Teede- ja Sideminister — Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri — RTL, 60, 829

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6) § 36 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrus reguleerib mootorsõidukijuhi õpetaja (edaspidi õpetaja) kvalifikatsiooninõudeid, õpetaja koolitamist ja õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmist ning kehtetuks tunnistamist. 2. peatükk ÕPETAJA KVALIFIKATSIOONINÕUDED § 2. Eesmärk (1) Kvalifikatsiooninõuetega ühtlustatakse nõuded õpetaja teadmistele ja oskustele. (2) Kvalifikatsiooninõuded on aluseks õpetaja koolitamisel, tema teadmiste ja oskuste hindamisel. § 3. Õpetaja teadmistele ja oskustele esitatavad üldnõuded (1) Õpetajal peab olema erialane kõrgharidus või pedagoogiline kõrgharidus koos vähemalt kolmeaastase erialase töö kogemusega. (2) Õpetaja peab: 1) tundma kaasaegseid mootorsõidukijuhi õpetamise meetodeid ja oskama neid õpetajatöös rakendada; 2) oskama koostada riikliku õppekava alusel kursuse õppekava, valmistada tunnimaterjale, näitmaterjale, kavandada õppetundi, arvestades õpilase võimeid, isikuomadusi ja õppeedukust; 3) oskama õpetada õpilast sõidukijuhina oma tegevust ette kavandama ja sõiduks ette valmistama; 4) oskama õpilases kujundada enesehinnangut; 5) oskama õpetada liiklejate vastastikuse mõju tunnetamist; 6) tundma liiklusreegleid, oskama selgitada õpilastele liiklusreeglite olemust ja tingimusteta järgimise vajadust ning kujundada kaitsliku sõiduviisi harjumust; 7) oskama analüüsida liiklusolukordi ja selgitada õpilastele liiklejate võimalikust väärast käitumisest tekkida võivaid ohte ning õpetada neid ohte ette nägema ja praktikas ennetama; 8) oskama tagada teooria ja praktika seost, arvestada õpilaste individuaalsust sõiduõpetamisel; 9) oskama kujundada õpilaste tähelepanelikkust vähekaitstud liiklejate (jalakäija, jalgratturi ja eriti lapse, vanuri ning puudega inimese) suhtes; 10) teadma ja oskama selgitada juhi psühho-füsioloogiliste omaduste ja tervisliku seisundi mõju liiklusohutusele; 11) oskama õpetada tegutsemist liiklusõnnetuse korral; 12) oskama õpetada tegutsemist ohuolukorras; 13) tundma liiklusalaseid õigusakte ja oskama neid ja nende järgimise vajadust õpilastele selgitada; 14) oskama õpetada õpilasi kasutama teedekaarte; 15) oskama selgitada keskkonnasäästliku käitumise vajalikkust. § 4. Õpetaja teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded sõltuvalt õpetatava mootorsõiduki kategooriast (1) A-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt paragrahvis 3 toodule tundma ja oskama õpetada: 1) mootorrataste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms); 2) nõudeid mootorratta tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli; 3) mootorrattajuhi riietusele esitatavaid nõudeid; 4) ohutu kukkumise võtteid; 5) juhtimisvõtteid libedal või pehmel pinnasel sõitmisel; 6) nõudeid kaassõitja käitumisele; 7) mootorratturi poolt teistele liiklejatele antavaid märguandeid. (2) B- ja BE-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt paragrahvis 3 toodule tundma ja oskama õpetada: 1) B-kategooria autode ja nende haagiste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, veose paigutuse ja kinnitamise ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms); 2) nõudeid auto ja haagise tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli; 3) haagiste külge ja lahti haakimist ning kaalu jaotumise jälgimist. (3) C- ja CE-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt paragrahvis 3 toodule tundma ja oskama õpetada: 1) C-kategooria autode ja nende haagiste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms); 2) nõudeid auto massi, teljekoormuse ja mõõtmete kohta; 3) nõudeid mitmesuguste veoste veole, veose paigutamisele ja kinnitamisele ning veose paigutuse mõju auto või autorongi sõiduomadustele; 4) auto ja haagise ehituse eripärast tingitud juhi nägemisvälja piiratusest, samuti teiste liiklejate vaatevälja vähenemisest tingitud ohte; 5) auto teelpüsivust arvestades tuule mõju; 6) nõudeid auto tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli; 7) täis- ja poolhaagise veduki külge- ja lahtihaakimist; 8) pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning tava- ja eriolukordades kasutamist; 9) manööverdamisel auto ning veose iseärasusest tekkida võivaid ohte; 10) autorongiga ekstreemsetes olukordades tekkida võivaid ohte; 11) nõudeid sõidu- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise kohta; 12) nõudeid veoste saatedokumentide vormistamisel. (4) D- ja DE-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt paragrahvis 3 toodule tundma ja oskama