Antsla Vallavolikogu — Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 muutmine — KO, 58, 547

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53; 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96; 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 3 ning Antsla Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määrusega nr 9 kinnitatud «Antsla valla põhimääruse» (KO 2003, 56, 1387) punktid 26.1.7 ja 63, Antsla Vallavolikogu määrab: 1. Muuta «Antsla valla arengukava aastateks 2003–2011» vastavalt lisale. 2. Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Antsla Vallavolikogu 30. novembri 2004. a määruse nr 22 lisa 1 Värskendatud kogu statistiline/numbriline informatsioon Rahvastik (lk 12) Tööhõive (lk 18) Õpilaste arv (lk 16) Maareform (lk 9) Omavolitsuse struktur/töötajate arv (lk 8) Eelarve (lk 9) Samuti on vajadusel parandatud ajalisi määranguid. Kui eelmises arengukavas oli näiteks: «on vajalik rajada...» siis muudetud arengukavas: «on rajatud....» jne. 1. lk 17 Hariduse peatükki «Probleemid ja kitsaskohad» lisatud 1.1. Muusikakoolis on probleemiks ruumikitsikus, mis osaliselt laheneb Linna raamatukogu ümberkolimisega Antsla valla administratiivhoonesse 2005. aasta alguses. Suurem on probleem aga õpetajate kaadriga. 1.2. Kaaluda erinevaid võimalusi koolihoonete kordategemiseks ja koolikeskkonna parandamiseks lähiaastatel. 1.3. Seoses laste arvu drastilise vähenemisega tuleb ümber vaadata valla koolivõrk. 1.4. Kaaluda õpilaskodu rajamist Antsla vallale (olemasolevasse hoonesse). 2. Lk 20 Sotsiaalsfäär sõnastatud ümber ning välja jätta statistiline info 2.1. Antsla linnas asub MTÜ Antsla Tervisekeskus, mille eesmärgiks on meditsiiniliste diagnostikateenuste pakkumine perearstidele ning sotsiaalhooldusteenuste pakkumine hooldekodu ja avahoolduse vormis. Hooldekodus on kohti 20 eakale inimesele. Avahoolduses on igapäevaelu toetamise teenus psüühilise erivajadusega klientidele, pesupesemine, dušikasutamine, sotsiaalne nõustamine kõigile abivajavatele valla kodanikele. Avahooldusteenuse osutamise eesmärgil on koolitusele suunatud ja koolituse lõpetanud 4 inimest. 3. lk 21 lisatud alalõik Töö noortega 3.1. 2003. a lõpust alates tegutseb Antsla noorteklubi, mis pole registrisse kantud. Klubi on seadnud eesmärgiks luua noortele turvaline koht, kus oleks võimalik leida rakendust väljaspool kodu ja kooli. Soovitakse suurendada noorte omaalgatuse püüdu. Suunates nad tegutsema oma heaolu parandamise nimel ning arendades neis vastutustunnet. 4. Peatüki Kultuur ja sport lk 21 arengueeldused on lisatud 4.1. Antsla linnas krundil Võidu 3 asub kolmest küljest kõrgete nõlvadega plats, mis on väga sobilik pallimängudeks. Seal valmib 2005. aastal ümbervahetatavate konstruktsioonidega kattega universaalväljak. Vaja on veel muretseda korv- ja võrkpallikonstruktsioonid. 4.2. Ehitada mänguväljak ka Kobelas, Vana-Antslas, Lustis ja Tsoorus. 4.3. Renoveerida Antsla staadion. 5. Peatükis Seltsielu lk 22 arengueeldused on lisatud Kaika endise koolimaja hoone baasil on plaanis välja ehitada korralik puhkekeskus koos majutamisvõimalustega. Selleks leida rahastamisvõimalusi erinevatest fondidest. 6. peatükis Teed ja transport on välja on jäetud raudteetranspordiga seonduv ja bussiliiklus (lk 24) juurde on lisatud: Teostada uuring koostöös naaberomavalitsuste ja maavalitsustega eesmärgiga parandada olemasolevat ühistranspordivõrku. 