Sotsiaalminister — Lapse puude raskusastme ja tekkimise aja määramise ning 16-aastase ja vanema inimese puude raskusastme määramise ja lisakulude vajaduse tuvastamise kord — RTL, 38, 528
Statutory Text (1 Articles)
Määrus kehtestatakse «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» (RT I 1999, 16, 273; 82, 749; 88, 803; 2001, 3, 10) paragrahvi 6 lõike 4 ja paragrahvi 7 lõike 2 alusel ning kooskõlas «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1009; 2001, 9, 42) paragrahvi 11 lõikega 6. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus reguleerib lapse puude raskusastme ja tekkimise aja määramist ning 16-aastase ja vanema inimese puude raskusastme määramist ja lisakulutuste vajaduse tuvastamist puude arstliku ekspertiisiga (edaspidi ekspertiis). § 2. Ekspertiisi tegija (1) Puude tuvastab, selle raskusastme ja tekkimise aja määrab ning lisakulude vajaduse tuvastab inimese elukohajärgse pensioniameti vaegurluse ekspertiisi komisjon (edaspidi VEK). (2) Haiglas viibival inimesel tuvastab puude, määrab selle raskusastme ja tekkimise aja ning tuvastab lisakulude vajaduse inimese valikul kas inimese elukohajärgse või asukohajärgse pensioniameti VEK. (3) Inimesel, kelle põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus, tuvastab puude, määrab selle raskusastme ja tekkimise aja ning tuvastab lisakulude vajaduse psühhiaatri eriharidusega ekspertarst, kellega Sotsiaalkindlustusamet on arstliku ekspertiisi tegemiseks sõlminud tööettevõtulepingu. § 3. Ekspertiisi taotlemine (1) Ekspertiisi taotlemiseks pöördub inimene perearsti poole. Kui inimesel ei ole perearsti, täidab käesoleva määruse mõttes perearsti ülesandeid esmatasandi arstiabi andev üldarst. (2) Inimese perearst täidab «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» paragrahvi 11 lõike 6 alusel kehtestatud ekspertiisitaotluse vormi. (3) Perearst märgib ekspertiisitaotlusele kõigi inimesel teadaolevate ja eeldatavalt puuet põhjustavate haiguste diagnoosid koos raskusastmega ja organismi funktsionaalse seisundiga, nimetatud haigustega seotud uuringute andmed, senise ja praeguse ravi, objektiivse leiu, hinnangu inimese tegevusvõimele, lisakulutuste vajaduse ja teised ekspertiisitaotluse vormil nõutavad andmed. (4) Kui inimene kasutab hoolekande- või tervishoiuasutuses ööpäevaringse hooldamise, ööpäevaringse tugevdatud toetusega hooldamise või ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamise teenust, esitab vastav hoolekande- või tervishoiuasutus perearstile teatise, kus on loetletud inimesele osutatavad teenused koos finantseerimise allikatega. Perearst lisab selle teatise ekspertiisitaotlusele. (5) Perearst esitab või saadab ekspertiisitaotluse VEKile. Kui inimese põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus, esitab või saadab perearst ekspertiisitaotluse Sotsiaalkindlustusametile. (6) Perearst esitab või saadab ekspertiisitaotluse VEKile või Sotsiaalkindlustusametile viie tööpäeva jooksul arvates kõigi ekspertiisitaotluse täitmiseks vajalike andmete saamise päevast. (7) Kui inimene vajab oma tervise seisundi tõttu regulaarset eriarsti abi vähemalt kuus korda aastas, võib inimese taotlusel ekspertiisitaotluse täita ja selle VEKile või Sotsiaalkindlustusametile esitada või saata inimese raviga tegelev eriarst, informeerides sellest inimese perearsti ning arvestades käesoleva paragrahvi lõigete 3, 4 ja 6 sätteid. (8) Kui ekspertiisitaotlus sisaldab andmeid inimese psüühika- või käitumishäirete kohta, informeerib eriarst ekspertiisi taotlemisest perearsti ainult inimese kirjalikul nõusolekul. (9) Kui ekspertiisitaotluses sisalduvad andmed on ekspertiisiks ebapiisavad, tagastab VEK või Sotsiaalkindlustusamet ekspertiisitaotluse kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamise päevast ekspertiisitaotluse esitanud või saatnud arstile, teatades, millised andmed tuleb täiendavalt esitada või saata. (10) Ekspertiisitaotluse esitanud või saatnud arst esitab või saadab VEKile või Sotsiaalkindlustusametile täiendatud ekspertiisitaotluse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul. § 4. Puude raskusastme määramise päev (1) Puude raskusastme määramise päevaks loetakse ekspertiisitaotluse VEKile või Sotsiaalkindlustusametile esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel. (2) Kui ekspertiisitaotluses sisalduvad andmed on ekspertiisiks ebapiisavad ning VEK või Sotsiaalkindlustusamet tagastab ekspertiisitaotluse vastavalt määruse paragrahvi 3 lõike 9 sätetele, loetakse puude raskusastme määramise päevaks: 1) ekspertiisitaotluse VEKile või Sotsiaalkindlustusametile esialgse esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev, kui taotletakse puude korduvekspertiisi puude raskusastme tähtaja lõppemisel ja kui täiendatud ekspertiisitaotlus esitatakse või saadetakse VEKile või Sotsiaalkindlustusametile kolme kuu jooksul arvates täiendavate andmete vajaduse kohta VEKi või Sotsiaalkindlustusameti poolt teate esitamise või saatmise päevast; 2) täiendatud ekspertiisitaotluse VEKile või Sotsiaalkindlustusametile esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev – kõigil muudel juhtudel. § 5. Puude raskusastme määramine Puude raskusastme määramisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) sügava puude korral vajab inimene ööpäevaringselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet; 2) raske puude korral vajab inimene igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet; 3) keskmise puude korral vajab inimene vähemalt kord kuus regulaarset kõrvalabi või juhendamist; 4) inimene vajab kõrvalabi või juhendamist, kui ta ei tule iseseisvalt toime söömisega, hügieenitoimingutega, riietumisega või liikumisega või vajab suhtlemisel viipekeele tõlki; 5) inimene vajab järelevalvet, kui ta oma tegevusega või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale; 6) arvestatakse kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mille võrra on ekspertiisi taotlenud inimese kõrvalabi vajadus suurem inimese vanusest tingitud kõrvalabi vajadusest; 7) arvestatakse kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis inimesel esineb tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata. § 6. Lisakulude vajadus Lisakuludeks ei loeta majutus- ja toitlustamiskulusid hoolekande- või tervishoiuasutuses ning kulusid, mis kaetakse riigieelarvelistest vahenditest, kaasa arvatud inimese hooldamise, tugevdatud hooldamise ja järelevalve kulud. § 7. Puude tekkimise aeg (1) Puude tekkimise aeg on puude raskusastme määramise päev, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. (2) Kui inimene taotleb puude tekkimise aja määramist tagasiulatuvalt ja ekspertiisitaotlus sisaldab puude tekkimise aja tagasiulatuvalt määramiseks piisavalt andmeid, määrab VEK või ekspertarst puude tekkimise aja tagasiulatuvalt, kuid mitte enam kui kolm aastat arvates ekspertiisitaotluse VEKile või Sotsiaalkindlustusametile esitamise või saatmise päevast. § 8. Puude kestus ja selle määramise alused (1) Puude raskusastet võib määrata: 1) pooleks aastaks; 2) üheks aastaks; 3) kaheks aastaks; 4) kolmeks aastaks. (2) Kui puude raskusastme määramise ajal on inimesel kehtiv invaliidsusgrupp või töövõime kaotuse protsent, määratakse talle puude raskusaste invaliidsuse aja või püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. (3) Puude viimaseks päevaks on puude kestuse viimase kalendrikuu viimane kuupäev. (4) Puude kestuse määramisel lähtuvad VEK ja ekspertarst haiguste ja vigastuste raskusastmest, organismi funktsionaalsest seisundist ja selle muutumise senisest kiirusest, edasisest prognoosist ning sotsiaalse rehabiliteerimise võimalustest. § 9. Korduvekspertiis (1) Puude tuvastamisel määrab VEK või ekspertarst puude viimaseks kalendrikuuks korduvekspertiisi tähtaja. (2) Inimese taotlusel esitab või saadab inimese perearst või määruse paragrahvi 3 lõikes 7 sätestatud juhul eriarst korduvekspertiisi tähtajaks VEKile või Sotsiaalkindlustusametile uue ekspertiisitaotluse. (3) Inimese terviseseisundi muutumisel võib inimene taotleda korduvekspertiisi enne määruse paragrahvi 8 lõikes 1 sätestatud puude kestuse lõppemist. § 10. Ekspertiisi tegemise tähtaeg VEK või ekspertarst teeb ekspertiisi kümne tööpäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast arvates. § 11. Ekspertiisi otsus (1) Ekspertiisi tulemuste kohta vormistab VEK või ekspertarst kirjaliku otsuse. (2) Puude tuvastamisel näidatakse ekspertiisi otsuses ära: 1) puude raskusaste; 2) puude tekkimise aeg; 3) puude raskusastme määramise päev; 4) puude kestus; 5) korduvekspertiisi tähtaeg; 6) puude raskusastme või selle mittemääramise põhjendus. § 12. Ekspertiisi otsusest teatamine (1) Pensioniamet või Sotsiaalkindlustusamet esitab või saadab kümne tööpäeva jooksul arvates ekspertiisi otsuse tegemise päevast inimesele põhjendatud otsuse ja ekspertiisitaotluse esitanud või saatnud arstile põhjendatud otsuse koopia. (2) Kui ekspertiisi tegi määruse paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud juhul inimese asukohajärgse pensioniameti VEK, saadab pensioniamet ekspertiisi otsuse kinnitatud koopia käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajal ka inimese elukohajärgsele pensioniametile. § 13. Ekspertiisialaste vaidluste lahendamise kord (1) Kui inimene ei ole ekspertiisi otsusega nõus, võib ta pöörduda kirjaliku avaldusega Sotsiaalkindlustusameti juures oleva sotsiaaltoetuste vaidluskomisjoni poole kolme kuu jooksul arvates VEKi või ekspertarsti otsusest teadasaamise päevast või halduskohtusse seaduses sätestatud korras. (2) Sotsiaaltoetuste vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral on inimesel õigus pöörduda kolme kuu jooksul arvates vaidluskomisjoni otsuse teatavaks tegemise päevast halduskohtu poole. § 14. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 2. detsembri 1999. a määrus nr 77 «Lapse puude raskusastme ja tekkimise aja ning 16-aastase ja vanema inimese puude raskusastme määramine ja lisakulude vajaduse tuvastamine» (RTL 2000, 6, 59; 53, 813; 2001, 10, 138) tunnistatakse kehtetuks. Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV