Põllumajandusminister — Ravimite ja ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord — RTL, 62, 855

Määrus kehtestatakse «Ravimiseaduse» (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608) paragrahvi 5 lõike 53 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse veterinaararsti ning loomapidaja poolt loomahaiguste ennetamiseks ja loomade raviks kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutamise tingimused ja kord. (2) Ravimite ja ravimsöötade kasutamise all käsitatakse nende väljakirjutamist, väljastamist, säilitamist ning loomadele manustamist ja selle üle arvepidamist. (3) Määruses kehtestatud meetmed kaitsevad loomse toidu tarbijat loomade ravist tingitud tervisehäirete eest ning hoiavad ära muud ravi läbi inimesele või loomale põhjustatavad häired. 2. peatükk RAVIMITE JA RAVIMSÖÖTADE LOOMAHAIGUSTE ENNETAMISEKS JA RAVIKS KASUTAMISE TINGIMUSED § 2. Tingimused kasutatava ravimi ja ravimsööda kohta (1) Kasutada on lubatud ainult: 1) Ravimiametis registreeritud ravimeid; 2) ravimsöötasid, milles kasutatakse Ravimiametis registreeritud ravimsööda eelsegu; 3) ravimeid ja ravimsööda eelsegusid, millele Ravimiamet on väljastanud ühekordse impordi- ja kasutusloa. (2) Loomadel kasutatav ravim ja ravimsööt peab olema registreeritud antud loomaliigile vastaval näidustusel manustamiseks. (3) Põllumajandusloomade ravimisel on lubatud kasutada ainult selliseid toimeaineid, mille kasutamine raviks ei ole keelatud vastavalt «Ravimiseaduse» § 5 lõike 52 punkti 2 alusel kehtestatud nimekirjale ja mille kasutamisele antud loomaliigil on kehtestatud piirnormid või mis ei vaja piirnorme vastavalt «Toiduseaduse» (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) § 19 lõike 3 alusel kehtestatud korrale. (4) Kui teatud loomaliigile kindlal näidustusel manustamiseks Ravimiametis registreeritud ravimit ei ole võimalik saada, võib kasutada: 1) teisele loomaliigile sama näidustuse jaoks registreeritud ravimit, või 2) kui punktis 1 toodud ravimit ei ole saada, siis humaanravimit, mis kasutamisjuhendi põhjal on mõeldud kasutamiseks sama näidustuse korral, või 3) kui punktides 1 ja 2 toodud ravimeid ei ole saada, siis veterinaararsti retsepti kohaselt ekstemporaalselt valmistatud ravimit. (5) Lõikes 4 nimetatud ravimite kasutamine on lubatud ainult järgmistel tingimustel: 1) ravimi kasutamine on looma tervise ja loomakaitse seisukohalt põhjendatud; 2) humaanravimeid ei kasutata põllumajandusloomadel; 3) määratlemata keeluaja puhul rakendatakse loomsetele saadustele järgmisi minimaalseid keeluaegu: munad – 7 päeva; piim – 7 päeva; lindudelt ja imetajatelt, välja arvatud hobune, pärinev liha, sealhulgas rasv ja tapa kõrvalsaadused – 28 päeva; hobuse liha ja tapa kõrvalsaadused – 60 päeva; kala – 500 kraadööpäeva. Kraadööpäev on keskmise veetemperatuuri ja ööpäevade korrutis. § 3. Põllumajandusloomade kasvu kiirendamiseks ja produktiivsuse tõstmiseks keelatud biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete raviks kasutamise tingimused (1) «Ravimiseaduse» § 52 lõike 2 alusel põllumajandusloomadel kasvu kiirendamiseks ja produktiivsuse tõstmiseks keelatud biostimulaatoreid ja hormoonpreparaate on lubatud kasutada raviks järgmistel tingimustel: 1) estrogeense, androgeense või gestageense toimega aineid sisaldavaid veterinaarravimeid sigimishäirete raviks individuaalselt identifitseeritavale põllumajandusloomale; 2) androgeense toimega aineid sisaldavaid veterinaarravimeid akvakultuurloomadele esimese kolme elukuu kestel looma soo muutmiseks; 3) 17 β-estradiooli, testosterooni, progesterooni või eelnimetatud ainete neid derivaate, millest lähteaine hüdrolüüsi tulemusena kergesti vabaneb, sisaldavaid veterinaarravimeid sigimishäirete raviks kas süstitava