Elva Linnavolikogu — Elva linna jäätmekava vastuvõtmine aastateks 2005-2009 — KO, 56, 513

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 597; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 22 lõike 1 punkti 364 , jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) § 42 lõike 1, § 59 lõike 1; Elva linna arengukava vastuvõtmine aastateks 2004–2007 (KO 2004, 179, 1713) alusel Elva Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Elva linna jäätmekava aastateks 2005–2009. Lisa: Elva linna jäätmekava 2005–2009 (21 lehel). 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Leelo SUIDT Elva Linnavolikogu 20. detsembri 2004. a määruse nr 20 lisa ELVA LINNA JÄÄTMEKAVA 2005–2009 1. Jäätmekava eesmärgid Jäätmekava eesmärgiks on Elva linna jäätmehoolduse arengusuundade määratlemine aastateks 2005–2009. Käesolev jäätmekava on koostatud juhindudes üleriigilisest jäätmekavast ja Tartumaa jäätmekavast ning arvestades seadusandlusest tulenevaid kohustusi. Kava käsitleb jäätmemajanduse praegust olukorda, toob välja probleemid ning püstitab jäätmehoolduse eesmärgid järgnevateks aastateks. Jäätmekava on koostatud Elva Linnavalitsuse ja erinevate ametkondade töötajate koostööna. 2. Jäätmehoolduse arengusuunad riiklikul tasandil 2.1. Keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava Keskkonnastrateegia on riigi keskkonnaalase tegevuse kavandamise ja rahvusvahelise koostöö arendamise aluseks. Uuenenud keskkonnastrateegias on kooskõlas Euroopa Liidu prioriteetidega paika pandud ka Eesti Vabariigi jäätmekäitluse korralduse põhieesmärgid: kasutada tooret ja materjali säästlikult, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada jäätmete taaskasutamist, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist, arendada jäätmekäitlust, rakendades printsiipe «saastaja maksab» ja «tootja vastutus». Keskkonnastrateegia alusel töötatakse välja konkreetsemad tegevused ja fikseeritakse need Eesti Keskkonnategevuskavas. Tegevuskava peamisteks eesmärkideks on vanade keskkonnaohtlike väikeprügilate sulgemine, jäätmejaamade rajamine taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks vastavalt maakondlikule jäätmekavale, kompostimisväljakute rajamine, taaskasutatavate materjalide kogumispunktide rajamine vastavalt maakonna või kohaliku omavalitsuse jäätmekavale. 2.2. Keskkonnastrateegia ja jäätmekava Eesti keskkonnastrateegias on esitatud jäätmekäitluse korrastamise praktiliste lahendite pingerida: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine: – otseses ringluses (korduskasutamine); – materjaliringluses; – bioloogilistes protsessides (kompostimine); – energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks); • keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. 2.3. Üleriigiline ja maakondlik jäätmekava Üleriigiline jäätmekava on Eesti riiklikku jäätmekäitlust korraldav ja suunav strateegiline dokument. Jäätmekava on üks osa Eesti keskkonnapoliitikast ja see haakub otseselt Eesti keskkonnastrateegia alusel koostatud keskkonnategevuskavaga, samuti teiste riiklike strateegiliste dokumentidega.Üleriigiline jäätmekava on alus maakondade ja linnade jäätmekavade koostamiseks. Üleriigiline jäätmekava toob välja rajatavate prügilate asukohad ja teeninduspiirkonnad. Vastavalt jäätmekavale ladestatakse tulevikus Tartumaalt pärinevad jäätmed Kagu-Eesti regionaalprügilas. Kuni prügila valmimiseni ladestatakse Tartumaa jäätmed Aardlapalu ja Laguja tugiprügilatesse. Laguja prügila suleti 1. juunil 2004 ja tugiprügilana jääb tegutsema Aardlapalu prügila. Tartumaa jäätmekava koostati 2002. aastal ning tugineb üleriigilisele jäätmekavale. Tartumaa jäätmekavas ettenähtud tegevusskeemis on Elva linna jäätmemajanduse planeerimisel oluline arvestada järgmisi printsiipe: ladestamist nõudvate jäätmete koguste vähendamine ja maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal; orgaaniliste jäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas; ehitus- ja lammutusjäätmete eraldamine olmejäätmetest, kohapealne sortimine ja kasutamine pinnasetäiteks; võimalikult suure arvu jäätmetekitajate kaasamine korraldatud jäätmekaäitlussüsteemi; jäätmekogumispunktide rajamine; ohtlike jäätmete kogumiseks kodumajapidamisest ohtlike jäätmete konteinerite paigaldamine ja kogumissüsteemi edasiarendamine; ohtlike jäätmete kogumise konteinerite paigaldamine ettevõtetes. 3. Jäätmekäitlust reguleeriv seadusandlus Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on jäätmeseadus, mis jõustus 01.05.2004. aastal. Jäätmeseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Uue jäätmeseaduse vastuvõtmise tingis jäätmehoolduse kiire areng Eestis ning vajadus viia seadus kooskõlla muudatustega Euroopa Liidu jäätmealases seadusandluses. Antud seadusega on sätestatud ka kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmehooldusega seonduvas. 