Anija Vallavolikogu — Alavere lasteaia nime kinnitamine, põhimääruse muutmine ja arengukava kinnitamine — KO, 57, 536

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 22 lõike 1 punkti 34, koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99; 75, 496; 2004, 27, 180; 30, 206; 41, 276) § 9 lõike 3 alusel ning arvesse võttes lasteaia pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu arvamust 26. augusti 2004, 17. septembri 2004, 1. detsembri 2004. a, vallavolikogu hariduskomisjoni ja vallavalitsuse ettepanekuid, Anija Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Alavere lasteaia nimeks «Mõmmila». 2. Teha Alavere lasteaia põhimääruses (kinnitatud 20. aprillil 2000. a Anija Vallavolikogu määrusega nr 5) muudatused ja kinnitada lasteaia põhimäärus järgmises redaktsioonis (lisatud). 3. Kinnitada Alavere lasteaia arengukava aastateks 2004–2006 (lisatud). 4. Käesolevat määrust saab vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul haldusmenetluse korras. 5. Määrus jõustub 27. detsembril 2004. a. Volikogu esimees Tõnis VÄLI Kinnitatud Anija Vallavolikogu 23. detsembri 2004. a määrusega nr 86 ALAVERE LASTEAIA «MÕMMILA» PÕHIMÄÄRUS I. Üldsätted 1.1. Anija valla Alavere lasteaed «Mõmmila» (edaspidi lasteaed) on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteaed toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist tema individuaalsust arvestades. 1.2. Alavere lasteaed «Mõmmila» on munitsipaalasutus asukohaga Kose mnt 5, Alavere küla, Anija vald, Harju maakond. 1.3. Lasteaed on Anija valla alaeelarvega asutus Anija Vallavalitsuse arveldusarvega pangas, omab oma nimega pitsatit ja sümboolikat. 1.4. Lasteaia kõrgemalseisvaks organiks on Anija Vallavalitsus, kes jälgib lasteaia poolt eelarveliste vahendite kasutamise sihipärasust. Lasteaed on aruandekohustuslik Anija Vallavalitsuse ning seadustest tulenevate ametite ees. 1.5. Lasteaed võib oma põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks teostada tehinguid ja sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega vallavalitsuse volitusel ja volikogu kehtestatud korras. 1.6. Lasteaia suhted Anija Vallavalitsusega on määratletud käesoleva põhimäärusega. 1.7. Lasteaed juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, Eesti Vabariigi lastekaitse seadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. II. Struktuur 2.1. Alavere lasteaed on lastele vanuses üks aasta kolm kuud kuni seitsmenda eluaastani. Lasteaia rühmad on: 2.1.1. sõimerühm – kuni kolmeaastastele lastele; 2.1.2. noorem aiarühm – kolme- kuni viieaastastele lastele; 2.1.3. keskmine aiarühm – viie- kuni kuueaastastele lastele; 2.1.4. vanem aiarühm – kuue- kuni seitsmeaastastele lastele. 2.2. Vajadusel võib avada liitrühma või moodustada sobitus- või erirühma. III. Õppe- ja kasvatustöö korraldus 3.1. Pedagoogiline nõukogu 3.1.1. Pedagoogilise nõukogu ülesanne on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine ja hindamine ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. 3.1.2. Pedagoogilise nõukogu liikmed on kõik lasteaia pedagoogid, esimees on lasteaia juhataja. 3.1.3. Pedagoogilise nõukogu tegevust korraldab pedagoogilise nõukogu esimees. Pedagoogilise nõukogu tegevus kavandatakse õppeaasta algul ja määratakse lasteaia tegevuskavas (üldtööplaanis). 3.2. Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteaia õppekava, mis peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud alushariduse raamõppekavale. Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. Õppeperioodi pikkus on 32 nädalat. Pedagoogid töötavad vastavalt kehtivale õppekavale. Lastele on ette nähtud kolm õppetööst vaba nädalat: detsembrikuu viimane nädal, jaanuarikuu esimene nädal ja märtsikuus üks nädal. 15. maist kuni 10. septembrini toimub tegevus, mis kinnistab õppeperioodil omandatut. 3.3. Lasteaial on oma tegevuskava ja päevakavad igale rühmale eraldi laste vanusest ja asutuse õppekavast lähtuvalt, mis peab olema lasteaia juhataja poolt kinnitatud. 3.4. Põhiülesanded ja taotlused, millest juhinduvad pedagoogid oma töös, on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades järgmised: 3.4.1. luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennast usaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; 3.4.2. hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja füüsilist arengut; 3.4.3. kujundada rahvuslikku uhkustunnet ja patriotismi lastes erinevate tegevuste kaudu; 3.4.4. arendada laste aktiivsust ja loovust. 3.5. Lasteaia õppekava läbinule annab lasteaed välja sellekohase õiendi. 3.6. Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. 3.7. Lasteaed on avatud viis päeva nädalas kella 7–19ni. Kõik rühmad töötavad ühesuguse tööajaga. IV. Laste ja -vanemate õigused ja kohustused 4.1. Lastel on õigus lasteaias vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel; 4.2. Lapsevanematel on õigus: 4.2.1. tuua last lasteaeda ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteaia päevakava järgides, kuid hommikul peab lapse tooma lasteaeda hiljemalt kella 9-ks; 4.2.2. nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele; 4.2.3. tutvuda lasteaia õppe- ja päevakavaga; 4.2.4. saada teavet lasteaia töökorralduse kohta; 4.2.5. osaleda lasteaia töös ja juhtimises hoolekogu liikmeks valitud vanemate kaudu; 4.2.6. pöörduda kasvatamist, õpetamist jm puudutavate vaidluste lahendamiseks pedagoogide, hoolekogu või juhataja poole; 4.2.7. abistada lasteaeda; 4.2.8. taotleda ainelist abi selleks eraldatud summadest ja fondidest. 4.3. Lapsevanemad on kohustatud: 4.3.1. jälgima oma lapse tervislikku seisundit ja mitte tooma haiget või nakkusohtlikku last lasteaeda; 4.3.2. informeerima rühma pedagooge või juhtkonda lapse haigestumisest või kodusest karantiinist, samuti puudumisest mitte-haigestumise puhul puudumise esimesel kolmel päeval; 4.3.3. tasuma igakuise lastevanemate osalustasu lasteaia eelarvest, õppekulu- ja toitlustustasu jooksva kuu eest (koolieelse lasteasutuse seadusest tuleneva ja vallavolikogu poolt kehtestatud korras). V. Pedagoogide ja teiste töötajate õigused ja kohustused 5.1. Pedagoogide õigused: 5.1.1. teha ettepanekuid juhatajale, hoolekogule ning vallavalitsusele lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ja arendamiseks; 5.1.2. anda hinnanguid lasteaia tegevuse kohta; 5.1.3. võtta osa erialasest täiendõppest; 5.1.4. teha koostööd kooliga. 5.2. Pedagoogide kohustused: 5.2.1. luua tingimused laste kasvamiseks ja arenemiseks vastastikusel lugupidamisel ning üksteisemõistmisel laste ja nende vanematega, samuti hoolitseda laste elu ja tervise eest lasteaias; 5.2.2. tagada kehtiva õppekava, tegevus- ja päevakava järgimine; 5.2.3. võtta osa lasteaia üldkoosolekutest, pedagoogilistest nõupidamistest ja täita nendel koosolekutel vastuvõetud otsuseid; 5.2.4. anda teavet juhatajale ning vallavalitsuse ametnikule, kelle pädevusse kuulub sotsiaaltöö või lastekaitseküsimused, kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver; 5.2.5. nõustada lasteaias käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas alaliselt elavate lasteasutuses mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes; 5.2.6. täita ametijuhendist tulenevaid nõudeid ning juhataja antud ülesandeid. 