Narva Linnavalitsus — Narva linna Pähklimäe Gümnaasiumi põhimäärus — KO, 46, 399

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 79, 1186; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 611; 2001, 50, 288, 75, 454; 2002, 25, 144, 34, 205, 53, 336, 57, 359, 61, 375, 63, 389, 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125; 2004, 27, 180; 30, 206; 41, 276; 56, 404) § 12 lõike 4 ja Narva Linna Põhimääruse (KO 2000, 76, 1094) punkti 5.5.1 alapunkti 2 ja punkti 10.2.2 alapunkti 2 alusel. I. Üldsätted. 1.1. Narva linna Pähklimäe Gümnaasium on gümnaasium, mille juures on põhikooli klassid (edaspidi gümnaasium). 1.2. Gümnaasium asub aadressil: Pähklimäe-3, Narva 20605, Ida-Virumaa, Eesti. 1.3. Narva Pähklimäe Gümnaasium on Narva linna munitsipaalõppeasutus, mille kõrgemalseisvaks organiks on Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond. 1.4. Gümnaasium juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest, Haridus- ja Teadusministeeriumi määrusest ja teistest haldusaktidest, kohaliku omavalitsuse õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ja Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna juhataja korraldustest ning käskkirjadest. 1.5. Gümnaasiumil on oma pitsat, sümboolika, eelarve ja pangaarve. II. Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid ja ülesanded. 2.1. Gümnaasiumi tegevuse peaeesmärk on põhi- ja keskhariduse andmine. 2.2. Gümnaasium annab üldkeskhariduse. Üldkeskharidus – see on teadmiste, oskuste ja käitumisnormide väärtus, mis võimaldab arendada kodaniku kohust, valida ja omandada sobivat ametit, austada ennast, oma peret, teisi inimesi ja loodust. 2.3. Gümnaasiumi tegevuse peaeesmärk on õpilaste õpetamine ja kasvatamine vastavalt haridusstandardile. Gümnaasium on võimeline säilitama kultuuri-ja ajaloolisi traditsioone, toetades rahvuse identiteedi tunnet. Gümnaasium loob tingimused ja aitab igati kaasa õpilaste integreerumisele eesti ühiskonda. 2.4. Gümnaasiumi põhitegevuseks on: 2.4.1. laste vaimsete huvide ning võimete väljaselgitamine ja arendamine õppetöö kaudu, klassivälised üritused, ringitööd, huviklubid; 2.4.2. ameti valimisel vajaminevate algteadmiste andmine; 2.4.3. eelduste loomine kõrghariduse omandamiseks (vastavalt haridusstandardile); 2.4.4. arendada õpilastes austust kodumaa vastu; 2.4.5. arendada õpilastes austust töö- ja kodukoha vastu; 2.4.6. gümnaasiumi materiaalse ja metoodilise baasi arendamine; 2.4.7. koostöö kodumaiste ja välisfirmadega, ühiskondlike organisatsioonidega, kohalike omavalitsusorganite ja riigiorganitega; 2.4.8. Teostada, vajaduse korral, gümnaasiumi baasil mittekommertslikke haridusteenuseid, kasutades oma personali, õpilaste, lastevanemate või gümnaasiumi lõpetajate abi. III. Õppekeel. 3.1. Gümnaasiumis on õppekeeleks vene keel, järk-järgult teostatakse üleminek eestikeelsele õppele. IV. Õppe- ja kasvatuskorralduse alused. 4.1. Õpetamise alusdokumentideks on: • Riiklik õppekava, mis määratleb haridusstandardi. • Gümnaasiumi ainekavad on suunatud keskhariduse omandamisele ja õppetöö võimalikule jätkamisele kõrgkoolis. • Ainekavad kinnitab gümnaasiumi direktor kooskõlastatult õppenõukogu ja hoolekoguga. 4.2. Gümnaasiumi õppekava toetub riiklikule õppekavale. 4.3. Õppekava võib muuta ja täiendada õppeprotsessi jooksul. 4.4. Gümnaasiumi õppeprogrammis pööratakse erilist tähelepanu eesti keelele. Gümnaasiumiastmes toimub mõnede ainete õpetamine eesti keeles. Gümnaasium teeb koostööd asutustega, kes soodustavad efektiivset eesti keele õppimist. 4.5. Õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja -materjale. 4.6. Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja korra, samuti nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele kehtestab haridus- ja teadusminister vastava määrusega. 4.7. Õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja igaks õppeaastaks ise nimistust, mis on kinnitatud haridus- ja teadusministri vastava määrusega. 4.8. Riigieelarve vahenditest soetatakse õpikud, mis on saanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnituse riiklikule õppekavale vastavuse kohta. 4.9. Õppeaasta kestab esimesest õppepäevast ühel kalendriaastal kuni järgmise kalendriaasta esimese õppepäevani. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist, praktikast ning koolivaheaegadest. 4.10. Õppeaasta algab 1. septembril. 4.11. Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta. 4.12. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab kindlaks haridus- ja teadusminister vastava määrusega. 4.13. Gümnaasiumi lõpuklassis on õppe- ja eksamiperiood kokku 175 õppepäeva. Eksamiperioodid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks määrab kindlaks haridus- ja teadusminister vastava määrusega. 4.14. Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kindlaks kooli õppekavaga. Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse kindlaks tunniplaanis, mille kinnitab gümnaasiumi direktor. 4.15. Klassi täituvuse ülemine piirnorm on põhikooliastmes 24 õpilast ja gümnaasiumiastmes 36 õpilast. 4.16. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk». Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» või «mitterahuldav». Õpilaste hindamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister vastava määrusega. 4.17. Põhikooli esimesse klassi võetakse vastu need lapsed, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saavad seitsmeaastaseks. Vanemate soovil võib esimesse klassi minna laps, kellel jooksva aasta 30-ks aprilliks täitub kuus aastat. 4.18. Vastuvõtt gümnaasiumi toimub põhikooli lõputunnistuse tulemuste alusel. 4.19. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamiteks on riigieksamid ja koolieksamid. Lõpueksamite korra, vormi ja aja kehtestab haridus- ja teadusminister vastava määrusega. 4.20. Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetajatele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse vormi, samuti riigieksamitunnistuse vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus. V. Õpilased ja nende vanemad. 5.1. Õpilasel on õigus: • valida oma huvidele ja võimetele vastavaid valik- ja vabaaineid. • valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium; • valida gümnaasiumis õpetatavate valikainete piires õppeaineid või õppida individuaalõppekava järgi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras; • vabalt avaldada oma arvamust, kaitsta oma väärikust ja isiklikku puutumatust; • saada hindeid vastavalt oma teadmistele; • puhata täisväärtuslikult vahetundidel, gümnaasiumivaheaegadel, puhke- ja pidupäevadel; • moodustada gümnaasiumis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus gümnaasiumi ja kodu kasvatustaotlustega; • valida ja olla valitud gümnaasiumi hoolekogusse; • kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma gümnaasiumi rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm. vahendeid; • saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; • saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; • saada gümnaasiumist teavet gümnaasiumi korralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti, saada esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; • pöörduda oma õiguste kaitseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lasteorganisatsioonide poole. 5.2. Gümnaasiumi õpilane on kohustatud: 5.2.1. õppima vastavalt oma võimetele, omandama vastava klassi õppeprogrammid; 5.2.2. täitma gümnaasiumi sisekorraeeskirju; 5.2.3. sooritama arvestusi ja eksameid vastavalt gümnaasiumis kehtestatud sissekorrale; 5.2.4. keelduma tegevusest, mis võib põhjustada moraalset ja materiaalset kahju kaasõpilastele, gümnaasiumi personalile ja kaaskodanikele; 5.2.5. käituma viisakalt ja lugupidavalt ka väljaspool gümnaasiumi; 5.2.6. alluma õppenõukogu otsustele, õpetajate ja tööpersonali nõudmistele; 5.2.7. austama teiste vaateid ja ettepanekuid; 5.2.8. aitama endast nooremaid; 5.2.9. kasutama kasulikult ja sihikindlalt tunni- ja õppeaega; 5.2.10. hoidma puhtust klassiruumis, sööklas, raamatukogus, spordisaalis jne; 5.2.11. suhtuma peremehelikult gümnaasiumi varasse; 5.2.12. esindama gümnaasiumi olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel, kõikvõimalikel üritustel vastavalt oskustele ja võimetele; 5.2.13. hoidma gümnaasiumis korda; 5.2.14. esitama klassijuhatajale puudumiste kohta tõendeid. 