3.1. Jäätmeseadusega sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesanded: § 12 lg 2 – jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid; § 31 – kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses; § 39 – jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, kus käsitletakse jäätmeolukorda, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid eesmärkide saavutamiseks; § 42 – kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb jäätmehoolduse arendamist, sealhulgas jäätmeveo piirkonna määramist oma haldusterritooriumil, jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist ja jäätmehoolduse rahastamist; § 55 – kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ning maavanemale; § 56–58 – kohaliku omavalitsuse üksuse organ korraldab jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja aruteluks avaliku istungi; linnavalitsus vaatab läbi avalikul istungil esitatud ettepanekud ja vastuväited, arvestab vajadusel esitatud ettepanekutega ja teeb avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemused teatavaks kohalikus ajalehes; § 59 – kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu; § 65 lg 2 – kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele (välja arvatud tootjavastutuse korral); § 66 – kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo, korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib avalik huvi. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse linna volikogu määrusega; § 67 – kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras; § 69 – kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri ning kehtestab registri pidamise korra; § 70 – kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise; § 71 – jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. Jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele, kes vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks; § 79 – kohalik omavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta; § 117 – keskkonnaministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- või linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta; § 128 lg 5 – kui saastatud kinnisasja omanik ei täida saaste likvideerimise kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse organ asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras; § 128 lg 6 – kui kohaliku omavalitsuse organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole kohaliku omavalitsuse organ; § 130 – saastetasu seaduses tehakse muudatus – olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75% ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25% ulatuses riigieelarvesse. Keskkonnajärelevalve seadus määratleb keskkonnajärelevalve olemuse ja kehtestab keskkonnajärelevalvet teostavate, samuti keskkonnajärelevalvele allutatud isikute ning asutuste õigused ja kohustused ning järelevalvetoimingute korra. 3.2. Keskkonnajärelevalve seadusega sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesanded: § 2 – keskkonnajärelevalve on keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine; § 3 – keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohaliku omavalitsuse organ või asutus. Pakendiseadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Käesolev seadus reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see on reguleerimata jäätmeseadusega. 3.3. Pakendiseadusega sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesanded: § 15 lg 1 – kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas; § 15 lg 2 – kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. 4. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Kohaliku omavalitsuse erinevate õigusaktidega täpsustatakse jäätmekäitluse korraldamise erinevaid aspekte. Elva linnas on jäätmealast korraldust käsitlevateks põhilisteks õigusaktideks jäätmehoolduseeskiri, ehitusmäärus, heakorra eeskiri ja kaevetööde eeskiri. Elva linna jäätmehoolduseeskiri on kinnitatud Elva Linnavolikogu 25. septembri 2000. a määrusega nr 5 «Elva linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine». Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Elva linna haldusterritooriumil jäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, jäätmetest tekkinud reostuse likvideerimist ning linnaelanike teavitamist jäätmete käitlemisest. Elva linna ehitusmäärus on kinnitatud Elva Linnavolikogu 9. veebruari 2004. a määrusega nr 3 «Elva linna ehitusmääruse kehtestamine». Ehitusmäärus sätestab ehitise lammutamise korral ehitise omaniku kohustuse näidata lammutusprojektis ehitusjäätmete käitlemise ja platsi lammutusjärgse heakorrastuse lahendamine. Elva linna heakorra eeskiri on kinnitatud Elva Linnavolikogu 30. septembri 2002. a määrusega nr 8 «Heakorra eeskirja kehtestamine». Heakorra eeskiri sätestab Elva linnas avalikult kasutatavatel aladel ja kinnistutel heakorra tagamise nõuded ja kohustused nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, mis hõlmab ka jäätmealast tegevust. Elva linna kaevetööde eeskiri on kinnitatud Elva Linnavolikogu 27. jaanuari 1999. a määrusega nr 1-I-99 «Elva linna kaevetööde eeskirja kinnitamine». Kaevetööde eeskiri sätestab kaevetööde teostaja kohustused kaevetööde tegemisel kõlbmatu pinnase, kui ehitusjäätme äravedamise kohta. Elva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengusuunad on kinnitatud Elva Linnavolikogu 26. märtsi 2001. a määrusega nr 27 «Elva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine». Reoveemuda puhul on seaduse mõistes tegemist jäätmetega, kaasajastatud reoveekäitlus Elva reoveepuhastis võimaldab jääkmuda peale muda tahenemist, kompostimist ja patogeenide sisalduse kontrolli kasutada väetisena nii haljastuses kui põllumajanduses. Lähtudes uuest jäätmeseadusest vajavad Elva linna jäätmekäitluse korraldamist käsitlevad õigusaktid ülevaatamist ja ajakohastamist. 