Kallaste Linnavolikogu — Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 52, 459

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, jäätmeseaduse § 21 lõike 1 ja Kallaste linna põhimääruse § 21 lõike 1 punkti 37 alusel Kallaste Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada Kallaste linna jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2005. a. Volikogu esimees Leonti KROMONOV Kallaste Linnavolikogu 27. jaanuari 2005. a määruse nr 1 lisa KALLASTE LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja reguleerimisala (1) Kallaste linna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri ) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Kallaste linnas ja selle lähiümbruses puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Kallaste linna haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõigile asutustele, juriidilistele ning füüsilistele isikutele. (3) Jäätmehooldust Kallaste linnas korraldavad Kallaste Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), Tartumaa Keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus) ja Keskkonnainspektsiooni Tartu osakond vastavalt oma pädevusele. § 2. Mõisted (1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4) olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 5) aiajäätmed on aia hooldamisel tekkinud orgaanilised jäätmed (rohi, lehed, oksad jne); 6) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil ei füüsikaliselt ega keemiliselt; 7) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 8) jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 9) jäätmehooldus on järelevalve jäätmekäitluse üle, jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 10) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 11) jäätmekäitluskoht (-jaam) on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 12) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 13) jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 14) jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda (lõplik ladustamine); 15) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 16) jäätmeluba on dokument, mis annab õiguse jäätmekäitluseks ja määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. II. JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMINE § 3. Jäätmehoolduse üldnõuded (1) Jäätmeseaduse § 30 lõigete 3 ja 7 alusel nõutavat jäätmeluba väljastab keskkonnateenistus. Jäätmeloa taotlused esitab maakonna keskkonnateenistus linnavalitsusele seisukohavõtuks, pärast taotlusele esitatud nõuete kontrollimist. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja. (2) Kõigil jäätmete valdajail või territooriumi haldajail peavad olema individuaalsed kogumisvahendid või ühised jäätmete kogumise lepingud. Jäätmekäitluslepingu võib sõlmida ühe või mitme jäätmekäitlusettevõttega sõltuvalt kogutavatest jäätmeliikidest. (3) Jäätmevaldaja annab tekkinud jäätmed üle jäätmevedajale ning jäätmevedaja jäätmeloas määratud jäätmekäitluskohta. (4) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel (välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale). (5) Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda tervise- ega keskkonnanormatiive ületavat mõju. (6) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha ümbruse korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. (7) Jäätmete taaskasutamist korraldab jäätmevaldaja nende tekkekohas või vastavat jäätmeluba omavas ettevõttes. (8) Jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ning võimaldades nende hilisemat taaskasutamist või lõplikku ladustamist. (9) Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete koguste vähendamisele, nende taaskasutamisele või kõrvaldamisele. § 4. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel (1) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid sorteeritult koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käesoleva eeskirjaga määratud korrale. (2) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele. (3) Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Kui jäätmetekitaja või territooriumi haldaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. (4) Keelatud on paigutada jäätmeid väljapoole krunti või kinnistut, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed on lubatud paigutada jäätmekogumisaktsioonidena või paigutatakse lepingu alusel üldkasutatavasse ühismahutisse. (5) Ettevõtjad on jäätmete tekitajana kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 2) korraldama oma jäätmete käitlemist, sh taaskasutamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele. (6) Jäätmete valdajana on elanike ülesanne vähendada tekkivate jäätmete hulka ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga määratud korras üle. (7) Territooriumide haldajad, linnavalitsuse poolt kinnitatud jäätmemajandust kureeriv töötaja ja teised juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. § 5. Jäätmete kogumine ja sorteerimine (1) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse, mis asuvad eelnevalt ettevalmistatud ja kergelt hooldatavas kohas (alusel). Kui jäätmeid ei ole võimalik nende mahu või kaalu tõttu paigutada mahutitesse, lahendatakse nende äravedamine kokkuleppel jäätmekäitlusettevõttega (v.a jõulukuused, mis pannakse mahuti kõrvale). (2) Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. (3) Üldkasutatavasse kohtadesse (pargid, parklad, autobussijaam, rannad jms) korraldab prügikonteinerite paigutamise linnavalitsus või territooriumi haldav ettevõte. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures (väljaspool) ja parklas peab nende lahtioleku ajal olema prügianum. Avalike ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituste korraldaja, kes likvideerib järgmiseks päevaks kogu ürituse käigus tekkinud prügi. (4) Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteineritesse paigutatud jäätmeid. (5) Mahutite omanik või rentnik vastutab nende korrashoiu ja puhtuse eest, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. (6) Olmejäätmete mahutitesse ei tohi panna: 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) käimlajäätmeid; 5) kogumiskaevude setteid; 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 9) ehitus- ja lammutustöödel tekkivaid jäätmeid. (7) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 30 °C). (8) Olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (9) Klaas-, metall- ja plasttaarat ning teisi jäätmeliike kogutakse eraldi. Taaskasutatavad jäätmed tuleb paigutada eraldi selleks ettenähtud kohtadesse. (10) Metallijäätmed tuleb anda üle metallijäätmete kogumisega tegelevale ettevõttele. (11) Ohtlike jäätmete kogumine: 1) ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi; 2) ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Vastava litsentsi väljastab keskkonnaminister; 3) mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad; 4) ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord (lisa); 5) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda või kanalisatsiooni; 6) koduses majapidamises kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid tuleb üle anda ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. Samas võetakse vastu ohtlikke jäätmeid sisaldavaid suuregabariidilisi kodumasinaid ja olmeelektroonikat (külmutuskapid, televiisorid, raadiod); 7) ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale ettevõttele; 8) ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt; 9) ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud registreerima oma valduses olevad ohtlikud jäätmed ning andma linnavalitsusele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta; 10) ohtlike jäätmeid saab ära anda ohtlike jäätmete konteinerisse (linnavalitsuse hoone taga) kokkuleppel Kallaste linna jäätmemajandust kureeriva töötajaga. § 6. Jäätmete vedu (1) Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja. (2) Jäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse.Tühjendamise sageduse valib jäätmevaldaja ise kokkuleppel jäätmekäitlusettevõttega, kuid mitte harvemini kui kord kuus. (3) Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. (4) Jäätmeid, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu keskkonnale või inimese tervisele, tuleb ära vedada kohe. (5) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. (6) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda, sealhulgas ka laadimise käigus. (7) Olmejäätmete valdaja on kohustatud sõlmima olmejäätmete veo lepingu jäätmeluba omava ettevõttega. Linnavalitsus võib liitumiskohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise oma jäätmete veo või käitluse, kasutamata selleks teenust osutavat ettevõtet ja andes oma tegevusest nõudmisel aru linnavalitsusele. § 7. Jäätmete kõrvaldamine (1) Jäätmete kõrvaldamine teostatakse Torma valla territooriumil asuvas Torma prügilas ja Ülenurme valla territooriumil asuvas Aardlapalu prügilas. Torma prügilas võetakse ehitus- ja olmejäätmeid elanikkonnalt ja firmadelt vastu iga päev 08.00–20.00. (2) Keskkonda viidavad kõrvaldatavad jäätmed peavad olema keskkonnale talutavad. (3) Püsijäätmetäitekohtade haldaja peab jäätmete üle pidama arvestust kooskõlas kehtiva seadusandlusega. § 8. Jäätmete kompostimine (1) Väikeelamutes tekkivate bioloogiliste jäätmete, sealhulgas toidujäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. (2) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid tuleb kompostida soojustatud ja kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aiajäätmeid võib kompostida ka aunades. (3) Komposti peab paigutama, ladustama ja käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja keskkonnale ohutult. (4) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. § 9. Jäätmete taaskasutamine (1) Inertseid ehitusjäätmeid ja ehitusjäätmeid sisaldavat ülejääkpinnast võib kasutada ehitusplatside jms täiteks, kuid eelnevalt tuleb kooskõlastada linnavalitsuse või keskkonnateenistuse vastava ala spetsialistiga. § 10. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded (1) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) kokkuleppel olmejäätmete vedajaga veopäeval jäätmekotte, mis on paigutatud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 2) käsitsi teisaldatavaid kaanega suletavaid ning haaratavaid astjaid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 3) kinnistutel võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. (3) Jäätmeid tohib paigutada: 1) jäätmekottidesse mitte üle 15 kg; 2) jäätmeveolepingus määratud mahtuvusega mahutitesse. (4) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. (5) Käsitsi teisaldatavad mahutid tuleb paigutada selliselt, et prügiveoauto pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele mahutist. (6) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. III. LÕPPSÄTTED § 11. Aruandlus (1) Jäätmetekitaja, jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud linnavalitsuse või keskkonnainspektsiooni nõudmisel esitama aruanded oma jäätmekäitluse ja jäätmehoolduse kohta nõude esitanud ametkonnale. § 12. Vastutus (1) Eeskirja mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel võetakse süüdlased vastutusele õigusaktides ettenähtud korras. (2) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikub käesoleva eeskirja nõudeid, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt selleks ettenähtud sanktsioonide piires. (3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi reostuse tekitaja) omal kulul keskkonnainspektsiooni töötaja ettekirjutuse alusel. (4) Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. (5) Kui reostuse tekitaja ei täida § 12 lõikes 4 toodud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik. (6) Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise omal kulul vastavalt keskkonnainspektsiooni ettekirjutusele. (7) Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida eeskirja § 12 lõikes 4 toodud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus. § 13. Kallaste linna jäätmehoolduseeskirja jõustumine (1) Kallaste linna jäätmehoolduseeskiri jõustub 1. märtsil 2005. a.