Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kohtla-Järve heit- ja reovee kohtkäitluse ning äraveo eeskiri — KO, 60, 581

Määrus kehtestatakse veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155, 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51; 352; 2004, 28, 190; 38, 258) § 26 lõike 3 ja lõike 4 punkti 1 alusel. 1. Üldsätted 1.1. Käesolev heit- ja reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib õigussuhteid, mis tekivad seoses heit- ja reovee käitluse ning kogumismahutites äraveo ja ühiskanalisatsiooni purgimisega Kohtla-Järve linna territooriumil. 1.2. Käesolevas eeskirjas heit- ja reovee kohta sätestatut kohaldatakse ka fekaalide käitlusele ja äraveole. Heit- ja reovee äraveo ja purgimise kohta sätestatut kohaldatakse ka keldritesse, tehnilistesse rajatistesse ja mujale kogunenud heit-, saju-, drenaaži- ning muu pinnase- ja pinnavee äraveole. 1.3. Käesolevat eeskirja ei kohaldata, kui kinnistu omanikul peab veeseaduse kohaselt olema reovee ärajuhtimiseks vee erikasutusluba. 1.4. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Kohtla-Järve linnas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 1.5. Mõisted 1.5.1. Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.5.1.1. fekaalid – kuivkäimlast väljaveetavad jäätmed; 1.5.1.2. heitvesi – kasutusel olnud ja purgimiskohta või loodusesse tagasi juhitav vesi (eelnevalt puhastada); 1.5.1.3. reovesi – olmes või tootmises kahjustuspiiri ületavalt rikutud vesi, heitvee alaliik, mida võib purgimiskohta juhtida; 1.5.1.4. heitvee kohtkäitlus – heitvee kogumine, vajadusel puhastamine ja juhtimine sademevee kanalisatsiooni; 1.5.1.5. purgimisteenus – heitvee tekkekohast väljapumpamine (imemine), äravedu Ahtme või Kohtla-Järve biopuhastisse; 1.5.1.6. heitvee (reovee) kogumismahuti – vettpidav rajatis heitvee (reovee) kogumiseks, ka kuivkäimla lampkast. 2. Reovee kohtkäitluse kasutamise tingimused 2.1. Reovee kohtkäitlust võib üldjuhul kasutada aladel, mida linna kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt ei ole veel kaetud ühiskanalisatsiooniga. 2.2. Heitvee kohtkäitlusviise, välja arvatud suhteliselt puhta heitvee ärajuhtimine (basseini tühjendamine jne), lubatakse kasutada vaid isikliku majapidamise või muu olmeheitvee tekkekohakinnistu piires. Kogumismahutit või reoveepuhastit võib väljapoole heitvee tekkekoha kinnistu piire erandina kasutada ainult vastava reaalservituudi seadmise lepingu olemasolul. 2.3. Erandina võib hoonestatud ning linna kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt ühiskanalisatsiooniga kaetaval alal, kuni ühiskanalisatsiooni rajamiseni, uute ja rekonstrueerivate ehituste puhul kasutada reovee kohtkäitlusviisidest reovee kogumist kogumismahutitesse äraveo eesmärgil ja eelnevalt nõuetekohaselt puhastatud heitvee juhtimist sademevee kanalisatsiooni. 2.4. Punktis 2.3 toodud juhul antakse reovee kohtkäitlusluba kuni viieks aastaks, kusjuures kinnistu omanik peab endale võtma kohustuse tähtaja möödumisel kinnistu ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. Kui kohtkäitlusloa lõppemise tähtajaks pole ühiskanalisatsioon valminud, võib luba erandkorras pikendada. 2.5. Reovee kogumismahuti või puhasti tuleb ehitada selliselt, et oleks võimalik heitvee takistusteta regulaarne äravedu ning pärast ühiskanalisatsiooni ehitamist kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga. 2.6. Reovee kohtkäitluse projekteerimiseks tuleb kinnistu omanikul taotleda Kohtla-Järve Linnavalitsuselt (edaspidi linnavalitsus) põhimõtteline nõusolek kohtkäitluse rajamiseks. 