5. Linna üldiseloomustus 5.1. Rahvastik ja asustus Elva linn asub Tartu maakonna edelaosas, maakonna keskusest Tartu linnast lõuna suunas 27 km kaugusel. Linna pindala on 9,9 km 2. Elva linna piirinaabrid on Nõo, Rõngu ja Konguta vald. Linn jääb rahvusvahelise tähtsusega Tartu–Valga–Riia maantee äärde. Linnal on raudteeühendus nii Tartu-Tallinna kui ka Valga-Riiaga. Kaugus Otepääst on 28 km, Valgast 60 km, Viljandist 70 km. Elanike arvu muutumise dünaamika näitab elanike arvu aeglast tõusu, kui 1997. a elas Elvas 6234 inimest, 2002. a 6261 inimest, siis rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2004. a elab linnas 6292 inimest. Rahvastiku vanuselisest koosseisust moodustab tööealine elanikkond elanike arvust ~57%. Elva linna sotsiaalregistri andmetel maksti 2003. aastal vähekindlustatud peredele toimetulekutoetusi 1097 korral. Riskigrupi moodustavad põhiliselt paljulapselised pered, üksikvanemad ja üksi elavad vanurid. Elva linna asustus paikneb küllaltki hajali. Tihedama asustusega on kesklinn koos Nooruse ja Õuna tänava korruselamutega. Samuti Arbimäel asuvate korruselamutega piirkond (Pikk tänava lõpp, Tartu mnt viiekorruselised majad, Kirde ja Eha tänava korrusmajad). Individuaalelamuid on linnas 1478 (sh 40 elamumaa sihtotstarbega krunti, kuhu planeering näeb ette elamute ehituse; elamu-äri otstarbelisi 10; garaažiühistuid 4 ja põhiliselt Peedu linnaosas asuvaid suvilaid 84). Korterelamuid on linnas 99, erinevaid äri- ja tootmisettevõtteid 65. 5.2. Looduskeskkond Elva linna pinnamood on vaheldusrikas. Absoluutsed kõrgused kõiguvad 45 ja 69 meetri vahel merepinnast. Elva territooriumi geoloogilises läbilõikes esinevad kvaternaari kivimeid (30–80 m), keskdevoni (110 m), siluri ja ordoviitsiumi (320 m) ning vendi (90 m paksuses) kivimid. Kristalne aluskord asub Elvas ligikaudu 560 m sügavusel maapinnast. Aluspõhja moodustab devoni liivakivi, milles esineb mitmevärvilisi savivahekihte. Pinnakate koosneb põhiliselt moreenist, mis läänepoolsetel aladel on kaetud liivaga. Liiva-kruusa setteid esineb ka linna kesk- ja kaguosas. Madalamates kohtades esinevad viirsavid ja turvas. Elva linna territooriumist on 33,6 ha veekogude all. Suurimad järved on Verevi järv suurusega 12,6 ha ja Arbi järv suurusega 5,5. Linna läbib 1,5 km ulatuses Elva jõgi, mis on kantud potentsiaalsete Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Linna piiril kaguosas asub Pulga oja paisjärv (~2 ha). Enamus linna maa-alast on keskmiselt kaitstud, või nõrgalt kaitstud põhjaveega, kaitsmata põhjaveega alasid ei esine. Metsastatud ala hõlmab ligikaudu 360 ha linna territooriumist. 5.3. Infrastruktuur Elva linna halduspiiri lähikonnas kulgeb vabariikliku tähtsusega Tartu–Valga maantee. Linna tänavate kogupikkus on 55 km, neist kõvakattega on kaetud 34,4 km, kruuskattega 20,6 km. Linna elanikest on ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 40%. Linna varustab joogiveega kaks puurkaevu, üks puurkaevudest asub veetöötlusjaamas Puiestee tänaval ja teine Jaani tänaval. Reovesi juhitakse läbi reovee ülepumpla Elva reoveepuhastusjaama, puhasti territooriumil asub reoveesette kompostimisväljak. Elva linnale kuulub kolm katlamaja: suurim Nooruse tänava keskkatlamaja, Kirde katlamaja ja Supelranna tänaval asuv haigla katlamaja. Põhilisteks katlakütusteks kasutatakse põlevkiviõli ja saepuru. 5.4. Sotsiaalsfäär ja tervishoid Elva linnas osutab ambulatoorset ja statsionaarset tervishoiuteenust SA Elva Haigla TM. Esmast meditsiiniteenust pakuvad 5 perearstikeskust, sotsiaalteenuseid Elva Perekeskus, ravimite müügiga tegeleb linnas 4 apteeki ja 1 veterinaarapteek. Verevi järve lähedal asub 45-kohaline Elva Väikelastekodu. Haridusasutustest on linnas Elva Gümnaasium, mille hooned asuvad Puiestee tn-l, Tartu mnt-l ja Lõuna tn-l, Elva Muusikakool Kalda tn-l, Huviala- ja Kultuurikeskus «Sinilind» Kesk tn-l, kesklinnas lasteaed «Õnneseen» ja Arbimäel lasteaed «Murumuna». 5.5. Ettevõtlus Elva linna ettevõtlusalase andmebaasi kohaselt tegutseb linnas 2004. aasta seisuga 130 registreeritud ettevõtet, neist 50 tegutseb väljaspool Elva linna haldusterritooriumi. Füüsilisest isikust ettevõtjate registrisse on kantud 45 ettevõtjat. Peamisteks tegevusaladeks on teenindus, kaubandus ja tootmine. Olulisteks tööandjateks on suuremad tootmisettevõtted ja kaubandusteenuse osutajad. Elva linna suurimaks tootmisettevõtteks on Saint Gobain Sekurit Eesti AS, mis annab tööd 166-le inimesele. Ettevõtte tegevusalaks on lamineeritud klaasist toodete valmistamine ja turustamine. Klaasi töötlemise ja müügiga tegeleb linnas veel Marepleks OÜ, töötajate arvuga 32. Oma tegevust laiendas elektroonika seadmeid ja detaile valmistav Ahltronix Eesti AS, kus töötab 200 inimest. Suurim jaekaubandusega tegelev tulundusühistu, Elva Tarbijate Ühistu annab tööd 255 töötajale. Toitlustamisteenuseid pakub 43 töötajaga Elvo Kaubandus OÜ. 6. Elva linna jäätmehoolduse iseloomustus Tabelis 1 on toodud Tartumaal tegutsevate kehtivat jäätmeluba omavate ettevõtete nimekiri, kes tegelevad teiste poolt tekitatud jäätmete käitlemisega. Ettevõte Põhitegevus jäätmeloa järgi Jäätmekäitluskoht/tegevuskoht 1. Cleanaway Tartu AS jäätmekäitlus Tartu 2. Epler & Lorenz AS keskkonnaohtlike jäätmete kogumine ja töötlus Tartu 3. Elva Kommunaalettevõte OÜ prügikoristus ja -vedu Tartumaa, Elva 4. Ragn-Sells AS jäätmete kogumine ja vedu Tartu Elvas tegeleb olmejäätmete veo ja prügikoristusega põhiliselt kohalik kommunaalteenuseid osutav ettevõte Elva Kommunaalettevõte OÜ. Olmejäätmed kogutakse majade juures paiknevatesse konteineritesse, mida ettevõte tühjendab vastavalt tellimusele. Segaolmejäätmed veetakse alates 1. juunist 2004 Aardlapalu prügilasse, kus need antakse üle prügila haldajale. Teostatakse ka ehitus-, lammutusjäätmete ja kaevepinnase vedu. Septikusetteid veetakse spetsiaalse autoga ning setted antakse üle Elva reoveepuhastusjaamale. Linnavalitsus korraldab koostöös