Anija Vallavolikogu — Anija valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 57, 538

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 22 lõike 1 punkti 365 ja jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 71 alusel, arvestades Harjumaa Keskkonnateenistuse 14. oktoobril 2004. a esitatud arvamust Anija valla jäätmehoolduseeskirja kohta ning Anija Vallavolikogu keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni ja vallavalitsuse ettepanekuid, Anija Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Anija valla jäätmehoolduseeskiri» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Anija Vallavolikogu 29. novembri 2001. a määrus nr 36 «Anija valla jäätmekäitluse eeskirja kinnitamine»; 2.2. Anija Vallavolikogu 27. novembri 2003. a määrus nr 53 «Eeskirja «Anija valla jäätmekäitluse eeskiri» muutmine»; 2.3. Kehra Linnavolikogu 16. märtsi 2000. a määrus nr 10 «Kehra linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine». 3. Käesolevat määrust on võimalik vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul haldusmenetluse korras. 4. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Tõnis VÄLI Kinnitatud Anija Vallavolikogu 23. detsembri 2004. a määrusega nr 88 ANIJA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI 1. Eeskirja ülesanne ja üldmõisted 1.1. Käesolev eeskiri sätestab jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse ja nende tegevustega seotud nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise nõuded Anija valla haldusterritooriumil. 1.2. Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ning suurendada jäätmete taaskasutamist. 1.3. Käesolev jäätmehoolduseeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Anija valla territooriumil tegutsevatele ja viibivatele juriidilistele ning füüsilistele isikutele. 1.4. Korraldatud jäätmeveoga liituvate tiheasustusalade loetelu, veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sagedus, jäätmeveo teenustasu piirmäärad, jäätmekäitluskoht ning tingimused korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise kohta kehtestatakse Anija Vallavolikogu määrusega «Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord Anija vallas». 1.5. Üldmõisted: biolagunevad jäätmed – anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber, papp jne); jäätmed – mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmekäitlus – jäätmete kogumine (kokkukorjamine, sorteerimine, segamine), vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine (sh ladestamine); jäätmekäitlusettevõte – litsentseeritud ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, vedamine, töötlemine, ladestamine maa peale või maa alla vastavalt jäätmeloas ette nähtud tingimustele; jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud jäätmetöötlusettevõte, jäätmete ladestuspaik, jäätmete ümberlaadimiskoht, ohtlike jäätmete vastuvõtukoht; jäätmeluba – Harjumaa keskkonnateenistusest väljastatav tegevusluba jäätmete tekitamiseks või jäätmekäitluseks; jäätmetekitaja – juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed; jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; keskkonnahäiring – negatiivne keskkonnamõju (jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra, kahjurite kogunemine või jäätmete tuulega laialikandumine); korraldatud jäätmevedu – vallas korraldatud jäätmevedu konkursi korras valitud jäätmekäitlusfirma(de) poolt; loomsed jäätmed – loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused. Siia hulka ei kuulu loomade väljaheited ja toitlustamisel tekkivad jäätmed; loomühik – põllumajandusloom, kes sõnniku ja virtsana eritab 70 kg üldlämmastikku aastas; ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu on ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; olmejäätmed – kodumajapidamises, kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; pakendijäätmed – mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed jäätmeseaduse tähenduses, v.a tootmisjäägid; prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, või koht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel; püsijäätmed – tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi (mitteohtlikud ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas jms); tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; territooriumi valdaja – kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või krundi haldaja. 2. Jäätmetekke vähendamine ning tekkinud jäätmete kogumine 2.1. Juriidilisest või füüsilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud: 2.1.1. rakendama oma tegevuses kõiki võimalusi jäätmete tekke vältimiseks või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 2.1.2. kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale; 2.1.3. korraldama oma jäätmete käitlust või andma need käesoleva eeskirjaga kehtestatud korras üle jäätmekäitlusettevõttele; 2.1.4. jäätmehoolduses rakendama meetmeid keskkonnahäiringute vähendamiseks; 2.1.5. esitama andmed jäätmevaldajate registrisse kandmiseks vastavalt vallavolikogu kehtestatud korrale. 