ravimvormina või emakaspiraalina individuaalselt identifitseeritavale põllumajandusloomale; 4) allüültrenbolooni ja β-agoniste sisaldavaid veterinaarravimeid hobusele ja lemmikloomale sigimishäirete raviks juhul, kui järgitakse ravimitootja etteantud juhendeid; 5) β-agoniste sisaldavaid veterinaarravimeid on lubatud manustada süstitava ravimvormina poegivale lehmale tokolüüsi korral; 6) veiste somatotropiini (BST) on lubatud manustada piimalehmale ainult teaduslik-tehniliste uuringute tegemiseks. § 4. Ravimite ja ravimsöötade väljakirjutamise tingimused (1) Ravimeid ja ravimsöötasid loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamiseks on lubatud välja kirjutada ainult tegevusluba omaval veterinaararstil (edaspidi veterinaararst). (2) Veterinaararst kirjutab ravimi või ravimsööda retsepti välja loomapidaja nimele, kelle looma ta ravib, tuginedes looma läbivaatuse või loomalt võetud proovi laboratoorse uuringu tulemusele. (3) Ravimite ja ravimsöötade retsepte võib välja kirjutada ainult nummerdatud retseptiplankidele, mille näidised on toodud lisades 1, 2 ja 3. (4) Enne retsepti väljakirjutamist peab veterinaararst veenduma, et: 1) ravimi või ravimsööda kasutamine on antud looma haiguse puhul vajalik; 2) ravimi või ravimsööda kasutamine on kooskõlas loomale varem tehtud või samaaegse ravikuuriga; 3) loomale tavapäraselt antav sööt ei sisalda ravimsöödas kasutatava ravimi toimeainet; 4) mitme ravimi söödas kasutamisel ei ole kahjulikke koos- ega kõrvalmõjusid. § 5. Ravimi väljastamise tingimused (1) Veterinaararstil on õigus väljastada loomade raviks või loomahaiguste ennetamiseks ainult ravimite hulgimüügiettevõttest või apteegist hangitud ravimeid. (2) Loomapidaja majapidamises või ettevõttes säilitatavaid loomahaiguste ennetamiseks ja loomade raviks ettenähtud retseptiravimite manustamise ja nende loomapidajale väljastamise üle võib otsustada ainult looma ravimise eest vastutav veterinaararst. (3) Veterinaararst väljastab ravimi loomapidajale tingimusel, et ta on looma läbi vaadanud ja teinud kindlaks looma tervisliku seisundi. (4) Veterinaararst ei tohi loomapidajale väljastada estrogeenselt, androgeenselt või gestageenselt mõjuvaid aineid sisaldavaid ravimeid ning prostaglandiine sisaldavaid ravimeid. Seda keeldu ei kohaldata lemmikloomale, hobusele ja seale suu kaudu manustatavale gestageenset ainet sisaldavale ravimile. (5) Veterinaararst ei tohi loomapidajale väljastada immunoloogilisi, narkootilisi, psühhotroopseid ja muid peamiselt kesknärvisüsteemile mõjuvaid aineid, süstina manustatavaid kortikosteroidravimeid ning süstina manustatavaid β-agoniste sisaldavaid ravimeid. Suukaudsete psühhotroopsete ainete väljastamine loomapidajale on lubatud teatud haiguste nagu epilepsia raviks vajalike raviskeemide rakendamisel. (6) Veterinaararst ei tohi loomapidajale väljastada alkoholisisaldusega ravimeid, mida võidakse kasutada joobe saavutamiseks. § 6. Ravimi või ravimsööda säilitamise tingimused (1) Veterinaararst peab ravimite ja ravimsöötade säilitamisel järgima ravimitootja etteantud kasutamisjuhendit ja ravimitealastes õigusaktides kehtestatud ravimite säilitamise nõudeid. (2) Veterinaararst peab välistama kõrvaliste isikute juurdepääsu ravimitele ja ravimsöötadele. § 7. Ravimi või ravimsööda manustamise tingimused (1) Loomahaiguste ennetamiseks ja raviks ettenähtud ravimite ja ravimsöötade manustamine ei tohi olla ohtlik inimese ega looma tervisele. (2) Üldjuhul võib ravimit loomale süstida ainult veterinaararst. Ravikuuri jätkamisel võib veterinaararsti vastutusel süstida ka loomapidaja või mõni muu isik. (3) Immunoloogilisi, narkootilisi, psühhotroopseid ja muid peamiselt kesknärvisüsteemile mõjuvaid aineid ja süsteemseid hormonaalseid ravimeid ning