Põllumajandusminister — Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded — RTL, 62, 856

Määrus kehtestatakse «Mahepõllumajanduse seaduse» (RT I 2001, 42, 235) § 6 lõike 2 alusel 1. peatükk MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TAIMEKASVATUSE ÜLDNÕUDED § 1. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse üldnõuded Mahepõllumajanduslik taimekasvatus peab olema keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav, kusjuures väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise piiramise, liblikõielisi taimeliike sisaldava külvikorra ja orgaaniliste väetiste kasutamise kaudu parandatakse mulla füüsikalisi ja keemilisi omadusi ja bioloogilist seisundit ning soodustatakse taimede kasvu ja tagatakse taimekasvatussaaduste kvaliteet. 2. peatükk NÕUDED ETTEVÕTTELE, KUS TEGELDAKSE MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TAIMEKASVATUSEGA § 2. Nõuded ettevõttes mahepõllumajandusliku taimekasvatuse alustamiseks (1) Ettevõte või selle osa (edaspidi ettevõte), kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, peab olema saanud tunnustatuse «Mahepõllumajanduse seaduse» § 13 alusel ja tootja kantud mahepõllumajanduse registrisse. (2) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid tuleb täita alates ettevõtte tunnustamise taotluse esitamise päevast. (3) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi järelevalveasutus). § 3. Nõuded ettevõtte eristatavusele (1) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, peavad mahepõllumajanduslike taimekasvatussaaduste tootmiseks, esmatöötlemiseks ja ladustamiseks kasutatavad hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, samuti põllumajandusmaa, olema eristatavad ettevõttest, kus ei tegelda mahepõllumajandusliku tootmise või käitlemisega, või ettevõtte sellistest osadest. (2) Mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutatav põllumajandusmaa, sealhulgas sellel otstarbel kasutatav üleminekuajal olev põllumajandusmaa, peab olema muust põllumajandusmaast selgelt eristatav. Eristatavus tuleb tagada kas kaitseribaga või muu loodusliku piirdega nagu tee, jõgi, kiviaed või muu taoline. Kaitseribaks võib olla vähemalt ühe meetri laiune põõsasriba, hekk või muu piire, mis tagab mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses kasvatatavate taimede eraldatuse mittemahepõllumajanduslikult kasvatatavatest taimedest. (3) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, tuleb taimekasvatussaadused, mida kavatsetakse mahepõllumajandusele viitavalt märgistada või mis on selliselt märgistatud, eristada mittemahepõllumajanduslikest taimekasvatussaadustest ning ära hoida nende segunemine. Mahepõllumajanduslike taimekasvatussaaduste veoks tuleb kasutada suletud pakendit, mis välistab sisu asendamise. Suletud pakendi nõuet ei kohaldata veol teise, «Mahepõllumajanduse seaduse» alusel tunnustatuse saanud ettevõttesse, kui saatedokumendist nähtuvad taimekasvatussaaduse nimetus, mahepõllumajandusele viitav märgistus ja andmed tootja kohta. (4) Järelevalveasutuse nõusolekul võib ettevõtte, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, hoonet, rajatist või ruumi, masinaid või seadmeid kasutada seal mahepõllumajanduslikult ja mittemahepõllumajanduslikult toodetud taimekasvatussaaduste tootmiseks, esmatöötlemiseks ja ladustamiseks, kui tagatakse nende saaduste eristatavus ja hoitakse ära nende segunemine. (5) Määruse lisas 1 ja 2 nimetamata aineid võib ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, hoida selles ettevõtte osas, kus ei tegelda mahepõllumajandusliku taimekasvatusega. § 4. Nõuded ettevõttes arvestuse pidamiseks (1) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, peab lisaks põlluraamatule pidama eraldi arvestust mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja mittemahepõllumajandusliku taimekasvatuse kohta. Arvestuse pidamiseks