2.7. Reovee kohtkäitluse ehitamiseks ja kasutamiseks tuleb kinnistu omanikul taotleda linnavalitsuselt reovee kohtkäitlusluba. Reovee kohtkäitlusluba on tähtajaline. 2.8. Reovee kohtkäitlusel eelnevalt nõuetekohaselt puhastatud heitvee paigutamiseks sademevee kanalisatsiooni peab kinnistu omanikul olema heitvee kohtkäitlusloa koosseisus luba veeheiteks, mille annab linnavalitsus, lähtudes veeseadusest, veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatud nõuetest ja tervisekaitselise heaolu tagamise võimalustest kinnistul. 3. Reovee kohtkäitlusloa taotlemine 3.1. Kinnistu omanik, kes taotleb reovee kohtkäitlusluba, esitab linnavalitsusele: 1) käesoleva eeskirja kohase taotluse; 2) kinnistu plaani koos olemasolevate ja projekteeritud reovee kohtkäitlusrajatiste koosseisu ning paigutusega, samuti joogivee saamise rajatiste paigutusega. Kinnistu plaan peab haarama kõrvalkinnistuid kuni nendel paiknevate hooneteni ja joogivee saamise rajatisteni; 3) kinnistul paiknevate ehitiste projekti, mis tagastatakse omanikule koos loaga. 3.2. Nõuetekohase taotluse ja vajalikud lisaandmed esitanud kinnistu omanikule väljastab linnavalitsus reovee kohtkäitlusloa ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamisest tingimusel, et reovee käitlemine on võimalik keskkonnakaitse ja tervisekaitselise ohutuse ning käesoleva eeskirja nõudeid järgides. Loa väljastamisel tuleb lähtuda veeseadusest ja veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatud nõuetest. 3.3. Kui reovee kohtkäitlusluba pole võimalik väljastada, teatab linnavalitsus sellest taotlejale kirjalikult koos keeldumise põhjustega. 3.4. Reovee kohtkäitlusloas määratakse käidelda lubatava reovee liik ja kogus, reovee käitlusviis ning vajadusel nõuded reoveele ja käitlusrajatistele. 3.5. Reovee kohtkäitlusloa tähtaja saabudes on kinnistu omanikul õigus taotleda loa pikendamist. Loa pikendamiseks tuleb lisaks taotlusele esitada andmed kasutatud vee ja reovee kohtkäitluse koguste kohta viimasel kalendriaastal, kogumahutite kasutamisel heit- ja reovee äraveodokumendid viimase kahe aasta kohta või reoveepuhasti hooldusleping koos hooldustööde teostamise aktiga. Luba pikendatakse järgnevaks perioodiks, kui on järgitud varasema loa nõudeid ja tingimusi. Varasema loa tingimusi muudetakse, kui see tuleneb seadusest või heitvee kohtkäitluse käigus on selgunud selle ohtlikkus keskkonnale või tervisekaitselisele heaolule. 4. Reovee kohtkäitlusrajatise projekteerimine ja ehitamine 4.1. Reovee kohtkäitlusrajatise projekteerimine, ehitamine ja kasutusse võtmine toimub planeerimisseaduse, ehitusseaduse ja Kohtla-Järve linna ehitusmääruse kohaselt. Reovee kohtkäitluse projekteerimiseks esitatakse taotlus linnavalitsusele. 4.2. Reovee kohtkäitlusrajatise projekt tuleb kooskõlastada linnavalitsusega. Uute ja rekonstrueerivate ehitiste puhul, kus ei ole kanalisatsioonivõrku, on reovee kohtkäitlusrajatiste projektid ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti lahutamatud osad. 4.3. Valminud reovee kohtkäitlusrajatised kuuluvad ülevaatamisele linnavalitsuse esindaja ning vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele määratud volitatud isiku poolt, kes võivad nõuda rajatiste katsetamist enda juuresolekul. Rajatiste vastavust nõuetele vormistatakse õiendi või aktiga. 4.4. Reovee kohtkäitlusrajatiste kasutuselevõtt vormistatakse eraldi kasutusloaga, välja arvatud hoonete koosseisus ehitatavad lampkastid. Ehitistele, kus reovesi tekib, vormistatakse kasutusluba reovee kohtkäitlusrajatiste kasutusloa olemasolul või viimasega samaaegselt. 