Anija Vallavolikogu — Anija valla turismi- ja puhkemajanduse arengukava kinnitamine — KO, 57, 534

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punkti 7 ja Anija valla põhimääruse (KO 2003, 10, 258) § 5 lõike 4 ja § 26 lõike 1 punkti 7 alusel, juhindudes Anija valla arengukavast ning arvestades Anija Vallavalitsuse ettepanekut, Anija Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Anija valla turismi- ja puhkemajanduse arengukava 2005–2010 projekt ja liita see Anija valla arengukavaga 2004–2013. 2. Määrust on võimalik vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul haldusmenetluse korras. 3. Määrus jõustub 1. detsembril 2004. a. Volikogu esimees Tõnis VÄLI ANIJA VALLA TURISMI- JA PUHKEMAJANDUSE ARENGUKAVA 2005–2010 1. Sissejuhatus Käesolev arengukava koostati Anija Vallavalitsuse tellimusel 2004. aasta mais-augustis AS Eesti Avaliku Halduse Instituudi poolt. Arengukava koostas Ain Hinsberg. Protsess hõlmas kohapeal olukorraga tutvumist mais ja taustamaterjalide läbitöötamist ning kava mustandi kokkukirjutamist ja läbiarutamist tellijaga juunis, tehtud töö saatmist sidusrühmadele tutvumiseks juulis-augustis ning kogu protsessi kokkuvõtvat kõigile asjalistele avatud töötuba augusti lõpus. Tehtud töö tingimusteks oli vastavus RAK-i ja Anija valla arengukavaga, lähipiirkondade ja kogu Põhja-Eesti turismi arendamiseks väljatöötatud põhimõtetega ja nõudmistega selle kvaliteedile ja tootearengule, kooskõlastatus Aegviidu ja Jäneda vastavate arengukavadega. Töölt eeldati väljaarendatust kuni turismiatraktsioonide detailsete kirjeldusteni, vajaliku teenindusvõrgu ja infrastruktuuri detailse iseloomustuseni. Käesolev kava seab Põhja-Kõrvemaa (Anija valla) visiooniks olla Läänemere regioonis tuntud ja siseturul tunnustatud aastaringselt toimiv turismi- ja elukeskkond, aktiivse puhkuse sihtkoht, mis jätkusuutlikult pakub hästi säilinud ja mitmekesiseid looduskoosluseid. 2. Turismi- ja puhkemajanduse hetkeolukord Anija vallas 2.1. Anija valla turismi- ja puhkemajanduse ressursi ja pakkumise kirjeldus Anija on üks Eesti suurimaid valdu (518,1 km2), kus elab 6430 elanikku, kellest poolte koduks on Kehra, mistõttu valla inimasustus on väga hõre hoolimata Anija asukohast Tallinna linna külje all. Anija valla turismi- ja puhkemajandus on keskendunud nii ressursside kui pakkumise osas valla idapoolsesse ossa, kus Jägala jõe paremale kaldale jäävad väga hõreda asustusega suured Kõrvemaa metsamassiivid, mis idas ulatuvad Kehrast kuni 18 km kaugusel asuva Aegviiduni, lõunas Järvamaal asuvate Tammsaare maadeni, kirdes kuni Lahemaa rahvuspargini. Anija valla metsasus on pea 2/3, mis on nii Harjumaa kui Eesti keskmisest tunduvalt kõrgem. Turismi ja puhkemajanduse võimalused Anija vallas on seotud peamiselt looduses puhkamise või matkamisega ning vähemal määral üksikute vaatamisväärsustega (Anija mõis ja Põhja-Kõrvemaa matkarajad) tutvumisega. Lähtudes meediapoolsest Anija ja Kõrvemaa kajastamisest, on sihtkohana olemas Kõrvemaa (sisuliselt Põhja-Kõrvemaa ehk just Anija valla alad), kuid mitte Anija, kuna viimase kohta leidub mingil määral infot vaid Anija mõisa osas. Valla territooriumil on mitmeid looduslikult huvipakkuvaid piirkondi, nagu Põhja-Kõrvemaa ja Kõrvemaa maastikukaitseala, mis on võimaldanud mitmekesiste, nii jalgsi- kui jalgratta- kui suusamatkaradade väljaarendamist peamiselt matka- ja õpperadadena Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala pindala on 12 961 ha. 1991. aastal loodud looduskaitseala reorganiseeriti 1997. a maastikukaitsealaks, millest 70 km2 on sihtkaitsevöönd, kus igasugune majandustegevus on keelatud. Kaitseala telgedeks on kaks paralleelset oosideahelikku – 8 km pikkune Kulli–Koitjärve ja 16 km pikkune Aegviidu-Paukjärve. Maastikukaitsealal on üle 30 järve, neist Metstoa Umerikjärv (sügavus 14 m) on Põhja-Eesti sügavaim. 40% kaitsealast hõlmab mets, 50% hõlmavad sood ja rabad. Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Põhja-Kõrvemaa olulisemate vooluveteks on kaitseala idapiiril voolav Valgejõgi ning läbi kaitseala looklev Soodla jõgi. Viimane varustab Tallinna joogiveega. Omapärane on 150 ha suurune Jussi lagendik. Aastatel 1911–1918 elas Koitjärve metsakülas Oru talus A. H. Tammsaare. 