tuleb koguda ja säilitada vähemalt järgmisi andmeid ja neid tõendavaid dokumente: 1) ettevõttesse toodud saaduste ja toodete, sealhulgas seemne ja taimse paljundusmaterjali, väetiste, taimekaitsevahendite ja muu taolise koguse, toomise päeva, tootmiskoha, tootja ja turustaja ning väetiste puhul nende lämmastikusisalduse ning seemne või taimse paljundusmaterjali puhul ka töötlemise kohta; 2) punktis 1 nimetatud saaduste ja toodete kasutamise kohta; 3) toodetud ja esmatöödeldud, samuti turustatud saaduste ja toodete, sealhulgas seemne ja taimse paljundusmaterjali, väetiste ja muu taolise koguse, turustamise päeva ja koha, samuti saaduse või toote saaja kohta; 4) seente kasvatamiseks kasutatava kasvusubstraadi, selle koostisosade, nende koguse ja kasutamise kohta; 5) katmikalal kasutatava kasvusubstraadi, selle koostisosade, nende koguse ja kasutamise kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud arvestust peetakse paberkandjal. Andmete töötlemisel arvuti abil säilitatakse arvestus väljatrükina paberkandjal. Andmete kohta tuleb kirje teha kolme päeva jooksul toimingu tegemise päevast arvates. (3) Lõikes 1 nimetatud andmeid ja neid tõendavaid dokumente tuleb säilitada vähemalt kolm aastat arvates nende kogumisest, kui teistest õigusaktidest ei tulene teisiti. § 5. Nõuded ettevõttes mahepõllumajandusliku tegevuse jätkamise kohta (1) Mahepõllumajanduse registrisse kantud tootja, kes soovib jätkata tegelemist mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, peab esitama jooksva aasta 10. detsembriks registri volitatud töötlejale kirjaliku kinnituse mahepõllumajandusliku tegevuse jätkamise kohta järgmisel aastal. (2) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse jätkamise kohta kirjaliku kinnituse esitanud tootja peab esitama järelevalve teostamiseks vajalikku teavet tehtavate muudatuste kohta, esitades selleks järelevalveasutusele hiljemalt jätkamise aasta 10. aprilliks järgmised andmed ja neid tõendavad dokumendid: 1) maakasutuse õiguslikku alust tõendava dokumendi; 2) ettevõtte kõlvikute kaardi või selle puudumisel ettevõtte asukohajärgses maaparandusbüroos kasutatava kaardi kõlvikute kohta. Kaardile peavad olema märgitud mahepõllumajanduslikus kasutuses olevad kõlvikud, samuti need kõlvikud, millel kavatsetakse alustada mahepõllumajanduslikku taimekasvatust, nende pindalad täpsusega 0,1 hektarit, kõlvikute numbrid ning haritaval maal iga külvikorraväli või selle osa koos numbriga; 3) ettevõtte kirjelduse, mis sisaldab andmeid ettevõtte hoonete, rajatiste ning kasutatavate masinate ja seadmete kohta; 4) külvikorra plaani; 5) taimekasvatusplaani, mis sisaldab vähemalt andmeid kõlviku ja külvikorravälja numbri, pindala, kasvatatavate taimede ja nende eelviljade, kasutatava seemne ja taimse paljundusmaterjali kirjelduse ja koguse ning eeldatava saagi kohta; 6) väetusplaani, mis sisaldab vähemalt andmeid orgaaniliste väetiste töötlemise ja kompostimise plaani, väetatava külvikorravälja või selle osa numbri, kasutatava väetise nime, päritolu ja koguse kohta; 7) agrotehniliste võtete plaani, mis sisaldab vähemalt kavandatud tööde loetelu taimeliikide kaupa ja tööde kavandatavat läbiviimise aega; 8) taimekaitseplaani, mis sisaldab taimeliikide kaupa vähemalt kasutada kavatsetavate taimekaitsevahendite nimetuse, koguse, kasutamise aja ja koha andmeid; 9) andmeid teistest ettevõttes kavandatavatest muudatustest; 10) ettevõtte järelevalvetoimingute eest riigilõivu tasumist tõendava dokumendi koopia. (3) Lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud andmeid ja neid tõendavaid dokumente ei pea esitama, kui tootja esitab kirjaliku kinnituse selle kohta, et võrreldes eelmise aastaga muudatusi ei ole. (4) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse jätkamise kohta kirjaliku kinnituse esitanud tootja, kes jätkab mahepõllumajandusliku