Raamatupidamise Toimkond — Juhendi «Konsolideeritud aruandluse koostamine» kinnitamine [otsus nr 9-1] — RTL, 59, 826

Juhendi «Konsolideeritud aruandluse koostamine» kinnitamine Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 7. juuni 2000. a istungi protokolliline otsus nr 9-1 Raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) paragrahvi 38 lõike 1 alusel Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond otsustab: 1. Kinnitada juhend «Konsolideeritud aruandluse koostamine». 2. Kehtestada käesolevast juhendist lähtumine 2000. a konsolideeritud aastaaruande koostamisel ja eelolevate aastate konsolideeritud vahe- ja aastaaruannete koostamisel. 3. Avaldada Riigi Teataja Lisas juhendi «Konsolideeritud aruandluse koostamine» terviktekst (juurde lisatud). Esimees Rita ILISSON Kinnitatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 7. juuni 2000. a istungi protokollilise otsusega nr 9-1 KONSOLIDEERITUD ARUANDLUSE KOOSTAMINE Käesolev juhend käsitleb konsolideeritud raamatupidamise aruannete ja tegevusaruannete koostamist. Juhend koosneb 7 osast. A. Mõisted B. Konsolideeritud aruannete koostamise üldnõuded C. Konsolideeritud bilanss ja kasumiaruanne D. Emaettevõtte osaluse muutus E. Välisriigis registreeritud tütarettevõtte aruannete lülitamine konsolideeritud bilanssi ja kasumiaruandesse F. Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad G. Konsolideeritud tegevusaruanne Käesolev juhend laieneb raamatupidamiskohustuslasele, kes on emaettevõte ja kes on kohustatud koostama ja avalikustama konsolideeritud aruandeid (edaspidi aruandekohustuslane). Emaettevõte, kes ei ole kohustatud konsolideeritud aruandeid avalikustama, kuid teeb seda, lähtub käesolevast juhendist. Käesolevast juhendist lähtutakse 2000. a konsolideeritud aastaaruande koostamisel ja eelolevate aastate konsolideeritud vahe- ja aastaaruannete koostamisel. Krediidiasutus lähtub juhendis ERS 10 Krediidiasutuste konsolideeritud aruandluse koostamine ja esitamine (revideeritud 2000) toodust 2000. a konsolideeritud aruannete koostamisel. Käesolevast juhendist lähtutakse eelolevatel aastatel. Kinnitatud EV Raamatupidamise Toimkonna 7. juuni 2000. a istungi protokollilise otsusega nr 9-1. A. MÕISTED A1. Emaettevõte ja tütarettevõte – kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtteks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtteks, kui osalev ühing: a) omab häälteenamust või b) omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamuse nõukogu liikmetest või c) nimetas eelneval ja jooksval majandusaastal kuni konsolideeritud aruande koostamiseni enamuse juhatuse või nõukogu liikmetest ning teine aktsionär ei oma punktides a ja b toodud õigusi või d) on sõlminud kokkuleppe teiste osanike või aktsionäridega, mille kohaselt ta valitseb (esindab) häälteenamust. Emaettevõtte tütarettevõtteks on ka ühing, kus punktides a–d toodud õigused on teisel tütarettevõttel või tütarettevõtetel üksinda või koos emaettevõttega. Raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole äriühing, kuid kes omab punktides a–d toodud õigusi äriühingus, on emaettevõte käesoleva juhendi mõistes. A2. Konsolideerimine – konsolideeritud raamatupidamisaruande koostamisel kasutatavad protseduurid. A3. Konsolideeritud aruandlus – kontserni kui majandusüksuse raamatupidamis- ja tegevusaruanded. A4. Konsolideeritud raamatupidamisaruanne – koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali liikumise aruandest ja lisadest. A5. Konsolideerimisele kuuluvad tütarettevõtted – tütarettevõtted, kelle aruannetes näidatud vara ja kohustused ning tulud ja kulud lülitatakse konsolideeritud raamatupidamisaruandesse. Konsolideeritud raamatupidamisaruannetesse lülitatakse kõikide kodu- ja välismaiste tütarettevõtete raamatupidamisaruannetes kajastatud vara ja kohustused ning tulud ja kulud, võttes arvesse allpool toodud erandeid 1 ja 2. Erand 1. Konsolideeritud raamatupidamisaruannetes võib kajastada osalust tütarettevõttes laiendatud kapitaliosaluse meetodil, lähtudes juhendis ERS 8 Kapitaliosaluse meetod (revideeritud 2000) toodust, kui investeeringuobjekt ei ole avalikul börsil noteeritud ja investeeringuobjekti bilansimaht ei ületa 1% emaettevõtte bilansimahust. Kui selliseid tütarettevõtteid on mitu, ei tohi nende bilansside maht kokku ületada 5% emaettevõtte bilansimahust. Erand 2. Osalust tütarettevõttes kajastatakse kulumeetodil, kui: a) investeering soetati edasimüümise eesmärgil või b) emaettevõte on pikema ajavahemiku jooksul takistatud osalemast tütarettevõtte juhtimisel või c) tütarettevõte on lõpetamisel, likvideerimisel või pankrotihalduri hallata. Märkus. Kulumeetodi kohaselt hinnatakse pikaajalist investeeringut, lähtudes sellest, mis on madalam, kas investeeringu bilansiline maksumus või selle realiseerimismaksumus. A7. Kontsern – emaettevõte koos tütarettevõtetega moodustab kontserni. A8. Kontserniväline ostja – ostja, kes ei ole aruandekohustuslase tütarettevõte või kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõte. A9. Osalus – otseselt või kaudselt omandatud osa (%) tütar- või sidusettevõtte hääleõigusega aktsiatest või osadest. Otsene osalus esineb siis, kui emaettevõte ise omab tütarettevõttes häälteenamust või 20–50% sidusettevõtte hääleõigusega aktsiatest või osadest. Kaudne osalus esineb siis, kui emaettevõte koos ühe või mitme tütarettevõttega või ühe või mitme tütarettevõtte kaudu kontrollib teises tütarettevõttes häälteenamust või 20–50% sidusettevõtte hääleõigusega aktsiatest või osadest. Osaluse määramisel tütar- või sidusettevõttes võetakse arvesse: a) ema- ja kõikide tema tütarettevõtete omanduses olevad aktsiad või osad; b) oma nimel, kuid ema- või tema tütarettevõtte eest tegutseva isiku poolt soetatud aktsiad või osad. Osaluse määramisel tütar- või sidusettevõttes ei võeta arvesse: a) emaettevõttele või tema tütarettevõtte nimel, kuid teiste füüsiliste või kontserni mittekuuluvate äriühingute või isikute eest soetatud või hallatud aktsiad ja osad; b) emaettevõttele või tema tütarettevõttele panditud aktsiad või osad, kui nendega kaasneva hääleõiguse käsutaja on pantija; c) tütar- ja sidusettevõtte poolt tagasiostetud oma aktsiad või osad; d) tütar- ja sidusettevõtte aktsiad või osad, mis on nende tütarettevõtete omanduses; e) tütar- või sidusettevõtte aktsiad või osad, mis on soetatud nende eest tegutseva isiku poolt oma nimel. A10. Sidusettevõte – kui üks äriühing osaleb teises äriühingus eesmärgiga luua püsivaid sidemeid, nimetatakse ühingut, kus ta osaleb, sidusettevõtteks, kui osalev ühing ise või ühe või mitme tütarettevõtte kaudu omab 20–50% teise äriühingu hääleõigusega aktsiatest või osadest. A11. Vähemusosalus – see osa tütarettevõtte puhaskasumist ja netovarast (vara miinus kohustused), mida emaettevõte otseselt ega kaudselt ei oma. B. Konsolideeritud aruannete koostamise üldnõuded Emaettevõte ja tema tütarettevõtted on iseseisvad majandusüksused, kes on vastavalt raamatupidamise seadusele kohustatud koostama raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande. Emaettevõtte ja tema tütarettevõtete aruannetes kajastatakse nende investeeringut tütar- või sidusettevõtetesse laiendatud kapitaliosaluse meetodil, lähtudes juhendis ERS 8 