õpetada: 1) busside ja nende haagiste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtted ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine ja sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, pagasi paigutuse ja kinnitamise ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms); 2) bussi ja haagise ehituse eripärast tingitud juhi nägemisvälja piiratusest ja teiste liiklejate vaatevälja vähenemisest tingitud ohte; 3) bussi teelpüsivust seoses tuule mõjuga; 4) nõudeid bussi tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli; 5) pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning õiget kasutamist; 6) sõitjate veol sobivaid juhtimisvõtteid; 7) nõudeid sõidu- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise kohta; 8) sõitjate veoga seonduvate õigusaktide nõudeid; 9) sõitjate peale- ja mahamineku korda; 10) turvameetmete rakendamist sõitjate veol; 11) nõudeid juhile sõitjatega suhtlemisel. (5) R- ja T-kategooria traktori ja liikurmasina (edaspidi masin) puhul peab õpetaja täiendavalt paragrahvis 3 toodule tundma ja oskama õpetada: 1) õpetatava kategooria masina, masinrongi ja nende agregaatide sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, veose paigutuse ja kinnitamise ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms); 2) nõudeid masina tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli; 3) agregaatide külge ja lahti haakimist ning kaalu jaotumise jälgimist; 4) aeglasest sõidust tingitud ohtusid; 5) aeglase sõiduki tähistamist; 6) nõudeid masina massi, teljekoormuse ja mõõtmete kohta; 7) nõudeid mitmesuguste veoste veole, veose paigutamisele ja kinnitamisele ning veose paigutuse mõju liiklusohutusele; 8) masina ehituse eripärast tingitud juhi nägemisvälja piiratusest, samuti teiste liiklejate vaatevälja vähenemisest tingitud ohte; 9) täishaagise nõuetekohast veduki külge ja lahti haakimist; 10) pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning tava- ja eriolukordades kasutamist; 11) manööverdamisel masina ning veose iseärasusest tekkida võivaid ohte; 12) ekstreemsetes olukordades tekkida võivaid ohte. 3. peatükk ÕPETAJA KOOLITUSE RIIKLIK ÕPPEKAVA § 5. Riiklik õppekava (1) Riiklik õppekava (edaspidi õppekava) määrab õpetajate koolituse korralduse, kohustuslikud ja valikõppeained ning nende mahud, õppevahendid ja nõuded õpingute lõpetamise ja õpetajate teadmiste ning oskuste kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kontrollimise kohta. (2) Õppekava läbinud isiku teadmised ja oskused mootorsõidukijuhi õpetamisel peavad vastama õpetajale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele. § 6. Üld- ja tasemenõuded õpingute alustamiseks (1) Õpetaja õpinguid alustav isik peab vastama järgmistele nõuetele: 1) on vähemalt 21-aastane Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eestis, või elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane; 2) omab õpetatava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendavat juhiluba vähemalt kolm aastat; 3) omab erialast kõrgharidust või pedagoogilist kõrgharidust koos vähemalt kolmeaastase erialase töö kogemusega; 4) teda ei ole karistatud viimase viie aasta jooksul mootorsõiduki joobes juhtimise eest ega viimase kolme aasta jooksul liiklusalaste õigusaktide nõuete sellise rikkumise eest, mille eest on ette nähtud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 toodud nõuded ei kehti isiku kohta, kes asub õppima vastavat koolitusluba omavasse haridusasutusse (edaspidi koolitaja) mootorsõidukijuhi õpetaja erialale. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 toodud nõuded ei kehti isiku suhtes, kes omab enne määruse jõustumist väljaantud sõidu- või teooriaõpetaja (instruktori) kursuse läbimist tõendavat tunnistust ja vähemalt keskharidust ning on pärast 1996. a töötanud teooria- või sõiduõpetajana. § 7. Õppetöö korraldus ja kestus (1) Õpetaja koolitust teostab Haridusministeeriumi sellekohast koolitusluba omav koolitaja. (2) Õpinguid alustav isik peab koolitajale esitama: 1) passi või muu isikut tõendava dokumendi; 2) kirjaliku avalduse ja vajadusel pedagoogilise töö staaži tõendava dokumendi; 3) haridust tõendava dokumendi; 4) selle mootorsõiduki kategooria juhiloa, mille juhtide õpetamiseks kvalifikatsiooni taotletakse. (3) Koolitajal on õigus akadeemilise õiendi alusel aktsepteerida üksikutes õppeainetes eelnevate õpingute käigus saadud teadmisi ja oskusi. (4) Õpetaja koolitus koosneb üldkursusest ja taotletava kategooria mootorsõidukijuhi (A-, B- ja BE-, C- ja CE-, D- ja DE-, R- ja T-kategooria) õpetamise erikursusest. (5) Õpetaja, kes taotleb mitme kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õigust, peab läbima kõigi taotletavate kategooriate mootorsõidukite juhtide õpetamise erikursused. (6) Kui õpetaja taotleb olemasolevale lisaks muu kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õigust, peab ta läbima vaid selle kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise erikursuse. (7) Üldkursuse maht on vähemalt 68 õppetundi. Üldkursus peab hõlmama tabelis 1 toodud õppeaineid. Erikursuse maht sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast peab olema vähemalt 52–56 õppetundi. Erikursus peab hõlmama tabelis 2 toodud õppeaineid. (8) Õpetaja erikursus koosneb teooriaõppest ja õppesõidust. Õppesõidukorra kestus on 25 minutit, millele lisandub 20 minutit mootorsõiduki ja selle haagise ülevaatuseks ja õppeülesande selgituseks ning õppesõidu tulemuste analüüsiks. (9) Õppesõidu kohta vormistatakse õpingukaart, milles peavad sisalduma andmed õpilase, õppeteemade ja sõidukordade arvu kohta ning hinnang õppetundide läbiviimise kohta. § 8. Kohustuslikud ja valikõppeained (1) Õpetaja üld- ja erikursuse õppeained ja minimaalsed õppemahud auditoorse õppena ja õppesõiduna on toodud tabelis 1 ja 2. (2) Valikõppeained valitakse õppija poolt tabelis 3 toodud õppeainetest õppetöö mahuga vähemalt 4 õppetundi. (3) Tulenevalt õppija individuaalsete teadmiste ja oskuste tasemest määrab koolitaja temale õppeainete lõikes täiendavad mahud. Tabel 1 Üldkursus Üldõppeained Õppetunde 1. Ohutu sõidu alused 10 2. Ohutu sõidu juhised 10 3. Liikluspsühholoogia 5 4. Andragoogika 10 5. Suhtlemispsühholoogia 15 6. Didaktika 10 7. Liiklusalased õigusaktid 4 8. Valikained 4 Kokku 68 Tabel 2 Erikursused Eriõppeained Mootorsõiduki kategooria A- B-; BE- C-; CE- D-; DE- R-; T- Teooriaõpe Õppetunde 1. Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika 2 2 2 2 2 2. Mootorsõiduki liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted 5 5 5 5 5 3. Mootorsõiduki eripära arvestav sõiduki tundmine ja kasutamine 6 6 6 6 6 4. Nõuded mootorsõiduki tehnoseisundile ja tehnoseisundi määramine 2 2 2 2 2 5. Liiklusalased õigusaktid 2 2 2 2 2 Teooriaõpe kokku 17 17 17 17 17 Õppesõit Õppesõidukordi 1) Platsisõidu õppus 5 5 5 5 10 2) Maanteesõidu õppus 8 8 8 8 4 3) Linnasõidu õppus 15 15 15 20 8 4) Erijuhtimisvõtted 5 5 5 – 7 5) Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika 2 2 2 2 2 Õppesõit kokku 35 35 35 35 31 Kõik kokku 52 52 52 52 48 Tabel 3 Valikõppeained Õppeaine Õppetunde 1. Suhtlemistreening 2 2. Arvutiõpetus 2 3. Mõjutamispsühholoogia 2 4. Isiksusepsühholoogia 2 Tabel 4 Erikursus Jrk nr Mootorsõiduki kategooria Minimaalne maht tundides 1. A-kategooria 5 2. B- ja BE-kategooria 10 3. C- ja CE-kategooria 10 4. D- ja DE-kategooria 10 5. R- ja T-kategooria 10 § 9. Täienduskoolitus (1) Õpetaja täienduskoolitus toimub iga viie aasta järel ja koosneb üldkursusest mahus vähemalt 20 tundi ja õpetatava kategooria mootorsõiduki erikursusest tabelis 4 toodud mahus. (2) Tulenevalt õppija individuaalsete teadmiste ja oskuste tasemest võib koolitaja määrata temale õppeainete lõikes täiendavad mahud. § 10. Nõuded hindamisel (1) Kõikides õppeainetes peab õpilane sooritama arvestuse, mis peab andma ülevaate tema poolt aine omandamise tasemest ja valmisolekust oma teadmiste edastamiseks. (2) Õppesõidus hinnatakse eraldi õppesõidukorra didaktilist ja organisatsioonilist külge. § 11. Õppeainete ainekavad Üldkursuse ja erikursuste õppeainete ainekavad on toodud lisas 1. § 12. Üldnõuded õpingute lõpetamiseks (1) Õpetaja koolitus lõpeb lõputöö kaitsmisega koolitust läbiviiva õppeasutuse komisjoni ees. Õpilane lubatakse lõputööle pärast arvestuste sooritamist kõikides õppeainetes. (2) Komisjoni koosseisu määrab õppeasutuse juhataja. (3) Komisjonis võib olla esindatud lisaks koolile: 1) Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK); 2) Autokoolide Liit; 3) Haridusministeerium; 4) Teede- ja Sideministeerium; 5) Maanteeamet. (4) Lõputöö edukalt kaitsnud isikule antakse tunnistus, mis tõendab, et ta on käesolevas peatükis toodud nõuete kohaselt edukalt läbinud vastava kategooria mootorsõiduki juhi õpetaja koolituskursuse (täienduskoolituse), edukalt kaitsnud lõputöö ja vastab selle kategooria mootorsõiduki juhi õpetaja peatükis 2 toodud kvalifikatsiooninõuetele. § 13. Nõuded koolitusasutusele (1) Koolitusasutusel peab olema Haridusministeeriumi poolt antud kehtiv koolitusluba mootorsõidukijuhi õpetajate koolitamiseks. (2) Koolitusasutusel peab olema: 1) tervisekaitse nõuetele vastavad õpperuumid (hooned, sisustus ja muu vara) või nende kasutamise võimalus; 2) õppesõiduväljak (vähemalt 1000 m2, pindalaga ja kõva