taimekasvatuse valdkonnas mitteharitavatelt aladelt taimede ja seente korjamist, peab andma järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ettevõttes tehtavate muudatuste kohta, esitades hiljemalt jätkamise aasta 10. aprilliks järelevalveasutusele järgmised andmed ja neid tõendavad dokumendid: 1) maakasutuse õiguslikku alust tõendava dokumendi; 2) maakasutuse kaardi, millele on kantud taimede ja seente korjamiseks kasutatavate alade piirid ja pindala, samuti alad, millel kavatsetakse alustada taimede või seente korjamist, nende pindalad ja piirid või kirjalik kinnitus, et nimetatud andmetes eelmise aastaga võrreldes muudatusi ei ole; 3) korjatavate liikide loetelu, kavandatava koguse ja korjamise aja; 4) kaitseala puhul selle valitseja välja antud loa sealt taimede ja seente korjamiseks; 5) andmeid teistest ettevõttes kavandatavatest muudatustest; 6) ettevõtte järelevalvetoimingute eest riigilõivu tasumist tõendava dokumendi koopia. (5) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, peab mahepõllumajanduslikku tegevust jätkama nii, et nelja aasta jooksul tunnustatuse saamisest arvates oleks kogu ettevõte põllumajandusmaal alustatud üleminekuaega. (6) Kui tootja teatab lõigetes 2 ja 4 nimetatud tähtpäevaks muudatusest, mille tegemiseks on vastavalt § 3 lõikele 4, § 13 lõikele 3, § 14 lõikele 3 ja § 15 lõikele 8 vajalik järelevalveasutuse nõusolek, ja esitab vastava kirjaliku avalduse või taotluse, otsustab järelevalveametnik nõusoleku või loa andmise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul avalduse või taotluse saamisest arvates. Nõusoleku või loa andmisest keeldumise põhjendatud otsusest teatatakse tootjale viie tööpäeva jooksul kirjalikult, posti teel väljastusteatega. § 6. Ettevõttes toimunud muudatustest teavitamine (1) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, peab tootja teavitama tunnustamise ajal valitsenud tingimuste muutumisest vastavalt «Mahepõllumajanduse seaduse» § 13 lõikele 8 järelevalveasutust järgmiselt: 1) kavandatud muudatusest maakasutuses, taimekasvatus-, väetus-, agrotehniliste võtete või taimekaitseplaanis, samuti ehituslikust ja tehnoloogilisest muudatusest kirjalikult seitse päeva enne kavandatava muudatuse tegemist; 2) tootja tahtest sõltumatult toimunud muudatusest viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates, märkides ära selle tekkimise asjaolud; 3) muudatusest, mille tegemiseks vastavalt § 3 lõikele 4, § 13 lõikele 3, § 14 lõikele 2 ja § 15 lõikele 8 on vajalik järelevalveasutuse nõusolek, vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse tegemist. (2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul peab tootja esitama järelevalveasutusele vastava kirjaliku avalduse. Järelevalveametnik otsustab nõusoleku andmise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul arvates avalduse saamisest. Nõusoleku andmisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud, sellest teatatakse tootjale kirjalikult, posti teel väljastusteatega avalduse saamisest arvates viie tööpäeva jooksul. (3) Ettevõtte omandi või valduse ülemineku korral peab omandi või valduse saaja, kes soovib selles ettevõttes jätkata tegelemist mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, esitama vastavalt «Mahepõllumajanduse seaduse» § 13 lõikele 7 järelevalveasutusele taotluse mahepõllumajandusliku tootmise jätkamiseks hiljemalt omandi või valduse ülemineku päeval. 