Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kaugküttepiirkonna kehtestamine — KO, 60, 579

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõike 1 ja kaugkütteseaduse (RT I 2003, 25, 154; 2004, 18, 131) § 5 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1.1. Määruse eesmärk on kindla, usaldusväärse, efektiivse, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastava soojusvarustuse tagamiseks kaugküttepiirkondade kehtestamine, kaugküttepiirkondades olevate tarbijapaigaldiste kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimuste ja korra, kaugkütte üldiste kvaliteedinõuete ja soojuse piirhinna määramine, soojusettevõtja arenduskohustuse kehtestamine. 1.2. Käesolevas määruses kasutatakse mõisted järgmises tähenduses: 1) kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu; 2) kaugküttesüsteem on soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised; 3) võrk on torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta käesoleva seaduse tähenduses tarbijapaigaldisi; 4) tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega; 5) liitumispunkt on võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht; 6) võrgu teeninduspiir on piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab; 7) võrgupiirkond on maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku; 8) tegevuspiirkond on tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb; 9) tarbija on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust; 10) võrguettevõtja on ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks; 11) liitumine on tarbijapaigaldise ühendamine võrguga. II. Kaugküttepiirkond 2.1. Kaugkütepiirkonnaks on Kohtla-Järve linna administratiivpiiridesse jääv maa-ala Järve (v.a Käva asum) ja Ahtme linnaosas vastavalt lisatud linna plaanidele, millel kaugküttepiirkonna piirid on tähistatud jämeda joonega lisas 1 ja lisas 2. 2.2. Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis olemasoleva, ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud punktis 2.5 nimetatud erandjuhtudel. 2.3. Korteriomanikud, tarbijapaigaldise omanikud või valdajad, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugküttet, ei ole kohustatud liituma võrguga. 2.4. Korterelamutes soojuse jagamine, majasiseste võrkude reguleerimine, soojussüsteemi tasakaalustamine ning soojuse eest arvestuste esitamine korterite omanikule või valdajale on tarbijapaigaldise omaniku, majavalitseja või valdaja (kellega on sõlmitud leping) pädevuses. 2.5. Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas olemasolevate, ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muid kütteviise kui kaugkütte, on: 2.5.1. ajutised ehitised; 2.5.2. ehitised, mille soojuskoormus paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 2 kW; 2.5.3. ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 kW; 2.5.4. ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 2.5.5. ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, elektrienergia, gaas jne). 2.6. Eramute kaugküttevõrgust eraldumine või liitumine võrguga toimub analoogselt korterielamutega taotleja kirjaliku avalduse põhjal. 2.7. Tarbijapaigaldise omanik või valdaja ei tohi kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada, v.a juhul, kui: 2.7.1. võrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine; 2.7.2. ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega võrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu; 2.7.3. ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, elektrienergia, gaas jne); 2.7.4. korterelamutes korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel alternatiivküttele üleminekuks ja terve ehitise tarbijapaigaldise eraldumiseks kaugküttevõrgust käesoleva määruse IV. peatükis ettenähtud korra kohaselt. 2.8. Tarbijapaigaldise võrgust eemaldamine ei tohi mingil moel kahjustada teiste tarbijapaigaldiste omanike huve. III. Kaugküttevõrguga liitumine 3.1. Kaugküttepiirkonnas peab võrguettevõtja ühendama kõigi vastava liitumistaotluse esitanud isikute tarbijapaigaldised võrguga järgmiselt: 3.1.1. Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi tingimused). Liitumistingimused peavad olema läbipaistvad ja üheselt mõistetavad, sarnaste liitujate suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad, konkreetse liitumise tehnilisi ja majanduslikke tingimusi, võrgu arendamise ja stabiilsuse huve ning võrgu tehnilisi võimalusi arvestavad. 3.1.2. Liitumistingimustes määratakse kindlaks liitumispunkt, mõõtesüsteemi asukoht, võrgu teeninduspiir, liituja ja võrguettevõtja õigused ning kohustused, liitumistasu kalkulatsioon, liitumistingimuste kehtivusaeg ning muud eritingimused. 3.2. Võrguga ühendatud tarbijapaigaldise või selle osade vahetamist või selle omaniku või valdaja vahetumist ei loeta käesoleva määruse mõistes võrguga liitumiseks ja omanikult või valdajalt ei võeta liitumistasu, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused: liitumispunkti asukoht ei muutu; ei taotleta tehniliste tingimuste muutmist; on säilinud tehnilised võimalused liituja tarbijapaigaldise ühendamiseks. 3.3. Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu (edaspidi leping), mis on soojuse ostu-müügilepingu sõlmimise eelduseks. Lepingus määratakse muu hulgas kindlaks liitumispunkt, mõõtesüsteemi asukoht, võrgu teeninduspiir, liitumistasu suurus, liitumise tehnilised tingimused, lepingu täitmise tähtaeg. 3.4. Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et tagada konkreetseks liitumiseks vajalik investeeringute katmine, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, põhjendatud tulukus. Liitumistasu suuruse arvutab võrguettevõtja. Kui lepingujärgseid liitumistingimusi muudetakse võrguettevõtja algatusel, tasub kulud võrguettevõtja. Võrguettevõtja võib võtta põhjendatud liitumistasu soojuse tarbimise tehniliste tingimuste muutmise eest, kui see toimub tarbija algatusel. IV. Kaugküttevõrgust eraldumine 4.1. Tarbijapaigaldise omanik, kes soovib kaugküttevõrgust eralduda, esitab linnavalitsusele taotluse, uule kütteliigile üleminekuks. 4.1.1. Kui tarbijapaigaldis asub korteriomanditeks jagatud ehitises, lisatakse taotlusele korteriomanike üldkoosoleku otsus. 4.1.2. Kui tarbijapaigaldis asub kaasomandisse kuuluvas ehitises või kui tarbijapaigaldis kuulub kaasomandisse, esitavad taotluse kaasomanikud ühiselt. 4.2. Enne loa andmise otsustamist võib linnavalitsus motiveeritud põhjustel nõuda taotlejalt keskkonnamõju hindamise teostamist vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusele (RT I 2000, 54, 348). Keskkonnamõju hindamise nõue vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. 4.3. Kaugküttevõrgust eraldamise taotluse lahendamisel linnavalitsus kaalub taotleja õigusi ja põhjendusi, võtab arvesse keskkonnamõju hindamise tulemusi ning teeb otsuse taotluse suhtes hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul arvates taotluse esitamisest või kui oli nõutud keskkonnamõju hindamine, siis 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates keskkonnamõju hindamise tulemuste saamisest. Linnavalitsus lahendab loa andmise korraldusega. 4.4. Linnavalitsusel on õigus keelduda kaugküttevõrgust eraldamiseks loa andmisest: 4.4.1. kui see kahjustaks keskkonnaseisundit; 4.4.2. kui see kahjustaks oluliselt teiste isikute naabrusõigusi; 4.4.3. muudel kaalukatel põhjustel. 4.5. Linnavalitsuse korraldus, mis annab õiguse kaugküttevõrgust eraldamiseks, on taotlejale aluseks teisele kütteliigile üleminekuks ja sellega seotud projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) sätestatud korras. 4.6. Kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumisega ja teisele kütteliigile üleminekuga, katab taotleja. 4.7. Kaugküttevõrgust tarbijapaigaldise ajutisel eraldamisel seoses ehitise rekonstrueerimis- või ehitustöödega, tuleb tarbijapaigaldise omanikul või valdajal esitada võrguettevõtjale teade ajutise eraldamise kohta vähemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva enne eeldatavat eraldamist, märkides teates kaugküttevõrgust eraldamise kestuse ning eraldamise ajal soojustamiseks kasutatava kütteliigi. V. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded 5.1. Kaugküttepiirkonnas peab võrguettevõtja tagama tarbijate pideva varustamise soojusenergiaga, kui kaugkütteseaduses ja käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. 