7. Peatükk Jäätmemajandus lk 25 täielikult ümber sõnastatud Hetkeolukord 1. Vallas puuduvad suured tööstusettevõtted, seega ka tekkivate jäätmete kogus ja ohtlikkus on väike. 2. Suhteliselt väikesed sissetulekud tingivad säästliku tarbimise ja vähese investeeringute huvi. 3. Korrusmajad ja suurmate külakeskuste eramud on hõlmatud korraldatud olmejäätmeveoga. 4. Tegutseb 2 jäätmekäitlejat Ragn-Sells Eesti AS ja FIE Arno Männiste. 5. Valla elanikele on olemas ohtlike jäätmete kogumisvõimalus. 6. Mõningane pakendijäätmete kogumine toimub taarapunktide abil. 7. Antsla vald on tulevase regionaalse prügila (AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus) üks omanikke. 8. Käesoleval ajal ladestatakse valla prügi Räpo prügilasse. 9. Jäätmekava koostamisel. Probleemid 1. Enamus jäätmetest ladestatakse prügilasse, vähe on arendatud jäätmete lahuskogumist ja taaskasutamist. 2. Puudub jäätmekava ja olemasolev kinnitatud jäätmehoolduseeskiri vajab uuendamist. 3. Jäätmemajandus toimub stiihiliselt. 4. Enamik eramajadest pole liitunud jäätmekogumissüsteemiga. 5. Vallal puudub ülevaade ettevõtete jäätmekäitlusest. 6. Puudub süstemaatiline jäätmealane koolitus ja selgitustöö. 7. Puudub täpne ülevaade vallas tekkivatest jäätmetest. Visioon Vastavalt jäätmeseadusele korraldab jäätmehooldust kohalik omavalitsus ja on koostatud jäätmekava, milles nähakse ette toimivat jäätmete valikkogumissüsteemi. Rajatud on jäätmejaam jäätmete lahuskogumiseks. Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtja sõlmib krundiomanikega jäätmeveolepingud. Riik aitab rahaliselt jäätmejaama rajamisel, koolituse läbiviimisel jms. Väikeprügilad on suletud, kasutatakse regionaalprügilat. Kogumissüsteem toimib. Inimeste teadlikkus kasvab. Põhieesmärk on korraldatud jäätmemajandus ja puhas looduskeskkond. Tegevused 1. Olemasoleva jäätmehoolduseeskirja läbivaatamine ja uuesti vastuvõtmine 2. Jäätmehooldusalase järelevalve teostamine. 3. Jäätmejaama ehitamine ja jäätmete valikkogumissüsteemide rakendamine, seda pärast jäätmejaama töölerakendamist. 4. Tõkestada prügi ladustamist looduskeskkonda. 5. Järjepidev elanikkonna keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine. 6. Jäätmekogumise vahendite paigaldamine puhkeplatside juurde ja peatuskohtade juurde ning jäätmete äraveo korraldamine. 7. Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine. 8. Tabel Taotletavate munitsipaalmaade nimekiri lk 28 muuta vastavalt allolevale Rajatiste juurde: 1. Antsla linna veetöötlusjaam 2. Antsla linna puurkaev 3. Veski 12 puurkaev 4. Tsooru puurkaev 5. Haabsaare puurkaev 6. Tamme pumpla 7. Reovee pumpla (Veski tn.) 8. Tsooru biopuhasti 9. Haabsaare biopuhasti 10. Vana-Antsla veejaam 11. EPT pumpla 12. Lusti reoveepumpla 13. Kobela elamutsooni puurkaev 14. Kobela töökoja puurkaev 15. Kobela biopuhasti 16. Antsla staadion 17. Boose järve puhketsoon 18. Kollino töökoja puurkaev 19. Kollino puurkaev (Kärsoni taga) 20. Kollino biopuhasti Ehitiste juurde: 1. Kreutzwaldi 1 (vallamaja) 2. Kooli tee 14 (Antsla Gümnaasium) 3. Kooli tee 19 (Kultuuri- ja spordikeskus) 4. Raudteejaama park ja parkla koos ringteega 5. Kaika end. koolimaja 6. Haabsaare raamatukogu 7. Lusti garaažid 8. Lusti AKL hoone 9. Linda klubihoone 10. Tamme 8 11. Tamme 8a Haljasalad ja muu maa: 1. Keskväljaku haljasala 2. Põllumeeste aed 3. Linna park (laululava) 4. Võidu tänava tiik 5. Tsooru park 6. Kraavi kalmistu 7. Jaani-Pärna tn tiik ja haljasala 8. Antsla turuplats 9. Kobela tööstushoonete maa 10. Taberlaane tööstushoonete maa 9. Peatükki Päästeteenistus ja politsei lk 28 lisada: Antsla vallas on ka Kaitseliidu Võrumaa maleva Antsla üksikkompanii 80 kaitseliitlasega, kes osalevad võimalusel samuti päästetöödel ning politseioperatsioonidel. Antsla Vallavalitsus on Antsla üksikkompaniile üürinud ruumid aadressil Tamme 8, mis on kehvas seisus ning vajavad kiirelt renoveerimist. 