3. peatükk NÕUDED MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TAIMEKASVATUSE ÜLEMINEKUAJALE JA TINGIMUSED, MILLE KORRAL VÕIB MUUTA ÜLEMINEKUAJA KESTUST § 7. Mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele üleminekuaja kestus (1) Mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutatava põllumajandusmaa üleminekuaja kestus on: 1) kaks aastat ettevõtte tunnustatuse saamisele järgnenud esimesest külvist arvates; 2) mitmeaastaste taimede puhul, välja arvatud rohumaad, kolm aastat ettevõtte tunnustatuse saamisele järgnenud esimesest saagikoristusest arvates; 3) rohumaa puhul kaks aastat ettevõtte tunnustatuse saamisele järgnenud esmasest saagikoristusest arvates, kuid üks aasta rohumaa puhul, mida kasutatakse üksnes sigade ja kodulindude karjamaa või jalutus- ja vabaalana, ning kuus kuud viimati nimetatud rohumaa puhul, kui seal ei ole kasutatud määruse lisades 1 ja 2 nimetamata aineid. (2) Üleminekuajal oleva või üleminekuaja läbinud mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutatava põllumajandusmaa puhul, kui väetamiseks ning umbrohu ja taimekahjustajate tõrjeks on kasutatud määruse lisades 1 ja 2 nimetamata aineid ja kui nende kasutamine oli kohustuslik õigusaktides sätestatud alusel ja korras või kui nimetatud ained on sattunud põllumajandusmaale tootja tahtest sõltumata, algab uus üleminekuaeg nende ainete kasutamise või põllumajandusmaale sattumise päevast. (3) Põllumajandusmaa osas, mis pärast ettevõtte tunnustatuse saamist võetakse kasutusele mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks, algab üleminekuaeg § 5 lõikes 2 nimetatud muudatusest teavitamise tähtpäevast arvates. § 8. Üleminekuaja kestuse lühendamine Järelevalveasutus võib üleminekuaja kestust lühendada, kui: 1) eelnenud kolme aasta jooksul ei ole mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutataval põllumajandusmaal väetamiseks ning umbrohu ja taimekahjustajate tõrjeks kasutatud määruse lisades 1 ja 2 nimetamata aineid; 2) tunnustamise taotluse esitamisele eelnenud kahe aasta jooksul ei ole katmikalal kasutatud taimekaitsevahendeid, mille toimeaine võib avaldada pikaajalist keskkonda kahjustavat toimet, nagu dikvaat, propakloor, simasiin, difluraliin, tsüanasiin ja tsüprokonasool, ning mulda ei ole keemiliselt töödeldud; 3) mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutataval põllumajandusmaal on väetamiseks ning umbrohu ja taimekahjustajate tõrjeks kasutatud määruse lisades 1 ja 2 nimetamata aineid ja kui nende kasutamine oli kohustuslik õigusaktides sätestatud alusel ja korras ning kui kasutatud taimekaitsevahendite lagunemisel ei ole tekkinud märkimisväärseid jääke mullas või mitmeaastaste taimede puhul taimedes; 4) üleminekuajal olevas ettevõttes kasvatatakse taimi viisil, kus taimed ei ole otsekontaktis pinnasega, nagu näiteks konteinerkasvatus. § 9. Üleminekuaja pikendamine Järelevalveasutus võib üleminekuaja kestust pikendada, kui: 1) mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutataval põllumajandusmaal on kasutatud taimekaitsevahendeid, mille toimeaine võib avaldada pikaajalist keskkonda kahjustavat toimet, nagu dikvaat, propakloor, simasiin, difluraliin, tsüanasiin ja tsüprokonasool; 2) üleminekuajal olevas ettevõttes ei ole mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutatava põllumajandusmaa osas järgitud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid viisil, mis on ettevõtte tunnustatuse peatamise või kehtetuks tunnistamise aluseks. § 10. Üleminekuaja kestuse muutmise kord (1) Ettevõtte tunnustamise taotluse esitamisel võib tootja lisada taotlusele avalduse üleminekuaja kestuse lühendamise kohta. Avalduses tuleb esitada andmed ja sellele lisada dokumendid, mis tõendavad ettevõtte vastavust paragrahvis 8 toodud tingimustele. (2) Üleminekuaja lühendamise, pikendamise või sellest keeldumise otsuse teeb § 8 punktides 1 ja 2 või § 9 punktis 1 toodud alustel järelevalveasutuse juht koos tunnustamise otsusega. Nimetatud otsused vormistatakse ühe dokumendina. (3) Lõikes 2 nimetamata juhtudel teeb üleminekuajal oleva ettevõtte üleminekuaja lühendamise, pikendamise või sellest keeldumise otsuse järelevalveametnik. Otsusest teatatakse tootjale kirjalikult, posti teel väljastusteatega, arvates otsuse tegemisest 10 tööpäeva jooksul. 