5.3. Muud töötajad: 5.3.1. tagavad lasteaia majandusliku teenindamise, pedagoogide abistamise ja häireteta töö; 5.3.2. tagavad laste tervisliku ja häireteta toitlustamise; 5.3.3. tagavad lasteaia vara säilimise ning selle taastamise ja täiendamise; 5.3.4. jälgivad lasteaia territooriumi ja vara seisukorda ning rakendavad abinõusid nende õigeaegseks remondiks; 5.4. Täiendavad õigused ja kohustused on kehtestatud juhataja kinnitatud ametijuhendites. 5.5. Personalil on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta, v.a punktis 5.2.4 sätestatud juhtumitel. VI. Töö ja palk 6.1. Töötingimused: 6.1.1. töötingimused peavad olema vastavuses Eesti Vabariigi töölepingu seaduses määratletud tingimustega. 6.2. Palk: 6.2.1. töötajate palgaastmestiku kinnitab Anija Vallavolikogu; 6.2.2. töötajate palgad määrab lasteaia juhataja lähtudes palgaastmestikust ja kvalifikatsioonitasemest ning kinnitab käskkirjaga; 6.2.3. palka makstakse üks kord kuus – kuu viimasel tööpäeval; 6.2.4. palk kantakse töötaja pangaarvele töötajapoolse ühekordse kirjaliku avalduse alusel. 6.3. Kvalifikatsiooninõuded ja atesteerimine: 6.3.1. lasteaia pedagoogide haridustase peab vastama pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele; 6.3.2. lasteaia pedagoogide atesteerimine toimub vastavalt kehtestatud korrale. VII. Juhataja pädevus 7.1. Lasteaia tööd juhib juhataja, kellega sõlmib, peatab, muudab ja/või lõpetab töölepingu vallavanem. 7.2. Juhataja: 7.2.1. tagab lasteaia tulemusliku töö ja juhib lasteaia tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Juhataja on lasteaia seadusjärgne esindaja oma töölepingu kehtivuse ajal; 7.2.2. teeb koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks tehinguid lasteaia varaga oma volituste piires õigusaktidega kehtestatud korras; 7.2.3. kannab vastutust lasteaia arengu, vara ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest; 7.2.4. tagab personalile ohutu töökeskkonna, tutvustab töötajatele tööle vormistamisel, samuti töötamise ajal töösisekorra, töökaitse ja tuleohutuse nõudeid; 7.2.5. annab oma pädevuse piires käskkirju; 7.2.6. on aruandekohustuslik lasteaia hoolekogu ja Anija Vallavalitsuse ees, esitades nimetatud organitele kirjaliku ülevaate lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest, majanduslikust seisust ja raha kasutamisest iga aasta juuliks; 7.2.7. tunnustab ja karistab personali; 7.2.8. sõlmib, peatab, muudab ja/või lõpetab töölepingud lasteaia töötajatega; 7.2.9. korraldab pedagoogide, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning eri-pedagoogide vaba ametikoha täitmiseks konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu juhataja; 7.2.10. esitab iga-aastaselt hoolekogu koosseisu vallavalitsusele kinnitamiseks ühe kuu jooksul õppeaasta algusest arvates; 7.2.11. kutsub kokku lasteaia pedagoogilise nõukogu vähemalt neli korda õppeaasta jooksul. VIII. Hoolekogu pädevus 8.1. Lasteaia hoolekogu on lasteaia juures alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteaia personaliga. 8.2. Lasteaia iga rühma vanemad valivad õppeaasta algul lastevanemate koosolekul hoolekogu koosseisu oma esindajad lihthääletamise alusel. Vallavalitsus nimetab hoolekogu koosseisu ühe isiku, kes jälgib lasteasutuse tegevuse vastavust valla huvidele. Hoolekogu liikmete volitus kestab järgmise õppeaasta alguseni. 