes õpilaste arv koolis 130 õpilaseni ning tulevikus suureneb kindlasti veel. 1. novembrist 2004. a töötab Kurista lasteaia «Karukell» üks rühm Vaimastvere koolihoones. 1. septembrist 2005. a planeerime moodustada lasteaia ja põhikooli liitmisel ühise juhtimisega lasteaed-põhikooli. Mõlema asutuse majandusküsimustega tegeleb käesoleval ajal üks kooli majandusjuhataja. Pärast kahe asutuse ühinemist selgineksid käsuliinid, paraneks koostöö ja majandamine. § 4. Vaimastvere Põhikooli missioon Vaimastvere Põhikool on Jõgeva vallas tegutsev kool, kelle funktsiooniks on pakkuda oma piirkonna kooliealistele lastele tänapäeva tasemel põhiharidust. Meie ülesanne on: arendada õpilastes kaasaegses elus vajalikke toimetulekuoskusi, õpioskusi, väärtushinnanguid ja käitumisnorme; anda õpilastele teadmisi meid ümbritsevas keskkonnas toimuvate nähtuste põhjuste ja omavaheliste seoste kohta; toetada kodusid laste eetiliste ja esteetiliste tõekspidamiste kujunemisel; pakkuda lapsevanematele võimalust osalemiseks oma laste üritustel ning laiendada igakülgselt nende maailmavaadet; osaleda kohaliku omavalitsuse kaasabil ümbruskonna kultuurilise arengu toetamisel. § 5. Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid Vaimastvere Põhikooli õppe ja kasvatuse üldeesmärk on isiksuse kujunemine, kes 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd; 3) toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut; 4) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest; 5) tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga; 6) tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt; 7) hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes; 8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline; 9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest; 10) juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; 11) on tundlik esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt; 12) väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha; 13) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele; 14) püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida; 15) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas; 16) mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale sobivat tööd. § 6. Õppekasvatustöö põhimõtted Vaimastvere Põhikooli õppekava koostamisel, piirkondliku koostöö kujundamisel, kooli ja klassi tasandil õpetust kavandades ja tegelikus õppeprotsessis lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) luuakse tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks ning kaasatakse õpilane ja lapsevanem (eestkostja, hooldaja) õpilase õpiteed puudutavate küsimuste arutamisse ja selle üle otsustamisse; 2) kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele, õpetust varieeritakse õpilaste võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt; 3) tähtsustatakse õpilase õpihuvi hoidmine ja toetamine; 4) õppesisus on esindatud inimkonna, Euroopa, Eesti, sh Eestis elavate rahvusvähemuste kultuur; 5) õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud; 6) õppimisel-õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine; teadmisi käsitatakse ajas arenevate ja muutuvatena; 7) õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele ühiskonnas ja teadustes. § 