1931–1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu laager, 1953. a rajati sinna Nõukogude Armee polügoon ning kohalikud elanikud sunniti lahkuma. Kaitsealal on kolm looduse õpperada ja mitmeid matkaradasid. RMK poolt on Põhja-Kõrvemaal välja arendatud: • Jussi laagriplats: lõkkeplats, telkimine, katusealune, käimla; • Paukjärve laagriplats: lõkkeplats, telkimine, võrkpalliplats, käimla; • Paukjärve laagriplats: vaatetorn; • Paukjärve laagriplats: 2 lõkkeplatsi, telkimine, käimla; • Venemäe laagriplats: lõkkeplats, telkimine, stend, parkla, paviljon, laudtee, käimla; • Venemäe laagriplats: vaatetorn; • Kulli laagriplats: käimla, lõkkeplats, telkimine, katusealune, parkla; • Järvi Pärnjärve laagriplats: 3 lõkkeplatsi, telkimine, katusealune, parkla, 2 käimlat; • Järvi Pikkjärve laagriplats: 2 lõkkeplatsi, telkimine, katusealune, parkla, 2 käimlat; • Uuejärve looduse õpperada: 6 km, 6 kirjeldustega vaatluskohta; • Jussi looduse õpperada: 9 km, 9 kirjeldustega vaatluspunkti; • Paukjärve õpperada: 5 km, 9 kirjeldustega vaatluspunkti; • Aegviidu-Liiapeksi matkarada: 36 km. Peale Põhja-Kõrvemaa on Anija valla väärtuslikeks maastikeks: • Soodla – valla põhjapiiril paiknev Soodla veehoidla ümbrus. Veehoidla pais ja kalatrepp on Eesti oludes märkimisväärsed. • Aegviidu–Nelijärve piirkond – traditsiooniline metsatööstuse keskus ja hinnatud puhkeala (osaliselt Anija valla territooriumil). • Voose–Vooselt saab alguse ja omab siin esinduslikku välisilmet pikk (kuni 50 km) Voose–Tooravere vallseljakute süsteem. On tehtud ettepanek Voose vallseljaku liitmiseks Kõrvemaa maastikukaitsealaga. Anija valla kaitsealadeks on peale Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala: • Anija looduskaitseala; • Niinsoni looduskaitseala; • Verioja looduskaitseala; • Kõrvemaa maastikukaitseala; • Maapaju maastikukaitseala. Puhkeotstarbel kasutamiseks on atraktiivsed valla territooriumil asuvad veehoidlad (eelkõige Piibe maantee lähedal paiknev Soodla) ja jõed (Jägala ja Soodla), mis sobivad ujumiseks, kalastamiseks, paadi- ja kanuusõiduks, puhkamiseks, jalutamiseks. Veehoidlate kasutamine eeldab sobilike puhkekohtade väljaarendamist veekogude kallastel, sest seni vastav infrastruktuur – ettevalmistatud juurdepääsuteed, parklad, piknikukohad ja rannad – puudub. Anija valla turismi- ja puhkemajanduse otstarbel kasutatav pärand piirneb peamiselt Anija mõisa, sõjalooliste vaatamisväärsustega (Vabadussõja lahingupaigad ja Nõukogude Armee polügoon) ning vähemal määral ka A. H. Tammsaarega, Pikva ja Kehra mõisate ning Raudoja kõrtsihoonega. Samas EAS TAK andmebaasis Anija vallast ühtegi vaatamisväärsust ega sündmust ei leia. Turismialane ettevõtlus ja teenindus on vallas nõrgalt arenenud, mis pole valla üldise ettevõtlusolukorra taustal üllatav, sest ettevõtete arvu poolest 100 elaniku kohta on Anija vald Harju maakonna omavalitsuste seas viimaste hulgas. EAS TAK ametlikus andmebaasis ei leidu Anija vallast ühtegi majutusasutust, kuigi vastavat teenust pakuvad Mustjõe kõrtsitalu (40 kohta) ja Kõrve Keskus (20 kohta). Aktiivse puhkuse pakkumise poolelt on EAS TAK ametlikus andmebaasis Kõrve Keskus, Kõrvemaa matka- ja suusakeskus, Mustjõe kõrtsitalu ja Uuejärve looduse õpperada. Samas tuleb meeles pidada, et õpperada ise ei ole teenuse pakkuja. Mitmed muud õpperajad, mis tegelikult Anija valla territooriumil kulgevad, on märgitud vastavas andmebaasis hoopiski naabervaldade alla. Piirkonnas puudub ka turismiinfo. Turismi arendamiseks Kõrvemaal teeb Anija Vallavalitsus koostööd teiste naaberomavalitsustega MTÜ Kõrvemaa Turismis ja Piibe maantee koostöö formaadis. MTÜ Kõrvemaa Turism asutati 2000. aastal eesmärgiga ühendada erinevaid omavalitsusi ja ettevõtjaid ning edendada nendevahelist koostööd, et säilitada Kõrvemaa loodus- ja kultuuripärandit ning arendada kohalike elanike heaolu toetavat turismi Kõrvemaal. MTÜ-s osalevat viit omavalitsust seob ka neid kõiki läbiv Piibe maantee (vana Tallinn–Tartu mnt), mis koos teiste maanteeäärsete omavalitsustega nimetati 2000. aastal «Suve teeks» ja mille ühine propageerimine alternatiivse sõidusuunana Tallinna ja Tartu vahel ning turismi ja puhketeena jätkub. Riikliku turismiarenduse mastaabis on Kõrvemaa eraldi mainitud Riiklikus turismi arengukavas 2002–2005 ühe turismiarenguressursina Põhja-Eesti regiooni kontekstis. 2.2. SWOT-analüüs Tugevused • Soodne asend ja head ühendusvõimalused Tallinnaga (transport, ühendusteed); • Mitmekesised säilinud ja saastamata looduslikud kooslused ning pikaajalised loodushoiu traditsioonid (RMK); • Stressivaba keskkond, massiturismi puudumine ja privaatsuse olemasolu; • Põhja-Kõrvemaa kui üle Eesti tuntud kaubamärk; • Aktiivse puhkuse võimaluste rohkus; • Maailma turismitrendide suund sarnane Põhja-Kõrvemaa pakkumisega. Nõrkused • Arvestatavate turismiatraktsioonide puudus; • Kvalifitseeritud tööjõu nappus turismiettevõtetes (hooajalisus, voolavus); • Turismiettevõtete statistika puudulikkus; • Teeninduse kvaliteedi ebaühtlus; • Turismitoodete müügiideede ja -oskuste nappus; • Majutus- ja toitlustuskohtade vähene mahutavus; • Investeerimiskapitali (eelkõige omavahendite) vähesus piirkonna turismis; • Piirkonna majanduslik mahajäämus; • Viidainfo puudulikkus (skeemid, infomärgid