kattega) või selle kasutamise võimalus; 3) õppesõidukid või õppesõidukite kasutamise võimalus; 4) audio- ja visuaalsed õppevahendid ning mootorsõidukijuhi koolitusel ettenähtud muud õppevahendid; 5) § 14 toodud nõuetele vastavad õpetajad; 6) vastavad õppekavad ja õppedokumentatsioon. § 14. Pedagoogiline kaader Koolitusasutuses peab õppekavas toodud õppeaineid õpetama ainele vastava kõrgharidusega ja sellekohast töökogemust omav spetsialist. § 15. Õppedokumentatsioon Koolitusasutus on kohustatud pidama järgmist õppedokumentatsiooni: 1) õpperühma nimekiri, mis peab sisaldama andmeid õpilase ees- ja perekonnanime, sünniaja (isikukoodi), elukoha aadressi, tervisetõendi numbri ja väljaandja kohta; 2) õppetöö päevik; 3) lõputööde kaitsmise protokoll; 4) mootorsõidukijuhi õpetaja koolituskursuse tunnistuste väljaandmise register. 4. peatükk ÕPETAJALE KOOLITUSE ÕIGUST TÕENDAVA TUNNISTUSE ANDMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 16. Tunnistuse andmine (1) Mootorsõidukijuhi õpetaja koolitamise õigust tõendava tunnistuse (edaspidi tunnistus) taotlejal tuleb esitada ARK büroole: 1) avaldus; 2) pass või muu isikut ja elamisluba tõendav dokument; 3) juhiluba; 4) pädeva õppeasutuse tunnistus mootorsõidukijuhi õpetaja koolituskursuse lõpetamise kohta; 5) kehtiv mootorsõidukijuhi tervisetõend; 6) riigilõivu tasumist tõendav dokument; 7) kaks identset värvifotot, millel isik on vanusele vastav, otsevaates ja peakatteta, suurusega 35 x 45 mm. (2) ARK büroo annab taotlejale lisas 2 toodud tunnistuse, kui isik vastab § 6 lõikes 1 toodud nõuetele ja ta esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud pädeva õppeasutuse tunnistuse mootorsõidukijuhi õpetaja koolituskursuse lõpetamise kohta, mis tõendab tema kvalifikatsiooni vastavust § 12 lõikes 4 toodud tingimustele. Tunnistus antakse kehtivusajaga 5 aastat. (3) ARK büroo annab kaotatud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud tunnistuse asemele tunnistuse duplikaadi, kui taotleja vastab käesolevas paragrahvis toodud nõuetele. (4) ARK büroo annab kehtivusaja ületanud või § 17 lõike 1 punkti 2 alusel kehtetuks tunnistatud tunnistuse asemele uue tunnistuse, kui taotleja vastab käesolevas paragrahvis toodud nõuetele. (5) ARK büroo annab tunnistuse või teatab taotleja mittevastavusest nõuetele 20 tööpäeva jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud materjalide esitamise päevast. § 17. Tunnistuse kehtetuks tunnistamine (1) ARK tunnistab tunnistuse kehtetuks, kui: 1) tunnistus on alusetult välja antud; 2) kui isikut on karistatud «Liiklusseaduse» § 36 lõikes 4 toodud rikkumiste eest; 3) tunnistus või selles sisalduv kanne või andmed on võltsitud; 4) tunnistus on kadunud, hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks; 5) tunnistuse omaniku surma korral. (2) ARK büroo teatab haldusaktina vormistatud tunnistuse kehtetuks tunnistamisest asjaomasele isikule tähitud kirjaga. (3) Kui ARK büroo tunnistab tunnistuse kehtetuks, peatub õpetaja koolitamise õigus sellest teatamise päevast, kuid mitte hiljem kui isikule teate tähitud kirjaga kohalejõudmise päevast. § 18. Tunnistuste arvestus ja kontroll ARK peab tunnistustega seotud toimingute arvestust ja jooksvat kontrolli tunnistust omavate isikute poolt «Liiklusseaduse» § 36 lõikes 4 toodud rikkumiste esinemise kohta. § 19. Vaidluste lahendamine Vaidluste lahendamiseks on isikul õigus pöörduda Teede- ja Sideministeeriumi kui koordineeriva asutuse poole või halduskohtusse vastavalt seadusele. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 20. Üleminekusäte (1) § 3 lõikes 1 toodud nõue ei kehti isiku suhtes, kes omab enne käesoleva määruse jõustumist väljaantud teooria- või sõiduõpetaja (instruktori) kursuse läbimist tõendavat tunnistust ja vähemalt keskharidust. (2) Kui § 16 lõike 1 punktis 4 nimetatud pädeva õppeasutuse tunnistus mootorsõidukijuhi õpetaja koolituskursuse lõpetamise kohta ei vasta § 12 lõikes 4 toodud tingimustele, kuid isik vastab «Liiklusseaduse» § 36 lõikes 1 toodud nõuetele, väljastab ARK lisas 2 toodud tunnistuse kehtivusajaga kuni 1. juuli 2002. a. (3) Mootorsõidukijuhi õpetaja peab omama lisas 2 toodud tunnistust alates 1. septembrist 2001. a. § 21. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. juunil 2001. a. 1 Euroopa Nõukogu Direktiiv 91/439/EMÜ (EÜT L 237, 24.08.1991, lk 0001-0024) . Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Margus LEIVO Teede- ja sideministri 9. mai 2001. a määruse nr 47 «Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri» lisa 1 ÕPPEAINETE AINEKAVAD 1. Üldkursuse ainekavad peavad sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid: 1.1. Ohutu sõidu alused: 1) ohu olukorra tunnetamine; 2) olukorra hindamine; 3) liiklusõnnetuste põhjused, iseloom ja kahjustused; 4) eetilised nõuded. 