Kapitaliosaluse meetod (revideeritud 2000) toodust. Aruandekohustuslane koostab lõppenud majandusaasta kohta konsolideeritud aastaaruande, mis koosneb konsolideeritud bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali liikumise aruandest, lisadest, tegevusaruandest ja audiitori järeldusotsusest. Konsolideeritud aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus. Konsolideeritud aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelneva majandusaasta aruandenäitajad. Konsolideeritud aastaaruande bilansis ja kasumiaruandes esitatakse emaettevõtte ja konsolideeritud arvnäitajad kõrvuti. Konsolideeritud aastaaruandes esitatakse emaettevõtte ja konsolideeritud rahavoogude aruanded ja omakapitali liikumise aruanded. Aruandekohustuslane koostab konsolideeritud aruande lisad ja ei ole kohustatud koostama enda kui majandusüksuse lisasid. Konsolideeritud vahearuanne koostatakse vastavalt ERS 12 Vahearuannete koostamise ja esitamise juhend ja käesolevas juhendis toodud nõuetele. C. Konsolideeritud bilanss ja kasumiaruanne Konsolideeritud bilanss ja kasumiaruanne koostatakse, lähtudes heast raamatupidamistavast ja käesolevast juhendist. Konsolideeritud bilanssi ja kasumiaruandesse lülitatakse emaettevõtte ja tema konsolideerimisele kuuluvate tütarettevõtete aruannetes kajastatud vara ja kohustused ning tulud ja kulud. Konsolideerimisel nn elimineeritakse emaettevõtte osalus tütarettevõttes, kontserni kuuluvate ettevõtete omavahelised omandisuhted, kontserni kuuluvate ettevõtete vahelistest tehingutest tekkinud nõuded ja kohustused, sisekäibed ja realiseerimata kasumid ja kahjumid ning tuuakse välja vähemusosaluse osa tütarettevõtte puhaskasumist ja netovarast (omakapitalist). Konsolideerimisel viiakse konsolideeritud bilanssi ja kasumiaruandesse lülitatud vara ja kohustused ning tulud ja kulud kontserni kui majandusüksuse soetusmaksumusse. Märkus. Konsolideerimise lausendeid, s.o konsolideeritud aruande koostamisel ettenähtud korrigeerimis- ja elimineerimislausendeid ei kirjendata ema- või tütarettevõtte raamatupidamisregistrites. Õige ja õiglase konsolideeritud aruande koostamine eeldab, et kontserni kuuluvad ettevõtted ja nende sidusettevõtted kasutavad samu arvestusmeetodeid ja kajastavad sarnaseid tehinguid ühtemoodi. Kui tütarettevõtte raamatupidamisaruannete koostamisel kasutatud arvestusmeetodid, hindamisalused või põhimõtted erinevad raamatupidamise seaduses sätestatust või heast raamatupidamistavast, kohandatakse tütarettevõtte näitajaid hea raamatupidamistava nõuetega enne nende lülitamist konsolideeritud raamatupidamise aruandesse. C1. Konsolideerimise protseduurid tütarettevõtte soetamisel Kui tütarettevõtte aktsiad või osad soetatakse majandusaasta kestel, ei lülitata enne soetamispäeva tekkinud tütarettevõtte tulusid ja kulusid konsolideeritud kasumiaruandesse. Enne soetamispäeva tekkinud kasum või kahjum kajastub soetatud netovara bilansilises maksumuses. Märkus. Esmasel konsolideerimisel võib kasutada mitmeid meetodeid. Konsolideeritud aruandesse võidakse näiteks lülitada kas soetamispäeva seisuga koostatud tütarettevõtte bilanss või emaettevõtte soetusmaksumusest lähtuvalt korrigeeritud tütarettevõtte aruanded. Nende meetodite rakendamise tulemus on sama. Tütarettevõtte soetamisel fikseeritakse tütarettevõtte kontsernisisene soetusmaksumus. Tütarettevõtte kontsernisisesest soetusmaksumusest lähtuvalt arvestatakse kontserni vara ja kohustuste ning tulude ja kulude maksumust edaspidistes konsolideeritud aruannetes. Konsolideerimisel tütarettevõtte soetamisel: 1. Elimineeritakse emaettevõtte investeering tütarettevõttesse (emaettevõtte soetusmaksumus) ja emaettevõtte osa tütarettevõtte omakapitali bilansilisest maksumusest. Emaettevõtte osalus määratakse, lähtudes emaettevõtte osast (%) tütarettevõtte hääleõigusega aktsiatest või osadest, mis on emaettevõtte, tema tütarettevõtete või vähemusosaluse omanduses (vt A9). Märkus. Äriseadustiku § 162 lõike 4 ja § 283 lõike 5 kohaselt ei anna tütarettevõtte oma aktsiad või osad tütarettevõttele mingeid aktsionäri või osanike õigusi. Kui tütarettevõte on emiteerinud eelisaktsiaid kontsernivälistele investeerijatele, arvestab emaettevõte oma osa tütarettevõtte omakapitalist pärast tütarettevõtte bilansis kajastatud eelisaktsiate bilansilise maksumuse ja eelisaktsiate omanikele väljamakstava dividendi mahaarvamist, vaatamata sellele, kas tütarettevõte on selle dividendi välja kuulutanud või mitte. Kontserniväliste eelisaktsiate omanike osa tütarettevõtte omakapitalist lülitatakse konsolideeritud bilansikirjele Vähemusosalus. 2. Koostatakse ostuanalüüs. Ostuanalüüs on emaettevõtte algdokument, mida säilitatakse osaluse müümiseni või tütarettevõtte likvideerimiseni. Ostuanalüüsil peavad olema järgmised rekvisiidid: a) koostamise kuupäev; b) emaettevõtte soetusmaksumus; c) eksperdi nimi, kui teatud varaobjekti on hinnanud ekspert; d) tütarettevõtte bilanss soetamispäeva seisuga, mis on koostatud vastavalt raamatupidamise seaduse ja hea raamatupidamistava nõuetele; Ostuanalüüsi kaasatakse ainult see vara, mis oli tütarettevõtte valduses soetamispäeva seisuga, mis tõenäoliselt osaleb tulu tekkimisel järgnevatel perioodidel ning mille maksumust saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata. Ostuanalüüsi kaasatakse need kohustused, mis eksisteerisid soetamispäeva seisuga ja mis nõuavad varast loobumist tulevastel perioodidel. Eeldatavaid kahjumeid ja järgmistele perioodidele planeeritud reorganiseerimistega seonduvaid väljaminekuid ei kaasata ostuanalüüsi. Vara ja kohustuste õige ja õiglase kajastamise tulemusena fikseeritakse tütarettevõtte omakapitali bilansiline maksumus. e) emaettevõtte osa tütarettevõtte varast ja kohustustest korrigeeritud emaettevõtte soetusmaksumusse; Ostuanalüüsis asendavad emaettevõtte investeeringusummat omandatud vara ja kohustused hinnatult emaettevõtte soetusmaksumusest lähtuvalt. Ostuanalüüsis kajastatakse tütarettevõtte omanduses olevaid emaettevõtte aktsiaid või osasid kui emaettevõtte oma aktsiaid või osasid. Märkus. Vara ja kohustuste korrigeerimist konsolideeritud raamatupidamise aruannetes käsitletakse punktides 2a ja 2b. f) tütarettevõtte vara, kohustused ja kontserni positiivne või negatiivne firmaväärtus, mis lülitatakse konsolideeritud bilanssi; g) emaettevõtte juhatuse esimehe või nõukogu esimehe nimi ja allkiri. 2a. Emaettevõtte osa tütarettevõtte omakapitalist ületab emaettevõtte soetusmaksumuse. Emaettevõtte osa tütarettevõtte varast ja kohustustest korrigeeritakse emaettevõtte soetusmaksumusse. Selle summa ulatuses, mille võrra emaettevõtte osa tütarettevõtte omakapitalist ületab emaettevõtte soetusmaksumuse, vähendatakse emaettevõtte osa tütarettevõtte vara maksumusest järgmises järjekorras: 1) immateriaalne põhivara, millel puudub aktiivne turg; 2) muu immateriaalne põhivara; 3) amortiseeritav materiaalne põhivara; 4) muu vara, v.a bilansikirjetel Raha ja pangakontod või muul kirjel kajastatud raha ja hoiuste jäägid. Samasse rühma kuuluvate varaobjektide maksumust vähendatakse protsentuaalselt proportsionaalselt, kui rühma bilansiline maksumus ületab elimineeritava negatiivse vahe. Tütarettevõtte vara maksumuse korrigeerimised ei või ületada seda summat, mille võrra emaettevõtte osa tütarettevõtte omakapitalist ületab emaettevõtte soetusmaksumuse. Kui emaettevõtte osa punktides 1–4 toodud vara rühmade maksumusest on vähendatud nullini, näidatakse elimineerimata jääki ostuanalüüsis juurdelisatud passivakirjel Negatiivne firmaväärtus. Märkus. Ülaltoodud korrigeerimisi ei kirjendata ega kajastata emaettevõtte ega tütarettevõtte raamatupidamisregistrites ja -aruannetes. Emaettevõtte soetusmaksumusesse hinnatud tütarettevõtte vara ja kohustused ning ostuanalüüsis kajastatud negatiivne firmaväärtus võetakse arvele konsolideeritud bilansis. 