ja -viidad, sildid); • Turismiinfo vähesus; • Piibe maantee kui turismitee staatuse nõrkus; • Nõudlus ei seosta Anija valda Põhja-Kõrvemaaga. Võimalused • Anija mõisas Kõrvemaa või Põhja-Eesti külastuskeskuse või Eesti mõisamuuseumi (või kõik kolm kõrvuti) avamine; • Koostöö Lahemaa Rahvuspargiga (Aegviidu–Liiapeksi raja jätk Nõmmeveski–Võsu suunas); • Tallinna linnastu ametlikuks puhketsooniks pürgimine koostöös Tallinna linnaga; • Välis- ja siseturistide vaba aja mahu suurenemine ja territoriaalse mobiilsuse kasv loob eeldused Kõrvemaa sidumiseks Tallinnaga (koos Lahemaaga ?); • Riiklikus turismipoliitikas turismiteedega tegelemine; • Loodus ja puhas keskkond muutub üha olulisemaks turismitoote komponendiks ning reisi sihtkoha valiku mõjuriks; • Üha olulisemaks muutub aktiivne puhkus (matkamine, mägirattasõit, purjelauasõit, orienteerumine, suusatamine jms) ja vastavate võimaluste olemasolu sihtkohas; • Turismiinfo kättesaadavus interneti vahendusel ja võimalus ka väiksemate majutuskohtade broneerimiseks ja muude teenuste (ürituste piletid jms) ettetellimiseks; • Anija valla miljööväärtuslike alade väärtustamine ning uute eramupiirkondade väljaarendamine, Tallinna linnastus atraktiivse elamise, vaba aja veetmise ja puhkamisekohana; • Kevad- ja sügishooaja pakkumise väljatöötamine ja turule viimine; • Paari olulise kultuuriürituse korraldamine ning selle kaudu piirkonna identiteedi tutvustamine; • Looduslike eelduste parem ärakasutamine (pakkumise hajutamine); • Riiklike ja eurovahendite aktiivsem ja koordineeritud kasutamine turismi arendamisel; • Turismiinfo laiendamine E-20-le ja Tallinn–Tartu maanteele. Ohud • Valla territooriumi «kõrvalejäämine» n-ö Tallinna otsese tagamaa suurenemise «II lainest»; • Riiklike poliitikate (regionaal-, välis- ja kutsehariduspoliitika, ettevõtlustoetus jne) heitlikkus; • Noorte, ettevõtlike ja haritute väljaränne; • Turismi rolli maakonna arengus teadvustatakse ainult formaalselt; • Turismitoodete omapära nivelleerumine (eurostandardiseerumine); • Piirkonna turismimaine langus seoses väljareklaamitud teenuse mittevastavusega tegelikult pakutavale; • Piirkonna turismialase arengu koordineerimatusest tingitud ressursside ja tegevuste killustatus; • Turism annab kohalikele inimestele tööd, kuid kasum läheb piirkonnast välja ning keskkonnariskid jäävad kohalike kanda; • Keskkonna taluvusvõime ületamine enamkülastatavates kohtades; • Eramaadega seotud piirangud. 3. TURISMI- JA PUHKEMAJANDUSE ARENGU VISIOON JA EESMÄRGID 3.1. Visioon ja eesmärgid 2005–2010 Visioon Põhja-Kõrvemaa on Läänemere regioonis tuntud ja siseturul tunnustatud aastaringselt toimiv turismi- ja elukeskkond, aktiivse puhkuse sihtkoht, mis jätkusuutlikult pakub hästi säilinud ja mitmekesiseid looduskoosluseid. Eesmärgid Piirkonna majanduspoliitikas: • arengu tõhustamine ja viimine maakonna keskmisele tasemele; • lisasissetulekuallikate ja uute töökohtade loomine ning olemasolevate töökohtade säilitamine; • majanduse mitmekesistamine ja ümberstruktureerimine põllumajanduselt ja metsanduselt teenindussektori suunas; • kohalike eelarvetulude suurendamine, investeeringute meelitamine piirkonda väljastpoolt; • piirkonnale turismis antava mainesõnumi kaudu Põhja-Kõrvemaa kui atraktiivse majanduspiirkonna efektiivsem tutvustamine. Piirkonna sotsiaalpoliitikas: • üldise elukeskkonna ja -kvaliteedi parandamine; • toimetulekuvõimaluste lisamine tõmbekeskustest väljaspool; • kohaliku initsiatiivi kui arengut käivitava faktori esiletoomine ja toetamine; • paremate puhkamistingimuste loomine kohalikele elanikele; • maakonna ääremaa staatusest tuleneva sotsiaalse depressiooni vähendamine. Piirkonna keskkonnapoliitikas • keskkonda mõjutava tegevuse kavandamisel säästva arengu põhimõtetest lähtumine; • olemasolevate loodusväärtuste aktiivne säilitamine – säästev rakendus turismielamuse loomisel looduskeskkonnas; • Põhja-Kõrvemaa kui säästva arengu ja aktiivse puhkuse positiivse koosmõju näidispiirkonna arendamine; • Jätkuv arvestav koostöö RMK-ga; • Põhja-Kõrvemaa loodusväärtuste aktiivsem eksponeerimine (külastuskeskus). Piirkonna kultuuripoliitikas: • kultuuriväärtuste aktiivne säilitamine – säästev rakendus turismielamuse loomisel kultuurikeskkonnas; • Põhja-Eesti kultuuripärandi ja Eesti mõisapärandi eksponeerimine (külastuskeskus); • Atraktiivsete kultuurisündmuste tekitamine ja traditsiooniks muutumine. Piirkonna administratiivpoliitikas: • Tagada toimiv planeerimis-otsustus-rakendusahela nõudlus-ettevõtja-KOV-maakond-riik; • Piirkondlike koostööprojektide algatamine ja läbiviimine. 3.2. Visioonist ja eesmärkidest tulenevad ülesanded ja tegevusvajadused: Ü2.3.1. Vabariiklikul või rahvusvahelisel tasemel kultuuri- ja spordiürituste korraldamine