8.3. Hoolekogu: 8.3.1. kuulab ära juhataja aruande lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest; 8.3.2. annab juhatajale ja vallavalitsusele soovitusi lasteaia eelarve koostamisel ja eelarve vahendite otstarbekaks kasutamiseks; 8.3.3. teeb juhatajale ja vallavalitsusele ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks; 8.3.4. osaleb oma esindaja (esindajate) kaudu juhataja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi töös; 8.3.5. kinnitab toidukulu päevamaksumuse; 8.3.6. otsustab tema pädevusse antud küsimusi. 8.4. Hoolekogul on õigus saada juhatajalt ning vallavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni. 8.5. Oma töö korraldamiseks valib hoolekogu oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. 8.6. Hoolekogu töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt kord kvartalis hoolekogu esimehe või lasteaia juhataja ettepanekul. IX. Teeninduspiirkond 9.1. Lasteaia teeninduspiirkond on Anija valla haldusterritoorium. 9.2. Lasteaed teenindab väljastpoolt teeninduspiirkonda lapsi vastavalt vabade kohtade olemasolule. 9.3. Lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab vallavalitsus. X. Riiklik järelevalve 10.1. Riiklikku järelevalvet lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeeriumi ametnikud ja Harju maavanem haridusministri määrusega kehtestatud korras. XI. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine 11.1. Lasteaia ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab Anija vallavolikogu. Vallavalitsus informeerib sellest otsusest kirjalikult haridusministrit ja maavanemat. 11.2. Lasteaia ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab lasteaia juhataja vanematele ja lasteaia personalile vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise tähtaega. 11.3. Lasteaia ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu. XII. Põhimääruse muutmise kord 12.1. Põhimääruse muudatused kinnitab vallavolikogu. Kinnitatud Anija Vallavolikogu 23. detsembri 2004. a määrusega nr 86 ALAVERE LASTEAIA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2006 ALAVERE LASTEAIA ARENGUKAVA 1. Sissejuhatus Käesolev arengukava on välja töötatud aastateks 2004–2006. Arengukava määrab lasteaia arengu ja omanäolisuse, püüab leida uusi ideid ning kavandada tegevust lähiaastatel. Arengukava koostamisel on lähtutud Anija valla arengukavast, lasteaia õppekavast ning eelnevast arengukavast. Alavere Lasteaed on Anija Vallavalitsuse omandis töötav lasteaed. Alavere Lasteaed asub Alaveres Kose mnt 5. Hoone on spetsiaalselt lasteaiaks ehitatud ja tööd alustanud 17. märtsil 1967. a. Lasteaeda ehitati juurdeehitus kahe rühma näol ja 4-rühmalisena alustas lasteaed tööd 1978. aastal. Lasteaias töötas kaks aia- ja kaks sõimerühma, kokku 90 lapsega. Alates 2000/01. õppeaastast töötab lasteaias kolm rühma: üks sõimerühm ja kaks aiarühma. 2. Alavere lasteaia missioon Anija valla allasutusena on Alavere lasteaia missioon 1 aasta 3 kuu – 7-aastaste laste kasvatamine ja õpetamine ning laste kooliks ettevalmistamine. Lasteaed on oma tegevusega toeks lastevanematele. Lasteaia õppe- ja kasvatustöös arvestatakse laste ealiste, sooliste ja individuaalsete iseärasustega. Väärtustatakse looduslähedust ja keskkonnakaitset. Missiooniks on pakkuda võimalust alushariduse omandamiseks erivajadustega lastele. Arengukava on aluseks lasteaia arengule. 3. Alavere lasteaia visioon Alavere lasteaia eesmärk on olla kursis kaasaegse pedagoogika tõekspidamistega ja rakendada neid oma igapäevases töös. Lasteaed on avatud uuendustele ning arenemas kvaliteetlasteaiaks. 4. Arengukava koostamise põhimõtted 4.1. Dokument kajastab arengu põhisuundasid (õppe- ja kasvatustöös, majanduses, koostöös personali ja lastevanematega, juhtimises). 4.2. Määrab arengu sisu ja vahendid. 4.3. Arengutaseme määramine enese- ja sisekontrolli põhjal. 5. Alavere lasteaia õppekava peamised lähtealused Arendada lapsi füüsiliselt, vaimselt ja sotsiaalselt. Kasvatada ning süvendada lastes eluks eetilisi tõekspidamisi. Tagada turvalisus kogu lasteaias viibimise ajal. Luua integreeritud ja järjepidev õppetöö. Peaeesmärk on isiksuse potentsiaalse individuaalsuse ja vaimsete võimete arendamine – mida tugevam on individuaalsus üksikinimeses, seda rikkam on ühiskond. 6. Lasteaia tegevuse analüüs Alavere lasteaed on Anija valla omandis olev alusharidust andev õppeasutus. Lasteaias toimub eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus. Lasteaed toetab ja täiendab perekonda, võimaldab lapsele alushariduse omandamise. Lasteaed juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest ja teistest õigusaktidest. Lasteaias tegutseb kolm rühma: sõimerühm 1 aasta 3 kuu – 3-aastased lapsed, noorem aiarühm 3–5-aastased lapsed ja vanem rühm 6–7-aastased lapsed. Laste igapäevaelu korraldavad rühmas õpetaja ja õpetajaabi. Lisaks sellele tegeleb lastega neli korda nädalas muusika- ja liikumisõpetaja ning kaks korda nädalas logopeed. Lasteaed on avatud kella 7–19ni. Õppe- ja kasvatustöö planeerimine toimub kuude kaupa, lähtudes lasteaia õppekavast. Nädala teema on üleval ka rühma stendil. Õppeaastal planeeritakse ühisüritusi lähtudes õppekavast ja rahvakalendri tähtpäevadest (vanematega, rühmasiseseid, kogu lasteaiaga, väljasõite). 7. Lasteaia personal Lasteaia personal on kaardistatud hetkeseisuga 1.09.2004. 7.1. Koosseis Juhataja 1 Majandusjuhataja 0,5 Õpetaja 6 Muusikaõpetaja 0,5 Liikumisõpetaja 0,25 Logopeed 0,3 Õpetajaabi 3 Kokk 1,0 Abitööline 0,5 Aednik 1,0 Pesumasinist 0,5 Koristaja 0,25 7.2. Pedagoogid staaži järgi Pedagoog 0–2 a 5–8 a 11–15 a Üle 15 a Juhataja 1 Pedagoogid 1 1 1 4 7.3. Pedagoogid vanuse järgi Pedagoog alla 25 a 30–39 a 40–49 a 50–57 a üle 57 a Juhataja 1 Õpetaja 1 3 1 1 Muusikaõpetaja 1 Logopeed 1 7.4. Pedagoogid omandatud hariduse järgi Pedagoog Kõrgharidus Keskeriharidus Õpib edasi Juhataja 1 Õpetaja 1 5 1 Muusikaõpetaja 1 Logopeed 1 8. Lasteaia hetkeseis 2004 Lasteaia käesoleva hetke taseme määramise ja arengu kavandamise aluseks on pedagoogide ja lastevanemate ankeetküsitluse vastuste analüüsil saadud tulemused. Tulemuste hinnangu skaala: 5 – suurepärane, 4 – väga hea, 3 – hea, 2 – keskmine, 1 – halb. 8.1. Pedagoogide hinnangud: 1. Milliseks hindad pedagoogilisest küljest vaadatuna tegevuskeskkonda? 3,71 2. Milliseks hindad pedagoogilisest küljest ruumide kasutamise? 4,0 3. Milliseks hindad pedagoogilisest küljest õueala? 3,57 4. Milliseks hindad õuemänguasjade ja -vahendite olukorra oma lasteaias? 3,28 5. Milliseks hindad mänguasjade ja vahendite olukorra rühmaruumis? 3,57 6. Millised on laste võimalused liikumiseks siseruumis? 3,42 7. Kuidas toetab päevakava pedagoogiliste eesmärkide täitmist Teie lasteaias? 3,85 8. Kuidas toetab päevakava laste kollektiivset ja individuaalset arengut? 3,71 9. Kuidas toetate lapse individuaalsust? 