10. Kinnitada Investeeringute kava 2.4. Investeeringute kava Objekt Üldised näitajad Plaanitavad tegevused Administratiiv- hoone Kreutzwaldi 1 Antsla linn. Hoone on 3-korruseline. Esimesel korrusel on üldpinda 460 m2, teisel 465 m2 , kolmandal 104 m2, seega kokku 1029 m2 Kubatuur 5613 m3, aastane soojavajadus ca 300 MWh. Olemasolev katel BIG 125 (145 Kw), paigaldatud 2000. a, radiaatorid ja küttetorustik jäid välja vahetamata. 1. Fassaadi remont koos akende vahetamisega 2. Parkla ja haljastustööd (osaliselt tehtud) Lepistu Põhikool Roosiku küla. Ehitatud 1912. aastal. Koolis õpib 01.09.2004. a seisuga 84 õpilast. Koolimaja üldpind on 696 m2 . Aastatel 1997–1999 on ehitatud puurkaev koos veetrassidega, kanalisatsioon ja uus elektrialajaam koos kaabelliinidega. 1. Hoovihoone remont (tööõpetuse ruumid) 2. Koolihoone remont Lusti Lasteaed- Algkool Lusti küla. Ehitis valmis 1980. a. Algkoolis õpib 01.09.2004. a seisuga 54 õpilast ja lasteaias käib 126 last. Oma katlamaja on rekonstrueeritud aastatel 1997–1999. 1. Väljavahetamist vajavad koolipoolse tiiva aknad. Lasteaia poolsel hoonel vahetati 2004. a. 2. Köögiplokk vajab kaasajastamist, samuti vajavad remonti osa san. ruumidest, 3. uuendamist vajab juurdepääsutee. Antsla Gümnaasium Kooli tee 14, Antsla linn. Koosneb vanast majast ja juurdeehitusest. Seisuga 01.09.2004. a õpib gümnaasiumis 516 õpilast. Koolihooneid köetakse 2000. a ümberehitatud kõrvalasuvast katlamajast. Hoonete kubatuur on 34 000 m3, aastane soojavajadus ca 1580 MWh. Vana maja: Katuse vahetus, katusealuse soojustamine, katuseaknad, katusealuse väljaehitamine, vihmavee- ja piksekaitsesüsteem; 2. Akende vahetus; 3. Välisfassaad; 4. Välistrepp; 5. Ruumide kapitaal-remont: põrandad, laed, seinad, WC-d; 6. Laetalade vahetus; 7. Lagede soojustus; 8. Ventilatsioon; arvutiklassid; 9. Küttesüsteem: torustiku ja radiaatorite vahetus (soojussõlm olemas) A – õppekorpus: 1. Valve- ja tuletõrje signalisatsioon; 2. Elektrisüsteem: juhtmestik, valgustid, jaotuskilbid; 3. Küttesüsteem: torustik, radiaatorid, soojussõlm; 4. Katuse renoveerimine; 5. Otsaseinte soojustamine; 6. Ruumide ja trepikodade uksed; 7. II ja III korruse klassiruumide ja koridoride põrandad; 8. WC-d I, II ja IV korrusel; 9. Välistrepid: peauks, söökla, tööriistaruum, tagavaraväljapääs; 10. Seinaäärsete betoneeritud pindade remont B-korpus (võimlakorpus): 1. Katuse renoveerimine; 2. Välisfassaad 3. Välisuksed ja trepid; 4. Poiste tööõpetuse ventilatsioon, veevärk, tulekindlad uksed; 5. Võimla ja aula akende vahetus; 6. Käsitöö ja kunstiõpetuse põrandad; 7. Kunstiõpetuse elekter ja valgustus; 8. Muuseumi laiendamine; 9. Jõusaali remont; 10. Kehalise kasvatuse õpetajate ja vahendite ruumi remont, trepikodade Saun – duširuumid: 1. Põrandakatte vahetus; 2. Segistid; 3. Tütarlaste WC veevärk Söökla: 1. Köögi lagi, seinad, põrand ja kanalisatsioon 2. Abiruumide kapitaalremont; 3. Riietusruumi ja duširuumi ehitus; 4. Söögisaali lae, seinte ja põranda renoveerimine Staadion: 1. Raja- ja harjutusväljakute katted; 2. Piirdeaiad