süstina manustatavaid kortikosteroide ja β-agoniste sisaldavaid ravimeid võib loomale manustada ainult veterinaararst. Teatud haiguste nagu epilepsia raviks vajalike raviskeemide rakendamisel võib loomapidaja veterinaararsti üksikasjalikke juhiseid järgides ise loomale suukaudseid psühhotroopseid aineid manustada. (4) Estrogeenselt, androgeenselt või gestageenselt mõjuvaid aineid ning prostaglandiine sisaldavaid ravimeid võib loomale manustada ainult veterinaararst. Loomapidaja võib ise manustada lemmikloomale, hobusele ja seale suu kaudu manustatavaid gestageenselt mõjuvaid aineid sisaldavaid ravimeid, kui ta järgib veterinaararsti üksikasjalikke juhiseid. 3. peatükk RAVIMITE JA RAVIMSÖÖTADE LOOMAHAIGUSTE ENNETAMISEKS JA RAVIKS KASUTAMISE KORD 1. jagu Ravimite ja ravimsöötade väljakirjutamise kord § 8. Retsepti väljakirjutamine Veterinaararst peab veterinaarravimite, narkootiliste ainete ja ravimsöötade retseptide väljakirjutamisel järgima retseptide väljakirjutamise nõudeid, mis on kehtestatud ravimialastes õigusaktides. § 9. Ravimsööda retsepti väljakirjutamine (1) Veterinaararst kirjutab ravimsööda retsepti välja kolmes eksemplaris. Veterinaararst edastab ravimsööda retsepti originaali ja ühe selle koopia otse ravimsööda tootjale või imporditud ravimsööda turustajale. Üks ravimsööda retsepti koopia jääb veterinaararstile. (2) Veterinaararst, ravimsööda tootja ja turustaja on kohustatud säilitama ravimsööda retsepti vähemalt kolm aastat. (3) Ühe retseptiga saab ravialusele loomale määrata ainult ühe ravikuuri jooksul vajamineva ravimsööda koguse. (4) Ravimsööda retsept kehtib kaks kuud väljakirjutamise päevast arvates. § 10. Retseptiplankide säilitamine ja arvestus (1) Retseptiplanke väljastab veterinaararstidele Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus, pidades arvestust veterinaararstile väljastatud retseptiplankide numbrite üle. (2) Retseptiplankide jaotust kajastavat arvestust tuleb Veterinaar- ja Toiduameti kohalikus asutuses säilitada viis aastat. (3) Kasutamata retseptiplanke ei tohi säilitada allkirjastatult ega veterinaararsti isikliku pitsati jäljendiga. Retseptiplanke ei tohi edasi anda teisele isikule. Säilitamisel tuleb välistada retseptiplankide sattumine teise isiku kätte. 2. jagu Ravimite väljastamise kord § 11. Ravimite väljastamine (1) Veterinaararst võib veterinaarteenuse osutamisel väljastada loomapidajale ravimeid korraga ainult ühe ravikuuri jaoks. (2) Loomapidaja majapidamises või ettevõttes ravitava või läbivaadatava looma ravimid väljastatakse loomapidajale kohapeal. § 12. Ravimi väljastamisel esitatavad selgitused (1) Loomapidaja poolt loomale manustatava ravimi väljastamise korral peab veterinaararst lisama ravimile selgituse. Loomapidaja nõudmisel tuleb see esitada kirjalikult. (2) Lõikes 1 kirjeldatud selgituses peab sisalduma: 1) loomale pandud diagnoos; 2) ravimi nimetus, annustamine ja manustamise viis; 3) ravimi kasutamise kestus; 4) põllumajandusloomade puhul keeluaeg; 5) ravimi määranud ja väljastanud veterinaararsti nimi ja telefoninumber. (3) Kui väljastatav ravim ei ole tootja originaalpakendis, tuleb ravimi pakendile ravimi nimetusele lisaks märkida toimeaine sisaldus, kogus, partiinumber ja viimane kõlblikkusaeg. 