Kõrvemaa tippüritus

Kõrvemaa tippürituse ideekonkursi läbiviimine eesmärgiga korraldada pilootüritus 2005 ja esimene täies mahus üritus 2006.

Mastaapsete ja valla maine suhtes oluliste ürituste korraldamise toetamine

Koostatakse iga-aastane valla n-ö ametlike ürituste kalender põhimõttel, et valla ametliku ürituse staatuse ja toetuse saamiseks peab olema ürituse korraldaja esitanud oma ürituse üldise kava kooskõlastuseks koos vastava korraldamise toimumisajaga aasta enne ürituse toimumist ning detailse kava pool aastat enne ürituse toimumist.

Valla poolt korraldatakse iga-aastase n-ö ametlike ürituste kalendri koostamiseks töötuba ürituste korraldajatega põhimõttel, et 2005. aasta kalender selgub 2004. aasta sügiseks, 2006. aasta kalender, 2005. aasta suveks jne, ehk siis pool aastat enne vastava kalendriaasta algust.

Valla ametlike ürituste kalender koostatakse põhimõttel, et suure hulga liiga lokaalsete ürituste asemel on eesmärgiks pigem vähem, kuid suuremaid üritusi, mis ühtlasi toetavad ka valla kui turismi- ja puhkemajanduse profiili osana valla mainesõnumist.

Ajalises formaadis on oluline lähtuda ürituste hajutatuse põhimõttest ning lähtudes Eesti mastaabis oluliste samalaadsete ürituste kalendrist vältimaks sama sihtrühma pärast konkureerimist samal ajal mujal toimuvate üritustega.

Näiteks 2005. aasta kalendri kokkupanemist võiks alustada mai-september formaadist võttes arvesse, et nädalavahetusi on sellel perioodil 21 ning ajavahemikku jaanipäevast augusti alguseni peaks planeerima ainult väga kõrge profiiliga üritusi (kui üldse), kuna see on vastaval turul kõige konkurentsitihedam periood.

Tasub mõelda ka aastase üritustekalendri ülesehitamisele kogu Kõrvemaa peale proovides jagada igale osalevale vallale eesõiguse korraldada just tema spetsiifikale vastavaid üritusi, mis Anija puhul oleks ilmselt aktiivne puhkus/seiklussport, aga näiteks Lehtse puhul Jänedal toimuvad (laadad ja Musta Täku kõrtsi rahvapeod) ja Albu puhul mõisas toimuvad kultuuriüritused.

Maineüritused igal aastaajal (Kõrvemaa nime all) – talvel suusamatk või maraton, suvel kanuumatk, sügisel jalgrattamatk, kevadel matk.

Maineüritustena tuleb käsitleda iga hooaja kohta ühte aktiivse puhkuse/seiklusspordi ja muu valdkonna üritust.

Maineürituse nimes peab kajastuma Kõrvemaa nimi – Tallinna Suusamaraton Kõrvemaal, Kõrvemaa Hawaii Expressi Kanuumaraton, Kõrvemaa Rademari Jalgrattamaraton, Kõrvemaa RMK Salomoni Matkamaraton.