Elva Kommunaalettevõtte osaühinguga igakevadisi suuremõõtmeliste jäätmete kogumisringe, kus elanikel on võimalik ära anda erinevaid elektroonikajäätmeid, mööblit, metallijäätmeid nagu vanad autod jne. Igal aastal hõlmab vedu jäätmete kogumist ligikaudu 100 kinnistult. Tabel 2 annab ülevaate Elva Kommunaalettevõtte OÜ poolt 2003. a Elvas käideldavate jäätmete koguste ja jäätmeliikide kohta (allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus) Jäätmete nimetus Käideldavad jäätmekogused (t/a) Kellelt koguti segaolmejäätmed 196 Elva Linna Hoonete Haldamise Osakond segaolmejäätmed 504 Elva Linnavalitsus segaolmejäätmed 171 Elva Tarbijate Ühistu segaolmejäätmed 51 Ludvig Svensson Eesti AS segaolmejäätmed 216 eraisikud ja väikeettevõtted Kokku 1138 Tabel 3 annab ülevaate Ragn-Sells AS poolt 2003. a Elvas käideldavate jäätmete koguste ja jäätmeliikide kohta (allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus) Jäätmete nimetus Käideldavad jäätmekogused (t/a) Kellelt koguti segaolmejäätmed 712.92 Elva kommunaalettevõte OÜ segaolmejäätmed 74.98 kodumajapidamistest segaolmejäätmed 296.18 Elva Linna Hoonete Haldamise osakond Segaolmejäätmed kokku 1084,08 klaaspakendid 6.93 eraisikud ja väikeettevõtted ehitus- ja lammutussegapraht 7.49 eraisikud ja väikeettevõtted ehitus- ja lammutussegupraht 60.20 Saint-Gobain Sekurit Eesti AS paber ja papp 1.98 Eraisikud ja väikeettevõtted Tartus asuv Rang-Sells AS teostab jäätmete kogumist ja vedu Tartu maakonnas. Kogutud jäätmete vaheladustamine, sorteerimine, pakendamine ja hoiustamine toimub Tartus, Jalaka 60b asuvas sorteerimisjaamas. Kodumajapidamises tekkivaid bioloogiliselt lagunevaid jäätmed ei ole eraldi kogutud, kuna seda ei ole sätestatud Elva linna jäätmehoolduseeskirjas ning need andmed kajastuvad koos segaolmejäätmetega. Statistilises aruandes kajastavad Elva Kommunaalettevõte OÜ-lt ja Hoonete Haldamise osakonnalt kogutud segaolmejäätmete kogused põhiliselt kodumajapidamises tekkivate jäätmete koguseid. Tabel 4 annab ülevaate Cleanaway Tartu AS poolt 2003. a Elvas käideldavate jäätmete koguste ja jäätmeliikide kohta (allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus). Jäätmete nimetus Käideldavad jäätmekogused t/a Kellelt koguti segaolmejäätmed 63,40 Eraisikud ja väikeettevõtted segaolmejäätmed 13,70 ettevõttest Kokku 77,1 Tartus asuv Cleanaway Tartu AS tegeleb linnade ja asulate tänavate ja territooriumite aastaringse koristusega ning jäätmekäitlusega Tartu maakonna ulatuses. Segaolmejäätmed, tänavapühkmed ja mittekomposteeruvad viiakse Aardlapalu prügilasse ja antakse üle prügila haldajale lõppladustamiseks. Komposteeruvad jäätmed kasutatakse prügila katmiseks. Pinnas ja kivid viiakse Aardlapalu prügilasse prügi vahekihtide katmiseks ja prügilasiseste teede ehitamiseks. Jäätmekäitluse statistika hõlmab segaolmejäätmete vedamisel koos nii eraisikutelt kui väikeettevõtetelt kogutud segaolmeprügi. Tabel 5 annab ülevaate Epler & Lorenz AS poolt 2003. a Elvas käideldavate jäätmete koguste ja jäätmeliikide kohta (allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus). Jäätmete nimetus Käideldavad jäätmekogused t/a Kellelt koguti ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 0,29 eraisikud ja väikeettevõtted ohtlike ainete saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid 0,02 eraisikud ja väikeettevõtted pliiakud 3,34 eraisikud ja väikeettevõtted õli ja rasv 0,07 eraisikud ja väikeettevõtted patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid 0,08 eraisikud ja väikeettevõtted sortimata ravimikogused 0,06 eraisikud ja väikeettevõtted orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed 0,25 Saint-Gobain Sekurit Eesti AS ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 0,20 Saint-Gobain Sekurit Eesti AS pliiakud 0,04 Saint-Gobain Sekurit Eesti AS lahustid 0,15 Saint-Gobain Sekurit Eesti AS Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid, vaigud 1,53 Saint-Gobain Sekurit Eesti AS Tartus asuv Epler & Lorenz AS tegeleb ohtlike jäätmete kogumise ja veoga, taaskasutusega ja kõrvaldamisega. Võrgustik põhineb maakonnakeskustes ja valdades paiknevatel kogumispunktidel, kuhu elanikud saavad ära tuua loodusele ohtu kujutavaid jäätmeid. Firma poolt korraldatakse paar korda aastas ohtlike jäätmete kogumisaktsioone. Koostöös kohalike omavalitsustega tegeleb AS Epler & Lorenz kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumisega. Jäätmete teke ei ole Elvas aastatega vähenenud, vähenemist ei ole ette näha ka järgnevatel aastatel, tekkivate olmejäätmete koguste suurenemist põhjustab tarbimise kasv ostujõu suurenemisega, samuti näitab elanikeregistri andmebaas Elva linnas elanike arvu aeglast tõusu. Jäätmekäitlus on jäätmeseaduse mõistes jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmestatistika iseloomustab 2003. aastal Elva linnast kogutud ja ladestatud jäätmete koguseid ega kajasta andmeid jäätmete tekke kohta. Jäätmestatistikast on välja jäänud jäätmeveoga haaramata jäätmetekitajad, illegaalselt ladestatavad jäätmed ja kohapeal komposteeritud biolagunevad jäätmed. 