1.2. Ohutu sõidu juhised: 1) mõisted; 2) liikluse korraldamine; 3) vähekaitstud liiklejad ja erilist tähelepanu nõudvad olukorrad; 4) juhi märguanded; 5) sõiduki paiknemine teel, sõiduteel, sõiduraja vahetamisel, pöörded; 6) pikivahe eessõitjaga; 7) teeandmise kohustus, tee andmise reeglid ja kohad; 8) ristmike ületamine; 9) tegevus ja käitumine möödasõidul või möödumisel; 10) sõidukiirus, nõuded sõidukiiruse valikule; 11) peatumine ja parkimine; 12) raudteeülesõidukoha ja trammitee ületamine; 13) valgustusseadmete kasutamine; 14) pukseerimine; 15) liiklus kiirteel, õuealal ja tunnelis; 16) tegutsemine liiklusõnnetuse korral; 17) eritalituse sõiduki eriõigused; 18) erinevate liiklejate kohta käivad lisanõuded. 1.3. Liikluspsühholoogia: 1) liikluspsühholoogia üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem; 2) inimese psühhofüsioloogilised omadused; 3) liiklusohutust mõjutavad tegurid; 4) isiksuse omadused; 5) valmisolek liikluses osalemiseks; 6) sotsiaalsed tegurid; 7) tegutsemisvõimet väljendavad tegurid. 1.4. Andragoogika 1.4.1. Täiskasvanu kui õppija: 1) täiskasvanu arengu iseärasused; 2) täiskasvanu õppija eripärad ja nende arvestamine andragoogilises protsessis; 3) täiskasvanu õpivajadused, motivatsioon ja huvi ning nende kujunemine. 1.4.2. Õppimine täiskasvanu eas: 1) erinevad õppimisteooriad. Õppimise iseärasused; 2) õpikeskkond: füüsiline, sotsiaalne ja psüühiline keskkond. Õppimist soodustava keskkonna loomine; 3) õpioskuste kujundamine ja rakendamine, õpisituatsioonide loomine, õpetaja ja õppija suhted. 1.4.3. Täiskasvanu koolitaja (andragoogi) rollis: 1) õpetaja kui andragoogi isiksuslikud eeldused ja rollid; 2) meetodid täiskasvanute koolituses: loeng, rühmatöö, situatsiooni analüüs, diskussioon jne; 3) koolitus kui meeskondlik tegevus. Meeskondliku tegevuse põhimõtted. 1.5. Suhtlemispsühholoogia: 1) verbaalsed ja mitteverbaalsed suhtlemisvahendid; 2) sotsiaalsed vajadused (sh eriti vajadus tunnustuse järele); 3) kahe inimese vahelise kontakti loomine; 4) empaatia; 5) emotsioonid; 6) frustratsioon; 7) motivatsioon; 8) hoiak; 9) formaalsed ja informaalsed suhted; 10) formaalsed ja informaalsed grupid ja nende mõju; 11) psühholoogiline kliima; 12) psühholoogiline barjäär; 13) ülesannete andmine; 14) ergutamine ja karistamine; 15) kommunikatsioon; 16) isiklik ja massikommunikatsioon; 17) vastastikune mõjutamine; 18) vestlus; 19) motiveeriv vestlus; 20) veenmine; 21) sisendamine; 22) olla hea kuulaja; 23) konfliktide ennetamise ja lahendamise võimalused; 24) kritiseerimine; 25) positiivne mõtlemine; 26) alateadvus; 27) tahtejõu ja kujutluse vastuolu; 28) liigse stressi vähendamise võimalused; 29) kliendi teenindamine. 1.6. Didaktika 1.6.1. Didaktika andragoogilises protsessis: 1) didaktilised põhimõtted. Erinevad õpetamisvõtted; 2) erinevad lähenemised täiskasvanute koolitusele ja õpetamisele. 1.6.2. Koolituse ettevalmistamine: 1) koolitusplaani ja -kava koostamise põhimõtted; 2) õppekava koostamine. Formaalsed ja sisulised eesmärgid; 3) erinevate õppematerjalide ja -vahendite valik ja nende kasutamise põhimõtted. 1.6.3. Koolituse hindamine: 1) õppimistulemuste hindamine ja enesehindamine; 2) õppeprotsessi analüüs ja hindamine; 3) koolituse tulemuslikkuse hindamine. 1.6.4. Sõiduõpetuse didaktika: 1) platsisõidu didaktika; 2) maanteesõidu didaktika; 3) linnassõidu didaktika. 1.7. Liiklusalased õigusaktid: 1) liiklusseadus, liikluseeskiri, mootorsõidukijuhi ettevalmistamist reguleerivad õigusaktid; 2) tsiviil-, haldus- ja kriminaalvastutus; 3) tegutsemine liiklusõnnetuse korral; 4) liikluskindlustus; 5) sõidukite tehnojärelevalvet reguleerivad õigusaktid; 6) rahvusvahelised kokkulepped ja Euroopa Liidu õigusaktid. 2. A ja A1-kategooria mootorratta juhi õpetaja koolituse erikursuse õppeainete ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja õppesõidu valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid: 2.1. Teooriaõpe 2.1.1. Sõiduki liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted: 1) mootorrattale mõjuvad jõud kiirendamisel, pidurdamisel ja kurvis sõidul. Mootorratta tüüpide sõidutehnilised erinevused; 2) õiged juhtimisvõtted vastavalt mootorratta tüübile. Ohtlikud vead, millele tuleb sõiduõppel eriti juhtida õpilase tähelepanu; 3) sõitjate ja veose paigutus mootorrattal ja sõidu ohutust mõjutavad tegurid; 4) äkkpidurdus ja ohutu kukkumine; 5) juhtimisvõtete õpetamine sõitmiseks libedal või pehmel pinnasel; 6) mootorratturi poolt teistele liiklejatele antavad märguanded; 7) ökonoomne ja keskkonda säästev sõiduviis. 