Riigikogu — Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse muutmise seadus — RT I, 12, 52

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 17. veebruari 2005. a otsusega nr 784 Ekspordi riikliku garanteerimise seaduses (RT I 2003, 1, 2; 2004, 36, 251) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahvi 2 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Eksporditehing käesoleva seaduse tähenduses on kaupade müük ja teenuste osutamine välisriiki ning kaupade müügiks pakkumine, samuti nende toimingutega seotud investeeringud ja finantseeringud, muu hulgas otse- või kaudsed investeeringud välisriigis asuvasse ettevõttesse, välisriigis asuva ettevõtte omakapitali suurendamine või sellisele ettevõttele laenu andmine. (3) Garantiist tulenev vastutus laieneb üksnes võlgniku põhikohustusele ja kohustusele tasuda intressi ning on täiendav võlgniku vastutusele. Käesoleva seaduse § 11 punktis 3 nimetatud riski realiseerumise korral katab vastutus lepinguvälise kahju.» § 2. Paragrahvi 5 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Käesoleva seaduse alusel sihtasutuse poolt antud garantiidest tulenevate kohustuste täitmise tagab riik ühe miljardi krooni ulatuses. (3) Garantiilepingust tulenevaid nõudeid saab esitada vaid sihtasutuse vastu. Riigi vastu saab nõudeid esitada üksnes juhul, kui sihtasutusel ei jätku kohustuste täitmiseks ekspordi garanteerimise sihtfondi tehnilistest eraldistest ja omavahenditest.» § 3. Paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Enne garantii andmise otsustamist hindab sihtasutus eksporditehinguga seotud garanteeritavaid riske ning arvestab neid garantii andmisel.» § 4. Paragrahvi 7 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) garantiivõtja ei ole esitanud nõuetekohast taotlust, nõutavaid dokumente või sihtasutuse poolt nõutud teavet eksporditehingu kohta;». § 5. Paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Ühe eraõigusliku võlgniku kohta antavate garantiide kogusumma ei tohi ületada 10 protsenti käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud garantiide piirsummast. (2) Ühe garantiivõtja või ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate garantiivõtjate kohta antavate garantiide kogusumma ei tohi ületada 35 protsenti käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud garantiide piirsummast. (3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib lubada sihtasutusel anda garantii, mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirsummat, kui see on vajalik käesoleva seaduse eesmärgi saavutamiseks ning kui garantiiga seotud riskid on piisavalt maandatud.» § 6. Paragrahvi 10: 1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: « 10) välisriigi ettevõtja omakapitali või võõrkapitali tehtud investeeringuga seotud välisriigi ametivõimude tegevus või tegevusetus või muu ametivõimudega seotud, kuid garantiivõtjast sõltumatu asjaolu, sealhulgas valuuta ülekande- ja konverteerimispiirangud, natsionaliseerimine ja sundvõõrandamine, sõjategevus, kodusõda, ülestõus või muud rahutused, valitsusepoolne lepingu rikkumine.»; 2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Käesoleva seaduse § 11 punktis 2 sätestatud krediidiriskide korral on eraõiguslike võlgnike poliitiline risk määratletud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–9 ning avalik-õiguslike võlgnike poliitiline risk lõike 1 punktides 2–9.» § 7. Paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 11. Kahju hüvitamise täiendavad eeldused Garantiilepingus võib ette näha käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud asjaoludest tuleneva sellise kahju hüvitamise, mis: 1) on tekkinud garantiivõtja lepinguliste kohustuste täitmise või tellitud kaupade tootmise peatumisest vähemalt ühe käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–9 loetletud asjaolu tõttu (tootmisrisk); 2) on tekkinud garantiiga seotud lepingu alusel garantiivõtjale täitmisele kuuluva rahalise kohustuse täitmata jätmisest vähemalt ühe käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–9 loetletud asjaolu tõttu (krediidirisk); 3) on tekkinud garantiivõtja võimetusest realiseerida oma investeeringuga seotud õigusi vähemalt ühe käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 10 loetletud asjaolu tõttu (investeeringurisk).» § 8. Paragrahvi 12 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4) tarnijakrediidi puhul kohustuste täitmata jätmine alltöövõtjate, lepinguosaliste või muude tarnijate poolt, kui seda ei ole põhjustanud käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 4–9 nimetatud poliitilise riskiga seonduv.» § 9. Paragrahvi 13 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) tingimus, mille kohaselt sihtasutus vastutab üksnes siis, kui garantiivõtja ei saa käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–9 loetletud asjaolude tõttu rahuldada oma nõuet võlgniku vastu või kui realiseerub vähemalt üks § 10 lõike 1 punktis 10 nimetatud asjaolu;». § 10. Paragrahvi 14: 1) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Lisaks garantiipreemiale võib sihtasutus garantiivõtjalt võtta lepingutasu ja muid ekspordigarantii andmisega seotud põhjendatud tasusid.»; 2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab garantiipreemia, lepingutasu ja muude tasude määramise üldise eeskirja ning nende arvutuspõhimõtted.» § 11. Paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Riikliku ekspordigarantii andja valuuta-, krediidi- ja likviidsusriskide ning muude rahaliste vahendite haldamisega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja üldised piirangud kehtestab Vabariigi Valitsus.» § 12. Paragrahvi 17 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) ekspordi garanteerimiseks eraldatud kapital;». § 13. Paragrahvid 18–20 tunnistatakse kehtetuks. § 14. Paragrahvid 22 ja 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 22. Sihtasutuse riski hajutamine Käesoleva seaduse alusel võetavate riskide vähendamiseks võib sihtasutus garantiidest tulenevaid riske kindlustada või muul viisil edasi anda korras, mille kehtestamise õigus on majandus- ja kommunikatsiooniministril. § 23. Tehnilised eraldised (1) Sihtasutusel peab olema igal hetkel piisavalt vahendeid, et katta kehtivate garantiilepingute alusel tehtavaid väljamakseid. Sihtasutuse vahendite piisavuse näitajaks on omavahendid ja tehnilised eraldised. (2) Tehnilised eraldised on kehtivatest garantiilepingutest tulenevate ja tulevikus sihtasutuse poolt potentsiaalselt väljamaksmisele kuuluvate nõuete katteks arvestatud kohustuste summa. (3) Ekspordi riikliku garanteerimise tehniliste eraldiste moodustamise põhimõtted ja nende arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.» § 15. Seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses: « § 241. Sihtasutuse teenitud vahendite kasutamine Sihtasutus võib omavahendeid ekspordi garanteerimise omavahendite normatiivi ületavas osas kasutada sihtasutuse põhiülesannete ja muude põhikirjaliste eesmärkide täitmisega seotud finantsteenuste pakkumiseks korras, mille kehtestamise õigus on majandus- ja kommunikatsiooniministril.» Riigikogu esimees Ene ERGMA