Maineüritusi peaks käsitlema mitte üksikute ja korraldajatest sõltuvate hajaettevõtmistena, vaid erinevatest üritustest koosneva mitmiküritusena, mille raames korraldajad on eelkõige valla koostööpartnerid, kes seotud pikemaajalise lepinguga, mitte vald vaid ürituse toimumise kohaks.

Maineürituste äriidee lähtekohaks peaks olema vastava sponsori turundusüritus, mitte osalustasu või piletite pealt teenimine.

Üks rahvusvaheline seiklusspordi (jalgratas, jooks, ujumine, kanuu, ronimine) võistlus aastas

Rahvusvaheline seiklusspordi üritus korraldatakse igal aastal koostöös spordivahendite tootja/maaletoojaga – näiteks Kõrvemaa Salomon X-Cup.

Ürituse toimumisaeg fikseeritakse vähemalt kolmeks aastaks.

Ürituse suvisele formaadile tuuakse teisel toimumisaastal juurde talvine formaat (suusk, pikamaauisk, lumeräätsamatk, tõukekelk).

Kõrboja peremehe või Rummu Jüri suvelavastus koostöös Eesti teatritega – igal suvel erinev teater

Korraldatakse üle suve kord «Kõrboja peremees», kord «Rummu Jüri».

Korraldatakse koostöös Eesti teatritega – igal suvel esitab korra kuus (juunis, juulis, augustis á üks RLP) erinev teater. Alustatakse Kõrvemaale logistiliselt kõige lähemal olevate teatritega (Rakvere ja Tallinn).

Peale etenduse viiakse igal suvel läbi vastava etenduse igamehe teatrilabor, mille pakett sisaldab peale majutuse ja toitlustuse Kõrvemaal vastava etenduse taustade analüüsi ja valitud rolli harjutamist, mis lõpeb tasuta etendusega osalejate peredele.

Igamehe teatrilaborist arendatakse välja ka toode rahvusvahelisele turule, kus paketi ostjad on eesti keelest huvituvad välismaalased, näiteks TÜ suveülikoolis eesti keele õppijad, kelle õppeprogrammi üheks osaks vastav etendus olekski.

Rahvusvahelise aktiivse puhkuse foorumi korraldamine

Foorum korraldatakse koostöös EAS TAK, MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Seiklusturismi Ühendusega. Foorumist kujundatakse aastaks 2007 välja Läänemere regiooni vastava valdkonna tippsündmus, mis on ühtlasi kandev üritus Eesti kui turismisihtkoha ametlikus turunduses.

Foorumi otseseks eesmärgiks on aktiivse puhkuse valdkonna arenguvõimaluste ja -probleemide arutamine aktiivse puhkuse asjaliste seltskonnas.

Foorumi kaudseks eesmärgiks on nii Eesti kui ka Kõrvemaa vastavate võimaluste ja pakkumise tutvustamine rahvusvahelisele turismiüldsusele, -meediale ja -turule.

Foorum toimub kolme päeva formaadis: 1. päev – konverents, 2. päev – Kõrvemaaga tutvumine, 3. päev – töötoad.

Foorumi territoriaalseks formaadiks on aastal 2005 Eesti, 2006 Baltimaad, 2007 Läänemere regioon. Ü2.3.2. Loodus- ja kultuuriväärtuste korrastamine ja tähistamine

Loodus- ja kultuuriväärtuste tähistamine standardile vastavate viitadega (pruunid turismiobjektide viidad)

Esimene etapp – Põhja-Kõrvemaa.

Teine etapp – kogu valla alal olev Piibe maantee.

Kolmas etapp – ülejäänud vald.

Kõrvemaa info viimine Tallinn–Tartu maanteele ja E-20-le

Esimene etapp – infoskeemide püstitamine (Koogi ja Purdi/Anna).

Teine etapp – infoskeemide juurde vastavate Kõrvemaale representatiivsete puhkekohtade (suurelt teelt mahasõitu võimaldavate «taskute») väljaehitamine.

Kõrvemaa infostendid

Kõrvemaa infostendid paigaldatakse kõigi Kõrvemaa teenindusasutuste juurde (kaubandus, toitlustus, majutus, turismiteenused). Ü2.3.3. Puhkealade väljaarendamine

Puhkealadel regulaarse hoolduse ja korrastatuse tagamine.

Soodla veehoidla puhkemajandusinfrastruktuuri väljaarendamine

Veehoidla juurde Tõrrepõhja parkla (suvel igapäevase tasulise valvega, kevadel ja sügisel nädalavahetustel) rajamine.

Tõrrepõhja parkla juurde kuivkäimlate, varikatusega piknikukohtade ja grillimiskoha rajamine.

Tõrrepõhja randa heakorrastatud ranna (riietumiskabiinide ja kuivkäimlatega) rajamine.

Tõrrepõhja ranna juurde veesõidukite ujuva maabumissilla (koos juurdepääsuteega maanteelt) rajamine. Ü2.3.4. Matkaradade rajamine ja aktiivse puhkuse teenuste arendamine

Matkaradade rajamine

Koostöös Kõrvemaa suusa- ja matkakeskusega valgustatud suusaraja rajamine.

Jalgratta- ja matkaradade rajamine ja tähistamine.