2.1.2. Nõuded mootorratta tehnoseisundile ja tehnoseisundi määramine: 1) riikliku õppekava kohane mootorratta ehituse tutvustamine; 2) õpilase ettevalmistamine mootorratta tehnokontrolliks (rehvid, rattad, rool, pidurid, tuled ja sõiduvarustus). 2.1.3. Sõiduki eripära arvestav sõiduki tundmine ja kasutamine: 1) liiklusohutuse seisukohalt mootorrataste erinevate tüüpide võrdlus teiste mootorsõidukitega; 2) teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva kaitsliku sõiduviisi kujundamise eripära mootorrattaga sõitmisel. 2.1.4. Liiklusalased õigusaktid: 1) õigusaktid, mis käsitlevad mootorratta tehnoseisundit ja selle kontrolli; 2) nõuded mootorrattajuhi riietusele. 2.2. Õppesõit 2.2.1. Erijuhtimisvõtted: 1) äkkpidurdus ja ümberpõige; 2) kukkumise ohtlikkuse vähendamine. 2.2.2. Platsisõidu õppus: 1) tüüpilised vead mootorratta juhtimisseadmete käsitsemisel; 2) mootorratta kallutamise vajadus sõidul kurvis. Esinevad vead; 3) platsil sõidu harjutuste vajalikkus mootorrattajuhtimise õpetamisel. Motoorika. 2.2.3. Maanteesõidu õppus: 1) lülitumine liiklusesse. Tüüpilised vead; 2) paiknemine teel; 3) kiiruse valik; 4) möödumine ja möödasõit. Vastutulijad. Olukorra analüüs, millele juhtida õpilase tähelepanu; 5) sõidurea vahetus; 6) ristmik; 7) manööverdamine, tagasipööre; 8) peatumine ja parkimine; 9) maantee ja kiirtee; 10) raudtee; 11) erilised olukorrad. 2.2.4. Linnasõidu õppus: 1) lülitumine liiklusesse; 2) ristmik; 3) trammitee, ühissõidukite peatus; 4) ülekäigurada ja jalgrattatee; 5) sõidujoone valik; 6) manööverdamine, tagasipööre; 7) peatumine ja parkimine. 2.2.5. Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamine: 1) eksamisõidu kaardi kasutamine; 2) õpilasele tema sõiduvigade ja väärate juhtimisvõtete selgitamine ja tema tugevate külgede esiletõstmine. 3. B- ja BE-kategooria auto juhi õpetaja erikursuse õppeainete ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid: 3.1. Teooriaõpe 3.1.1. Auto liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted: 1) elastse rehviga ratta liikumisseadused, veojõu ja pidurdusjõu kontrollsüsteemid – ABS ja DSA; 2) autole kiirendamisel, pidurdamisel ja kurvis mõjuvad jõud ning nende eripära esi-, taga- ja nelivedu autode juures, eripära automaat- ja käsikäiguvahetuse puhul; 3) auto juhitavus, teelpüsivus ja kursikindlus, tegurid, mis neid mõjutavad, kursikindluse kontrollsüsteemid – VSC; 4) autorongi liikumise eripära; 5) ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis kindlustavad auto ja autorongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumis- ja pidurdustee, liiklusohutust arvestav sõidukiiruse ja sõidujoone valik; 6) ökonoomne ja keskkonda säästev sõiduviis. 3.1.2. Auto mudeli eripära arvestav juhtimine ja auto kasutamine: 1) maasturite, kaubikute, matkaautode ja sõiduautode kasutamise eripära; 2) juhi asend roolis, juhtimis- ja abiseadmete kasutamine; 3) auto varustuse kasutamine; 4) nõuded haagiste kohta; 5) kerghaagise külge- ja lahtihaakimine; 6) nõuded sõitjate ja/või veoste paigutuse kohta. 3.1.3. Nõuded auto tehnoseisundi kohta ja tehnoseisundi määramine: 1) auto liiklusohutust määravad seadmed, agregaadid ja süsteemid (pidurid, rool, klaasipuhastid, tuled, haakeseade, peeglid, ventilatsioonisüsteem, heitgaaside väljutussüsteem, mootori toiteseadmed, turvasüsteemid), nõuded tehnoseisundi kohta, rikked ja nende avastamine; 2) nõuded auto varustuse kohta (auto apteek, ohukolmnurk, tõkiskingad, tulekustuti, tehasejuhise kohane varustus). 3.1.4. Liiklusalased õigusaktid, mis käsitlevad B- ja BE-kategooria sõidukeid. 3.2. Õppesõit 3.2.1. Erijuhtimisvõtted: 1) «pulseeriva pidurduse» ja «pulseeriva kiirendamise» juhtimisliigutuste harjutamine, tüüpilised vead; 2) treeningharjutused libedal teel; 3) libedal teel auto käitumise demonstreerimine. 3.2.2. Platsisõidu õppus: 1) B- ja BE-kategooria auto juhi õppekavades ettenähtud harjutuste veatuks täitmiseks vajalike juhtimisvõtete didaktika; 2) platsisõidu harjutuste abil juhtimisliigutuste dünaamiliste stereotüüpide kujundamine, tähelepanujaotus; 3) platsisõit haagisega; 4) platsisõidu tüüpilised vead. 3.2.3. Maanteesõidu õppus: 1) liiklusesse lülitumine, õpilase tähelepanu juhtimine liiklusolukorra mitmesugustele eripäradele; 2) õppesõit vastavalt B- ja BE-kategooria auto juhi õppekavadele, sõidujoone valiku didaktika; 3) pöörded, peatumine ja parkimine, vead tähelepanu jaotamisel ja manöövri sooritamisel; 4) möödumine ja möödasõit, kohtumine vastutulijaga; 5) teiste liiklejate käitumise etteaimamine ja oma kavatsustest õigeaegne märku andmine; 6) pimeda ajal sõidu didaktika; 7) rasketes teeoludes esi-, tagasillaveoga ja neljarattaveoga autoga sõidu didaktika. 