3,28 10. Kuidas toetab täiskasvanute omavaheline suhtlemine pedagoogiliste eesmärkide täitmist? 3,85 11. Milliseks hindate täiskasvanute suhet lastega? 3,28 12. Milliseks hindate laste võimalusi mängimiseks? 3,57 13. Milliseks hindate laste võimalusi osaleda tegevuse planeerimisel ja eesmärkide seadmisel? 2,71 14. Milliseks hindate laste võimalusi ise valikuid teha? 2,42 15. Milliseks hindate tegevuse mitmekesisust oma rühmas? 3,28 16. Kui paindlik on Teie rühmas tegevuse planeerimine? 3,28 17. Kuivõrd toetab hindamine tegevuse planeerimist ja teostumist tulevikus? 3,57 18. Millises vastavuses on püstitatud eesmärgid ja nende tegelik teostumine? 3,42 19. Kui hästi toetavad tingimused lasteaias pedagoogilisi eesmärke? 3,71 20. Kuidas hindate pedagoogilise tegevuse kvaliteeti oma lasteaias? 3,0 8.2. Lastevanemate hinnangud: 1. Kuidas Teie meelest lapsele lasteaias meeldib? 4,0 2. Kuidas Teie last hommikul rühmas vastu võetakse? 4,1 3. Kuidas Teid hommikul rühmas vastu võetakse? 4,1 4. Kuidas Teiega käitutakse rühmas õhtul, kui lapsele järele tulete? 4,2 5. Milline on teie arvates lasteaia ja lapsevanemate koostöö? 3,9 6. Kuidas arvestatakse Teie soovide ja vajadustega? 3,7 7. Kuidas Teid rühmas toimuvast informeeritakse? 4,2 8. Kuidas hindate lapsevanematele korraldatavaid üritusi? 3,5 9. Kuidas lasteaias toimuv kasvatustöö on toetanud Teie kodust kasvatustööd? 3,4 10. Milline on mikrokliima Teie lapse rühmas? 3,1 11. Milliseks hindate oma usaldust Teie lapse rühmas töötavate täiskasvanute vastu? 4,0 12. Milline on personali suhtumine Teisse? 3,7 13. Kuidas hindate personali suhtumist töösse ja selle paremaks muutmisse? 3,7 14. Kuidas hindate oma teadmisi lasteaias toimuvatest tegevustest? 3,5 15. Millised on Teie võimalused lasteaias toimuvaid tegevusi ja nende sisu muuta? 2,8 16. Millised on lasteaia õueala ja seal asuvad vahendid? 2,8 17. Millised on Teie meelest lasteaia siseruumid? 2,7 18. Millised on mängu-ja muud vahendid Teie lapse rühmas? 2,7 19. Milline on Teie osa selles, et lapsel oleks lasteaias hea olla? 3,3 20. Kuidas olete üldiselt rahul oma lapse lasteaiaga? 3,7 Keskmine vastuste hinnang on 3,6. 9. Ümbritsevast ühiskonnast tulenevad võimalused 9.1. Omavalitsus püüab arvestada lasteaia vajadustega. 9.2. Kvalifitseeritud personal. 9.3. Kaasaegsed õppevahendid. 9.4. Kultuurilised võimalused. 9.5. Projektide koostamisvõimalus. 9.6. Osalustasu kasutamise võimalus õppeeesmärkide täitmisel. 10. Ümbritsevast ühiskonnast tulenevad ohud 10.1. Omavalitsuse poolt eraldatav raha ei ole piisav. 10.2. Kodune kasvatus on muutumas vägivaldsemaks, mis kajastub lastes. 10.3. Laste kasvatamine on muutumas ainult lasteasutuse mureks. 10.4. Koolivalmiduse nõudmistel on käärid lasteaia ja kooli vahel. 10.5. Laste sündimuse vähenemine. 10.6. Kodude raske majanduslik olukord. 11. Lasteaia edukusstrateegia 11.1. Koostöö omavalitsusega. 11.2. Personali koostöö ja suhted. 11.3. Personali ja lastevanemate vaheline koostöö. 11.4. Kvaliteetse alushariduse andmine. 11.5. Kaasaegsed kasvatus- ja õppetöövahendid. 11.6. Kaadri enesetäiendamine. 11.7. Turvaline sise- ja välis- ning looduslik keskkond. 