2003. aasta jäätmestatistika järgi koguti elanikkonnalt 1988,5 tonni segaolmejäätmeid, mis teeb 0,3 tonni jäätmeid ühe elaniku kohta. Ettevõtetelt koguti 341,75 tonni segaolmejäätmeid. Ohtlikke jäätmeid koguti elanikkonnalt 2003. aastal 3,86 tonni, ettevõtetelt 2,17 tonni. Ohtlike jäätmete statistika kajastab ettevõtete osas vaid Saint-Gobain Eesti AS-ilt kogutud ohtlike jäätmete koguseid. Jäätmete tekke osas on Elva linnas jäätmeluba omavate ettevõtete poolt 2003. aastal esitanud jäätmearuandluse andmed Saint Gobain Sekurit Eesti AS ja Elva Soojus OÜ. 2001. aastal viidi elanike hulgas läbi heakorraalane küsitlus, kus linnavalitsuse heakorrainspektorid külastasid 413 individuaalelamukrunti, et selgitada elanikkonna heakorraalast ja seega ka jäätmealast käitumist. Küsitlus hõlmas 28% linna individuaalelamute koguarvust. Küsitluste käigus selgus, et 235 peret omavad prügikonteinerit ja tellivad prügivedu. Ligikaudu pooled küsitletutest ei oma jäätmeveo lepingut, nendest osad veavad tekkiva prügi ise prügilasse, osad komposteerivad suurema osa kohapeal ning teatud osa elanikest prahistavad ümbruskonda. Põhiosa küsitlusega haaratud elamutest ei oma tsentraalset kanalisatsiooni ning reoveesette eemaldamine toimub settekaevu tühjendamise teel. Enamus vastanutest tühjendavad käimlat üks kord aastas. Antud küsitluse tulemuste alusel ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi, kuid teatava ülevaate see elanikkonna praegusest jäätmealasest käitumisest siiski annab. 6.1. Jäätmete käitlemine 6.1.1. Prügilad Elva linn korraldas Laguja prügilas jäätmete vastuvõttu Ragn-Sells Eesti aktsiaseltsiga sõlmitud haldamislepingu alusel. Ragn-Sells Eesti AS omas Laguja prügilas jäätmete kõrvaldamiseks jäätmeluba alates 01.06.2000 kuni 01.06.2004. Nõo Vallavolikogu otsusega tehti Tartumaa keskkonnateenistusele ettepanek Laguja prügila sulgemiseks ning keskkonnateenistuse poolt anti 1. juunil 2004. a prügila üle Nõo vallale. Riigikogu poolt heaks kiidetud üleriigilise jäätmekava alusel toimub Kagu-Eesti jäätmekäitluse korraldamine Laguja prügila vahetusse lähedusse rajatava regionaalprügila kaudu. Kuni regionaalprügila valmimiseni ladestatakse Elva linna jäätmeid Tartu linnast ~15 kilomeetri kaugusel Ülenurme valla territooriumil asuvasse Aardlapalu tugiprügilasse. Tartu linna poolt on valminud prügila keskkonnamõju hindamine, nõrgveepuhasti projekt ning prügila sulgemisprojekt. Seoses regionaalprügila valmimise viibimisega arvestatakse Aardlapalu prügila kasutamisega kuni 16. juunini 2009. a. 6.1.2. Biolagunevate jäätmete käitlemine Olmes tekkivate bioloogiliste jäätmete eraldi biokäitlust Elva linnas käesoleval ajal ei rakendata. Olemasoleva jäätmestatistika järgi ei ole võimalik ka täpselt hinnata linnas olmejäätmetest tekkivate kompostitavate jäätmete koguseid. Elanike hulgas ei ole tehtud ka küsitlust, kui palju elanikke kompostib orgaanilisi jäätmeid ning kui palju elanikke on valmis tegelema kompostimisega. Riikliku jäätmekava alusel moodustavad olmejäätmetest kompostitavad orgaanilised jäätmed 60–70%. Individuaalelamute aedades toimub elanike poolt kohapealne kompostimine (ka põletamine), kuid enamus orgaanilisi olmejäätmeid ladestatakse prügilas. Elva linna poolt toimub haljasaladelt, parkidelt ja kalmistult tekkivate orgaaniliste jäätmete kogumine ja ladestamine Elva reoveepuhasti territooriumil asuvale reoveemuda kompostimisväljakule, kus toimub jäätmete kompostimine koos reoveesettega. Kompostitavate haljastusjäätmete aastased kogused ulatuvad ca 1500 m3-ni. 6.1.3. Pakendijäätmete ja taaskasutatavate jäätmete käitlemine Lähtudes üleriigilisest jäätmekavast, moodustavad olmejäätmete koostises olevatest paberi- ja papijäätmetest üle 50% paberi- ja papp-pakend, klaasijäätmetest ~100% on klaaspakend, metalli- ja plastijäätmetest ligikaudu 80% moodustavad vastavad pakendijäätmed. Pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassist on ca 30%, mahult on pakendijäätmeid olmejäätmetest ca 60%. Suur osa pakendijäätmetest moodustab ühekordse kasutusega pakendid, mille taaskasutuse süsteem puudub ja seetõttu toimub nende ladestamine koos segaolmeprügiga prügilasse. Suhteliselt hästi toimib pakendijäätmete süsteem aktsiisimaksuga koormatud pakendite osas, mis sorteeritakse elanike poolt välja ning ostetakse kokku taarapunktides. Pakendijäätmete kogumiseks on põhiliselt korterelamute juurde paigaldatud valiksorteerimiskonteineritest klaasikonteinereid 16 tk, metallikonteinereid 16 tk, plastikukonteinereid 16 tk ja vanapaberikonteinereid 16 tk. 6.1.4. Ohtlike jäätmete käitlemine Elanikkonna poolt tekitatavad olmejäätmed sisaldavad alati teatavat osa ohtlikke jäätmeid, hinnanguliselt sisaldavad olmejäätmed 1% ohtlikke jäätmeid. Jäätmestatistika järgi koguti Elvast 2003. aasta jooksul 3,86 tonni ohtlikke jäätmeid. Elvas on käesoleval ajal elanikele paigaldatud 3 ohtlike jäätmete kogumiskonteinerit. Ravimeid on võimalik ära anda apteekides. Elva Linnavalitsuse ja AS Epler & Lorenz koostööna on korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringe. Ettevõtted on kohustatud tekkinud ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 7. Jäätmekäitluse keskkonnamõju Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib hinnata nii otseseks kui kaudseks. Otseselt võib kahjulik mõju ilmneda inimeste tervise kahjustamises läbi looduliku keskkonna reostamise (jäätmete põletamine, jäätmekäitlusest tekkiv nõrgvesi, reovesi jne). Kaudselt mõjutab oluliselt keskkonda ressursside tarbimine (mida rohkem jäätmeid taaskasutatakse, seda vähem raisatakse ressursse). Jäätmekäitluse negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Kõrvaldatavate jäätmete koguste vähendamine on võimalik jäätmete kohapealse sorteerimisega, seni võib pidada kohtsorteerimist piiravateks teguriteks sorteerimisharjumuste puudumist elanike hulgas, erinevate jäätmeliikide käitlusvõimaluste puudumist ning jäätmekogumispunktide vähesust. Jäätmeveo keskkonnamõju võib hinnata tagasihoidlikuks, see on sarnane muu transpordist tuleneva keskkonnamõjuga (heitgaasid, müra). Käesoleva ajani on Elvas valdavaks jäätmekäitlusviisiks jäätmete ladestamine prügilasse. Peamine viis jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõjude vähendamiseks on prügilasse ladestatavate koguste vähendamine, oluliseks aspektiks on siin orgaaniliste jäätmete biokäitluse edasiarendamine. Samuti tuleb tõsta elanike keskkonnateadlikkust meediakanalite kaudu, et tekiksid harjumused jäätmete sorteerimiseks (seda eriti ohtlike jäätmete osas). 