7. Kooli ainekavasid läbivad teemad Keskkond ja säästev areng Õppida säästlikult suhtuma meid ümbritsevasse elukeskkonda. Kuna meie kool asub Endla RLA läheduses, siis teeme võimalikult palju koostööd kaitseala töötajatega. Isiksuse areng. Tööalane karjäär ja selle kujundamine. Turvalisus Õpetada tajuma ohtusid meid ümbritsevas keskkonnas (liiklus, elekter jne) ning valima õigeid käitumisviise. Püüame arendada õpilast mitmekülgselt ja valmistada teda ette elukutsevalikuks. Infotehnoloogia ja meedia Õpetada õpilasi vajalikku infot otsima, töötlema, korrastama, mõtestama ja kaaslastele esitama, suhtlema kaaslastega teistest koolidest ja muust maailmast. Õpetada käsitsema arvutit ja kasutama seda õppeülesannete ettevalmistamisel. § 8. Erivajadustega lapsed Õpetuse eesmärk on võimaldada õpiabi nendele õpilastele, kellel on individuaalsest arengust tingitud mahajäämus ning õpiraskused. Õpetus võib seisneda järgmises: – aineõpetaja konsultatsioonid; – psühholoogi-psühhiaatri konsultatsioonid; – logopeediline nõustamine; – parandusõpe rühmas. Erikooli suunamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele ja vanemate nõusolekule. Vastasel juhul kohustub kool last õpetama individuaalse õppekava alusel. § 9. Tunniväline tegevus Kuigi kooli esmane ülesanne on kindlustada õpilastele haridus, ei saa alahinnata ka klassi- ja koolivälise töö tähtsust. Üritused, huvitegevus, konkursid, väljasõidud, matkad – kõik need soodustavad lapse kui isiksuse mitmekülgset arengut. Väikeses maakoolis tekib ka ühiseid üritusi tehes ühepere tunne. See on tunne, kus usaldatakse ja abistatakse teineteist üheskoos tehes. Eesmärgid Tunnivälise tegevuse eesmärk on pakkuda õpilastele võimalust sisustada oma vaba aega neid huvitava kasuliku tegevusega ja õpetada aega planeerima. Ringitöö eesmärk on õpilaste muusikaliste, tantsuliste, sportlike, käeliste, arvutialaste jms oskuste arendamine. Ainepäevade ja -nädalate eesmärk on huvi äratamine aine vastu, õpilaste silmaringi laiendamine, tublimate ergutamine ja tunnustamine, tundides õpitu rakendamine. Traditsioonide eesmärk on kindlustunde andmine õpilastele ning kooli traditsioonide säilitamine. Traditsioonid 1. september 1. klassi õpilaste vastuvõtmine kooliperre. Aktus kell 9.00. IX klass kaunistab saali, organiseerib esinemise, toob I klassi õpilased saali, kingib lilled. Aabitsate kätteandmine. Kooli poolt on I klassi õpilastele väike kingitus. Sügisnäitus Sügisnäitusel osalevad õpilased, kes toovad kooli enda valmistatud kompositsioone ja huvitavaid sügisande. Moodustatakse komisjon, kus on esindatud kõik klassid ning nende ülesanne on valida kolm toredamat kompositsiooni. Õpetajate päev Õpetajatöö köögipoole tutvustamine IX klassi õpilastele. IX klass annab tunde. Õpetajatele ühisüritus. Jõuluüritused Koolimaja kaunistamine, kuuse toomine, päkapikunädal, jõulupeod. Aabitsapidu 1. klassi õpilastele koos vanematega. Vastlapäev Võistlused õpilastele ja täiskasvanutele. Hernesupp, kuklid ja tee. Keeltenädal Viktoriinid, luulevõistlus, seinalehed jne. Kontsert. Lauluvõistlus Selgitatakse vanuseastmete kaupa kooli parimad lauljad. Õpilastööde näitus Välja pannakse kogu õppeaasta jooksul tehtud tööd. Lõpukell 1. klassi õpetaja ja lõpuklassi esimene õpetaja koostavad stendi