5.2. Piisava tsirkulatsiooni tagamiseks tarbija soojusseadmetes peab soojusettevõtja tagama tarbija soojussõlme ees rõhkude vahe: 5.2.1. sõltumatu ühendusskeemi puhul vähemalt 0,6 bar; 5.2.2. sõltuva ühendusskeemi puhul vähemalt 0,4 bar. 5.3. Võrguettevõtjal on õigus katkestada tarbijate sooja veega varustamine soojusenergiaga kütteperioodi vahelisel ajal renoveerimis-, remontimis-, katsetus- või ehitustöödeks, kuid mitte kauemaks kui 14 (neliteist) kalendripäevaks, teatades tarbijale katkestusest kohaliku ajalehe kaudu vähemalt 7 (seitse) kalendripäeva ette. 5.4. Võrguettevõtja on kohustatud tagama kaugkütte võrguvee temperatuuri ja rõhu tasemel, mis tagaks eluruumide soojustamise vähemalt eluruumide sisetemperatuurile kehtestatud miinimumnõuetele. VI. Soojuse piirhinna kooskõlastamine 6.1. Kaugküttepiirkonnas tuleb soojuse hind kujundada selliselt, et oleks tagatud vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; keskkonnanõuete täitmine; kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; põhjendatud tulukus. 6.2. Soojusettevõtjale, kelle müüdava soojuse piirhinda ei kooskõlasta vastavalt kaugkütteseadusele Energiaturu Inspektsioon, kehtestab kaugpiirkonnas müüdava soojuse piirhinna Kohtla-Järve Linnavalitsus, lähtudes peatükis VI toodud põhimõtetest. 6.3. Soojusettevõtja esitab piirhinna taotluses andmed müüdava soojusenergia kvaliteedinõuete ja temperatuurgraafikute, lubatud soojuskadude kohta soojusvõrgus, soojusettevõtja arenduskohustuse ning investeeringute kava. 6.4. Linnavalitsus teeb otsuse punktis 6.2 nimetatud piirhinna kooskõlastamise kohta 30 päeva jooksul, alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib linnavalitsus pikendada seda tähtaega 60 päevani, teatades tähtaja pikendamisest enne esialgse tähtaja möödumist taotluse esitajale. Linnavalitsuse nõudel peab soojuse müüja selgitama ja põhjendama hindade moodustamise aluseid. Piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui ei ole esitatud nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks. Soojusettevõtja, kes taotleb piirhinna kooskõlastamist, peab andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi ning linnavalitsusel on õigus nõuda soojusettevõtjalt lisaandmeid, kui seda on vaja piirhinna kooskõlastamise otsuse tegemiseks või esitatud andmete kontrollimiseks. VII. Soojusettevõtja arenduskohustus 7.1. Kaugküttepiirkonnas peab võrguettevõtja tagama tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku ning arendama võrku selliselt, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine. 7.2. Soojusettevõtja esitab konkreetsed arenduskohustused oma arengukavas, mille edestab linnavalitsusele. VIII. Vastutus 8.1. Omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega tekitatud kahju võrguettevõtjale või teistele tarbijapaigaldiste omanikele katab selle tekitaja seadustega ettenähtud korras. IX. Rakendussätted 9.1. Majasisesest võrgust eraldunud ja alternatiivküttele korteri üleviinud korteriomanik, kelle korter on varustatud soojusega kaudselt kaugkütte teel (püstikud, laed, seinad, põrandad), on kohustatud maksma tarvitatud soojuse eest (üldjuhul kuni 15% hoone kütmiseks kulutatud keskmise m2 hinnast, sõltumata korteri asukohast elamus). Konkreetse protsendimäära kindlaksmääramiseks on litsentseeritud firma või spetsialisti poolt tehtud ja tarbijapaigaldise omanikuga, valdaja või valitsejaga kooskõlastatud arvestused. Vastava nõude mittetäitmisel on omanikul või tarbijapaigaldise valdajal õigus nõuda kaudsete kulude tasumist 15% ulatuses. Kui tarbijapaigaldise omanik või valdaja kahtleb temale kooskõlastamiseks esitatud arvestuste õigsuses, võib tarbijapaigaldise omanik või valdaja tellida muult pädevalt isikult uued arvestused ja esitada need tarbitud soojuse koguste jaotamiseks elamu korteriomanike vahel. 9.2. Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 11. novembri 1998. a määrus nr 44 «Kaugküttel olevate hoonete elektriküttele ülemineku eeskirja kinnitamine». 9.3. Määrus jõustub 27. detsembril 2004. a. Volikogu esimees Valeri KORB Kohtla-Järve 22. detsembri 2004. a määruse nr 88 lisa 1

Kohtla-Järve 22. detsembri 2004. a määruse nr 88 lisa 2