2b. Emaettevõtte soetusmaksumus ületab tema osa tütarettevõtte omakapitalist. Emaettevõtte osa tütarettevõtte varast ja kohustustest korrigeeritakse emaettevõtte soetusmaksumusse. Tütarettevõtte bilansis kajastatud vara ja kohustused hinnatakse reaalväärtusesse (turuhinda). Kui tütarettevõtte vara müük on soetamispäevaks otsustatud, hinnatakse need neto realiseerimismaksumuses. Tütarettevõtte vara ja kohustuste hindamisel reaalväärtusesse lähtutakse järgmistest põhimõtetest: a) väärtpaberid, mis on börsil noteeritud, hinnatakse turuhinnas; b) väärtpaberid, mis ei ole börsil noteeritud, hinnatakse loodetavas turuhinnas, võttes arvesse sarnaste omadustega ettevõtete dividendipoliitikat, näitajaid ja eeldatavat kasvupotentsiaali; c) nõuded (debitoorne võlg) hinnatakse reaalses nõudesummas, millest on maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad ja mahakandmisele kuuluvad lootusetud nõuded; d) lõpetamata toodang hinnatakse lõpetamata toodangule tegelikult tehtud kulude summas või vastava valmistoodangu turuhinnas, millest on maha arvatud toodete lõpetamiskulud, turustuskulud ja normaalne kasum; e) valmistooted hinnatakse kehtivates turuhindades, millest on maha arvatud turustuskulud ja -kasum; f) maa ja hooned hinnatakse turuhindades; g) seadmed ja masinad hinnatakse turuhinnas või, kui nende turuhinda ei saa usaldusväärselt määrata, kuna nad on väga erilised või neid harva müüakse, hinnatakse need taastamismaksumuses, millest on maha arvatud nende akumuleeritud kulum; h) immateriaalne põhivara hinnatakse turuhinnas või aktiivse turu puudumisel lähtuvalt sellest, kui palju ettevõte oleks selle vara eest tasunud sõltumatule ja kompetentsele osapoolele; Märkus 1. Tütarettevõtte bilansis kajastatud immateriaalset vara, mis ei ole identifitseeritav ja realiseeritav ning mille turuhind ei ole usaldusväärselt määratav, näiteks firmaväärtus, ei kaasata arvelevõetava netovara koosseisu. Märkus 2. Immateriaalset vara, mida tütarettevõtte bilansis ei kajastatud varana, kuid mis vastab vara mõistele, mis tõenäoliselt osaleb tulu tekkimisel ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata, võib arvele võtta järgmistel tingimustel: 1) immateriaalne vara on identifitseeritav ja realiseeritav; 2) immateriaalse vara turuhind on usaldusväärselt määratav; 3) immateriaalse vara arvelevõtmine ei tekita negatiivset firmaväärtust; 4) ostuanalüüsis fikseeritud vara ja kohustuste maksumus ei ületa netovara soetusmaksumust. i) võlad ja laenud hinnatakse tegelike kohustuste summas, kusjuures lepingus võib olla ette nähtud, et ka eelisaktsiaid käsitletakse omandaja poolt ülevõetavate kohustustena. Selle summa ulatuses, mille võrra investeerija soetusmaksumus ületab tema osa investeeringuobjekti omakapitalist, korrigeeritakse omandatud vara maksumus reaalväärtusesse. Korrigeerimised kokku ei või ületada seda summat, mille võrra investeerija soetusmaksumus ületab tema osa investeeringuobjekti omakapitalist. Kui emaettevõtte soetusmaksumust ei saa täielikult elimineerida tütarettevõtte vara ja kohustuste korrigeerimisega reaalväärtusesse, esineb positiivne firmaväärtus, mida kajastatakse ostuanalüüsis juurdelisatud aktivakirjel Firmaväärtus. Märkus. Ülaltoodud korrigeerimisi ei kirjendata ega kajastata emaettevõtte ega tütarettevõtte raamatupidamisregistrites ja -aruannetes. Emaettevõtte soetusmaksumusesse hinnatud tütarettevõtte vara ja kohustused ning ostuanalüüsis kajastatud positiivne firmaväärtus võetakse arvele konsolideeritud bilansis. Kui ilmneb, et ostuanalüüsis näidatud vara ja kohustuste maksumust ei hinnatud õigesti, võib nende maksumust korrigeerida kuni esimese soetamisjärgse raamatupidamise aastaaruande koostamiseni. Vara ja kohustuste maksumuse korrigeerimise tagajärjel korrigeeritakse positiivse firmaväärtuse maksumust, kuid need korrigeerimised kokku ei või ületada seda summat, mille võrra emaettevõtte soetusmaksumus ületas tema osa tütarettevõtte omakapitali bilansilisest maksumusest investeeringu soetamisel. Kui need asjaolud ilmnevad pärast esimese soetamisjärgse raamatupidamise aastaaruande koostamist, ei korrigeerita ostuanalüüsis kajastatud positiivse firmaväärtuse maksumust. Kui tütarettevõte müüb emaettevõtte ostuanalüüsis kajastatud vara enne esimese soetamisjärgse raamatupidamise aastaaruande koostamist hinnaga, mis oluliselt erineb ostuanalüüsis kajastatud maksumusest, koostatakse korrigeeritud ostuanalüüs. Positiivset firmaväärtust ja vara maksumust korrigeeritakse vara müügihinnast lähtuvalt, kuid need korrigeerimised kokku ei või ületada seda summat, mille võrra emaettevõtte soetusmaksumus ületas tema osa tütarettevõtte omakapitali bilansilisest maksumusest investeeringu soetamisel. 3. Elimineeritakse tütarettevõtte omanduses olevad emaettevõtte või teise tütarettevõtte aktsiad või osad. Tütarettevõtte omanduses olevad emaettevõtte aktsiad või osad elimineeritakse ja kajastatakse konsolideeritud bilansikirjel Oma aktsiad või osad. Kui tütarettevõte omandas emaettevõtte aktsiad või osad kontserniväliselt isikult, pöördrepo tehingu alusel, elimineeritakse tütarettevõtte aruannetes kajastatud nõudesumma ning tagasimüügikohustusega omandatud emaettevõtte aktsiad kajastatakse konsolideeritud bilansikirjel Oma aktsiad või osad. Kui tütarettevõte omandas emaettevõtte aktsiad või osad kontserni kuuluvalt ettevõttelt pöördrepo tehingu alusel, elimineeritakse kontserni liikmete vahelised nõuded ja kohustused. Kontserni liikme bilansis kajastatud emaettevõtte aktsiad või osad elimineeritakse ja kajastatakse konsolideeritud bilansikirjel Oma aktsiad või osad. Tütarettevõtte omanduses olevad oma aktsiad või osad elimineeritakse ja kajastatakse tühistatud aktsiate või osadena (vt juhend ERS 6 Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu (revideeritud 2000) bilansikirje 29 Oma aktsiad või oma osad). Tütarettevõtte omanduses olevad teiste tütarettevõtete aktsiad (osad) elimineeritakse ja käsitletakse väljalaskja poolt tühistatud oma aktsiate või osadena. 4. Elimineeritakse ema- ja tütarettevõtte vahelised nõuded ja kohustused. Kõik ema- ja tütarettevõtte vahelised nõuded ja kohustused elimineeritakse. Elimineerimisele kuuluvad ka nõuded ja kohustused, mis tulenevad majandustehingutest teiste tütarettevõtetega. Esmasel konsolideerimisel ei elimineerita enne tütarettevõtte soetamist ema- ja tütarettevõtte vaheliste tehingute tagajärjel ema- või tütarettevõtte vara maksumust mõjutavaid realiseerimata kasumeid ja kahjumeid. 