IX klassi õpilastest. V klass sisustab IX klassi õpilaste viimase koolipäeva. I klass koos õpetajaga korraldab aktuse ja saadab IX klassi ära. VIII klass valmistab kohvilaua. Algklassiõpetajad jagavad lõpetajate algklassitöid. Lõpuaktus Hüvastijätt lõpetajatega: VIII klassi sõnavõtt; IX klassi sõnavõtt, kooli poolt kingitakse lõpetajatele raamat. Vilistlaste kokkutulek Toimub iga viie aasta järel. Huvialaringid Maalapsel puudub täna linnalapsega võrdne võimalus oma huvide arendamiseks. Oleme siiski püüdnud leida maksimaalseid võimalusi huvihariduse andmiseks ka maakoolis. Koolis töötab 2004/05 õppeaastal 14 huvialaringi. Omavalitsuse eelarvest finantseeritakse kokku 1,45 ametikohta huvitegevust. Nr. Ringi nimetus Juhendaja 1. Pillimänguõpetus, orkester Hillar Laane 2. Tantsuring Ülle Luik 3. Spordiring, /võrkpall, ujumine/ Sirje Jukkum 4. Lastekoor, mudilaskoor Anne Ling 5. Jalgpall Igor Orlov 6. Korvpall Ivar Tooming 7. Kokanduse ring Eve Haab 8. Kergejõustik Väino Ling 9. Kooli ajaleht Merle Ojamets 10. Usuõpetus Margit Nirgi 11. Aeroobika Merle Saks 12. Matemaatikaring Maret Õunpuu 13. Tennis Hillar Sibul 14. Arvutiõpetus Maiu Kaarjärv Lisaks eespool mainitule on kõik kooliõpilased juba aastaid saanud ujumise algkoolituse Kuremaa ujulas. Vabaaine tundide arvelt oleme õpetanud 9-ndale klassile kirjandiõpetust. 8-ndale klassile õpetatakse keskkonnaõpetust. Arvutiõpetust õpetame alates 5. klassist, 1–4. klassil on arvutis mängutunnid. Väljaspool kooli õpivad meie kooli lapsed Jõgeva Muusikakoolis (2 õpilast), Jõgeva Kunstikoolis (3 õpilast). Kahjuks aga piirab paljude laste tegutsemistahet bussiliiklus ja rahaliste vahendite nappus. Kooli 130-st õpilasest kasutab bussitransporti kooli ja koolist koju sõiduks 72 õpilast. Seonduvalt eelnevast tuleks kaaluda õhtuste bussiringide tööleseadmist, et ka õhtusel ajal oleks kaugemate külade õpilastel võimalik huvitegevuses osaleda. Õpilasomavalitsus Kooli õpilasomavalitsusel on oma põhikiri, mille alusel tegutsetakse teist aastat. Regulaarselt korraldatakse kokkusaamisi. Kooli ürituste plaani teeb omavalitsus oma ettepanekuid ja viib läbi terve rea üritusi (stiilipäev, diskod, puhkeõhtud jne). 2002/03 septembrist alustati uuesti kooli ajalehe väljaandmist, tööd alustas ka kooliraadio. § 10. Materiaalne baas Koolihoonetes, millest vanem osa on ehitatud 1968. aastal ja uuem osa, mis valmis 1996. aastal, õpib 2004/05. õppeaastal 130 õpilast. Koolihoones on üldpinda 2776 m2, mis teeb ühe lapse kohta 21,5 m2. Klassiruumide üldpind on 366,2 m2, mis teeb ühe lapse kohta 2,8 m2. Lisaks klassiruumidele eksisteerivad koolis ainekabinetid: 1. keemia-füüsika 60,6 m2 2. muusika 45,0 m2 3. arvutiklass 37,2 m2 4. õmblusklass 37,2 m2 5. puidu-metalli töökoda 60,1 m2 6. kodumajandusklass 25,3 m2 Koolihoones asub raamatukogu, mida kasutavad kooliõpilased ja külarahvas. Raamatukogu üldpind on 63,7 m2. Koolil on oma söökla (75,6 m2). Õpilaste kehalise kasvatuse tunde viime läbi uues võimlas /15 X 28 m/ 420 m. Koolilõunat söövad lapsed kahes vahetuses, korraga mahub sööma ~70 õpilast. Koolisöökla ja köögi inventar on tänapäeva tasemel, mille üle me võime uhked olla. 2002. aasta lõpus sai söökla Tervisekaitse poolt tunnustatud (lähtuvalt EV määrustest). Koolimööbel on