3.2.4. Linnasõidu õppus: 1) sõit ristmikel vastavalt B- ja BE-kategooria auto juhi õppekavale, sõidu eesõigus ja teeandmise kohustus, paiknemine ristmikul ja peale selle ületamist, teiste liiklejate kavatsuste mõistmise ja oma tegevuse õigeaegse väljendamise kujundamine õpilasel; 2) ühissõidukite peatused, ülekäigurajad, vähekaitstud liiklejad, õpilase suhtumise kujundamine nendesse; 3) sõidu planeerimine riski vältimiseks. 3.2.5. Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika: 1) õpilase vigade põhjal vajakajäämiste selgitamine tema õpingutes; 2) õpilasele tema vigade selgitamise meetodid ja temas õppesõitu positiivse suhtumise kujundamine; 3) eksamisõidukaardi kasutamine. 4. C -ja C1-kategooria auto juhi koolituse erikursuse õppeainete ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid: 4.1. Teooriaõpe 4.1.1. Auto liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted: 1) mitmeteljelise auto ja autorongi liikumise dünaamika, mitmesuguste veoste mõju auto sõiduomadustele; 2) ökonoomne ja keskkonda säästev sõiduviis; 3) pidurite ja aeglustite kasutamine, sõit mägedes järskudel tõusudel-langustel ja õigeaegne käiguvahetus, serpentiinidel sõidu eripära; 4) ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis kindlustavad auto ja autorongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumistee ja pidurdustee, liiklusohutust arvestav kiiruse ja sõidujoone valik. 4.1.2. Auto mudeli eripära arvestav juhtimine ja auto kasutamine 1) vastavalt auto otstarbele tema konstruktsiooni, juhtimis- ja abiseadmete kasutamine, valmistaja juhised sõiduki ehituse- ja käsitsemise eripäraga tutvumisel; 2) auto ja autorongi manööverdamise õiged võtted ning ohutuse tagamine; 3) nõuded veose paigutuse ja kinnituse kohta, auto lisaseadmete kasutamine (luuktõstuk, pumbad jt); 4) täis- ja poolhaagise auto külge- ja lahtihaakimine; 5) ohutusabinõud koorma peale- ja mahalaadimisel. 4.1.3. Nõuded auto tehnoseisundi kohta ja tehnoseisundi määramine: 1) auto tehnoseisundi määramine vastavalt valmistaja juhendile; 2) veose iseärasustest auto tehnoseisundile ja sõiduomadustele tekkida võivad ohud; 3) mitme veotelje korral esineva parasiitvõimsuse mõju rehvide kulumisele; 4) ohutusabinõud auto tehnohooldel; 5) sõidumeerikute kasutamine. 4.1.4. Liiklusalased õigusaktid: 1) õigusaktid, mis käsitlevad C- ja CE-kategooria sõidukeid; 2) üldnõuded veoste saatedokumentide vormistamise kohta; 3) nõuded sõidu- ja puhkeaja kohta. 4.2. Õppesõit 4.2.1. Erijuhtimisvõtted: 1) autorongi äkkpidurdus, täis- või poolhaagise «kääri» minek; 2) täishaagise esirataste vibamise vältimine; 3) sõit rasketes ilma- ja teeoludes. 4.2.2. Platsisõidu õppus: 1) C- ja CE-kategooria auto juhi õppekavades ettenähtud harjutuste veatuks täitmiseks vajalike juhtimisvõtete didaktika; 2) mitmeteljelise auto ja autorongi manööverdamise eripära, õiged juhtimisvõtted; 3) platsisõidu tüüpilised vead. 4.2.3. Maanteesõidu õppus: 1) suuregabariidilise sõiduki juhtimise eripära, arvestades juhi vaatevälja piiratust ja teistele liiklejatele nähtavuse vähenemist; 2) autorongiga pöörde sooritamise eripära kitsastel teedel, teiste liiklejate õigeaegne hoiatamine; 3) sõidu marsruudi valik. 4.2.4. Linnasõidu õppus: 1) vastavalt C- ja CE-kategooria auto juhi õppekavadele sõit asulateedel; 2) sõidu planeerimine vastavalt liiklusoludele. 4.2.5. Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika: 1) õpilase vigade põhjal vajakajäämiste selgitamine tema õpingutes; 2) C- ja CE-kategooria auto juhi koolitamisel tuleb arvestada, et tegemist on juba auto juhtimise õigust omava isikuga. Täiendõppel tuleb süvendada õpilase hoiakut kaitslikule sõiduviisile ja pöörata tähelepanu uue kategooria auto juhtimisvõtetele; 3) eksamisõidukaardi kasutamine. 5. D- ja DE-kategooria auto juhi õpetaja erikursuse õppeainete ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid: 5.1. Teooriaõpe 5.1.1. Auto liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted: 1) sõitjate veol sobivad juhtimisvõtted; 2) sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele; 3) bussi mudeli eripära arvestav juhtimine; 4) linnaliinide ja kaugsõidu bussid, liigendbussid ja bussirongid, juhi erinevatest kohustustest tulenevad tähelepanu objektid ja tegevuskavad; 5) bussi juhtimis- ja abiseadmed, sõitjate ohutuse ja mugavuse tagamine; 6) ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis kindlustavad bussi ja bussirongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumistee ja pidurdustee, liiklusohutust arvestav kiiruse ja sõidujoone valik; 7) ökonoomne ja keskkonnasäästlik sõiduviis. 