5. Fikseeritakse vähemusosaluse osa tütarettevõtte omakapitali bilansilisest maksumusest. Vähemusosalus esineb siis, kui kontsernile kuulub vähem kui 100% tütarettevõtte hääleõigusega aktsiatest või osadest või kui tütarettevõte on emiteerinud eelisaktsiaid kontsernivälistele ostjatele. Seda osa tütarettevõtte omakapitali bilansilisest maksumusest, mis kuulub vähemusosalusele, kajastatakse konsolideeritud bilansikirjel Vähemusosalus. C2. Konsolideerimise protseduurid edaspidistes konsolideeritud aruannetes Emaettevõtte aruannetes kajastatakse investeeringut tütarettevõttesse laiendatud kapitaliosaluse meetodil, lähtudes juhendis ERS 8 Kapitaliosaluse meetod (revideeritud 2000) toodud käsitlustest ja nõuetest. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamisel on punktis C1 toodud korrigeerimised arvesse võetud kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringusumma ja kasumi või kahjumi määratlemisel. Kui emaettevõte rakendab laiendatud kapitaliosaluse meetodit, siis üldjuhul võrdub emaettevõtte kasum või kahjum kontserni kasumi või kahjumiga ja emaettevõtte omakapital võrdub kontserni omakapitaliga. Konsolideeritud bilansis ja kasumiaruandes kajastatakse kontserni investeeringut sidusettevõttesse laiendatud kapitaliosaluse meetodil, lähtudes juhendist ERS 8 Kapitaliosaluse meetod (revideeritud 2000). Konsolideeritud vahearuande (interim-aruande) koostamisel lähtutakse aastaaruande koostamisel rakendatavatest hindamisreeglitest ja -alustest, kuid: 1) kui sidusettevõte ei koosta vahearuandeid, on emaettevõte takistatud rakendamast kapitaliosaluse meetodit kvartali või jooksva aruandeperioodi vahearuannetes. Kui emaettevõttel ei ole vajalikke andmeid, kajastatakse investeeringut sidusettevõttesse lõppenud majandusaasta aastaaruandes kajastatud bilansilises maksumuses. Kui investeeringu realiseerimismaksumus on püsivalt langenud, tuleb investeering sidusettevõttesse alla hinnata raamatupidamise seaduse § 28 lõike 1 kohaselt; 2) vahearuandes näidatud tulumaksukulu arvestatakse iga kontserni liikme eeldatavast efektiivsest tulumaksumäärast lähtuvalt. Konsolideeritud bilansi ja kasumiaruande koostamisel: 1. Elimineeritakse emaettevõtte investeeringu bilansiline maksumus ja osalus tütarettevõtte omakapitalis. Konsolideeritud aruande koostamisel elimineeritakse emaettevõtte bilansis näidatud investeeringu bilansiline maksumus ja emaettevõtte osa tütarettevõtte netovara (omakapitali) bilansilisest maksumusest. Tütarettevõtte soetamisel fikseeritakse tütarettevõtte vara ja kohustuste kontsernisisene soetusmaksumus (vt C1 punkt 2). Need korrigeerimised, millega suurendati või vähendati tütarettevõtte vara või kohustuste maksumust või toodi välja firmaväärtus, lülitatakse konsolideeritud aruandesse. Tütarettevõtte kontsernisisene varude maksumus kantakse kuludesse varude realiseerimisel. Tütarettevõtte kontsernisisest põhivara maksumust amortiseeritakse. Kui tütarettevõtte põhivara kontsernisisene soetusmaksumus ületab tema aruannetes kajastatud soetusmaksumust, suurendatakse kontserni akumuleeritud kulumit ja kasumiaruandes näidatud kulumit. Kui tütarettevõtte põhivara objekti kontsernisisene soetusmaksumus on väiksem objekti bilansilisest maksumusest, vähendatakse kontserni akumuleeritud kulumit ja kasumiaruandes kajastatud kulumit. Kulumi arvestamisel lähtutakse järelejäänud kasulikust tööeast. Need korrigeerimised kajastuvad konsolideeritud aruannetes põhivara objekti täieliku amortiseerimiseni, müümiseni või likvideerimiseni. Tütarettevõtte soetamisel fikseeritud positiivne firmaväärtus kantakse konsolideeritud aruandes kuludesse kuni viie aasta jooksul. Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt. Üldjuhul kantakse ostuanalüüsis fikseeritud negatiivne firmaväärtus soetamisjärgse konsolideeritud aastaaruande kasumiaruande tuludesse. Kui investeeringu soetusmaksumus sõltub tulukusele baseeruvatest lisatingimustest, ei lähtuta ülaltoodust, vaid lisatingimuste täitumisega seonduvate väljaminekute summas korrigeeritakse ostuanalüüsis kajastatud positiivse ja negatiivse firmaväärtuse maksumust. Lisatingimuste kehtivuse lõppemisel kantakse negatiivse firmaväärtuse jääk tuludesse. Märkus. Tulukusele baseeruvaid lisatingimusi käsitletakse juhendis ERS 5 Äriühendluse arvestuse juhend (revideeritud 2000). 2. Elimineeritakse tütarettevõtte omanduses olevad emaettevõtte või teise tütarettevõtte aktsiad või osad. Emaettevõtte omanduses olevad oma aktsiad või osad kajastatakse konsolideeritud bilansis soetusmaksumuses omakapitali kirjel Oma aktsiad või osad. Tütarettevõtte omanduses olevad emaettevõtte aktsiad või osad elimineeritakse ja kajastatakse konsolideeritud bilansikirjel Oma aktsiad või osad. Kui tütarettevõte omandas emaettevõtte aktsiad või osad kontserniväliselt isikult pöördrepo tehingu alusel, elimineeritakse tütarettevõtte aruannetes kajastatud nõudesumma ning tagasimüügikohustusega omandatud emaettevõtte aktsiad kajastatakse konsolideeritud bilansikirjel Oma aktsiad või osad. Kui tütarettevõte omandas emaettevõtte aktsiad või osad kontserni kuuluvalt ettevõttelt pöördrepo tehingu alusel, elimineeritakse kontserni liikmete vahelised nõuded ja kohustused. Kontserni liikme bilansis kajastatud emaettevõtte aktsiad või osad elimineeritakse ja kajastatakse konsolideeritud bilansikirjel Oma aktsiad või osad. Tütarettevõtte omanduses olevad oma aktsiad või osad elimineeritakse ja kajastatakse tühistatud aktsiate või osadena (vt juhend ERS 6 Raamatupidamise aastaaruande bilansikirjete sisu (revideeritud 2000) bilansikirje 29 Oma aktsiad või oma osad). Tütarettevõtte omanduses olevad teiste tütarettevõtete aktsiad või osad elimineeritakse ja käsitletakse väljalaskja poolt tühistatud oma aktsiate või osadena. 3. Elimineeritakse kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused. Elimineeritakse kõik kontsernisisesed lühiajalised ja pikaajalised nõuded ja kohustused, sh kontsernisiseselt antud ja saadud laenud ning dividendinõuded. Kui tütarettevõte soetab emaettevõtte võlakirju kontserniväliselt müüjalt, käsitletakse neid võlakirju konsolideerimisel kui kustutatud võlakirju. Kontserni kasum või kahjum, mida kajastatakse soetamisperioodi konsolideeritud kasumiaruandes, on emiteerija amortiseerimata diskonto või preemia ja soetaja diskonto või preemia vahe. Kui üks kontserni liige soetab teise kontserni liikme võlakirju kontserniväliselt müüjalt, käsitletakse neid võlakirju analoogiliselt ülaltooduga. Kui kontsern ei oma 100% tütarettevõtte aktsiatest või osadest, jaotatakse see kasum või kahjum proportsionaalselt emaettevõtte ja vähemusosaluse vahel vastavalt nende osale tütarettevõtte aktsiakapitalis või osakapitalis. 4. Elimineeritakse kõik kontsernisisesed sisekäibed ja vara maksumusse lülitatud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Elimineerimisele kuuluvad: 1) kontserni liikmete vahelistest tehingutest tekkinud sisekäibed; Kontserni seisukohalt tekib kasum ja kahjum alles siis, kui vara või teenuseid müüakse kontsernivälisele ostjale. Kontserni liikmete vahelistest tehingutest tekkinud sisekäibed, s.o tulud ja kulud elimineeritakse täielikult. 