rahuldaval tasemel. Algklasside koolipingid on kõik reguleeritavad, v.a üksikud erandid (toolid). Kindlasti tuleb hakata ostma ka uusi reguleeritavaid toole ja laudu. Väljavahetamist vajavad ka 1996. aastal soetatud vineertoolid (muusika- ja käsitööklassis). Samuti on vaja muretseda uued toolid võimla-aula jaoks. Varustatus õppe- ja tehniliste vahenditega vajab pidevat parandamist. Napib näitlikke õppevahendeid: suured seinapildid, tabelid, kaardid, mille soetamise hind on kõrge. Vajaka on ka metoodilisest, erialasest ja ilukirjandusest. Halvas seisus on puidu- ja rauatöökoda, kus seadmed on vananenud. Ka kehalise kasvatuse vahendeid on juurde vaja. Arvutiklassi saime 2004. aasta sügisel kõik uued arvutid, väljavahetamist vajab veel õpetajatetoa üks arvuti, õppealajuhataja arvuti, sekretäri ja majandusjuhataja arvuti. Arvutipark tahab pidevat uuendamist. 2005. aastal viime lõpule arvutivõrkude väljaehitamise. Kooli pargis on vaja alustada rekonstrueerimistöid. Uuendamist vajavad pargiteed ja istutada tuleks uusi puid. Vaja on haljastusspetsialistidega kooskõlastatult korrastada H. Raudsepa mälestuskivi ümber olev muruplats. Väga tähtis on see, et kooli naabruses asub üks Eestimaa tähtsamaid looduskaitsealasid, s.o Endla LKA. Koos Endla LKA töötajatega on välja töötatud koostöökava. Koolihoone ja ruumide üldine seisund on hea. Kapitaalremonti vajab õppevahendite ruum, mis asub endises vanas trepikojas. Kindlasti on järgmistel aastatel vaja leida vahendeid ja võimalusi spordi välisväljakute ehituseks ja rekonstrueerimiseks. Vahendeid oleks vaja juurde töötajate töö stimuleerimiseks. § 11. Kaader Vaimastvere Põhikoolis on 18 pedagoogilist töötajat, kolm neist on ainult ringijuhid, logopeed ja sotsiaalpedagoog. Kõrgemat haridust omab 14 õpetajat, keskeriharidus on kolmel õpetajal ja üks õpetaja on keskharidusega ringijuht. Meesõpetajaid töötab koolis kolm. Õpetajate keskmine vanus koolis on 40,6 aastat. Lähema viie aasta jooksul pensioniikka kedagi jõudmas ei ole. Vaimastvere Põhikooli töötajad: Pedagoogid abipersonal töötajaid 2004 18 12 35 Pedagoogide haridustase: 2004 kõrgem 13 kesk-eri 5 kesk 0 Pedagoogide vanuseline struktuur: 20–29 30–39 40–49 50–59 2 2 11 3 Vaimastvere koolis on 2004/05. õa kinnitatud 10,63 õpetaja ametikohta. Lisaks eespool nimetatule finantseeritakse kohalikust eelarvest 1,0 kohta pikapäevarühma kasvatajat, 0,82 kohta ringijuhti, 0,5 kohta huvijuhti, 0,25 kohta logopeedi ja 0,5 kohta sotsiaalpedagoogi. Lisatasu maksmisega tasustame lisaks eelnevale kooli fondeeritud õppekirjanduse hooldajat. Vaimastvere koolil on pedagoogiline kaader olemas. Vaja oleks poiste tööõpetuse ja füüsika õpetajat (tunde aga on ainult 14). Avatud ülikoolis omandavad kõrgharidust kolm õpetajat. Kohustuslike õppetundide arv Vaimastvere Põhikoolis annab õiguse 10,63 õpetaja ametikohale. Enamus kooli õpetajatest töötab alla normkoormuse, kuna väikeses koolis ei jätku erialatunde. § 12. Kooli tulemuslikkus Kooli õppe-kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamine toimub riikliku järelevalve ja kooli sisehindamise korras. Viimane riiklik järelevalve, mille kohta on koostatud akt, teostati Vaimastvere koolis 12. veebruaril 2000. a. Riikliku järelevalve tulemustest: 1. Hinnang kooli juhtimisele oli hea. 2. Hinnang koolikohustuse täitmise kontrollile koolis oli hea. 3. Hinnang dokumentatsiooni korrashoiule oli rahuldav. 4. Hinnang erivajadustega õpilaste õpetamisele ning kooliks ettevalmistuse korraldamisele oli hea. 5. Hinnang riigieelarveliste vahendite kasutamisele ja vormistamisele oli rahuldav. 6. Hinnang õppekavatööle ja aineõpetuse olukorrale oli hea. 2005. a jaanuaris toimus järelevalve õpilaste ja lapsevanemate kaasamise ja pedagoogide koolitusplaanide osas, kuid selle järelevalve akti pole arengukava kinnitamise ajaks koolile saadetud. Õpitulemused väljenduvad hinnete kaudu, see on hinnang õpilase õppetööle. Hinnang kuulub lahutamatult igapäevase koolitöö juurde. Hindamise kaudu suunatakse oluliselt õpilaste arusaamade ja hinnangu kujunemist õppimise, õpetamise ja hariduse kohta. Vaimastvere Põhikooli õpilaste õppeedukus on olnud aastate lõikes järgmine: Õppeaasta Õpilasi «5» «4–5» «2» Istumajääjad 1993/94 137 11 26 18 4 1994/95 137 9 24 14 3 1995/96 135 12 27 18 8 1996/97 144 15 22 17 11 1997/98 147 16 34 15 9 1998/99 153 15 31 20 12 1999/00 155 23 31 19 5 2000/01 146 17 35 18 7 2001/02 146 16 42 10 2 2002/03 139 15 38 22 8 2003/04 125 8 35 22 4 Koolist väljalangevus: 2000 2001 2002 2003 2004 0 1 0 0 2 Kooli kiitusega lõpetajad: 2000 2001 2002 2003 2004 1 1 1 1 0 Kooli lõpetajate edasiõppimine: 2000 2001 2002 2003 2004 kutsekoolis 2 4 7 2 3 gümnaasiumis 5 7 3 10 7 § 13. Planeeritavad muutused Tänapäeval on inimesele edukuseks püsiteadmiste kõrval vaja ka oskusi informatsiooni leida, analüüsida ja töödelda, see tähendab teadmiste kõrval ka oskusi. Koolil lasub tähtis roll suurendada õpilase vastutust oma tulemuste eest ja selle kaudu arendada ka otsustusvõimet. Säilitada tuleb ka kõik see, mis meie koolis on head: traditsioonid, seotus kodukohaga ja ühtekuuluvustunne. Kõige muu kõrval ei tohi me kunagi unustada, et ühe põhikooli peamine ülesanne on tänapäeva nõuetele vastava konkurentsivõimelise põhihariduse (baashariduse) andmine. Loomulik iive maal on negatiivne. Põllumajandusliku tootmise allakäik on vähendanud tööhõivet maal, tööpuudus on suur. Tööealistest inimestest leiavad kodukohas tööd vähesed, paljud on sunnitud tööd otsima mujalt. Ülejäänud tegutsevad koduses majapidamises, on ülalpeetavad või töötud. Noored siirduvad tööotsinguil linnadesse ja maakoolide otstarbekus muutub laste vähesuse tõttu küsitavaks. Suuresti sõltub maakooli ellujäämine ja areng kohaliku omavalitsuse võimalustest ja heast tahtest. Jõgeva valla arengukavasse on sisse kirjutatud plaan säilitada senine koolivõrk. On võetud seisukoht, et on vaja tagada kõikidele võrdne võimalus hariduse omandamiseks kodulähedases koolis. Kuigi prognoositav õpilaste arv väheneb, jätkab kool Vaimastvere Lasteaed-Põhikoolina 2005. aasta sügisest. Ilmselt tuleb arvestada tulevikus mõnda aega liitklasside võimalusega. Meie kooli omapära on ka see, et piirkond, kust lapsed kooli käivad, on territooriumilt väga suur. § 14. Muudatused ja vajadused 1. Koolihoone juurde on vaja rajada spordiväljakud: jalgpalliväljak, jooksurada, heite-, tõuke- ja hüppepaigad. Sisustada jõusaal. 2. Kooli arvutiseerimine peab jätkuma, lõplikult tuleb välja ehitada arvutivõrgud. Ka tulevikus tuleb jätkata arvutite liisimist. Lõpetada on vaja arvutivõrkude ehitamine üle kogu koolimaja. Finantsvajadused kaetakse omavalitsuse ja projektide võimalustest. 