4. peatükk NÕUDED SEENTE KASVATAMISEKS KASUTATAVA KASVUSUBSTRAADI KOHTA, NÕUDED MITTEHARITAVATELE ALADELE, KUST VÕIB KORJATA TAIMI JA SEENI, NING SEEMNE JA TAIMSE PALJUNDUSMATERJALI KOHTA § 11. Nõuded seente kasvatamiseks kasutatava kasvusubstraadi kohta (1) Mahepõllumajanduslikus seenekasvatuses võib kasutada kasvusubstraati, mille koostisosad on järgmised: 1) mahepõllumajanduslikust loomakasvatusest saadud sõnnik ja loomade väljaheited, sealhulgas määruse lisa 2 punktides 1–4 nimetatud orgaanilised väetised; 2) mahepõllumajanduslikult toodetud õled ja muu taimne materjal; 3) keemiliselt töötlemata turvas; 4) keemiliselt töötlemata puit; 4) määruse lisas 2 nimetatud mineraalained; 5) vesi ja muld. (2) Kui mahepõllumajanduslikust loomakasvatusest saadud sõnnikut ja loomade väljaheiteid ei ole võimalik piisavalt saada, võib kasvusubstraadi valmistamisel kasutada koostisainete kogukaalust, millesse ei ole arvatud lisatav kattematerjal ja vesi, kuni 25% mittemahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevat sõnnikut ja loomade väljaheiteid. § 12. Nõuded mitteharitavatele aladele, kust võib korjata taimi ja seeni Mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses peab looduslikult kasvavaid söödavaid taimi või nende osi ja seeni korjama viisil, mis ei ohusta nende liigi säilimist. Korjata võib mitteharitavatelt aladelt, nagu metsast või põllumajandusmaalt, kus korjamisele eelnenud kolme aasta vältel ei ole kasutatud määruse lisas 1 ja 2 nimetamata aineid. § 13. Nõuded kasutatava seemne ja taimse paljundusmaterjali kohta (1) Mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses peab kasutama mahepõllumajanduslikult toodetud seemet ja taimset paljundusmaterjali, sh istutusmaterjali. (2) Mahepõllumajanduslikult toodetud seemneks ja taimseks paljundusmaterjaliks loetakse üheaastaste taimede ühe põlvkonna vältel ning mitmeaastaste taimede kahe eelneva vegetatsiooniperioodi vältel mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete kohaselt üleminekuaja läbinud ja mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutataval põllumajandusmaal kasvatatud taimedelt saadud seemet ja taimset paljundusmaterjali. (3) Kui taimeliigi või sordi mahepõllumajanduslikult toodetud seemet või taimset paljundusmaterjali ei ole võimalik saada, võib mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses järelevalveasutuse nõusolekul kasutada keemiliselt töötlemata mittemahepõllumajanduslikult toodetud seemet või taimset paljundusmaterjali, välja arvatud istutusmaterjal. (4) Lõikes 3 nimetatud seemne või taimse paljundusmaterjali kasutamiseks tuleb järelevalveasutusele esitatavas avalduses märkida taimeliigi ja sordi nimi, mille seemet või taimset paljundusmaterjali soovitakse kasutada, selle kogus ning kasutamise põhjendus. § 14. Paralleelkasvatus (1) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, ei või mahepõllumajanduslikuks ja mittemahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutataval põllumajandusmaal, samuti üleminekuajal oleval ja üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal samal kasvuperioodil üheaegselt kasvatada (edaspidi paralleelkasvatus) ühe sordi taimi. Nimetatud nõuet kohaldatakse ka sellise taimeliigi kohta, millel sorte ei ole, nagu maitse- ja ravimtaimed. (2) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, võib mahepõllumajanduslikuks ja mittemahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutataval põllumajandusmaal, samuti üleminekuajal oleval ja üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal samal kasvuperioodil järelevalveasutuse nõusolekul üheaegselt kasvatada mitmeaastastest taimedest viljapuid ja marjapõõsaid, sertifitseeritud seemet ja taimset paljundusmaterjali või taimi, mida uuritakse teaduslikult. (3) Lõikes 2 nimetatud paralleelkasvatusega tegelemiseks tuleb järelevalveasutusele esitatavas avalduses