2) kontserni liikmete vahelistest tehingutest tulenevad finantstulud ja -kulud; 3) kontserni liikme vara bilansilisse maksumusse lülitatud kontsernisisesed realiseerimata kasumid ja kahjumid. Kontserni liikmete vahelistest tehingutest tekkinud kasumid ja kahjumid, mis kajastuvad ostja vara bilansilises maksumuses, elimineeritakse täielikult, vaatamata sellele, kas kontsern omab 100% tütarettevõtte hääleõigusega aktsiatest ja osadest või esineb vähemusosalus. Erandiks on realiseerimata kahjum, mis ei ole realiseeritav varaobjekti müümisel ostjale. Kui tütarettevõte on müüja ja kontsern ei oma 100% tütarettevõtte aktsiatest või osadest, jaotatakse kontserni seisukohalt realiseerimata kasum või kahjum proportsionaalselt kontserni ja vähemusosaluse vahel vastavalt nende osale tütarettevõtte hääleõigusega aktsiatest või osadest. Vähemusosaluse kasumi osa fikseerimisel võetakse need kontserni seisukohalt realiseerimata kasumid ja kahjumid arvesse. Kontsernisisene tehing amortiseeritava varaga Kui üks kontserni liige müüb teisele kontserni liikmele amortiseeritava põhivara objekti hinnaga, mis erineb objekti maksumusest müüja bilansis: 1) viiakse põhivara soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum müüja bilansis kajastatud maksumusse, s.o kontserni jääkmaksumusse müügitehingu päeva seisuga; 2) elimineeritakse kontserni liikme kasumiaruandes kajastatud kasum või kahjum; 3) arvestatakse kontserni kulumit kontserni soetusmaksumusest ja põhivara objekti järelejäänud kasulikust tööeast lähtuvalt. Edaspidistes konsolideeritud aruannetes viiakse põhivara soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum kontserni jääkmaksumusse aruandeperioodi alguses ja tuuakse välja kontserni kulum. Varasematel aruandeperioodidel läbiviidud korrigeerimised suurendavad või vähendavad kontserni jaotamata kasumit. Kontsernisisene realiseerimata kasum või kahjum kontsernisisesest põhivara müügist realiseeritakse osakaupa amortisatsiooni kaudu. Objekti realiseerimisel kontsernivälisele ostjale lülitatakse amortiseerimata realiseerimata kasumi või kahjumi jääk konsolideeritud kasumiaruandesse. Kontsernisisene tehing mitteamortiseeritava varaga Kui üks kontserni liige müüb teisele kontserni liikmele mitteamortiseeritavat vara (toodang, kaup, väärtpaber, maa jne) hinnaga, mis erineb vara maksumusest müüja bilansis ja see vara on bilansipäeva seisuga müümata kontsernivälisele ostjale: 1) viiakse vara maksumus müüja bilansis kajastatud maksumusse, s.o kontserni maksumusse müügitehingu päeva seisuga; 2) korrigeeritakse kontserni liikme kasumiaruandes kajastatud kasumit või kahjumit (tulu või kulu). Edaspidistes konsolideeritud aruannetes viiakse nende varaobjektide maksumus algsesse soetusmaksumusse, vähendades või suurendades kontserni jaotamata kasumit. Kontsernisisene realiseerimata kasum või kahjum realiseeritakse nende objektide müümisel kontsernivälisele ostjale. Realiseerimisel lülitatakse kontsernisisene kasum või kahjum konsolideeritud kasumiaruandesse. 5. Tuuakse välja vähemusosaluse osa tütarettevõtte omakapitalist (netovarast) ja vähemusosaluse osa tütarettevõtte kasumist. Konsolideeritud bilansis näidatakse vähemusosaluse osa tütarettevõtte omakapitalist passivakirjel Vähemusosalus. Vähemusosaluse osa tütarettevõtte omakapitalist koosneb vähemusosaluse osast tütarettevõtte omakapitalist tütarettevõtte soetamisel ja vähemusosaluse osast tütarettevõtte omakapitali muutustest edaspidistel perioodidel. Konsolideeritud kasumiaruandes tuuakse eraldi välja vähemusosaluse osa tütarettevõtte jooksvast või puhaskasumist, mida kirjendatakse kasumiaruande kirjel Vähemusosaluse kasumi osa. Kontsernisisesed realiseerimata kasumid ja kahjumid võetakse arvesse vähemusosaluse kasumi osa fikseerimisel. Vähemusosaluse osa tütarettevõtte kahjumist võib ületada vähemusosaluse bilansilise maksumuse. Kui vähemusosaluse bilansiline maksumus on nulli viidud ja vähemusosaluse aktsionärid ei ole kohustatud neid kahjumeid katma, vähendatakse enamusosaluse osa ja kahjum jääb kontserni kanda. Kui tütarettevõttel on järgneva(te)l perioodi(de)l kasum, ei arvestata vähemusosaluse osa jooksvast või aruandeaasta kasumist enne, kui vähemusosaluse osa eelmiste perioodide kahjumist, mis jäi kontserni kanda, on taastatud. Kui tütarettevõte on emiteerinud eelisaktsiaid kontsernivälistele investeerijatele, arvestab emaettevõte oma osa tütarettevõtte kasumist pärast eelisaktsiate omanikele väljamakstava dividendi mahaarvamist, vaatamata sellele, kas tütarettevõte on need dividendid välja kuulutanud või mitte. C3. Bilansi- ja kasumiaruande skeemid Kontserni bilansi ja kasumiaruande koostamisel lähtutakse emaettevõtte tegevusalale kehtestatud bilansi- ja kasumiaruande skeemidest. Emaettevõtte bilansi- ja kasumiaruande skeemid peavad olema võrreldavad kontserni bilansi- ja kasumiaruande skeemidega. D. Emaettevõtte osaluse muutus Kui ettevõte muutub sidusettevõtteks, rakendatakse laiendatud kapitaliosaluse meetodit investeeringu kajastamisel konsolideeritud aruannetes. Kui sidusettevõte muutub tütarettevõtteks, lülitatakse tütarettevõtte aruanded konsolideeritud aruandesse. Emaettevõtte aruannetes kajastatud investeeringusummat ja kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumit või kahjumit asendavad kontserni maksumusse viidud tütarettevõtte vara ja kohustused ning tulud ja kulud. Kui emaettevõte omandab tütarettevõtte aktsiad või osad etapiviisiliselt, arvestatakse emaettevõtte osa tütarettevõtte netovarast iga lisanduva ostu kohta eraldi. Varem soetatud osaluse väärtust ei korrigeerita. Kui emaettevõte müüb oma osaluse kontsernivälisele ostjale või kui tütarettevõte laseb välja uusi aktsiaid või osasid ning müüb neid kontsernivälistele ostjatele, väheneb emaettevõtte osalus tütarettevõttes. Emaettevõtte kasumiaruandes on realiseerimiskasum või -kahjum müüdud osaluse müügihinna ja laiendatud kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringu bilansilise maksumuse vahe. Sama põhimõtte kohaselt käsitletakse neid tehinguid konsolideerimisel. Müügihinna ja müüdud aktsiate osa tütarettevõtte kontsernisisesest maksumusest (vara, sh positiivne firmaväärtus ja kohustused) kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes. Tütarettevõtte täiendavat aktsia- või osaemissiooni, mida müüakse kontsernivälistele ostjatele, kajastatakse analoogiliselt ülaltooduga. Emaettevõtte osa tütarettevõtte omakapitalist pärast emissiooni miinus emaettevõtte osa tütarettevõtte omakapitalist enne emissiooni on emaettevõtte kasum või kahjum. Kontserni kasumit või kahjumit kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes. Kui tütarettevõte ostab tagasi oma aktsiaid või osasid, käsitletakse neid tühistatud aktsiatena. Emaettevõtte osa tütarettevõtte omakapitalist pärast oma aktsiate või osade soetamist miinus emaettevõtte osa tütarettevõtte omakapitalist enne oma aktsiate või osade soetamist on emaettevõtte kasum või kahjum. Kontserni kasumit või kahjumit kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes. E. Välisriigis registreeritud tütarettevõtte aruannete lülitamine konsolideeritud aruandesse Välisriigis registreeritud tütarettevõtte aruannetes esitatud näitajad korrigeeritakse enne nende lülitamist konsolideeritud raamatupidamisaruandesse järgnevalt: 1) välisriigis registreeritud tütarettevõtte näitajad viiakse vastavusse hea raamatupidamistavaga; Kui välisriigis registreeritud tütarettevõtte raamatupidamisaruannete koostamisel kasutatud arvestusmeetodid, hindamisalused või põhimõtted erinevad raamatupidamise seaduses sätestatust või heast raamatupidamistavast, kohandatakse tütarettevõtte näitajad hea raamatupidamistava nõuetega enne nende ümberhindamist Eesti Vabariigis ametlikult kehtivasse vääringusse. 