3.Valikainetena õpetatakse koolis keskkonnaõpetust, arvutiõpetust ja kirjandiõpetust. Nagu uuest tunnijaotusplaanist näha, on enam lisatunde antud põhiainetele /eesti keel, matemaatika, inglise keel/. Eraldi dokumendina on koostöökava Endla LKA-ga. 4. Säilitatakse väljakujunenud traditsioonid, tiheneb koostöö hoolekogu ja kodudega /arenguvestlused, ühisüritused/. 5. Logopeedi ja kooli sotsiaalpedagoogi teenuste parandamine. Lähitulevikus tuleb leida uus logopeed, et teenus oleks kättesaadav rohkem kui kord nädalas. Vajalik on leida ka uus sotsiaalpedagoog ja sisustada temale oma tööruum. 6. Koolimaja ümbruse park vajab rekonstrueerimist; istutada on vaja uusi puid, rajada lillepeenraid, korrastada pargiteed ja spordiväljakud. 2003. aasta kevadel alustasime kooliesise muruplatsi ja tõllakuuri (kuni mõisa teenijatemaja varemeteni) maa-ala planeerimist ja korrastamist. Ühe võimalusena näeme ka vasikalauda lammutamise järel spordiväljakute ehitamist sellele maa-alale. 7. Koolihoone vanal osal on vaja vahetada klasside aknad ja remontida trepikoda ja õppevahendite ruum. 8. Soodustada kooli kujunemist piirkonna kultuurikeskuseks. Koolis tegutsevad ühe katuse all ning ühtse majandamise ja personaliga kool-raamatukogu-lasteaed. Tuleks soodustada elanike koolihoone tihedamat kasutamist ja leida võimalusi piirkonna kultuuritegevuse säilitamiseks ja arendamiseks. § 15. Tegevus valdkonniti Arengukava eesmärk on aidata kaasa ja tagada riiklikus õppekavas kehtestatud pädevuste saavutamine. Analüüsimaks hetkeolukorda, võimalusi ja ohtusid teostasime mõttetalgute korras SWOT-analüüsi. Selle tulemuste põhjal kavandasime tegevuse valdkonniti. Juhtimine Jrk nr Tegevus 2005 2006 Finantseerija Vastutaja 1. Kooli õppekava koostamine ja edasiarendamine X X kool õppealajuhataja 2. Igal kooli töötajal oma individuaalne ametijuhend X X kool direktor 3. Töötada välja kooli sisehindamise süsteem X X kool õppealajuhataja 4. Arenguvestlused töötajatega X X kool direktor 5. Positiivse mikrokliima säilitamine ja edasiarendamine X X kool direktor 6. Kvalifitseeritud õpetajate leidmine X X kool direktor 7. Töölepingud turvaliselt arvutisse X kool arvutiõpetaja 8. Õppeaasta üldtööplaani koostamine X X kool direktor 9. Õpilaskodu komplekteerimine X X kool, OV direktor, vallavalitsus Õpetamine ja õppimine (tuhat krooni) Jrk nr Tegevus 2005 2006 Finantseerija Vastutaja 1. Õpilaste osavõtt olümpiaadidest, konkurssidest, võistlustest 10 12 OV, kool aineõpetajad, ringijuhid 2. Õppematerjalide ja vahendite muretsemine /k.a õpikud/ 50 55 OV, HM majandusjuhataja, õppealajuhataja 3. Õpetajate ja töötajate täienduskoolitus 47 50 OV, HM direktor, õppealajuhataja 4. Keskkonnaõpetuse kui õppeaine edasiarendamine koos Endla LKA-ga 3 3 OV, kool direktor 5. Kooli hindamisjuhendi läbivaatamine ja täiustamine X kool õppealajuhataja 6. Oma logopeedi leidmine X kool direktor 7. Töö erivajadustega lastega X X kool õpealajuhataja, sotsiaalpedagoog 8. Tublimate õppurite autasustamine õppeaasta lõpul /vastuvõtt/ 4 5 OV, kool direktor 9. Koolikohustuse täitmise kontroll X X kool direktor, klassijuhatajad 10. Õppeekskursioonide toetamine 5 5 