Koostöös RMK-ga matkarada «Tammsaare radadel».

Põhja-Eesti «superrada» Aegviidu-Liiapeksi + Kolga-Muuksi-rannikut mööda Jõelähtmesse koostöös Ida-Harjumaa turismimarsruudi (Harju MV) ja Lahemaaga pakkumaks aktiivse puhkuse nädalavahetusepakette tallinlastele ja Tallinnas viibivatele välisturistidele.

Matkaradade infovoldikud

Kõrvemaa matkaradade kohta koostatakse ja antakse välja infovoldikud (kaart koos marsruudi ja objektide kirjeldusega).

Aktiivse puhkuse teenuste arendamine

Põhja-Kõrvemaal turismiteenuste pakkujate ühine infovoldik.

Aktiivse puhkuse teenuste osutajate koolitamine europrojekti ja tegevuse toetamine vastava projekti raames.

TPÜ rekreatsioonikorralduse õppetooli ja Eesti Turismi- ja Hotellimajanduse Erakooli tudengite praktikabaas, igal aastal igas Eesti turismikoolis üks diplomitöö Kõrvemaa teemal.

Põhja-Eesti suusakeskus

Kõrvemaal on pika lumeperioodi, olemasolevate infrastruktuuride ning Tallinna läheduse tõttu võimalus püüelda Põhja-Eesti suusakeskuseks.

Suusakeskus võiks kujuneda peamiselt Aegviidust koos Anija valla maadel asuvate suusaradadega, mida toetaksid ka Aravetel, Albus ja Jänedal asuvad erineva raskustasemega suusarajad ning kogu piirkonna majutus- ja teenindusvõrk. Ü2.3.5. Looduskaitsemeetmete rakendamine, rohelise võrgustiku väljaarendamine

Söötis maade niitmise toetamine ja poollooduslike koosluste hoolduse (niitmine, võsaraie) toetamine. Ü2.3.6. Koostöö arendamine

MTÜ Kõrvemaa Turism: • Kõrvemaa ühine investeerimisprojekt Struktuurifondide Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi raames, mille tegevusteks on Kõrvemaa aktiivse puhkuse võimaluste mitmekesistamine, puhkeotstarbeliste väikerajatiste väljaarendamine ja heakorrastamine, puhke- ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuri väljaarendamine, piirkonnaspetsiifiliste regulaarürituste käivitamine, endiste militaar- ja tööstusobjektide taaskasutusele võtmine uutes funktsioonides. • Kõrvemaa ühine turundusprojekt EL Phare ESC 2003 Turismi turunduse toetusskeemi raames, mille raames www.korvemaaturism.ee saab lingikogumikust oma informatsiooniga koduleheküljeks eesti, inglise ja soome keeles. • Korraldatakse iga-aastane Kõrvemaa turismifoorum – 2004 sügisel Anija vallas, 2005 Albu vallas, 2006 Ambla vallas, 2007 Aegviidu vallas, 2008 Kõue vallas, 2009 Lehtse vallas.

Piibe maantee: • Piibe maantee ühisprojekt EL Phare CBC programmi raames, mille tegevusteks on Piibe maantee turismipotentsiaali uuring, Piibe maantee turismiinfoviitade ja skeemide investeering, Piibe maantee kodulehekülje väljatöötamine, Piibe maantee infovoldiku väljaandmine ja Piibe maantee turismiasjaliste õppereis Põhjamaadesse.

Tallinna linna kaasamine Kõrvemaa turismi- ja puhkevõimaluste väljaarendamisse koostöös RMK-ga

Koostöös muu Harjumaa ja RMK-ga kataloog «Päevaks välja Linnast».

Aastaringselt nädalavahetustel regulaarsed pakkumised auto, bussi ja rongiga saabujatele ühe ja kahepäevasteks tegevusteks pideva reklaamina pealinna meedias.

Ühispaketid Harjumaa idarannik, Lahemaa ja Kõrvemaa välisturgudele.

Suvel igapäevane ametlik bussituur Tallinna hotellidest.

Nuuksio Rahvuspark Soomes

Interreg IIIA või IIIB (Rootsi ja Läti kaasamine) projekti «Läänemere pealinnastute rohelised tagamaad». Ü2.3.7. Anija mõisa atraktiivseks turismi- ja puhkekeskuseks väljaarendamine

Enne omandi otsustamist remont (5 miljonit 1050 m2-se pinnaga mõisahoone peale või ait (480 m2) või teenijatemaja (360 m2) a 2 miljonit struktuurifondi vahenditega).

Mõisa peahoone, aida ja teenijatemaja vahel funktsioonide jagamine (peahoone konverentsikeskus-hotelliks, teenijatemaja Anija Kultuurikeskuseks ja ait Kõrvemaa Külastuskeskuseks).

Remonditud mõis anda ettevõtjale rendile pikaks ajaks tingimusega, et ettevõtja haldab ka remonditud kultuurikeskust ja külastuskeskust (või vald remondib eurorahadega mõisa, kuid ettevõtja saab selle rendile tingimusel, et remondib oma vahenditega kultuurikeskuse ja külastuskeskuse, mida edaspidi haldab avalik või kolmas sektor.