2) välisriigis registreeritud tütarettevõtte näitajad hinnatakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivasse vääringusse. Esmasel konsolideerimisel hinnatakse tütarettevõtte aruannetes kajastatud vara, kohustused ja omakapital, lähtudes soetamispäeval kehtivast emaettevõtte valuutakursist. Eesti Vabariigis ametlikult kehtivasse vääringusse ümberhinnatud tütarettevõtte bilansi alusel fikseeritakse emaettevõtte osa tütarettevõtte omakapitalist. Emaettevõte koostab ostuanalüüsi. Ostuanalüüs koostatakse emaettevõtte soetamispäeva vahetuskursi alusel. Ostuanalüüsis fikseeritakse kontsernisisene vara soetusmaksumus, mis kajastub konsolideeritud aruannetes tütarettevõtte vara realiseerimiseni või likvideerimiseni. Edaspidiste konsolideeritud aruannete koostamisel hinnatakse tütarettevõtte aruannetes kajastatud vara ja kohustused ning tulud ja kulud kas sõltuva või iseseisva tütarettevõtte hindamise meetodi alusel. Sõltuva tütarettevõtte (sidusettevõtte ja filiaali) hindamise meetodit kasutatakse, kui tütarettevõtte tegevus oluliselt sõltub emaettevõttest ja on otseselt seotud emaettevõttega. Sõltuva tütarettevõtte hindamise meetod Sõltuva tütarettevõtte hindamise meetodi kohaselt hinnatakse tütarettevõtte aruannetes kajastatud näitajaid nii, nagu seal kajastatud majandustehingute osapooleks oleks Eestis registreeritud emaettevõte, mitte välisriigis registreeritud tütarettevõte. Sõltuva tütarettevõtte hindamise meetodi rakendamisel hinnatakse: a) monetaarset vara ja kohustusi (raha, nõuded, antud ja võetud laenud jne) bilansipäeval kehtiva valuutakursi alusel; b) edasimüümiseks või vahendamiseks soetatud väärtpaberid, mida kajastatakse bilansipäeva turuhinna alusel bilansipäeval kehtiva valuutakursi alusel; c) muu vara, sh ettemakstud kulud, materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum nende soetamispäeva kursi alusel; d) muudatusi aktsia- või osakapitalis, aažios, jaotamata kasumis ja vähemusosaluses tehingu toimumise päeva kursi alusel. Vara hindamisest tulenevalt hinnatakse: – põhivara kulumit, lähtudes põhivaraobjekti soetusmaksumusest Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus ja järelejäänud kasulikust kasutuseast; – kulusid, mis on seotud vara maksumusega, lähtudes nende soetusmaksumusest Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus. Muud tulud ja kulud hinnatakse majandustehingu toimumise päeva valuutakursi alusel. Ümberhindamisel võib kasutada aruandeperioodi kaalutud keskmist vahetuskurssi. Tütarettevõtte näitajate ümberhindamisest tekkivaid realiseerimata kursivahesid kajastatakse kasumiaruandes. Iseseisva tütarettevõtte (sidusettevõtte ja filiaali) hindamise meetodit kasutatakse nende välismaal tegutsevate tütarettevõtete osas, kes tegutsevad iseseisvalt. Iseseisvalt tegutseva tütarettevõtte tunnusteks on: a) tütarettevõtte juhatusel või nõukogul on oluline autonoomsus tegevuse juhtimisel; b) tütarettevõtte ja emaettevõtte vahelisi tehinguid on vähe; c) tütarettevõte finantseerib ise oma tegevust või võtab laene kohalikelt krediidiasutustelt ja emaettevõtte ei ole oluline finantseerimisallikas; d) tütarettevõtte töötajate palgad ja muud kulud tasutakse kohalikus vääringus; e) oluline osa tütarettevõtte sissetulekutest ei ole fikseeritud emaettevõtte vääringus; f) tütarettevõtte tegevus ei mõjuta otseselt emaettevõtte rahavoogusid. Iseseisva tütarettevõtte hindamise meetod Iseseisva tütarettevõtte hindamise meetodi kohaselt hinnatakse tütarettevõtte bilansis kajastatud vara ja kohustused bilansipäeval kehtiva valuutakursi alusel. Välismaal registreeritud tütarettevõtte kasumiaruandes kajastatud tulud ja kulud hinnatakse, lähtudes majandustehingu toimumise päeva kursist. Tütarettevõtte tulud ja kulud võib hinnata aruandeperioodi kaalutud keskmise valuutakursi alusel. Eesti Vabariigis ametlikult kehtivasse vääringusse hindamise tagajärjel tekkinud kursivahe kajastatakse konsolideeritud bilansi omakapitali kirjel Realiseerimata kursivahed. Vähemusosaluse osa sellest realiseerimata kursivahest lülitatakse bilansikirjele Vähemusosalus. Tütarettevõtte soetamisel fikseeritakse emaettevõtte osa tütarettevõtte netovarast, lähtudes osaluse soetamise päeva valuutakursist. Ostuanalüüsi jäävad need tütarettevõtte omakapitali koostisosad soetamispäeval hinnatud maksumusse ka edaspidi. Pärast tütarettevõtte algset lülitamist konsolideeritud bilanssi korrigeeritakse tütarettevõtte omakapitali järgnevalt: a) kui tütarettevõte laseb välja aktsiaid või osasid aruandeperioodil, hinnatakse need aktsiad, lähtudes väljalaske päeva kehtivast valuutakursist; b) kui tütarettevõte kuulutab välja dividendi, vähendatakse tütarettevõtte jaotamata kasumit, lähtudes dividendi väljakuulutamise päeva kursist; c) tütarettevõtte puhaskasum või jooksva perioodi kasum hinnatakse tulude ja kulude tekkimise päeva kursi alusel või aruandeperioodi kaalutud keskmise kursi alusel. Välisriigis registreeritud tütarettevõtte vara ja kohustusi ning tulusid ja kulusid konsolideeritakse tavakorras. Sisekäibe elimineerimisel rakendatakse tehingupäeva valuutakurssi või tehingu toimumise perioodi kaalutud keskmist valuutakurssi. Ema- ja tütarettevõtte vahelisi pikaajalisi nõudeid ja kohustusi, mis ei ole seotud tütarettevõtte äritegevusega, näiteks laenud ja finantsabi, käsitletakse emaettevõtte netoinvesteeringu suurenemise või vähenemisena. Realiseerimata kasumid ja kahjumid valuutakursi muutustest, mis tulenevad nende nõuete ja kohustuste ümberhindlusest ning mis kajastuvad emaettevõtte või tütarettevõtte kasumiaruannetes, elimineeritakse ja kajastatakse konsolideeritud omakapitali kirjel Realiseerimata kursivahed. Kui emaettevõte on laenu võtnud tütarettevõtte vääringus selleks, et maandada oma investeeringuga seotud riski, käsitletakse võetud laenu emaettevõtte netoinvesteeringu suurenemisena. Emaettevõtte kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kasumid või kahjumid valuutakursi muutustest elimineeritakse ja kajastatakse konsolideeritud omakapitali kirjel Realiseerimata kursivahed. Emaettevõtte müügikasumi arvestamisel tütarettevõtte aktsiate või osade müümisel võetakse arvesse konsolideeritud bilansis kajastatud Realiseerimata kursivahed. Osalise müügi puhul vähendatakse konsolideeritud omakapitalikirjel näidatud summat proportsionaalselt, lähtudes müüdud aktsiate või osade osast hääleõigusega aktsiate või osade arvust enne müüki. Välismaa tütar- või sidusettevõtte kajastamine kapitaliosaluse meetodil emaettevõtte või konsolideeritud aruandes Emaettevõtte ja tütarettevõtte aruannetes kajastatakse investeeringut tütar- või sidusettevõttesse laiendatud kapitaliosaluse meetodil. Välismaal registreeritud tütar- ja sidusettevõtete aruanded korrigeeritakse sõltuva või iseseisva tütarettevõtte hindamise meetodil enne laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamist. Märkus. Emaettevõtte aruannetes kajastab emaettevõte