Siseminister — Kaitsepolitseiameti põhimäärus — RTL, 39, 546

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16) paragrahvi 42 lõike 1 alusel. I. ÜLDSÄTTED § 1. Kaitsepolitseiamet (edaspidi amet) on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. § 2. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. § 3. Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. § 4. Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium. Amet on aruandekohustuslik Siseministeeriumi ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. § 5. Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Toompuiestee 3, 10142 Tallinn. Ameti nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne tema asukohas, tuuakse ära struktuuriüksuste põhimäärustes. II. AMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED § 6. Ameti tegevusvaldkonnaks on riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine, riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, sealhulgas riigisaladuse kaitse «Riigisaladuse seaduses» ettenähtud juhtudel ja korras, nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses, ning seaduses ettenähtud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine. § 7. Amet: 1) kogub ja töötleb teavet riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevusest seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 2) rakendab meetmeid riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ning neid toimepannud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 3) korraldab riigisaladuse kaitset, rakendab meetmeid riigisaladuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide sätteid eiranud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 4) vaatab läbi riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemiseks esitatud avaldusi, teostab julgeolekukontrolli, otsustab riigisaladusele juurdepääsu loa andmise või andmisest keeldumise ning tühistab riigisaladusele juurdepääsu lubasid; 5) rakendab meetmeid Eesti Vabariigi vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning sellega seotud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 6) rakendab meetmeid terroriaktide ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning neid toimepannud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 7) teavitab Julgestuspolitseid viimase kaitse all olevate isikute ja objektide suhtes plaanitsetavatest terroriaktidest ja rakendab koos Julgestuspolitseiga meetmeid nende ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning neid toimepannud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 8) rakendab meetmeid korruptsiooni ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning sellega seotud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 9) teostab kuritegude kohtueelset uurimist seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 10) teostab jälitustegevust jälitustegevuse seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 11) koostab ameti eelarve projekti ja eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 12) töötab välja ameti tegevusvaldkonda reguleerivate seaduste, Vabariigi Valitsuse ja siseministri määruste ning muude õigusaktide eelnõud; 13) teeb oma pädevuse piires koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse organite ja asutustega ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega, samuti teiste riikide politsei- ja julgeolekuasutuste ning rahvusvaheliste politseiorganisatsioonidega; 14) täidab muid talle seadusega, Riigikogu otsusega, Vabariigi Presidendi seadlusega, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning siseministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid. III. AMETI JUHTIMINE § 8. Ametit juhib kaitsepolitsei peadirektor. § 9. Kaitsepolitsei peadirektor: 1) juhib ameti tööd; 2) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru siseministrile; 3) esitab kaks korda aastas siseministrile ameti ülesannete täitmise aruande ning informeerib vajadusel siseministrit riigi julgeoleku küsimustest; 4) esitab siseministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 5) sõlmib lepinguid, esindab ametit ja annab volitusi ameti esindamiseks; 6) annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või siseministri määruse või käskkirja alusel ja täitmiseks teenistusalastes küsimustes