OV, kool direktor, klassijuhatajad 11. Aineõpetajate konsultatsiooniaegade graafiku koostamine X X kool õppealajuhataja 12. Probleemsete õpilaste kaasamine ringide töösse X X kool huvijuht 13. Koolitus «Erivajadustega laps koolis» X kool, OV õppealajuhataja KOKKU 119 130 Kooli ja klassiväline töö (tuhat krooni) Jrk nr Tegevus 2005 2006 Finantseerija Vastutaja 1. Kooli ürituste plaanide koostamine X X kool huvijuht 2. Suurendada ringide arvu 1,0 kohta 1,2 kohta OV, kool huvijuht, vallavalitsus 2. Kooli ürituste ja sündmuste kajastamine meedias X X kool eesti keele õpetaja, huvijuht 3. Kooli infolehe regulaarne toimetamine 0,5 0,5 OV, kool eesti keele õpetaja 4. Kooli kodulehekülje pidev täiendamine X X kool arvutiõpetaja KOKKU 0,5 0,5 Töökeskkond (tuhat krooni) Jrk nr Tegevus 2005 2006 Finantseerija Vastutaja 1. Õppevahendite ruumi remont 100 OV direktor, vallavalitsus 2. Vana osa klasside akende vahetus 100 OV direktor, vallavalitsus 3. Spordiväljakute rajamine 150 OV, fondid direktor, vallavalitsus 6. Koolipargi uuendamine, pargiteede rajamine 30 OV, projekt., kool majandusjuhataja KOKKU 100 280 Materiaal-tehniline baas (tuhat krooni) Nr Tegevus 2005 2006 Finantseerija Vastutaja 1. Arvutite soetamine 15 15 OV, kool arvutiõpetaja 2. Suusabaasi täiendamine 10 OV, kool kehalise kasvatuse õpetaja 4. Toolid ürituste korraldamiseks võimlasse 30 30 OV, kool majandusjuhataja 5. Rulood akendele 15 10 OV, kool majandusjuhataja 6. Toidunõud 6 OV, kool majandusjuhataja 7. Naelikud 4 4 OV, kool kehalise kasvatuse õpetaja 8. Nõudepesumasin 35 OV, kool majandusjuhataja 9. Uued laudlinad sööklasse 7 OV, kool majandusjuhataja 10. Kruupingid 8 OV, kool majandusjuhataja 11. Koolimööbel 10 OV, kool majandusjuhataja 12. Lasteaiale uus mööbel 30 30 OV, kool majandusjuhataja KOKKU 135 124 Koostööprojekt Endla LKA-ga 1. Jätkata keskkonnaõpetuse kui õppeaine õpetamist 8 kl II ja III õppeveerandi 2 nädalatunni ulatuses Tundide läbiviijad on looduskaitseala töötajad 2. Rakendada tööle alates septembrist 2003 loodusesõprade ring Endla LKA peahoone ruumides Ringi juhendaja K. Möllits, transpordi ja õppevahenditega aitab kool 3. Iga kolme aasta tagant toimub loodusteemaliste joonistuste võistlus koostöös 4. Kooli fuajee seinale joonistame Endla LKA lastepärase kaardi Vaimastvere PK, Endla LKA toetus fondidest 5. Sisustame kooliparki ilmavaatlusteks ilmajaama Vahendite muretsemisel aitab looduskaitseala ja soojaam 6. Kevaditi mais toimub 8 kl õpilastele jalgrattamatk «Tunne oma kodukohta». Eelnevalt koostatakse ka referaadid kodukoha erinevatest paikadest, mida vaatama minnakse Matka viivad läbi Endla LKA töötajad Katrin Möllits ja Kai Kimmel koos klassijuhatajaga Vajaminevad investeeringud 2005–2006 (mln krooni) 2005 2006 vald fondid vald fondid 2. Spordiväljakud 0,15 0,4 3. Vana osa akendevahetus 0,1 4. Õppevahendite ruumi remont 0,1 5. Abihoone ehitus /garaaž/ 0,2 Kokku 0,1 0,45 0,4 Kuna spordiväljakute rajamine ja kooli pargi renoveerimine on pikemaajalisem protsess, siis on planeeritud summad ka 2007. aastasse. § 16. Arengukava muutmine Arengukava täitmist analüüsitakse ning kava muudetakse ja täiendatakse iga kalendriaasta algul. Arengukava kinnitab Jõgeva Vallavalitsus. Vallavanem Saima KALEV Vallasekretär Ülle SIHVER