oma osa Eesti Vabariigis ametlikult kehtivasse vääringusse korrigeeritud välismaal registreeritud tütar- ja sidusettevõtte bilansis kajastatud Realiseerimata kursivahed kasumiaruande kirjetel Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum või Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum. Konsolideeritud aruannetes kajastatakse emaettevõtte osa tütarettevõtte Eesti Vabariigis ametlikult kehtivasse vääringusse korrigeeritud bilansis kajastatud Realiseerimata kursivahed kontserni omakapitali kirjetel. Konsolideeritud aruannetes kajastatakse investeeringut sidusettevõttesse laiendatud kapitaliosaluse meetodil. Välismaal registreeritud sidusettevõtte aruanded korrigeeritakse sõltuva või iseseisva tütarettevõtte hindamise meetodil enne laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamist. Märkus. Konsolideeritud aruannetes kajastab emaettevõte oma osa Eesti Vabariigis ametlikult kehtivasse vääringusse korrigeeritud välismaal registreeritud sidusettevõtte bilansis kajastatud Realiseerimata kursivahed kasumiaruande kirjetel Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum või Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum. Välismaa tütarettevõtte rahavoogude lülitamine konsolideeritud rahavoogude aruandesse Tütarettevõtte rahavood kajastatakse sisse- või väljamaksepäeva valuutakursi alusel, kuid välisvaluutas fikseeritud rahavoogude kajastamisel võib kasutada aruandeperioodi kaalutud keskmist valuutakurssi. Rahavoogude ümberarvutamisel Eesti Vabariigis ametlikult kehtivasse vääringusse ei või kasutada bilansipäeva kurssi. Realiseerimata kasumid ja kahjumid valuutakursi muutustest ei ole rahavood. Välisvaluuta ja välisvaluutas fikseeritud hoiused ja raha ekvivalendid kajastatakse bilansikirjel Raha ja pangakontod ja Väärtpaberid ning hinnatakse bilansis Eesti Panga kursi alusel. Nende kirjetega seotud rahavood kajastatakse tehingupäeva või keskmise kursi alusel. Rahavoogude aruandes näidatud eraldi korrigeerimiskirjega viiakse nende kirjete alg- ja lõppsaldod vastavusse nende bilansilise maksumusega. Märkus. Raha ekvivalent on väga likviidne, riskivaba ja lühiajaline investeering, mida saab vahetult või enne kolme kuu möödumist realiseerida rahaks. F. Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad Aruandekohustuslane, kes on emaettevõte ja kes koostab konsolideeritud aruande lisad, ei ole kohustatud koostama ja esitama enda kui majandusüksuse lisasid. Konsolideeritud vahearuande lisade koostamisel lähtutakse juhendis ERS 12 Vahearuannete koostamise ja esitamise juhend toodust. Aastaaruande lisades esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada õige ja õiglase ülevaate aruandekohustuslase ja kontserni varadest, kohustustest, omakapitalist ja majandustulemusest. Käesolevas juhendis toodud nõuded ei ole ammendavad, kuid selles osas toodud informatsioon kuulub avalikustamisele. Aastaaruande lisad hõlmavad nõuetekohast informatsiooni eelneva majandusaasta raamatupidamise aastaaruande koostamispäevast lõppenud majandusaasta aruande koostamispäevani. Aastaaruande lisades selgitatakse konsolideeritud aruande koostamisel rakendatud arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid. Lisad nummerdatakse ning bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande ja omakapitali liikumise aruande kirjete kõrval näidatakse antud kirjet selgitava lisa number sulgudes. Aastaaruande lisas nr 1 vastatakse järgnevatele küsimustele, kui nendele küsimustele ei ole vastatud aruande sissejuhatuses või muus aruande lahutamatus osas: 1) kas aruande koostamisel rakendatud põhimõtted, arvestusmeetodid ja hindamisalused on kooskõlas raamatupidamise seaduse ja hea raamatupidamistava nõuetega; 2) kas aruanded kajastavad juhatuse hinnangul aruandekohustuslase ning kontserni finantsseisundit ja majandustulemust õigesti ja õiglaselt; 3) kas aruandeperioodil kasutatud arvestusmeetodid on vastavuses aruandekohustuslase ning kontserni eelneval majandusaastal kasutatud arvestusmeetoditega; Märkus. Kui vastus on eitav, lisatakse põhjendus, näidatakse muudatuse mõju ja selgitatakse, kuidas arvestusmeetodi muudatus kajastub raamatupidamise aruannetes. 4) kas aruandekohustuslane ja kontserni kuuluvad ettevõtted on juhatuse hinnangul jätkuvalt tegutsevad majandusüksused. Kui jooksval majandusaastal on toimunud muudatusi kontserni koosseisus või kontserni kuuluvate ettevõtete tegevuses, näidatakse nende muudatuste mõju jooksva majandusaasta finantsseisundile ja majandustulemustele. Lisades kommenteeritakse asjaolusid, mis toimusid või ilmnesid aruande koostamisperioodil ja mida on arvesse võetud aruandekohustuslase ja kontserni vara, kohustuste, omakapitali ja majandustulemuste hindamisel. Lisades kommenteeritakse olulisi sündmusi ja asjaolusid, mis toimusid või ilmnesid aruande koostamisperioodil ja mis ei kajastu aruandeperioodi raamatupidamise aruannetes, kuid mõjutavad oluliselt või võivad oluliselt mõjutada järgimise või järgmiste aruandeperioodide tulemusi. Alternatiivselt võidakse neid sündmusi ja asjaolusid avalikustada tegevusaruandes. Märkus. Aastaaruande koostamisperioodil toimunud või ilmnenud oluliste sündmuste ja asjaolude kajastamist või avalikustamist käsitletakse juhendi ERS 2 Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted ja üldnõuded – hea raamatupidamistava kontseptuaalne taust (revideeritud 2000) osas C13. Lisades selgitatakse hindamisaluste muutuste mõju lõppenud majandusaasta finantsseisundile ja majandustulemustele. Lisades näidatakse ja selgitatakse: 1) nõuete allahindlust ja varem kuludesse kantud nõuete laekumist; 2) laenude allahindlust ja varem kuludesse kantud laenude laekumist; 3) varude allahindlust; 4) põhivara soetamist, müüki ja allahindlust; 5) eelnevates aruannetes kajastatud põhivara allahindluse korrigeerimist; 6) aruandeperioodil ja aruande koostamisperioodil ilmnenud olulisi vigu eelnevates vahe- ja aastaaruannetes; 7) erakorraliste tulude ja kulude mõju ja tekkimisega seonduvaid asjaolusid; 8) aruandeperioodil või varasematel perioodidel algatatud kohtuvaidlustest tekkinud potentsiaalseid või materiaalselt fikseeritavaid kohustusi ja kulusid; 9) eraldiste maksumuse muutust; 10) bilansiväliste tingimuslike nõuete ja kohustuste muutust; 11) laenulepingu tingimuste olulist rikkumist või mitterahuldamist, mida ei ole hilisemal perioodil rahuldatud. Lisades näidatakse ja kommenteeritakse olulisi tehinguid aruandekohustuslase ja tema sidus- või tütarettevõtte lähikondsetega. Märkus. Lähikondsed on pankrotiseaduse § 49 nimetatud isikud. Lisades ei kommenteerita aruandekohustuslase ja tema tütarettevõtte vahelisi tavalisi äritehinguid, mille mõju on konsolideeritud raamatupidamise aruannetes elimineeritud. Lisades avalikustatakse aruandekohustuslase või kontserni kuuluva ettevõtte kohustused maksta juhatuse või nõukogu liikmetele tasu sõltuvalt aruandeperioodi või majandusaasta kasumist, kompensatsiooni nende lahkumisel või tagasikutsumisel, pensionitasu nende pensionile minekul ja neile antud laenud või väljastatud garantiid. Alternatiivselt võidakse juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamist käsitleda tegevusaruandes. Aruandekohustuslane, kellele laieneb juhend ERS 14 