Kõrvemaa Külastuskeskus sisaldaks audiovisuaalset Kõrvemaa presentatsiooni ja infopunkti nii Piibe maanteele kui Kõrvemaale Tallinnast tulijatele. Külastuskeskusel oleks ka Põhja-Eesti Külastuskeskuse ja Eesti mõisapärandi muuseumi formaat ja mõisapargis oleks ülevaatlik Eesti mõisaparkide «vabaõhumuuseum».

Mõis on enampakkumisel müügis (lennuvälja rajamine tõstab hinda ja peaks tekitama rohkelt «kosilasi»). Ü2.3.8. Koos uute elamupiirkondade väljaarendamisega (Ü2.5.1) puhkuseosaku põhimõttel toimiva puhkeküla väljaarendamine koostöös kinnisvarafirmaga ja turismimajutusoperaatorfirmaga

Korraldatakse kinnisvarafirmadele ideekonkurss parima lahenduse leidmiseks valla poolt etteantud kohas ning koos võitjaga asutakse projekti ette valmistama.

Vallapoolne panus on planeeringu finantseerimine projekti kaudu ja osalemine kaasomanikuna maaomandi kaudu. Ü2.3.9. Atraktsioonide väljatöötamine

Suurimale Nõukogude Armee õppepolügoonile Eestis N. sõjaväebaasi teemapargi rajamine

Baasi kogutakse kokku Eestis leiduv Vene sõjatehnika.

Esimeses etapis ehitatakse üles staabihoone kui teemapargi külastuskeskus, milles omaette audiovisuaalne ekspositsioon N. Armee viibimisest Eesti territooriumil.

Teises etapis ehitatakse üles üks garnisonihoone kui majutus- ja toitlustusasutus.

Vabadussõja memoriaalekspositsiooni rajamine

Asukohaks Priske lahingu koht kui logistiliselt kõige soodsam külastajate seisukohalt (Piibe maantee ääres).

Taastatakse lahingukoht jalgsi-ekskursioonile sobivas formaadis.

Memoriaali keskuseks on mälestusväli oma valge ristiga iga Vabadussõjas langenud eestlase (5000) auks. Ristivälja servas on eraldi vastava riigi lipuvärvides suuremad ristid Eestit Vabadussõjas aidanud riikide – Suurbritannia, USA, Soome, Taani ja Rootsi – auks.

Karjääridesse off-road harrastuskeskused

Eelkõige d�iipidele mõeldud tasuline off-road rada Soodla liivakarjääris koostöös d�iipide maaletoojatega (rajal ka koolitusraja funktsioon).

Eelkõige ATV-dele mõeldud tasuline rada Ännijärve karjääris koostöös ATV-de maaletoojatega (rajal ka koolitusraja funktsioon). Ü2.3.10. Maine

Süstemaatiline töö meediaga

Igale üritusele peamiste väljaannete ja meediakanalite ajakirjanike kutsumine.

Regulaarne «Kõrvemaal toimub» pressiteadete saatmine meediale.

Igal aastal erineval hooajal Kõrvemaad tutvustava meediavisiidi korraldamine peamiste väljaannete ja meediakanalite ajakirjanikele.

«Koolid metsa!» koostööprojekt RMK ja Tallinna koolidega

Koolidele vastava «Kõrvemaa töövihiku» ettevalmistamine ja saatmine koostöös RMK-ga.

TPÜ ja EHTE tudengid «müüma» Kõrvemaad koolidesse «Kõrvemaa töövihiku» viktoriini formaadis (võitnud klassile tasuta ekskursioon Kõrvemaale RMK-lt).

Kooliõpetajatele ja esindajatele näidisekskursiooni korraldamine. Ü2.3.11. Piibe maantee

Eesti turismiteede arendustöö (koos Via Baltica ja Via Hanseaticaga) EAS TAK-i egiidi all

Idee müümine EAS TAK-ile.

Eesti turismiteede alajaotuse väljatöötamine www.visitestonia.com koduleheküljele.

Eesti turismiteede kaardi väljaandmine (k.a EuroVeloga).

Eesti turismiteede seminari korraldamine (2004 Via Baltica, 2005 Piibe maantee, 2006 Via Hanseatica).

Infoviitade ja skeemide süsteemi loomine Piibe maanteele

Süsteem ehitatakse esimese etapina üles kogu Tallinn–Tartu maantee ja E-20 vahele jääva lõigu osas ning teise etapina Tartust Järva-Jaanini.

Süsteem sisaldab Piibe maanteelt kõigi olulisemate vaatamisväärsuste ja teenuste juurde viitavaid infoviitasid ja maakondlikke infoskeeme (kus Piibe maantee koridor eraldi detailsemalt välja toodud) Kõrvemaa osas Koogis, Aegviidus ja Aravetel.

Piibe maantee kodulehekülg

Koostatakse kaardi ja turismiinfoga Piibe maantee kodulehekülg esmalt eesti, hiljem inglise ja soome keeles.

Piibe maantee populariseerimine koostöös Postimehega

Koostöös Postimehega populariseeritakse Piibe maanteed kirjeldades suve alguses igas laupäevalisas ühe maakonna piiresse jäävat Piibe maantee lõiku eesmärgiga juhtida Tallinna ja Tartu vahel liikuvate inimeste tähelepanu võimalusele liikuda stressivabalt ja kaunis looduskeskkonnas vastupidiselt suure maantee pingetele. Ü2.3.12. Tallinn-Väike Lennuväli (TVL)

Piibe maanteel väike- ja keskmise suurusega lennukite lennuvälja ehitamine

Tallinna Rahvusvahelise Lennujaama turvanõuded, tihenev lennuliiklus teevad aina keerulisemaks seal väikelennukitega opereerimise. Olukorra lahendamiseks on vaja rajada uus alternatiivne väike- ja keskmise suurusega lennukite lennuväli Tallinna vahetusse lähedusse.