märkida taimeliik ja sort, mille paralleelkasvatusega soovitakse tegelda, kõlviku number kõlvikute kaardilt või selle puudumisel ettevõtte asukohajärgses maaparandusbüroos kasutatavalt kaardilt ning külvikorra välja või selle osa pindala, kus paralleelkasvatusega soovitakse tegelda; paralleelkasvatuseks plaanitud meetmed selliste taimekasvatussaaduste eristamiseks tootmisel, esmatöötlemisel ning ladustamisel. Avaldusele tuleb lisada taimekasvatusplaan. (4) Paralleelkasvatuse puhul peab tootja järelevalveasutusele teatama paralleelkasvatuses kasvatatud taimede saagi koristamisest vähemalt 48 tundi enne selle alustamist. Andmed selliste taimede saagikuse, kogusaagi ja saagi eristamist võimaldavate omaduste, nagu kvaliteet, värvus, keskmine kaal ja muu, ning eristatavuse tagamiseks rakendatavate meetmete kohta tuleb esitada järelevalveasutusele viivitamata arvates saagi koristamise lõpetamisest. 5. peatükk VÄETAMISEKS NING UMBROHU JA TAIMEKAHJUSTAJATE TÕRJEKS KASUTADA LUBATUD AINETE LOETELU NING KASUTAMISE TINGIMUSED § 15. Väetamise nõuded (1) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, peab mullaviljakuse ja mulla bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks ning nende suurendamiseks ja mullaomaduste parandamiseks eelkõige: 1) kasutama külvikorda; 2) kasvatama liblikõielisi ja haljasväetiseks sobivaid ning sügava juurekavaga taimi; 3) kasutama ettevõttest, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku loomakasvatusega, pärit sõnnikut ja loomade väljaheiteid; 4) kasutama ettevõttest, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku tootmisega, pärit kompostitud või kompostimata orgaanilist materjali. (2) Kui lõikes 1 nimetatud külvikord ja väetamine ei ole taimede toitainetega varustamiseks piisavad, on lubatud täiendavalt kasutada määruse lisas 2 nimetatud aineid seal toodud tingimustel. (3) Kasutatava komposti aktiveerimiseks võib kasutada taimseid, geneetiliselt muundamata mikroorganismide ning biodünaamilisi preparaate. (4) Mullaviljakuse ja mulla bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks ning nende suurendamiseks ja mullaomaduste parandamiseks võib kasutada biodünaamilisi ja geneetiliselt muundamata mikroorganismide preparaate. (5) Mahepõllumajanduslikust ja mittemahepõllumajanduslikust loomakasvatusest pärit sõnniku ja loomade väljaheidete kasutamisel on lubatud külvikorra keskmisena väetamiseks anda kuni 170 kg lämmastikku haritava põllumajandusmaa hektari kohta aastas, kusjuures mittemahepõllumajandusliku sõnniku ja loomade väljaheidete osakaal ei tohi ületada 50% kogu väetamiseks kasutatavast sõnnikust ja loomade väljaheidetest. (6) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse üleminekuajal kasvatatavate loomade sõnnik ja väljaheited loetakse mahepõllumajanduslikuks sõnnikuks ja väljaheideteks, kui neid kasutatakse sama ettevõtte põllumajandusmaa väetamiseks. (7) Mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses kasutatavat põllumajandusmaad väetatakse igaks aastaks koostatava väetusplaani kohaselt. Väetusplaani koostamisel tuleb aluseks võtta üks kord viie aasta jooksul võetavate mullaproovide analüüside tulemused. Väetusplaane tuleb säilitada kolm aastat arvates aastast, mille kohta see oli koostatud. (8) Lõikes 2 nimetatud ainete, kui nende kasutamiseks on määruse lisas 2 ette nähtud järelevalveasutuse nõusolek, ja geneetiliselt muundamata mikroorganismide preparaatide kasutamiseks nõusoleku saamiseks tuleb järelevalveasutusele esitatavas taotluses märkida geneetiliselt muundamata mikroorganismide preparaadi ja määruse lisas 2 nimetatud ainete nimetus, kogus ja kasutamise koht. § 16. Nõuded umbrohu ja taimekahjustajate tõrje kohta (1) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, peab umbrohu ja taimekahjustajate tõrjeks eelkõige: 1) kasutama sobivad taimeliike ja sorte; 2) kasutama sobivat