Segmendiaruandlus – raamatupidamise aruandes kajastatud andmete esitamine ja avalikustamine äri- ja geograafiliste segmentide lõikes, esitab segmendiaruandluse vastavalt juhendis toodud nõuetele. Aruandekohustuslane, kellele ei laiene juhend ERS 14 Segmendiaruandlus – raamatupidamise aruandes kajastatud andmete esitamine ja avalikustamine äri- ja geograafiliste segmentide lõikes, avab tulud äri- ja geograafiliste segmentide lõikes. Segmentide määratlemisel lähtutakse eeltoodud juhendis toodust. Aruandekohustuslane, kellele laieneb juhend ERS 13 Finantsnäitaja – Puhaskasum aktsia kohta – arvutamine ja kajastamine, esitab ja kommenteerib juhendis nõutud informatsiooni lisades. Lisas, mis käsitleb omakapitali, näidatakse iga kontserni kuuluva ettevõtte kohta aruandeaastal: 1) väljalastud aktsiate või osade arv, nimiväärtus, väljalaskehind; 2) aktsiate või osade väljalaskmisega otseselt seotud väljaminekud, mida on kajastatud omakapitali kirjetel; 3) märgitud, kuid tasumata aktsiate või osade arv; 4) mitterahalise sissemaksega tasutud aktsiate või osade arv ja üleantud asja või õiguse nimetus ja harilik väärtus; 5) nõude tasaarvestamise teel tasutud aktsiate või osade arv, nõude tekkimisega kaasnevad asjaolud ja nõude teine osapool; 6) vastuvõetud aktsia- või osakapitali suurendamise või vähendamise otsuse tingimused; 7) tagasiostetud oma aktsiad või osad; 8) edasimüüdud oma aktsiad või osad ja tekkinud kasum või kahjum; 9) oma aktsiatega või osadega sooritatud repo- ja pöördrepotehingud; 10) panditud või tagatiseks antud oma aktsiad või osad; 11) väljakuulutatud dividend, dividendi tulumaksu mõju omakapitali kirjetele, dividendi maksmise ja dividendi tulumaksu maksmise kuupäev; 12) sõlmitud aktsia- või osaoptsiooni kokkulepped, mille alusvaraks on aruandekohustuslase või tema tütarettevõtte poolt emiteeritavad või varem väljalastud aktsiad või osad; 13) juhtimisorganite liikmete ja töötajate poolt soetatud aktsiad või osad. Iga konsolideeritud tütarettevõtte kohta näidatakse: a) tütarettevõtte nimi ja asukoht; b) investeeringu soetusmaksumus ja investeeringu bilansiline maksumus emaettevõtte bilansis; c) soetatud aktsiate või osade nimiväärtus; d) osalevad ettevõtted ja nende osalus (% häälte arvust); e) kontserni osa tütarettevõtte netovarast ja vähemusosaluse osa tütarettevõtte netovara bilansilisest maksumusest; f) kontserni osa tütarettevõtte kasumist ja vähemusosaluse osa tütarettevõtte kasumist; g) osaluse soetamisel tekkinud firmaväärtus, firmaväärtuse tekkimisega seotud asjaolud, positiivse firmaväärtuse jääkmaksumus ja kehtestatud amortisatsiooniperiood; h) mitterahalise sissemaksega soetatud osalus, üleantud varaobjekti bilansiline maksumus soetaja bilansis ja varaobjekti maksumus tütarettevõtte bilansis; i) börsi nimi, bilansipäeva turuhind ja turuhinna muutus aruandeperioodil, kui investeeringuobjekti aktsiaid või osasid vahendatakse avalikul börsil; j) tütarettevõtte vara ja kohustuste maksumuse korrigeerimisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused, sh välisriigis registreeritud tütarettevõtte aruannete korrigeerimisel kasutatud meetodid. Iga kapitaliosaluse meetodil kajastatud tütar- ja sidusettevõtte kohta näidatakse nende nimi ja asukoht, investeeringu soetusmaksumus ja soetatud aktsiate või osade nimiväärtus, kontserni kuuluvate ettevõtete osalus (% häältearvust), kontserni osa nende bilansilisest maksumusest ja puhaskasumist (-kahjumist) ning investeeringu bilansiline maksumus kontserni bilansis. Kui tütar- või sidusettevõtte aktsiaid või osasid vahendatakse avalikul börsil, näidatakse börsi nimi, bilansipäeva turuhind ja turuhinna muutus aruandeperioodil. Kulumeetodil kajastatud tütar- või sidusettevõtte kohta näidatakse nende nimi, bilansimaht, omakapital, neto realiseerimiskäive ja puhaskasum ning emaettevõtte osa investeeringuobjekti omakapitalist (%) ja kulumeetodi kasutamise põhjus. Kui kontserni osalus investeeringuobjektis on 10–19%, avalikustatakse investeeringuobjekti nimi ja asukoht. Lisades avatakse kontserni liikmete kohustused, mille tagatiseks on kontserni liikmete vara. Siin näidatakse kohustuse jääk, intressimäär, aruandeperioodi graafikujärgsed tagasimaksed ja maksetähtajad ning panditud vara bilansiline maksumus ja turuhind. Materiaalse põhivara liikumist näidatakse järgmiste rühmade lõikes: a) maa; b) ehitised; c) seadmed ja masinad; d) muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud; e) akumuleeritud kulum; f) lõpetamata ehitus. Lisades näidatakse materiaalse põhivara rühmadele kehtestatud amortisatsiooniperioodid ja kasumiaruandes kajastatud kulum ja allahindlus. Eraldi näidatakse kapitalirendi tingimustel renditud vara soetusmaksumust ja akumuleeritud kulumit ning kontserni spekulatiivseid investeeringuid materiaalsesse põhivarasse. Spekulatiivsete investeeringutega seotud tulud, kulud ja rentaablus kuulub avalikustamisele. Lisades esitatakse järgmise aruandeaasta prognoositud rahavood äritegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest. G. Konsolideeritud tegevusaruanne Märkus. Käesolev osa ei laiene konsolideeritud vahearuannete koostamisel. Konsolideeritud vahearuande kohta koostatakse seletuskiri lähtuvalt juhendist ERS 12 Vahearuannete koostamise ja esitamise juhend. Konsolideeritud tegevusaruanne peab andma ülevaate kõikidest asjaoludest, millel on määrav tähtsus kontserni finantsseisundi ja -tegevuse hindamisel, kõikidest kontserni kuuluvate ettevõtete olukorda mõjutavatest olulistest sündmustest ja eeldatavatest arengusuundadest eeloleval aastal. Tegevusaruanne peab andma ka informatsiooni majandusaastal toimunud ja eeldatavate muutuste kohta kontserni koosseisus. Tegevusaruandes näidatakse kontserni struktuur ja emaettevõtte otsene ja kaudne osalus konsolideeritud aruandesse lülitatud tütarettevõtetes. Eraldi tuuakse välja aruandeperioodil arengu- ja uurimisväljaminekud ning ka järgmiste aruandeperioodide arengu- ja uurimisplaanides ettenähtud kulud. Tegevusaruandes käsitletakse kontserni likviidsust ja investeerimise strateegiat ning hinnatakse potentsiaalseid riske, mis on seotud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutustega. Tegevusaruandes kommenteeritakse olulisi sündmusi, mis toimusid pärast majandusaasta lõppu, ja seega ei kajastu aruandeperioodi konsolideeritud bilansis ning kasumiaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise aruandeperioodi tulemusi. Alternatiivselt võidakse neid avalikustada lisades. Tegevusaruanne peab sisaldama emaettevõtte ja kontserni kuuluvate ettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmete tasu. Kui kontserni kuuluv ettevõte on kohustatud oma juhatuse või nõukogu liikmetele maksma kompensatsiooni nende ametist lahkumisel või tagasikutsumisel, pensionitasu nende pensionile minekul või on nendele isikutele väljastanud garantiisid, tuleb need asjaolud ja nendega kaasnevad tingimuslikud kohustused tegevusaruandes näidata, kui seda informatsiooni ei ole avalikustatud mõnes muus aastaaruande lahutamatus osas. Tegevusaruanne peab sisaldama emaettevõtte ja kontserni kuuluvate ettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmete tasu, töötajate tasu üldsumma ja keskmist töötajate arvu aruandeperioodil.