ja väravad; 3. Haljastus; 4. Istepingid; 5. Staadionimaja veevarustus ja WC Kooli ümbrus: 1. Koolimaja esine asfaldiplats; 2. Piirdeaiad ja väravad; 3. Haljastus; 4. Mänguväljak; 5. Vabaõhuklass Antsla KSK Antsla Kultuurimaja, Kooli tee 19, Antsla linn. Hoone on ekspluatatsiooni antud 1958. aastal. Siin asuvad lisaks saalile ja isetegevuslaste kasutuses olevatele ruumidele Antsla linna- ja lasteraamatukogu, Antsla Muusikakool, Internetipunkt ja üks korter, samuti spordisaal. Kubatuur 10 900 m3. Aastane soojavajadus on ca 600 KWh. Köetakse üle tee asuvast gümnaasiumi katlamajast, on olemas korras soojasõlm, soojatrass on vana, kapitaalset remonti vajab hoonesisene küttesüsteem. 1. Hoone elektrisüsteemi väljavahetamine. Saali ja lava põranda vahetamine. Fassaadi remont (koos akende renoveerimisega), vihmaveerennide ja -torude väljavahetamine. Tuletõrje signalisatsioon. Pööningu soojustamine. Muusikakooli ruumide laiendamine Linnaraamatukogust vabanevate ruumide arvel ning ruumide renoveerimine Linda Rahvamaja Kobela alevik. Hoone valmis 1973. a. Hoone parempoolne osa kuulub AS-le SERV-IN-TEX, vasakpoolne osa kuulub Demeter Antsla OÜ-le, nende vahele jääv keskosa on Antsla valla omand, milles asub Võru maakonna suurim saal - põrandapinnaga 382,4 m2 + 41,3 m2, lisaks lavapinda 161,3 m2 , üldpindala koos abiruumidega on 1348 m2, kubatuur 6136 m2. Köetakse lokaalkatlamajaga, aastane soojavajadus on ca 340 MWh Hoonesisest küttesüsteemi remonditi 2000. a. Siin asub ka Linda raamatukogu. 1. Saali lae soojustamine, osaline saali akende sulgemine, samuti saali laevalgustuse väljavahetamine, Tsooru Rahvamaja Tsooru küla. Hoone on ümber ehitatud endisest tallist ja saanud praeguse kuju 1958. aastal. Rahvamajas asuvad ka Tsooru raamatukogu ja Tsooru Maanaiste Selts. Kütmine toimub oma katlamajast. 1. Fassaadi remonditööd; 2. Haljastus ja heakord koos mäguväljakute väljaehitamisega Lauluväljak Antsla linn. Ehitatud 1960. a. Lauluväljak koosneb laululavast, tantsupõrandast, istepinkidest, lõkkeplatsist ja teedest. 1. Kogu kompleks vajab remonti, laululava katus ja trepid, tantsupõrand tervikuna, istepingid osaliselt, teed ja käimla; 2. Juurdepääsuteede välisvalgustus Posti ja Metsa tänavalt Antsla staadion 1. Renoveerida jooksurada; ehitada väravad ja piirdeaiad; staadionimaja veevarustus ja WC Haabsaare raamatukogu Haabsaare küla. Ehitatud 1888. a lisaks raamatukogule on siin ka Kaika Maanaiste Seltsi ruumid ja teisel korrusel üks korter. Hoone üldpind on 382 m2, ahjuküttel. Hoone katus on renoveeritud 1997. a 1. Välisseinte soojustamine koos vooderdamisega 2. Akende vahetamiseks (22 akent) 3. Trepi ja II korruse remont Kaika algkoolihoone Kaika küla. Ehitatud 1912. aastal. Kool suleti teistkordselt 2000. aastal ja on nüüd MTÜ Kaikamäe kasutuses. 1. Remontida ruumid puhkekeskuseks 2. Välja ehitada matka-, suusa- ja jalgrattarajad ning pallimänguväljakud. Välisvalgustus Teostatud on Antsla linna välisvalgustuse liinide inventariseerimine. 1. Välisvalgustuse rekonstrueerimine I etapp 2. Välisvalgustuse rekonstrueerimine II etapp 3. Vana-Antsla, Tsooru, Kobela ja Lusti välisvalgustuse osaline rekonstrueerimine. Hoone Tamme tn 8 Antsla Vallavalitsuse poolt Kaitseliidu Võrumaa Malevale tasuta kasutada antud ruumid (100 m2) kestusega juuni 2008. a. 1. Kapitaalremont (õppeklass) 2. Sisustus (õppeklass) *– Plaanitava tegevuse realiseerimiseks vajaminev summa selgub vähempakkumiste käigus..