käskkirju, mis on kohustuslikud kõikidele ameti teenistujatele; 7) annab ameti teenistujatele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ameti asjaajamiskorras ettenähtud korras; 8) kinnitab ameti kodukorra, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja ja teenistujate ametijuhendid; 9) esitab siseministrile kinnitamiseks ameti struktuuriüksuste põhimäärused; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad teenistujad, välja arvatud kaitsepolitsei peadirektori asetäitja; 11) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepinguid ameti abiteenistujatega; 12) pärib aru ameti teenistujatelt; 13) määrab ameti teenistujate palgad, lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palgaastmestikust ja töötasufondist; 14) kohaldab nimetatavatele teenistujatele ergutusi ja distsiplinaarkaristusi seadusega ettenähtud alustel, nimetab Aasta kaitsepolitseiniku ning annab Aasta kaitsepolitseiniku märke, teenistusstaaži märke, kaitsepolitsei teeneteplaate ja kaitsepolitsei aukirju; 15) esitab siseministrile ameti eelarve projekti ja eelmise aasta eelarve täitmise aruande ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 16) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel; 17) korraldab ameti varustamist tema ülesannete täitmiseks vajalike vahenditega ning teostab riigihankeid, sealhulgas ka vallas- ja kinnisvaraga seotud riigihankeid; 18) korraldab ameti sisekontrolli süsteemi rakendamist ja siseauditialast tööd; 19) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning siseministri määruse või käskkirjaga, samuti siseministri või Siseministeeriumi kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid. § 10. Kaitsepolitsei peadirektori teenistussuhte peatumisel määrab tema asendaja siseminister. Muudel kaitsepolitsei peadirektori ajutise äraoleku juhtudel määrab tema asendaja kaitsepolitsei peadirektor ning sellest informeeritakse viivitamatult siseministrit ja Siseministeeriumi kantslerit. § 11. Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja: 1) koordineerib, suunab ja kontrollib ameti struktuuriüksuste tegevust kaitsepolitsei peadirektorilt saadud volituste piires; 2) annab korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud talle alluvatele teenistujatele; 3) esindab ametit kaitsepolitsei peadirektorilt saadud volituste piires; 4) teeb kaitsepolitsei peadirektorile ettepanekuid ameti töökorralduse, samuti ameti struktuuriüksuste juhtide nimetamise ning ameti teenistujate palgaastmete ja lisatasude määramise, toetuste andmise ning ergutuste ja distsiplinaarkaristuste kohaldamise kohta; 5) saab ameti struktuuriüksustelt talle pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet; 6) täidab muid kaitsepolitsei peadirektori antud ülesandeid. IV. AMETI STRUKTUUR § 12. Kaitsepolitseiameti struktuuriüksusteks on osakonnad. § 13. Ameti struktuuriüksuse ülesehitus ja pädevus sätestatakse struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kinnitab siseminister käskkirjaga. § 14. Ameti struktuuriüksuse koosseisu võivad kuuluda jaoskonnad, mille ülesehitus ja pädevus sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses. § 15. Ameti struktuuriüksused jagunevad keskstruktuuriüksusteks ja regionaalseteks struktuuriüksusteks. § 16. Ameti keskstruktuuriüksused on: – korrapidamisosakond; – majandusosakond; – õigus-haldusosakond. Kooskõlas «Riigisaladuse seaduse» (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17) paragrahvi 6 lõikega 11 ei kuulu tervikuna avaldamisele. Keskstruktuuriüksuste salajane osa kinnitatakse ministri käskkirjaga. § 17. Ameti regionaalsed struktuuriüksused on: 1) Lõuna-Eesti osakond; 2) Pärnu osakond; 3) Tallinna osakond; 4) Virumaa osakond. V. AMETI NÕUNIK § 18. Ameti koosseisu kuuluvad väljaspool struktuuriüksuseid asuvad nõunikud, kes alluvad vahetult kaitsepolitsei peadirektorile. § 19. Nõuniku pädevus määratakse kaitsepolitsei peadirektori käskkirjaga kinnitatud nõuniku ametijuhendis. VI. AMETI KOMISJON § 20. Kaitsepolitsei peadirektor võib moodustada ameti tegevusalas nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone. Komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. § 21. Komisjon moodustatakse kaitsepolitsei peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed ning ülesannete täitmise tähtajad. § 22. Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid selle asutuse juhi nõusolekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. § 23. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru kaitsepolitsei peadirektorile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. § 24. Komisjonil on õigus pöörduda ameti struktuuriüksuste poole oma tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. VII. AMETI SÜMBOOLIKA § 25. Amet kasutab Kaitsepolitseiameti lippu, mille kirjelduse kinnitab siseminister käskkirjaga, ning riigilippu õigusaktidega ettenähtud korras. § 26. Ametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «KAITSEPOLITSEIAMET». § 27. Amet kasutab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras registreeritud kaitsepolitsei embleemi. § 28. Ameti kirjaplangil ja üldplangil kasutatakse kaitsepolitsei embleemi, mille all on sõna «KAITSEPOLITSEIAMET». Ameti kirjaplangi ja üldplangi keskosas on kaitsepolitsei embleemil greifi kujutis. § 29. Amet võib kasutada kaitsepolitsei embleemi ameti muudel trükistel ja esemetel. § 30. Amet annab välja Aasta kaitsepolitseiniku märke. Aasta kaitsepolitseiniku märk kujutab endast 32 mm kõrgust musta emailiga kaetud vapikilpi, millel tunnusena kullast väikest riigivappi hoidev püstiasendis greif. Kilpi ümbritseb hõbedast stantsitud tammelehtedest ja lindist koosnev pärg, kummalgi pool viis kolmikut tammelehti. Kilbi taha on keskele vertikaalasendisse paigutatud hõbedast stantsitud allapoole teraga suunatud mõõk, mille käekaitsele on graveeritud märgi kätteandmise aastaarv. Märgi kõrgus koos mõõgaga on kokku 60 mm. Märgi tagaküljele on graveeritud sõnad «Aasta kaitsepolitseinik» ja märgi saaja nimi. Aasta kaitsepolitseiniku märk antakse igal aastal ühele Kaitsepolitseiameti ametnikule erilist tunnustust vääriva teo või ametialaste saavutuste eest võitluses kuritegevusega. § 31. Amet annab välja teenistusstaaži märke. Teenistusstaaži märk kujutab endast 36 mm kõrgust musta emailiga kaetud vapikilpi, millel tunnusena kullatud väikest riigivappi hoidev püstiasendis greif. Kilpi ümbritseb hõbedast stantsitud tammelehtedest ja lindist koosnev pärg, kummalgi pool viis kolmikut tammelehti. Kilbi all keskel ruudus on teenistusstaaži näitav number ning märgi ülaosas kilbi kohal lindil arv «18.VI 93». Märgi kõrgus on 45 mm. Kümne aasta teenistusmärk antakse Kaitsepolitseiameti ametnikule, kelle teenistusstaaž kaitsepolitseis on kümme aastat ja mida arvestatakse 1. märtsist 1991. Märk koosneb kolmest tasapinnast. Ülemise tasapinna moodustab reljeefne, kuldne greif, kes hoiab käes vappi kolme sinise emailiga kaetud lõviga (30×27 mm, paksus 1,5 mm). Keskmise tasapinna moodustab kuldne musta emailiga kaetud vapp (35,5×32 mm, paksus 1,5 mm). Alumise tasapinna moodustab reljeefne, kuldne tammepärg, mille ülaosas on number 10 ja alumises osas looklev lint tekstiga: VIRTUTE ET CONSTANTIA, (51×45 mm, paksus 1,8 mm). § 32. Amet annab välja teeneteplaate. Teeneteplaat kujutab endast tombakust musta emailiga kaetud kaitsepolitsei vappi kõrgusega 82 mm, mis asetseb mustast tammest alusel mõõtudega 185×135 mm. Vapil on kujutatud väikest riigivappi hoidvat püstiasendis kullatud greifi. Vapi kohal tombakust alusel paikneb kaarekujuliselt kiri «KAITSEPOLITSEIAMET». Vapi all asetseb tombakust pühendusplaat mõõtudega 25×60 mm. Kaitsepolitseiameti aukiri on teostatud kollaka varjundiga paberil «Terreus» formaadis A3 (297×420). Teeneteplaat antakse Kaitsepolitseiameti ametnikule heade tulemustega teenistusalase tegevuse eest Kaitsepolitseiametis, ametiasutusele tulemusliku koostöö eest ning Eesti või välisriigi kodanikule või rahvusvahelisele organisatsioonile Kaitsepolitseiametile osutatud abi eest. § 33. Amet annab välja aukirju. Aukirja põhjaks on pruunikates toonides pilt XVI sajandist pärineva Püha Jüri kujutisega raidreljeefist. Aukirja põhjal paikneb käsitsi joonistatud kuldne kaitsepolitsei embleem, sõnad «KAITSEPOLITSEIAMET» ja «AUKIRI». Aukiri antakse Kaitsepolitseiameti ametnikule tulemusliku teenistusalase tegevuse eest Kaitsepolitseiametis. VIII. LÕPPSÄTTED § 34. Amet korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduse alusel. IX. RAKENDUSSÄTTED § 35. Käesolevat määrust rakendatakse 1. märtsist 2001. a. Minister Tarmo LOODUS Kantsler Märt KRAFT