2.2. Kõigil jäätmevaldajatel peavad olema individuaalsed kogumismahutid või ühise jäätmete kogumismahuti kasutamise leping(ud). 2.3. Kogumismahutina (edaspidi mahuti) võib kasutada: 2.3.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeveokite tõstemehhanismidega ja käsitsi või milles jäätmed veetakse käitluspaigale; 2.3.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 2.3.3. kanalisatsiooni sette- ja kogumismahutid, mis on vettpidavad ning ventileeritavad; 2.3.4. purunemiskindlat ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 2.4. Mahuti omanik või haldaja vastutab mahuti korrasoleku ja selle ümbruse korra ning puhtuse eest. Mahutid peavad olema puhtad seest ja väljast, terved ja korralikult suletud, et vältida sademete ning loomade pääsemist mahutitesse. Mahuteid peab olema piisavalt. 2.5. Olmejäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult selliselt, et lõhn ei leviks ning jäätmed ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 2.6. Olmejäätmete mahutitesse ei tohi panna: – ohtlikke jäätmeid.; – käimlajäätmeid; – kogumismahutite setteid; – erikäitlust vajavaid jäätmeid (metalli- ja klaasijäätmed, vanad rehvid); – vedelaid ja määrivaid jäätmeid (v.a niiskuskindlalt pakituid); – ehitusprahti ja kive; – mahukaid ja raskeid jäätmeid; – põlevaid esemeid või üle 40 °C kuuma tuhka või sütt. 2.7. Lubatud on ühiste mahutite paigaldamine, millede asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi omaniku või valdajaga ning vallavalitsusega. 2.8. Mahuti peab asetsema kõval tasasel alusel ning soovitavalt olema varjatud aia või hekiga. Mahuti peab asetsema kohas, mis on jäätmeveokile aastaringselt ligipääsetav. 2.9. Üldkasutatavatesse kohtadesse (sh park, parkla, ühissõiduki peatus, ujumiskoht) paigutab mahuti vallavalitsuse volitatud ettevõte või territooriumi valdaja. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude juures (väljaspool) peab nende lahtioleku ajal olema mahuti. Avalike ürituste paigad varustab mahutitega ürituste korraldaja. 2.10. Ohtlike jäätmete käitlemine: 2.10.1. jäätmevaldaja liigitab oma valduses olevad jäätmed jäätmeseaduse alusel koostatud nimistule vastavalt; 2.10.2. tootmises tekkivad ohtlikud jäätmed (sh immutusjäägid, töötanud õlid ja määrdeained, puhastusseadmete setted, värvi- ja lakijäätmed, filtrite tolm, asbesti jt ohtlikke aineid sisaldavad ehitusjäätmed, immutatud puidu jäätmed jms) annab jäätmevaldaja üle ohtlike jäätmete käitlemise luba omavale jäätmekäitlejale või veab ise jäätmekäitluskohta jäätmeloaga kehtestatud korras ning peab arvestust ohtlike jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta; 2.10.3. kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed (sh akud, patareid, päevavalguslambid, kineskoobid, õli- ja värvijäätmed, aegunud medikamendid jms) tuleb viia erikonteineritesse kogumispunktides. Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete mahutite paigaldamist ja üleandmist ohtlike jäätmete käitlemise luba omavale jäätmekäitlejale korraldab vallavalitsus. 2.11. Pakendite ja pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist korraldavad pakendiettevõtjad või volitatud taaskasutusorganisatsioonid. 2.12. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed (jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus kood 18: Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed) tuleb pakkida nõuetekohaselt ning säilitada sügavkülmkirstus või selleks kohaldatud ruumis (soovitavalt keldrikorrusel eraldi väljapääsuga; ruum jahe või külm, ventileeritav ja kergesti desinfitseeritav ning lukustatud) kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 2.13. Valla haldusalal on jäätmevaldaja kohustatud viima teisese toorme (paber, papp, metall, klaas, plastpakend jne) vastavasse konteinerisse või kogumispunkti. 2.14. Biolagunevad jäätmed on soovitav kompostida või koguda selleks eraldatud mahutisse. Komposti peab käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja keskkonnale ohutult. 3. Jäätmete vedamine ja ladestamine 3.1. Tavajäätmeid võib vedada jäätmeluba või vastavat litsentsi omav ettevõte või jäätmete tekitaja jäätmekäitluskohta töötlemiseks või prügilasse ladestamiseks. Jäätmeluba ei nõuta füüsiliselt isikult, kes käitleb ise nõuetekohaselt oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid, järgides keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrust nr 21 «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded». 3.2. Jäätmeid võib vedada veovahendis ainult nii, et on välistatud nende sattumine keskkonda. 3.3. Tavajäätmeid võib ladestada ametlikult tunnustatud ladestuspaika. 