12. Lasteaia tugevad ja nõrgad küljed Tegevus Tugevad Nõrgad Õppe- ja kasvatustegevus Toetumine õppekavale ja ainekavadele. Rühmade tegevuse vastavus kuuplaanidele. Laste individuaalsete ja sooliste iseärasuste arvestamine. Osalustasu kasutamise võimalus õppe-eesmärkide täitmisel. Vähene väljasõitude võimalus seoses transpordirahade vähesusega. Kasvukeskkond Sise – avarad ruumid, eraldi mängu- ja magamistoad. Eraldi ruum võimlemisvahenditega, sisustatud praegu mittetöötava rühma ruumidesse. Välis – pindalalt suur, kõrghaljastusega, soodsa asukohaga, looduslähedane mänguväljak Sise – väike saal. Välis – vanad mänguvahendid. Personal Kvalifikatsioonile vastav personal Võimalus areneda täienduskoolitusel, vastavalt koolitusplaanile. Koolitusraha piisavalt. Hea koostöö: omavaheline ja vallavalitsusega. Logopeedi olemasolu. Töötasu on võrreldes 2004. a Eesti keskmise palgaga madalam. Majandustegevus Õppetööd ei ole mõjutanud majanduse hetkeseis. Lasteaia köök on tunnustatud. Õppetööks olemas arvuti, videomagnetofon, paljundusaparaat. Omavalitsuselt saadava raha ebapiisavus, aegunud mööbel, laste rühmaruumid remontimata. Alaveres toiduainete vähene valikuvõimalus. Tervishoid Tervishoiu teema käsitlemine õppe- ja kasvatustöös. Lastearsti visiidid. Tervislik toit. Puhas ja turvaline keskkond. Puudub lasteaia med.õde, sest on ainult 0,25 kohta. 13. Pikaajalisem arengustrateegia lasteaiale Tegevuskava Tegevus Läbiviimise aeg Laste kooliks ettevalmistamine Pidevalt Tagada laste tervise kaitse ja turvalisus Pidevalt Koostöö lastevanematega Pidevalt Täiendada enese- ja sisekontrollisüsteemi 2x aastas Koostöö omavalitsusega Pidevalt Osaleda seminaridel, kursustel Vastavalt võimalustele Haridusuuendustega kursis olemine Pidevalt Osaleda projektide kirjutamisel Vastavalt võimalusele Erinevate lasteaedade külastus, kogemuste saamine Vastavalt olukorrale 14. Õppekasvatusprotsess Õppekasvatusprotsessis lähtutakse raamõppekavast ja lasteaia õppekavast. Õppekasvatusprotsess kajastub rühma õppekavas ja rühma tegevus- ja päevakavas. Õppekasvatustöös on jaotatud teemad kuude ja nädalate kaupa. Vastavalt teemale teostatakse igapäevaseid tegelusi. Õppe- ja kasvatustegevus toimub rühma päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevarütmi: une- ja ärkvelolekuaja, kus vahelduvad laste igapäevased toimingud, laste vabategevus ning õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevus. 15. Arengutegevuse printsiibid õppetööle Lapse arengus lähtutakse vanuselisest, soolisest ja individuaalsusest aspektist. Õppe- ja kasvatustöös seatakse eesmärgiks arendada lastes füüsilist, vaimset, eetilist, esteetilist ja sotsiaal-emotsionaalset poolt. Oluline oskus õppimisel on lapses huvi tekitamine. 16. Arengustrateegia õppetööle Tegevuskava Tegevus Läbiviimise aeg Õppekava ja ainekavade pidev analüüsimine ja täiendamine. Pedagoogilisel koosolekul. Rühma tegevuskavas käeliste tegeluste teemade valik õpetajal. Igal nädalal. Õppe- ja kasvatustegeluste analüüs. Iga päev/1x nädalas. Planeeritud tegevuse mitteomandamise korral planeerida see järgmisse kuusse. Vastavalt vajadusele. Koolivalmiduse saavutamine. Kõikidel kooliminejatel. Koostöö kooliga. Pidevalt Õppe- ja kasvatustegevusele hinnangu andmine ja analüüsimine. Maikuus Õppematerjalide täiendamine. Vastavalt vajadusele Lapse arengu jälgimine. Pidev, kokkuvõtted õppeaasta lõpus. Ankeetküsitlus vanema rühma lastele. Õppeaasta lõpus. Erivajadusega laste tegevuse organiseerimine. Vastavalt vajadusele. 