8. Elva jäätmemajanduse probleemid Statistiliste andmete puudulikkus ja vähene usaldusväärsus ei anna täpset ülevaadet jäätmetekitajate kohta, kellel puuduvad lepingud jäätmekäitlusfirmadega. Jäätmetest vabanemiseks kasutatakse suurmajade konteinereid, prahistatakse parkmetsi ning põletatakse jäätmeid. Jäätmestatistikast jäävad välja korraldatud jäätmeveoga haaramata jäätmetekitajad, illegaalselt ladestatavad jäätmed, tekkekohas kompostitavad ja põletatavad jäätmed. Toimiv jäätmete algarvestus ja statistiline töötlus ei anna täielikku ülevaadet tekkivate olmejäätmete kogustest, nende kohtsorteerimisest ja käitlemisest ning ladestamisest. Olmejäätmete statistika iseloomustab põhiliselt ladestatud olmejäätmete kogust ning ei anna ülevaadet jäätmete tekkest. Mitmed linnas tegutsevad ja jäätmeid tekitavad ettevõtted ei ole esitanud jäätmearuandlust. Puudulike algandmete omamine raskendab prognooside tegemist. Elva linnavalitsusel puuduvad võimalused kogu jäätmekäitlussüsteemi kontrollimiseks, eriti puudutab see elanike jäätmealast tegevust. Elvas on küll elanike hulgas tehtud heakorraalaseid uuringuid, mis annavad teatava ülevaate elanike jäätmealasest käitumisest, kuid antud tulemuste põhjal ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Seetõttu ei ole täpseid andmeid, kui suur osa elanikkonnast sorteerib jäätmeid ning kui suur osa on valmis jäätmete sortimisega tegelema. Oluline on edendada jäätmete kohtsortimist kodumajapidamistes, sest hilisemal sortimisel halveneb oluliselt materjali kvaliteet. Kohtsortimisel on oluline kogumisvõrgustiku piisava tiheduse tagamine, sest enamik inimesi ei ole valmis erinevaid jäätmeliike kaugele transportima ning seetõttu satub just individuaalelamute piirkondades tekkivatest taaskasutatavatest jäätmetest enamus prügilasse või põletatakse ahjudes. Elva linna pindalast hõlmavad suure osa pargid ja haljasalad, mistõttu tekib lisaks kodumajapidamises tekkivatele biolagunevatele jäätmetele ka palju haljastusjäätmeid. Suurte kinnistute omanikel on võimalused kompostimiseks, probleemid on tekkinud sügiseti kinnistu omanike poolt tänavaäärsete haljasribade korrastamisel tekkivate prahikoguste vedamisega. Ohtlikke jäätmeid tekib nii tootmises kui kodumajapidamises. Kui tootmistegevusega seotud ettevõtted on kohustatud ohtlikud jäätmed käitluslitsentsi omavale ettevõttele üle andma, siis elanike poolt satuvad segaolmejäätmete hulka nii ohtlikud jäätmed, elektroonikajäätmed kui ehitus- ja lammutusjäätmed. 9. Jäätmekäitlusalase tegevuse realiseerimine Lähiaastate jäätmekäitlust iseloomustab Eestis ja ka Elva linnas olmejäätmete koguste suurenemine, taaskasutusse suunatavate jäätmete koguste suurenemine, prügilasse ladestatud biolagunevate jäätmete koguste vähenemine, Kagu-Eesti regionaalprügila rajamine. Elva linna töösuundade püstitamisel arvestatakse Eesti jäätmemajanduses kavandatavaid muudatusi. Olulisemateks suundadeks on: – korraldatud olmejäätmeveo organiseerimine; – jäätmekogumisjaama rajamine; – pakendijäätmete kogumissüsteemi arendamine; – biolagunevate jäätmete kogumissüsteemi ja biokäitluse arendamine; – ehitusjäätmete käitluse arendamine; – ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine; – jäätmekäitlusalase järelevalve tõhustamine ja jäätmemajandusalase statistika korrastamine. 9.1. Korraldatud jäätmevedu Jäätmeseaduse kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Elva linnas moodustatakse üks korraldatud veopiirkond. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel suureneb oluliselt Elva Linnavalitsuse roll jäätmekäitluse suunamisel ja korraldamisel. Enne korraldatud olmejäätmeveoga alustamist luuakse jäätmevaldajate register ja kehtestatakse registri pidamise kord. Jäätmevaldajate registri koostamiseks on võimalik kasutada Elva linna maaregistri andmebaasi. Korraldatud jäätmeveo käivitumisel võimaldab jäätmeregister jälgida jäätmeteket linnas ja saada täpsemaid andmeid jäätmekoguste kohta. Korraldatud jäätmeveo süsteemseks käimapanekuks tuleb koostada jäätmevaldajatele jäätmepaketid, mis sisaldavad infot vajalike konteinerite arvu, suuruse ja tühjendamise sageduse kohta. Eramupiirkondades piisab vedamise sagedusest 1 kord kuus (kui konteineritesse ei panda biolagunevaid jäätmeid). Korruselamute piirkonnas peaks vedu toimuma paari nädala järgselt. Probleeme tekitavad elanikkonna poolt kasutusel olevate konteinerite tüübilised erinevused. Konteinerite väljavahetamine on lihtsustatud, kui jäätmetekitaja on konteineri rentinud, olukorras kus jäätmetekitaja on konteineri omanik, tuleb ilmselt saavutada kokkulepe jäätmeveo teenuse pakkuja ja konteineri omaniku vahel. Jäätmeveo teenustasu piirmäärad kehtestab linnavolikogu. Seadus ei sätesta jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahelise lepingu sõlmimise kohustust. Lepingu sõlmimine osutub vajalikuks osapoolte erinevate kohustuste ja õiguste tagamiseks (konteineri rentimine, võlglaste teke, standardile mittevastavate konteinerite omamine jne). 