külvikorda; 3) kasutama sobivaid agrotehnilisi võtteid; 4) rajama kaitseriba; 5) kaitsma taimekahjustajate looduslikke vaenlasi, luues neile soodsa elukeskkonna; 6) tegema umbrohutõrjet leegitamise teel; 7) kasutama teisi sarnaseid ennetusabinõusid. (2) Umbrohu- ja taimekahjustajate tõrjet tehakse igaks aastaks koostatava taimekaitseplaani kohaselt. Taimekaitseplaani tuleb säilitada kolm aastat arvates aastast, mille kohta see oli koostatud. (3) Saagi hävimise ohu korral võib kasutada määruse lisas 1 nimetatud aineid. Määruse lisas 1 nimetatud ainete kasutamiseks, kui selleks on ette nähtud järelevalveasutuse nõusolek, tuleb esitada selle kasutamise vajadusest teadasaamisel viivitamatult järelevalveasutusele kirjalik avaldus. Avalduses tuleb märkida kasutatava aine nimetus, kogus ja kasutamise koht. (4) Lõikes 3 nimetatud nõusoleku andmise otsustab järelevalveametnik mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul arvates avalduse saamisest. Kirjalikus otsuses märgitakse nõusoleku andmise päev, kasutatava aine nimetus ja kasutamise koht. Otsus saadetakse tootjale viivitamata posti teel väljastusteatega. § 18. Nõuded kasvuturba kasutamise kohta Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, võib kasvuturvast kasutada aiandussaaduste tootmisel ja tingimusel, et kasvuturba happesuse ja toitainete sisalduse reguleerimiseks on kasutatud määruse lisas 2 nimetatud aineid või kasvuturbale on lisatud ettevõttest, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taime- või loomakasvatusega, pärinevaid taimekasvatussaadusi ja sõnnikut. § 19. Rakendussäte Paragrahvi 13 lõiked 3 ja 4 kehtivad 2003. aasta 31. detsembrini. Minister Ivari PADAR Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 9. mai 2001. a määruse nr 33 «Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded» lisa 1 MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKUS TAIMEKASVATUSES UMBROHU JA TAIMEKAHJUSTAJATE TÕRJEKS KASUTADA LUBATUD AINETE LOETELU NING KASUTAMISE TINGIMUSED Nimetus Kasutamise tingimused 1) azadirahtiin ekstraheeritud neemipuust Azadirachta indica 1) insektitsiidina; 2) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 2) mesilasvaha pookevahana 3) želatiin insektitsiidina 4) valgu hüdrolüsaadid 1) atraktandina; 2) kombineeritult käesoleva lisa teiste ainetega 5) letsitiin fungitsiidina 6) taimeõlid nagu mündiõli, männiõli, köömneõli ja muud 1) insektitsiidina; 2) akaritsiidina; 3) fungitsiidina; 4) kasvu pidurdajana 7) diammooniumfosfaat atraktandina püünistes 8) metaldehüüd 1) molluskitsiidina püünistes, mis sisaldavad soojavereliste loomade repellenti; 2) lubatud kasutada 31. märtsini 2002. a 9) feromoonid atraktandina püünistes 10) vaskhüdroksiid, vaskoksükloriid, vasksulfaat, vaskoksiid 1) fungitsiidina; 2) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul; 3) lubatud kasutada 31. märtsini 2002. a 11) etüleen banaanide järelvalmimiseks 12) rasvhappe kaaliumisool (vedelseep) insektitsiidina 13) kaaliumpermanganaat lubatud kasutada viljapuudel ja viinamarjal 14) kvartsliiv repellendina 15) väävel 1) fungitsiidina; 2) akaritsiidina; 3) repellendina Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 9. mai 2001. a. määruse nr 33 «Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded» lisa 2 MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKUS TAIMEKASVATUSES VÄETAMISEKS LUBATUD AINETE LOETELU NING KASUTAMISE TINGIMUSED Nimetus Kasutamise tingimused 1) sõnnik 1) koosneb põllumajandusloomade väljaheidetest ja taimsest allapanust; 2) pärineb kindlalt loomaliigilt; 3) pärineb ekstensiivsest tootmisest1; 4) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 2) kuivatatud sõnnik, sealhulgas kuivatatud linnusõnnik 1) pärineb kindlalt loomaliigilt; 2) pärineb ekstensiivsest tootmisest; 3) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 3) loomade väljaheidetest valmistatud kompost, sealhulgas kompostitud linnusõnnik 1) pärineb kindlalt loomaliigilt; 2) keelatud on tööstuslikust2 loomakasvatusest pärit aine kasutamine; 3) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 1 Ettevõte, kus peetavate loomade arv on alla 3 loomühiku söötmiseks kasutatava maa 1 ha kohta. 