17. Strateegia kasvatusele Kasvatuses jälgitakse lapse arengus turvalisust, järjepidevust, integreeritust, ühistöö oskust ja individuaalsust. Oluliseks eeskujuks kasvatuses lapsele on täiskasvanu käitumine. Ära näita seda, mida laps võib ise näha! Ära ütle seda, mida laps võib ise öelda! Ära tee seda, mida laps võib ise teha! Austame lapse soovi: «Aita mind mul ise teha!» (Johannes Käis) 18. Alavere lasteaia juhtimine Tegevuskava Hoida korras lasteaia dokumentatsioon vastavuses uueneva seadusandlusega pidev, juhataja Täiendada enese- ja sisehindamissüsteemi pidev, juhataja, arvestades töötajate ettepanekuid Viia õppeaasta lõpus läbi töötajate ja juhataja töö eneseanalüüs juhataja, iga õppeaasta lõpus Koostada töötajate individuaalne koolitusplaan juhataja, õppeaastaks Korrastada arhiiv juhataja 2004–2005. a Alustada töötajate ja lastevanemate arenguvestlustega juhataja, õpetajad 2004/05. õ-a Viia läbi lastevanemate küsitlusi, selgitamaks välja kitsaskohti juhataja, õpetajad, iga õppeaasta lõpus Viia läbi lastevanemate üldkoosolekuid juhataja Esitada nõutav aruandlus juhataja, vastavalt nõudlusele Koostada eelarve projekt juhataja, etteantud ajaks Kirjutada projekte lasteaia täiendavaks rahastamiseks juhataja, majandusjuhataja 19. Arengustrateegiad personalile Tegevuskava Tegevus Täitmise aeg Kursused pedagoogidele, juhtkonnale Vastavalt koolitusplaanile Kursustel omandatu edasiandmine teistele pedagoogidele Pärast kursuse lõpetamist Pedagoogi 160-tunnine kursus iga 5. a järel või nõutava tundide arvu kogumine lühemate kursuste kaudu Vastavalt koolitusplaanile Õpetajaabide koolitamine Vastavalt koolitusplaanile Koka täienduskoolituse vajalikkus Vastavalt toimumisele Sisehindamise, sisekontrolli, enesehindamise täiendamine 1x aastas Tervishoiu-, tuletõrjekoolitus personalile 2 aasta tagant 20. Hoolekogu töö Tegevuskava Aktiviseerida hoolekogu tööd, tõmmates neid kaasa konkreetsete ülesannete lahendamisse (mänguväljakute igakevadine korrastamine). juhataja 21. Arengustrateegia hoolekogule Tegevuskava Tegevus Täitmise aeg Mänguväljakute korrastamise organiseerimine Igal kevadel – aprill, mai Hoolekogu töö planeerimine õppeaastaks Septembris 22. Arengustrateegia koostööle vanematega Tegevuskava Tegevus Täitmise aeg Arendada välja arenguvestluste süsteem Vastava koolituse läbimisel Lastevanemate üldkoosolek Septembris + vastavalt vajadusele Lastevanemate rühmakoosolekud Septembris, maikuus ja vastavalt vajadusele Mänguväljakute korrastamine Aprillis, maikuus sõltuvalt ilmastikust Lastevanemate teabepäev Vähemalt 1x aastas, vahendite olemasolul Mänguväljakute korrastamine Aprillis, maikuus sõltuvalt ilmastikust Rühma vahendite valmistamine, parandamine Vastavalt vajadusele 23. Majandamine ja eelarve Lasteaia eelarve projekti koostab juhataja, arvestades eeloleva kalendriaasta konkreetseid vajadusi, ja esitab Anija Vallavalitsusele ja Vallavolikogule. Rahastamine toimub valla vahenditest ja lastevanemate osalustasust. Otsida võimalusi projektide kirjutamiseks. Lõpliku kinnituse eelarvele annab Anija Vallavolikogu. 24. Arengustrateegia majandustegevusele Tegevuskava Tegevus 2004 2005 2006 Pesuköögi kap. remont * Juurdeehituses olevate rühmade vastuvõtutubade san. remont * Õueala sisustamine puidust mänguväljakuga * Toolide katmine uue riidega * Sõimerühma kõikide ruumide kap. remont * Nooremasse aiarühma uued lastelauad ja -toolid * Koridori ja kabinettide remont + küttetorustiku vahetus * Õueala piirdeaia parandamine ja õuevarjualuste renoveerimine * Osta lisaks üks arvuti * Noorema ja vanema aiarühma kapitaalremont * 25. Arengukava uuendamise kord Arengukava vaadatakse üle iga poolaasta lõpus (detsembris, juunis) lasteaia töötajate ja hoolekogu koosolekul, vajadusel tehakse täiendusi ja parandusi.