9.2. Jäätmekogumisjaama rajamine Kohtsorteeritud jäätmeid kogutakse jäätmepunktis või jäätmekogumisjaamas. Jäätmekogumisjaamast suunatakse jäätmed teisese toorme kokkuostjale või tarbijale. Kuna olmejäätmete liigiti kogumist arendab kohalik omavalitsus, on Tartumaa jäätmekavas toodud tegevussuundadena sätestatud eesmärk, et iga omavalitsus rajaks oma haldusterritooriumile vähemalt ühe olmejäätmete kogumispunkti (jäätmekogumisjaama). Jäätmejaam hakkab vastu võtma elanikelt ka ohtlikke jäätmeid, seda on võimalik teostada selleks spetsiaalselt kohaldatud ruumis, mis vastab kehtivatele nõuetele (ruum on lukustatav, ventilatsiooniga, varustatud esmaabi-, isikukaitse- ja tulekustutusvahenditega). Jäätmejaama asukoha valikul tuleb arvestada, et maatükil oleks logistiliselt hea asukoht ning see paikneks piisavalt eemal sotsiaalobjektidest ja elamutest. Elva linn kavandab jäätmejaama ehitamist Elva reoveepuhasti territooriumile. Jäätmejaama rajamine eeldab detailplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju hindamist. 9.3. Pakendijäätmete kogumissüsteemi arendamine Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem toimib sel juhul, kui toimub nende sorteerimine tekkekohas. Tulemused sõltuvad siin elanikkonna kaasamise määrast. Motiveerimaks elanikke pakendeid ja -pakendijäätmeid eraldi koguma ning pakendiettevõtjale tagastama, näeb uus pakendiseadus ette tagatisraha kehtestamist. Tagatisraha on kehtestatud teatud liiki klaasist ja plastikust korduspakenditele ning teatud liiki klaasist, plastist ja metallist ühekorrapakenditele. Tarbijad on kohustatud need pakendid eraldi koguma ja kogumispunktides üle andma. Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi rahastamine on eelkõige tootjate ja turustajate kohustus. Omavalitsuste ülesanne on korraldada administreerimist, järelevalvet ja tarbijate keskkonnateadlikkuse tõstmist ehk omavalitsuste roll on selles süsteemis suunav ja koordineeriv. Vastavalt pakendite ja pakendijäätmete kogumis- ja korraldamiskohustusele saab kohalik omavalitsus delegeerida pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse organiseerimise pakendiettevõtjatele, kes peab katma pakendite ja pakendijäätmete kogumisega kaetud kulud. Pakendijäätmete kogumise ja veo võib ühendada ka linna korraldatud jäätmeveoga, pakendiettevõtja peab sel juhul korvama kogumise veo kulutused. Pakendijäätmete kogumissüsteemi juurutamiseks on Elva linnas otstarbekas tihendada ülelinnalist kogumispunktide võrgustikku, mille tihedus määrab nende jäätmete üleandmise mugavuse. Enamus inimesi ei ole valmis jäätmeid viima kogumispunktidesse, mis asuvad elukohast liiga kaugel. Lisaks olemasolevatele paberi-, plastiku-, klaasi- ja metallijäätmete kogumiskonteineritele on linnas võimalik paigaldada konteinereid järgmistesse linnaosadesse: Valga mnt elamukvartalis – Männiku kaupluse juurde; Peedu linnaosas – Vikerkaare ja Vapramäe tänavate ristumispiirkonda; Mahlamäe elamukvartalis – Marja ja Peedu tee ristumispiirkonda; kesklinnas – Turuplatsi tn haljasala piirile Konsumi kaubanduskeskuse kõrval; Arbimäe linnaosas – Kirde 6 munitsipaalmaale ning Pikk 77 kinnistule A&O kaupluse lähedusse; üleraudtee elamupiirkonnas – J. Kärneri ja Lauliku tänavate ristumispiirkonda; Tartu mnt ja Järve tänava ristmiku asuva parkla territooriumile. Avalike kogumispunktide asukohad täpsustatakse jäätmehoolduseeskirjas. 9.4. Biolagunevate jäätmete kogumissüsteemi ja biokäitluse arendamine Jäätmeseaduse mõistes on biolagunevateks jäätmeteks aeroobselt ja anaeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber, haljastusjäätmed, kalmistujäätmed ning siia alla võib liigitada ka reoveemuda. Uus jäätmeseadus seab biolagunevate jäätmete hulga vähendamiseks prügilasse ladestatavates olmejäätmetes järgmised piirangud: – mitte üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist; – mitte üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist; – mitte üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist Paberi kompostimine ei ole otstarbekas, kuna paber laguneb aeglaselt ning eraldi kogutud paber on väärtuslik teisene tooraine. Paberijäätmete kogumise parandamiseks on kindlasti vaja tihendada konteinerite võrku, sest hilisem enne prügilasse ladestamist sorditud paber ei ole taaskasutatava materjalina enam kõlblik. Korraldatud jäätmeveo käivitumisel peaks vähemalt keskküttega korterelamutel olema vanapaberi kogumiseks eraldi konteiner. Eramajade puhul tuleb rakendada kogumispunkti süsteemi. Ettevõtted, kus tekib vanapaberit just dokumentide näol, kohustuvad dokumente kogumisega tegelevale ettevõttele üle andma kas purustatult või lukustatud konteineris. Elva linnal on kogemused parkidelt ja haljasaladelt kogutud jäätmete ja reoveesette aeroobse kompostimise alal. Individuaalelamu piirkondades toimub ka praegu biojäätmete kohtkompostimine, kortermajade puhul on võimalik juurutada komposterite süsteemi kasutuselevõttu ühistute poolt, kuid uudne lähenemine eeldab ulatuslikku elanikkonna teavitamist. Kinnistute ja tänavate vaheliselt alalt elanike poolt kokku kogutud puulehtede sügisese äraveo korraldamine toimub linna poolt. 9.5. Ehitusjäätmete käitluse arendamine Suur osa ehitus- ja lammutusjäätmetest on pärast sorteerimist taaskasutatavad, mida saab suunata materjaliringlusesse ning kasutada ehitusmaterjalidena. Tartumaa jäätmekava sätestab, et ehitus- ja lammutusjäätmete ohutu käitlemine määratakse kindlaks linna poolt väljastatavas ehitusloas. Praegu kehtivad ehitusloa taotlused ei nõua ehitus- ja lammutusjäätmete ohutu käitlemise andmete esitamist. Linnavalitsus saab nõuda ehitusprojektides ehitusjäätmete eraldi käitlemise kirjeldamist, kus on näidatud tekkivate jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus ning jäätmete edasine suunamine. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa ning üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ehitusjäätmete käitlemise täpsemad tingimused tuuakse välja jäätmehoolduseeskirjas. Metallijäätmete kokkuostuhinnad on olnud piisavalt motiveerivad nende üleandmiseks jäätmete kogumisega tegelevatele ettevõtetele. Metallijäätmeid võetakse elanikkonnalt vastu ka ülelinnaliste kogumisaktsioonide käigus. 9.6. Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine Jäätmeseadusest tulenevalt on kodumajapidamistest ohtlike jäätmete (v.a probleemtooted) kogumise ja üleandmise süsteemi korraldamine linnavalitsuse ülesanne. Probleemtoodete kogumise ja käitlemise peavad korraldama tootjad ning jäätmeseaduse mõistes ka maaletoojad ja müüjad. Kohalik omavalitsus soodustab probleemtoodete eraldi kogumist elanikke teavitades ja tootjatega koostööd tehes. Probleemtooted on akud ja patareid, polükloreeritud fenüüle (PCB) sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Linnavalitsus on paigaldanud patareide kogumiseks konteinerid kauplustesse ja akude kogumiseks bensiinijaama. Tootja vastutuse rakendumisel peavad kogumisvõrgustiku ülalpidamiskulusid hakkama katma tootjad ja nendega võrdsustatud organisatsioonid. Akude ja patareide kogumiskohtadeks võivad olla nende müügikohad ning jäätmejaam. Mootorsõidukite ja nende osade ning rehvide tagasivõtmise peavad korraldama tootja vastutuse põhimõttel tootjad ja turustajad. Tootjatega koostöös võib korraldada ka nende toodete vastuvõtmist jäätmejaamas. Linnavalitsus saab nõuda autode lammutus- ja remonditöökodadelt tootja vastutuse põhimõtte täitmist. Elektroonikaseadmete jäätmeid saab vastu võtta elanikelt jäätmejaamas ja nende toodete müügikohtades. Kodumajapidamises tekkivaid ohtlikke jäätmeid saab tasuta ära anda jäätmejaama ja jäätmete kogumispunktidesse ning kogumisaktsioonide käigus ohtlike jäätmete litsentsi omavale ettevõttele. Vanu ravimeid peaksid vastu võtma kõik Elva linnas tegutsevad apteegid. Ohtlike jäätmete minimaalseks keskkonda sattumiseks peab linn tagama elanikele võimalikult mugava ohtlike jäätmete üleandmise võimaluse. 9.7. Jäätmekäitlusalase järelevalve tõhustamine ja jäätmemajandusalase statistika korrastamine Korraldatud jäätmeveole üleminek koos jäätmetekitajate registri töölerakendumisega annab parema ülevaate Elva linna jäätmemajanduse olukorrast ning võimaldab täpsema info saamisel jäätmekäitlust ka paremini planeerida. Jäätmealast statistikat hoitakse ja töödeldakse keskkonnaregistris, kust on linnavalitsusel võimalik järelepärimisi teha. Jäätmevedajad on kohustatud linnavalitsusele esitama korrapäraselt jäätmeveo aruandeid. Ettevõtted, kes organiseerivad oma jäätmekäitlust ise, peavad esitama linnavalitsusele kord aastas jäätmekäitlusaruande. Pärast jäätmealase andmebaasi loomist ja jäätmestatistika kogumist on võimalik saada detailsemat ülevaadet Elva linnas tekkivate jäätmekoguste, jäätmevoogude liikumise ja käitlemise kohta. 10. Jäätmemajanduse tegevuskava ja investeeringute vajadus Elva linna jäätmemajanduse arendamine nõuab lähiaastatel suuri investeeringuid. Jäätmeseadus sätestab põhimõtted, et jäätmekäitluse kulud kannab jäätmetekitaja, korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja tasub jäätmeveo teenustasu, mis on piisav, et katta jäätmekäitluskohtade rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Keskkonnapoliitika põhimõte «saastaja maksab» ja «tootja vastutus» tähendab sisuliselt seda, et jäätmekäitluse kulud maksab kinni lõpptarbija. Jäätmeseadus sätestab ka, et olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust laekub linnaeelarvesse 75% ning neid summasid kasutatakse sihtotstarbeliselt jäätmehoolduse arendamiseks. Elva linna jäätmemajanduse arendamise võimalikud finantseerimisallikad on linnaeelarve; abiraha taotlemine erinevatest fondidest (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja EL struktuurifondid); tootja vastutus; jäätmetekitajate poolt makstav teenustasu; saastetasu. Tegevuse nimetus Teostamise aeg Hinnanguline maksumus Rahastamise allikad Jäätmevaldajate registri loomine 2005 Võimalik rakendada ilma täiendava rahastamiseta Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine 2004–2005 5000.– linnaeelarve Taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide rajamine 2005–2007 Rahastab tootja või tootjaga võrdsustatud organisatsioon tootjad 50 000.– linnaeelarve Ohtlike jäätmete kogumispunktide arvu suurendamine 2005–2007 Rahastab tootja või tootjaga võrdsustatud organisatsioon tootjad 50 000.– linnaeelarve Biolagunevate jäätmete kogumise juurutamine pidev 20 000.– linnaeelarve saastetasud Ehitusjäätmete käitlemise arendamine 2005–2007 40 000.– linnaeelarve Jäätmejaama rajamine 2006 1 500 000.– linnaeelarve, fondid Jäätmejaama haldamine pidev igal aastal ca 200 000.– linnaeelarve, jäätmeveo teenustasud, saastetasud Elanike keskkonnateadlikkuse arendamine pidev 20 000.– linnaeelarve Jäätmemajandusalase statistika korrastamine pidev 50 000.– linnaeelarve Kasutatud materjal 1. Üleriigiline jäätmekava. Tallinn, Keskkonnaministeerium, 2002 2. Tartumaa jäätmekava. Tartu, AS Kobras, 2002 3. Elva linna arengukava 2004-2007. Elva Linnavalitsus, 2004 4. Elva linna elanike heakorraalane küsitlus 2001. Elva Linnavalitsus 2001