3. jagu Ravimi manustamise kord § 13. Ravimi manustamine (1) Ravimit tuleb manustada viisil, mis tekitab loomal võimalikult vähe häireid. (2) Veisele lihasesiseselt manustatavat ravimit tuleb süstida kaela keskpiirkonda või õlavarre tagaosa lihastesse. Veisele nahaaluselt või lihasesiseselt manustatavat vitamiinitoodet võib süstida ainult kaela keskpiirkonda. (3) Seale lihasesiseselt manustatavat ravimit tuleb süstida kõrvatagusesse piirkonda. Seale nahaaluselt manustatavat ravimit, välja arvatud vaktsiine, tuleb süstida kõrvatagusesse või kubemepiirkonda. (4) Lambale, kitsele ja alla kuue kuu vanusele vasikale süstitavad ravimid tuleb süstida kaela keskpiirkonda. Soovitavalt nahaaluselt. (5) Ravimit võidakse süstida lõigetes 2 kuni 4 nimetatud loomadele ka muudesse kohtadesse juhul, kui see on ravimi kasutamisjuhendis ette nähtud või muul põhjusel. Sellel juhul on ravimit manustav veterinaararst kohustatud loomapidajat sellest teavitama. § 14. Nõuded identifitseerimisele (1) Loom, kellele haiguse ennetamiseks või selle ravimisel on manustatud ravimit, millega kaasneb keeluaeg, peab olema identifitseeritav. (2) Kui lõikes 1 nimetatud loom ei ole identifitseeritav, tuleb loom ravimi manustamisega seonduvalt märgistada. 4. jagu Ravimite arvestus § 15. Veterinaararsti peetav arvestus (1) Veterinaararst on kohustatud pidama kasutatavate ravimite arvestust. (2) Loomade ravimiseks väljastatud ja manustatud ravimite arvestuses peavad kajastuma: 1) looma või loomarühma identifitseerimisandmed; 2) ravimi nimetus ja ravimipartii number; 3) andmed ravimi väljastaja: ravimite hulgimüügiettevõtte või apteegi kohta; 4) ravimi loomapidajale väljastamise või loomale manustamise kuupäev ja andmed manustaja kohta; 5) manustamisviis ja raviskeem; 6) põllumajandusloomade puhul keeluaeg. (3) Eriarvestus aktsiisivaba piirituse kohta toimub «Alkoholiaktsiisi seaduse» (RT I 2000, 58, 375; 102, 676) alusel. § 16. Loomapidaja peetav arvestus (1) Loomapidaja on kohustatud pidama arvestust põllumajandusloomale manustatud ravimite ja ravimsöötade kohta. Arvestuses peavad kajastuma: 1) looma või loomarühma identifitseerimisandmed; 2) kasutatud ravimi või ravimsööda nimetus ja manustatud kogus; 3) andmed ravimi väljastaja: veterinaararsti või apteegi kohta; 4) ravimi manustamise kuupäev ja andmed manustaja kohta; 5) veterinaararsti etteantud manustamisviis ja raviskeem; 6) määratud keeluaeg. (2) Loomapidaja võib lõikes 1 nimetatud andmed kanda selleks otstarbeks mõeldud vihikusse, raamatusse, tervisekaardile, või salvestada elektrooniliselt. Veterinaararstilt saadud kirjalike selgituste ja retseptide kausta kogumine on arvestuseks piisav, kui loomapidaja lisab dokumentidele lõikes 1 nõutud andmed või peab nende kohta eraldi arvestust. (3) Põllumajanduslooma müügi või mõnel muul viisil võõrandamise korral keeluaja kehtides on loomapidaja kohustatud edastama keeluajaga seonduvad andmed uuele loomapidajale. § 17. Järelevalve (1) Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud teostavad järelevalvet veterinaararstide ja loomseid saadusi tootvate loomapidajate ravimite ja ravimsöötade kasutamise üle. (2) Veterinaararst ning loomseid saadusi tootev loomapidaja on kohustatud esitama Veterinaar- ja Toiduametile andmed ravimite ja ravimsöötade kasutamise kohta viimase nõudmisel. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 18. Määruse jõustumine (1) Määruse paragrahv 9 jõustub 1. jaanuaril 2002. a. (2) Enne määruse jõustumist kasutusel olnud veterinaarravimi retseptide planke on lubatud kasutada kuni 1. jaanuarini 2002. a. 1 Määruses on arvestatud Euroopa Liidu Nõukogu direktiivide 90/167/EMÜ (EÜT L 87, 02.04.1992, lk 37) ja 96/22/EMÜ (EÜT L 125/3, 23.05.1996, lk 3) nõudeid. Minister Ivari PADAR Kantsler Ants NOOT Kinnitatud põllumajandusministri 9. mai 2001. a määrusega nr 32 «Ravimite ja ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord» lisa 1

Kantsler Ants NOOT Kinnitatud põllumajandusministri 9. mai 2001. a määrusega nr 32 «Ravimite ja ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord» lisa 2

Kantsler Ants NOOT Kinnitatud põllumajandusministri 9. mai 2001. a määrusega nr 32 «Ravimite ja ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord» lisa 3

Kantsler Ants NOOT