3.4. Üldplaneeringuga kehtestatud tiheasustusalal on olmejäätmete valdaja kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga. Olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise jäätmete veo ning käitluse ja on esitanud vallavalitsusele asjakohase põhjendatud taotluse, loetakse teatud tähtajaks korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitunuks, kusjuures jäätmevaldajal (eravaldus, suvila-, aiandus- ja garaažiühistu, ettevõte, asutus) peab olema leping jäätmekäitlusettevõttega või dokument jäätmete ladestamise kohta prügilasse. 3.5. Tavajäätmete mahuteid ning kanalisatsiooni sette- ja kogumismahuteid tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, vältimaks nende ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning territooriumi reostumist. 3.6. Püsijäätmeid kasutatakse vajadusel täitematerjalina. Laondamise koht väljaspool jäätmetekitaja kinnistu piire tuleb eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega. 3.7. Mahukate ja/või raskekaaluliste jäätmete käitlemise võimalused jäätmevaldajale: 3.7.1. viib jäätmed ise jäätmekäitluskohta; 3.7.2. viib jäätmed vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega eelnevalt kokku lepitud kohta; 3.7.3. viib jäätmed vallavalitsuse korraldatud mahukate ja raskekaaluliste jäätmete kogumisaktsiooniks kohale toodud mahutitesse. 3.8. Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle kümne loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida veeseadust, veekaitsenõudeid väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõudeid. 3.9. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma krundil maasse kaevata. Kuivkäimla sisu laialilaotamine on keelatud. 3.10. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kanalisatsiooni sette- ja kogumismahutite tühjendamine purgimiskohta peab toimuma vastavat luba omava teenusepakkuja poolt. Teenuse tellijal peab olema dokument, tõestamaks tühjendamist. 3.11. Aia- ja pargijäätmeid võib/ on soovitav oma maaeraldusel kompostida, kui sellega ei kaasne ohtu keskkonnale ja koht ei asu veekaitsevööndis. 3.12. Loomsed jäätmed tuleb üle anda käitlemiseks loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse või matta kohta, mis vastab keskkonna nõuetele (edaspidi matmispaik). Loomsete jäätmete valdajal peab olema veterinaararsti vastavasisuline tõend. 3.13. Surnud lemmiklooma (koer, kass, merisiga jms) võib matta peale matmispaiga ka mujale territooriumi valdaja nõusolekul, järgides veekaitse- ja veterinaarnõudeid. 3.14. Jäätmekäitluskoha sulgemine ning järelhooldus toimub vastava sulgemisprojekti ning järelhoolduskava kohaselt keskkonnakaitselisi nõudeid järgides. 4. Jäätmete põletamine 4.1. Lahtises tules on lubatud põletada puulehti, oksi ja kulu kohaliku päästeteenistuse teadmisel kevadel (esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist keltsalt) päeva ajal tuulevaikse või kergelt tuulise (kuni 3,3 m/s) ilmaga. Tuld ei tohi jätta valveta. Kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. 4.2. Jäätmete põletamise erandjuhud (avarii tagajärgede, tuulemurru vms likvideerimine) kooskõlastatakse eelnevalt kohaliku päästeteenistusega. 4.3. Saepuru ja puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, võib põletada küttekolletes. 4.4. Mahutites on jäätmete põletamine keelatud. 5. Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine 5.1. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed ning nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul, hüvitades saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. 5.2. Kui saastaja ei täida punktis 5.1 toodud kohustust, korraldab saastatud kinnisasja omanik saastuse likvideerimise saastaja kulul. Kui saastajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saastuse likvideerimise oma kulul. 5.3. Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida punktis 5.2 nimetatud kohustust, korraldab saastuse likvideerimise vallavalitsus saastatud kinnisasja omaniku kulul. 6. Arvestus ja aruandlus 6.1. Iga jäätmetekitaja peab olema teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, omadustest ning võimalikust ohust keskkonnale. 6.2. Arvestus tekitatud jäätmete liikide ning koguste kohta toimub vastavalt jäätmeseadusele. 6.3. Kõigil jäätmetekitajatel ning -käitlejatel peab olema ette näidata jäätmete käitlust ja/või ladestamist tõendavad dokumendid. Dokumente peab säilitama üks aasta. 6.4. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja koostatud jäätmekäitluskava kooskõlastatakse vallavalitsusega. 7. Kontroll ja vastutus 7.1. Käesoleva jäätmehoolduseeskirja täitmise tagab territooriumi valdaja. 7.2. Jäätmehoolduseeskirja täitmise tagamist kontrollivad vallavalitsuse poolt volitatud ametiisikud, omades selleks keskkonnakaitseinspektoriga võrdseid õigusi.