2 Ettevõte, millel puudub põllumajanduslik maa. 4) loomade vedelad väljaheited nagu läga ja virts 1) pärineb kindlalt loomaliigilt; 2) lubatud kasutada pärast käärimist ja/või lahjendamist; 3) keelatud on tööstuslikust loomakasvatusest pärit aine kasutamine; 4) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 5) kompostitud majapidamisjäätmed 1) lubatud kasutada sorteeritud ja kompostitud taimseid ja loomseid jäätmeid 2) toodetud suletud kogumissüsteemis 3) suurim kontsentratsioon kuivaines (mg/kg): kaadmium 0,7; vask 70; nikkel 27; plii 45; tsink 200; elavhõbe 0,4; kroom (kokku) 70; kroom (VI) 0; 3) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul; 4) lubatud kasutada 31. märtsini 2002. a 6) turvas lubatud kasutada aianduses 7) savid nagu perliit, vermikuliit ja muu – 8) seenekasvatuse jäätmed koostisosadena on kasutatud käesolevas määruse lisas nimetatud aineid 9) kompost putukatest ja ussidest (vermikompost) – 10) guano kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 11) komposteeritud või fermenteeritud taimse materjali segu kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 12) verejahu, sõra- ja kabjajahu, sarveluujahu, luujahu või selle jääk pärast želatiini eraldamist, kalajahu, lihajahu, karva- ja sulejahu, vill, nahk koos karvadega, karvad, piimatooted 1) suurim kontsentratsioon kuivaines mg/kg kroomi (VI) 0; 2) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 13) taimsed saadused ja nende töötlemise kõrvalsaadused nagu õliseemnekoogi jahu, kakaoubade kestad, linnasejäätmed ja muu – 14) merevetikad ja merevetikatooted 1) saadud füüsikaliste meetoditega nagu kuivatamine, külmutamine ja jahvatamine või ekstraheerimisel veega või happelahuse või aluseliste lahustega; 2) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 15) saepuru ja puitlaastud keemiliselt töötlemata puit 16) kompostitud puukoor keemiliselt töötlemata puit 17) puutuhk keemiliselt töötlemata puit 18) looduslik fosfaat kaadmiumisisaldus võrdne või väiksem kui 90 mg/kg P 2O5-st 19) alumiinium-kaltsiumfosfaat 1) kaadmiumisisaldus võrdne või väiksem kui 90 mg/kg P 2O5-st; 2) mulla happesus pH>7,5 20) toomasräbu, šlakk kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 21) looduslikud kaaliumsoolad nagu kainiit, sülviniit ja muu kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 22) kaaliumsulfaat, mis võib sisaldada magneesiumsoola saadud töötlemata kaalisoolast füüsikalise ekstraheerimismenetluse abil 23) destillaadid ja destilleerimisjäägid välja arvatud ammooniumdestillatsioonil tekkinud jäägid 24) looduslik kaltsiumkarbonaat nagu kriit, mergel, jahvatatud lubjakivi, adrukaltsium, kaltsiumfosfaat, allika- ja järvelubi – 25) looduslik kaltsium- ja magneesiumkarbonaat nagu dolomiidijahu, jahvatatud magneesiumi sisaldav lubjakivi ja muu kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 26) magneesiumsulfaat nagu kiseriit ja muu – 27) kaltsiumkloriidi lahus 1) õunapuude väetamiseks lehtede kaudu vaid kaltsiumipuuduse korral; 2) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 28) kips (kaltsiumsulfaat) loodusliku päritoluga 29) defekaat (tööstuslik lubi suhkrutööstusest) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 30) väävel kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 31) mikroelemendid nagu boor, vask, raud, mangaan, molübdeen, tsink kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 32) naatriumkloriid 1) loodusliku päritoluga; 2) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul 33) kivijahud – Kantsler Ants NOOT