5.3. Gümnaasiumi õpilasel on keelatud: 5.3.1. kaasa tuua, levitada ja kasutada relvi, lõhke- ja tuleohtlikke materjale, alkohoolseid jooke, tubakatooteid, narkootilisi aineid, pornograafilisi materjale; 5.3.2. füüsilise jõu kasutamine omavahelise olukorra väljaselgitamisel, hirmutamine, ebatsensuursete sõnade kasutamine, tegeleda asjadega, mille tagajärjed on ohtlikud ühiskonnale; 5.3.3. tekitada materiaalset kahju gümnaasiumi varale või hoonele; 5.3.4. omavoliliselt puududa tundidest või muudest õppeüritustest. 5.4. Õpilaste ergutamise vormid: 5.4.1. suuline (kirjalik) õpetajate kiitus; 5.4.2. õpetajate ja direktori kirjalik tänukiri; 5.4.3. gümnaasiumi tänukiri õpilase vanematele; 5.4.4. tunnustuse avaldamine üldkoosolekul; 5.4.5. kiitus klassi lõpetamise puhul; 5.4.6. premeerimine kingituse, raha või ekskursiooniga; 5.4.7. kiitus saavutatud tulemuste eest õppeainetes; 5.4.8. tänuavaldus direktori käskkirjaga; 5.4.9. sissekanne gümnaasiumi kroonikasse. 5.5. Õpilaste hukkamõistmine. Õppekohustuste mittetäitmise, aga ka õppe-eeskirjade rikkumise pärast võib karistada õpilasi järgmiselt: 5.5.1. õpilase ja tema vanemate kutsumine õppenõukogusse; 5.5.2. õpilase käitumise arutamine kooli hoolekogus; 5.5.3. materiaalse kahju puhul, avalik andekspalumine ja kahjutasu tasumine; 5.5.4. kirjalik noomitus; 5.5.5. direktori käskkiri; sissekande tegemine õpperaamatusse; 5.5.6. gümnaasiumist väljaheitmine. 5.6. Gümnaasium kindlustab õpilastele gümnaasiumis olemise ajal nende tervise ja heaolu, koostab päevaplaani, mis vastab tervisekaitse normidele. Linnavalitsus koostöös linnaarstiga organiseerib õpilaste meditsiinilise teenindamise. 5.7. Õpilastel ja nende vanematel on õigus õppenõukogu otsusega mitte nõustuda, samuti, õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral, pöörduda gümnaasiumi hoolekogu ja gümnaasiumi üleriiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 5.8. Õpilase poolt gümnaasiumile tekitatud materiaalne kahju hüvitatakse õpilaste või lastevanemate poolt gümnaasiumi sisekorraeeskirjades ettenähtud korras. 5.9. Gümnaasiumi õpilastele väljastatakse õppeperioodi ajaks õpilaspilet. 5.10. Gümnaasiumi ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub gümnaasiumi juhtkond kokku lastevanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandlik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on gümnaasiumi juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. VI. Gümnaasiumi töötajad 6.1. Gümnaasiumi töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. Gümnaasiumi personali miinimumkoosseisu kehtestab haridus- ja teadusminister vastava määrusega. Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks gümnaasiumi põhimääruse ja töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadusandlusega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 6.2. Gümnaasiumis on klassi- ja aineõpetajad. 6.3. Personaliga sõlmib töölepingud, ning muudab ja lõpetab need, gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadusandlusega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. Õpetajate, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal ning teiste õppe- ja kasvatustöö alal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks kuulutatakse välja konkurss. VII. Gümnaasiumielu korraldamine. 7.1. Gümnaasiumi tööd juhib direktor, kes koordineerib ja korraldab gümnaasiumi eesmärkide ja ülesannete täitmist vastavalt käesolevale põhimäärusele. Direktor kannab vastutust gümnaasiumi üldseisundi ja arengu rahaliste õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 7.2. Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle korra kinnitab Narva Linnavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse Narva Linnavalitsus. 7.3. Gümnaasiumi direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu Narva linnapea või tema volitatud ametiisik. 7.4. Direktor on õigus teha gümnaasiumi kasuks tehinguid ulatuses, milles see on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. 7.5. Gümnaasiumi direktor on gümnaasiumi seadusjärgne esindaja tema töölepingu kehtivuse ajal. Direktoril on õigus esindada õppeasutust kõigis asutustes ja organisatsioonides. 