Piibe maanteele lennukitele tagavaramaandumiskohaks rajatud laienduse (23 m) ärakasutamiseks Tallinn-Väike lennuvälja väljaehitamiseks laiendatakse olemasolevat laiendust veel 7 m võrra.

Liikluse ümbersuunamiseks ehitatakse ca 2,5 km pikkune uus teelõik ning uued juurdesõiduteed taludele.

Lennukite ruleerimisteed, seisuplatsid, angaarid ja juhtimiskeskus koos torniga ehitatakse lennuvälja põhjaküljele praeguse ruleerimistee lähedusse. Tegevuskava tabel 11: TURISM (tegevuste nimetused) E2.3 Ü2.3.1 Vabariiklikul või rahvusvahelisel tasemel kultuuri- ja spordiürituste korraldamine Kõrvemaa tippüritus Mastaapsete ja valla maine suhtes oluliste ürituste korraldamise toetamine Maineüritused igal aastaajal Rahvusvaheline seiklusspordi üritus Suvelavastus Rahvusvahelise aktiivse puhkuse foorumi korraldamine E2.3 Ü2.3.2 Loodus- ja kultuuriväärtuste korrastamine ja tähistamine 1.2. Infostendide ja viitade paigaldamine 1.3. Korrastamine ja hooldamine E2.3 Ü2.3.3 Puhkealade väljaarendamine (vt tabel 4 p 1 ja 3) 2.1. Kevadised koristustööd 2.2. Inventari ostmine ja paigaldamine 2.3. Iga-aastane hooldus (niitmine, korrastamine, inventari remontimine) Soodla veehoidla puhkemajandusinfrastruktuuri väljaarendamine E.2.3 Ü2.3.4 Matkaradade rajamine 3.1. A. H. Tammsaare aastapäevaürituste korraldamine (eelarvest 408 18 alt) 3.2. Koostöös RMK-ga matkarada «Tammsaare radadel» 3.3. Matkaradade hooldamine, uute rajamine Põhja-Eesti «superrada» Matkaradade infovoldikud E2.3 Ü2.3.4 Aktiivse puhkuse teenuste arendamine 4.1. Koolitus teenuste andjatele (lähiajal alustajad) 4.2. Tutvumisreis (koostöö RMK Loodusmaja ja MTÜ Kõrvemaa Turism) edukatesse ja tegusatesse turismitaludesse 4.3. Toetused ja kaasabi aktiivse puhkuse teenuste andjatele (eelarve või projekti alusel) Põhja-Kõrvemaal turismiteenuste pakkujate ühine infovoldik Tudengite praktikabaas Põhja-Eesti suusakeskus E2.3 Ü2.3.5 Looduskaitsemeetmete rakendamine, rohelise võrgustiku väljaarendamine 5.1. Ajutisest kasutusest väljas oleva maa niitmine 5.2. Poollooduslike koosluste hooldamine (võsa raiumine ja niitmine) E2.3 Ü2.3.6 Koostöö arendamine MTÜ Kõrvemaa Turism Kõrvemaa ühine investeerimisprojekt Kõrvemaa ühine turundusprojekt Kõrvemaa turismifoorum Piibe maantee ühisprojekt Tallinna linna kaasamine koostöös RMK-ga Nuuksio Rahvuspark Soomes E2.4 Ü2.3.7 Anija mõisakompleksi arendamine 8.1. Anija mõisahoone fuajee ja veranda restaureerimine + restaur. projekti korrektuur 8.2. Anija mõisapargi müüri rekonstrueerimise projekt (eelarvest 405 alt) ja teostus 8.3. Ühtse turismikompleksi väljaarendamine (Anija mõis + Anija LK ala) 8.4. Aktiivse käsitöönduse arendamine Anija mõisahoones (kangasteljed, puutööd, korvipunumine) Kõrvemaa Külastuskeskus Põhja-Eesti Külastuskeskuse Eesti mõisamuuseum & Eesti mõisapargimuuseum Ü2.3.8 Koos uute elamupiirkondade väljaarendamisega (Ü2.5.1) puhkuseosaku põhimõttel toimiva puhkeküla väljaarendamine Ü2.3.9 Atraktsioonide väljatöötamine N. sõjaväebaasi teemapark Vabadussõja memoriaalekspositsioon Karjääride off-road harrastuskeskused Ü2.3.10 Maine Süstemaatiline töö meediaga «Koolid metsa!» Ü2.3.11 Kaastöö projekti «Piibe maantee = suvetee 2003» jätkamiseks Eesti turismiteede arendustöö Infoviitade ja skeemide süsteemi loomine Piibe maanteele Piibe maantee kodulehekülg Piibe maantee populariseerimine koostöös Postimehega Ü2.3.12 Tallinn-Väike Lennuväli (TVL) Piibe maanteel väike- ja keskmise suurusega lennukite lennuvälja ehitamine