5.1.2. Nõuded bussi tehnoseisundi kohta ja tehnoseisundi määramine 1) bussi tehnoseisundi määramine vastavalt valmistaja juhendile; 2) juhi erilise kontrolli all olevate bussi juhtimis- ja abiseadmete töö jälgimine. Tuleohutusnõuded; 3) juhi käitumine liiklusõnnetuse korral ja muudes ohu- ning äkkolukordades; 4) sõidumeeriku kasutamine. 5.1.3. Liiklusalased õigusaktid: 1) õigusaktid, mis käsitlevad D- ja DE-kategooria autosid; 2) sõitjate ja pagasiveoga seonduvad õigusaktid; 3) nõuded juhile sõitjate teenindamisel ja nendega suhtlemisel; 4) nõuded sõidu- ja puhkeaja kohta; 5) nõuded sõidudokumentide vormistamisel. 5.2. Õppesõit 5.2.1. Platsisõidu õppus: 1) D- ja DE-kategooria auto juhi õppekavades ettenähtud harjutuste veatuks täitmiseks vajalike juhtimisvõtete didaktika; 2) sõitjate peale- ja mahamineku nõuded, uste avamine ja sulgemine, keskkonda säästev sõiduviis. 5.2.2. Maanteesõidu õppus: 1) vastavalt D- ja DE-kategooria auto juhi õppekavades ettenähtud maanteesõidu didaktika; 2) bussijuhi käitumise eripära tehnorikke ilmnemisel, liiklusõnnetuse korral ja muudes ohuolukordades. 5.2.3. Linnasõidu õppus: 1) D- ja DE-kategooria auto juhi õppekavades ettenähtud linnasõidu didaktika; 2) ühissõidukite liikluse eripära; 3) sõitjaid arvestav bussijuhi tähelepanu jaotus ja liiklusohutuse eritingimused. 5.2.4. Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika: 1) õpilase vigade põhjal vajakajäämiste selgitamine tema õpingutes; 2) D- ja DE-kategooria auto juhi koolitamisel tuleb arvestada, et tegemist on inimeste veoga, kuna sõitjate käitumine võib olla suures osas etteaimamatu, tuleb juhti sõitjate turvalisust ja liiklusohutust silmas pidades õpetada argumenteeritult suhtlema; 3) eksamisõidu kaardi kasutamine. 6. R- ja T-kategooria ratastraktori ja liikurmasina (edaspidi masin) erikursuse õppeainete ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid: 6.1. Teooriaõpe. 6.1.1. Masina liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted: 1) mitmeteljelise masina ja masinrongi liikumise dünaamika, mitmesuguste veoste mõju masina sõiduomadustele; 2) ökonoomne ja keskkonda säästev sõiduviis; 3) pidurite kasutamine, sõit mägedes ja õigeaegne käiguvahetus, serpentiinidel sõidu eripära; 4) ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis kindlustavad masina ja masinrongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumistee ja pidurdustee, liiklusohutust arvestav kiiruse ja sõidujoone valik. 6.1.2. Masina mudeli eripära arvestav juhtimine ja masina kasutamine: 1) vastavalt sõiduki otstarbele tema konstruktsiooni, juhtimis- ja abiseadmete kasutamine, tehase juhised sõiduki ehituse- ja ekspluatatsiooni eripäraga tutvumisel; 2) masina ja masinrongi manööverdamise õiged võtted ning ohutuse tagamine; 3) nõuded veose paigutuse ja kinnituse kohta, masina lisaseadmete kasutamine (luuktõstuk, pumbad jt); 4) täishaagise masina külge- ja lahtihaakimine; 5) ohutuse abinõud koorma peale- ja mahalaadimisel. 6.1.3. Nõuded masina tehnoseisundi kohta ja tehnoseisundi määramine: 1) masina tehnoseisundi määramine tehasejuhise järgi; 2) veose iseärasustest masina tehnoseisundile ja sõiduomadustele tekkida võivad ohud; 3) mitme veotelje korral esineva parasiitvõimsuse mõju rehvide kulumisele; 4) ohutusabinõud masina tehnohooldel. 6.1.4. Liiklusalased õigusaktid, mis puudutavad masinate liiklust ja tehnoseisundit ning veoste saatedokumente. 6.2. Õppesõit 6.2.1. Platsisõidu õppus: 1) masinajuhi õppekavades ettenähtud harjutuste veatuks täitmiseks vajalike juhtimisvõtete didaktika; 2) mitmeteljelise masina ja masinrongi manööverdamise eripära, õiged juhtimisvõtted; 3) platsisõidu tüüpilised vead. 6.2.2. Maanteesõidu õppus: 1) suuregabariidilise sõiduki juhtimise eripära, arvestades juhi vaatevälja piiratust ja teistele liiklejatele nähtavuse vähenemist; 2) masinrongiga pöörde sooritamise eripära kitsastel teedel, teiste liiklejate õigeaegne hoiatamine; 3) sõidu marsruudi valik. 6.2.3. Linnasõidu õppus: 1) masinajuhi õppekavades ettenähtud sõit asulasisestel teedel; 2) sõidu planeerimine vastavalt liiklusoludele. 6.2.4. Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika: 1) õpilase vigade põhjal selgitatakse lüngad tema õpingutes; 2) eksamisõidukaardi kasutamine. 6.2.5. Erijuhtimisvõtted 1) masinarongi äkkpidurdus, täishaagise «kääri» minek; 2) täishaagise šimmi vältimine; 3) sõit rasketes ilma- ja teeoludes. Teede- ja sideministri 9. mai 2001. a määruse nr 47 «Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri» lisa 2