7.6. Gümnaasiumi direktor: 7.6.1. tagab gümnaasiumi tulemusliku töö ning kodukorrast kinnpidamise; 7.6.2. juhib gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevust; 7.6.3. korraldab ja juhib gümnaasiumi finants-majanduslikku tegevust ning vastutab selle õigsuse eest; 7.6.4. sõlmib füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid, mis on vajalikud gümnaasiumi normaalse tegevuse tagamiseks; 7.6.5. omab tööandja õigusi, sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepinguid gümnaasiumi personaliga; 7.6.6. koostab gümnaasiumi koosseisunimestiku, mis kinnitatakse Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna juhataja poolt; 7.6.7. organiseerib pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmist ja atesteerimist; 7.6.8. juhatab gümnaasiumi õppenõukogu; 7.6.9. koostab gümnaasiumi eelarveprojekti ning tagab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise; 7.6.10. annab aru Narva Linna Kultuuriosakonnale, ja gümnaasiumi hoolekogule; 7.6.11. kinnitab gümnaasiumi sisekorra eeskirja, asjaajamiskorra ja gümnaasiumi personali ametijuhendid. 7.7. Direktori äraolekul asendab teda direktori asetäitja õppetöö alal, viimase äraolekul Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna juhataja poolt käskkirjaga määratud õpetaja. 7.8. Gümnaasiumil on õppenõukogu – alaliselt tegutsev kollegiaalne juhtimisorgan, mille ülesandeks on gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. 7.9. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise määrab haridus- ja teadusminister määrusega. 7.10. Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab Narva Linnavalitsus hoolekogu. 7.11. Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on gümnaasiumi pedagoogide, kohaliku omavalitsuse volikogu, vanemate, vilistlaste ja gümnaasiumi toetavate organisatsioonide ühistegevus gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel. 7.12. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. VIII. Gümnaasiumi vara, finantseerimine ja eelarve. 8.1. Gümnaasiumi vara moodustavad temale sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Gümnaasiumi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab Narva Linnavolikogu. 8.2. Gümnaasiumil on oma eelarve ning oma pangaarve. Gümnaasiumi eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja valla- või linnaeelarvest, laekumistest sihtasutusustelt, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud gümnaasiumi õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest. 8.3. Direktoril on õigus eelarvelise palgafondi piires muuta palgamäärasid ning kinnitada need kooskõlastatult gümnaasiumi hoolekoguga. 8.4. Gümnaasiumi eelarve kinnitab Narva Linna Volikogu. 8.5. Gümnaasiumi pedagoogide palgad ja töötasustamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus vastava määrusega. 8.6. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 8.7. Gümnaasiumisisene asjaajamine on venekeelne. 8.8. Oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande esitab gümnaasium eesti keeles rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadeks. 8.9. Rahaliste vahendite ja vara kasutamist kontrollib kohaliku omavalitsuse täitevorgan. IX. Gümnaasiumi ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine. 9.1. Gümnaasiumi reorganiseerib või lõpetab tegevuse Narva Linnavalitsus Volikogu otsuse kohaselt kehtivates seadustes sätestatud korras. 9.2. Gümnaasiumi reorganiseerimisest või sulgemisest teatatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile, õpilastele, lastevanematele ja töötajatele vähemalt kuus kuud enne kooliaasta algust. 9.3. Gümnaasiumi võib reorganiseerida või sulgeda ainult pärast õppeperioodi lõppu. 9.4. Gümnaasiumi tegevus lõpetatakse Narva Linnavolikogu otsusega. 9.5. Gümnaasiumi reorganiseerimise või sulgemise, samuti koolivara kasutamise korra määrab kindlaks organ, kes vastavalt gümnaasiumi kas reorganiseerib või suleb. Gümnaasiumi sulgemisel antakse kogu dokumentatsioon linnaarhiivi. 9.6. Omavalitsuse täitevorgan, kes kooli suleb, on kohustatud tagama õpilastele õppimisvõimalused teises vastavas koolis. 9.7. Taoline olukord võib leida aset gümnaasiumis juhul, kui on: • seadusemuudatused • tehtud vastav ettepanek gümnaasiumi hoolekogu, pedagoogilise nõukogu, gümnaasiumi direktori või Narva Linnavolikogu poolt. X. Rakendussätted. 10.1. Määrus jõustub seadusega sätestatud korras. Linnapea Tarmo TAMMISTE Linnasekretär Ants LIIMETS