4.5. Punkti 3.2 kohaselt väljastatud reovee kohtkäitlusloa puhul vormistatakse reovee kohtkäitlusrajatiste ehitusluba loana ajutise ehitiste püstitamiseks koos ehitiste likvideerimistähtaja näitamisega. Likvideerimistähtaega võib erandina pikendada vaid linnavalitsuse nõusolekul juhul, kui kinnistu asukohas pole välja ehitatud ühiskanalisatsioon. 5. Reovee kohtkäitlusrajatiste kasutamine ja järelevalve 5.1. Reovee kohtkäitlusrajatiste kasutamisel tuleb järgida ehitise kasutamis- ja hooldusjuhendit (koostab rajatise projekteerija), reovee kohtkäitlusloa nõudeid ja linnavalitsuse ettekirjutusi. Rajatiste kasutamise ja hoolduse eest vastutab rajatiste omanik. 5.2. Reovee kohtkäitlusrajatise omanik on kohustatud otsekohe teatama linnavalitsusele igast rajatiste avariist, sealhulgas reoveemahutite lekkest või ületäitumisest ning võtma tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks. 5.3. Reovee kohtkäitlusrajatiste tehnilise seisundi ja nende nõuetekohase kasutamise üle teostab järelevalvet linnavalitsus vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele ja Kohtla-Järve linna heakorraeeskirjale, kaasates vajadusel spetsialiste ning eksperte. 5.4. Järelevalve teostajal on õigus nõuda reovee kohtkäitlusrajatise omanikult rajatiste projekti, kasutamis- ja hooldusjuhendi ning kasutusloa esitamist, samuti ülemõõtmise ja kontrolli teostamist, heitvee kogumismahuti puhul reovee äravedu tõendavate dokumentide esitamist. 5.5. Järelevalve teostajal on õigus rikkumiste avastamisel teha rikkujale kohustuslikke ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Rikkumiste tähtajaks mittekõrvaldamisel on linnavalitsusel õigus tühistada väljaantud reovee kohtkäitlusluba, samuti korraldada rikkuja kulul rajatiste nõuetele vastavusse viimine. 6. Reovee äraveo ja purgimise kord 6.1. Purgimisteenust osutav ettevõtja peab kogumismahutist reovee väljaveoks omama tegutsemisluba. 6.2. Tegutsemisluba omav ettevõtja peab purgimisteenuste osutamiseks sõlmima lepingu purgimiskoha omanikuga. 6.3. Reovett on lubatud purgida üksnes spetsiaalsetesse purgimiskohtadesse. Väljaspool nimetatud kohta on reovee purgimine keelatud. 6.4. Reovee äraveo eest tasub teenuse tellija purgimisteenuse osutajale vastavalt teenuse osutaja ja tellija vahelisele lepingule või äraveo maksedokumendile. 7. Vastutus 7.1. Käesoleva eeskirja nõuete rikkujat karistatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele. 8. Rakendussätted 8.1. Kuni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava realiseerimiseni on erandina lubatud kasutada reovee kohtkäitlusviisidest heitvee kogumist kogumismahutisse. 8.2. Kohtla-Järve linna kanaliseerimata piirkondades, kuhu on planeeritud rajada ühiskanalisatsioon ning kus töötavad enne 1. septembrit 2004. a rajatud kohtkäitlussüsteemid ja juhul, kui ei ole otsest ohtu keskkonnale ja elanike tervisele, vaadatakse süsteemid üle ja väljastatakse reovete kohtkäitluse luba. Luba väljastatakse taotlejale (teenuse tellijale) pärast purgimisteenust osutava ettevõtjaga reovee äraveo lepingu sõlmimist. 8.3. Kogumismahutitesse kogutud reovett ja fekaale võib nende valdaja veoteenuse osutamiseks üle anda ainult tegutsemisluba omavatele ettevõtetele. 8.4. Veoteenuse osutajalt saadud kviitungeid tuleb säilitada kahe aasta jooksul ja nõudmisel esitada linnavalitsusele. 8.5. Tekkiva reo- ja heitvee koguselist arvestust peetakse tarbitava joogivee koguse järgi (veemõõturi näit). Andmed saadakse vee müügifirmadelt. Mahaarvestusi kastmisvee arvel saab teha, kui kastmisvee kasutamise üle peetakse arvestust eraldi veemõõtjaga. 9. Määruse jõustumine 9.1. Määrus jõustub 27. detsembril 2004. a. Volikogu esimees Valeri KORB