Sotsiaalminister — Arstiabi kvaliteedi hindamine — RTL, 110, 648

Tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978) paragrahvi 15 alusel ja tulenevalt ravikindlustusseaduse (RT 1991, 23, 272; 1992, 19, 276; RT I 1994, 23, 387; 1997, 28, 425) paragrahvi 13 lõikest 14 ning vajadusest hinnata arstiabi kvaliteeti ja kontrollida tervishoiutöötajate kutsetegevust, sotsiaalminister määrab: 1. Moodustada arstiabi kvaliteedi hindamiseks arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon. 2. Kinnitada juurdelisatud arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni põhimäärus. 3. Tunnistada kehtetuks sotsiaalministri 27. mai 1994. a. määruse nr. 37 punkt 1. Minister Tiiu ARO Kantsler Jaan RÜÜTMANN Kinnitatud sotsiaalministri 6. juuni 1997. a. määrusega nr. 23 Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon (edaspidi komisjon) on arstiabi kvaliteedile hinnangut andev Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juures tegutsev alaline komisjon. 2. Komisjon juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. II. KOMISJONI KOOSSEIS 3. Komisjoni isikkoosseisu määrab viieks aastaks sotsiaalminister. 4. Kaheksaliikmelise komisjoni koosseisu kuuluvad: 1) Sotsiaalministeeriumi raviasutuste büroo juhataja; 2) kaks Eesti Arstide Liidu esindajat; 3) kaks Eesti Haiglate Liidu esindajat; 4) Sotsiaalministeeriumi patoloogia erialanõunik; 5) maakonnarstide esindaja; 6) Vabariikliku Vaegurluse Ekspertiisi Keskkomisjoni esindaja. 5. Komisjoni töös võivad sõnaõigusega osaleda Sotsiaalministeeriumi erialanõunikud, maakonnaarstid ja komisjoni poolt kutsutud eriala asjatundjad. III. KOMISJONI ÜLESANDED JA ÕIGUSED 6. Komisjoni ülesanded on: 6.1. arstiabi kvaliteedi kontrollimise korraldamine raviasutustes, sõltumata raviasutuse omandivormist; 6.2. meditsiinilise auditi (edaspidi audit) korraldamine ja koordineerimine; 6.3. auditi tulemuste läbivaatamine ja ekspertotsuste tegemine; 6.4. arstiabi kvaliteedi standardite määratlemine ja esitamine ministrile kinnitamiseks; 6.5. haigekassade ja raviasutuste vaheliste arstiabi kvaliteedialaste vaidlusküsimuste lahendamiseks ettepanekute tegemine; 6.6. raviasutuse ja patsiendi vahelistele arstiabi kvaliteedialastele vaidlusküsimustele eksperthinnangu andmise korraldamine patsiendi, haigekassa ravikindlustusnõukogu või kindlustusorganisatsiooni ning Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna taotlusel. 7. Komisjoni õigused on: 7.1. laekunud avalduse alusel juhtumi arutelu ja vajadusel komisjoni nimetamine juhtumi läbivaatamiseks; 7.2. ettepanekute tegemine mittekvaliteetse meditsiiniteenuse osutaja ümberatesteerimiseks, tegevusloa peatamiseks, temaga sõlmitud ravikindlustuslepingute ümbervaatamiseks või tema karistamiseks; 7.3. arst-audiitorite nimistu esitamine ministrile kinnitamiseks; 7.4. Sotsiaalministeeriumile ettepanekute tegemine arstiabi kvaliteeti puutuvate õigusaktide kehtestamiseks või muutmiseks; 7.5. saada raviasutustelt kõiki arstiabi kvaliteedi hindamiseks vajalikke andmeid. IV. JUHTIMINE JA TÖÖKORD 8. Komisjoni tööd juhib esimees, tema äraolekul esimehe asetäitja. 9. Komisjoni töövormiks on koosolekud, mis toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. 10. Komisjoni koosolekud võivad olla komisjoni otsuse alusel kas avalikud või kinnised. 11. Komisjoni koosoleku valmistab ette ja kutsub kokku esimees või tema asetäitja. 12. Komisjoni koosoleku toimumisest ja päevakorrast tuleb kõigile komisjoni liikmetele teatada kirjalikult vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Täiendavate küsimuste päevakorda võtmiseks on vajalik vähemalt poolte kohalolevate liikmete nõusolek. 13. Komisjoni koosolekuid juhatab esimees, tema äraolekul esimehe asetäitja. Kui esimees ega tema asetäitja koosolekul ei osale, juhatab koosolekut esimehe poolt volitatud komisjoni liige, kellel on koosoleku juhatamisel esimehe õigused. 14. Komisjoni koosolekutele kutsutakse vajadusel päevakorras olevate küsimustega seotud isikud. 15. Komisjon on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekul osalevad vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. 16. Hääletamise korra -- avalik või salajane -- kehtestab komisjoni koosolek. Igal komisjoni liikmel on hääletamisel üks hääl; häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe, tema äraolekul koosoleku juhataja hääl. 17. Komisjoni koosoleku otsused protokollitakse ja säilitatakse jooksval aastal komisjoni määratud asjaajaja juures; aasta lõpul antakse need üle Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna arhiivi. 18. Komisjoni asjaajamise tehnilise teenindamise korraldab Sotsiaalministeerium ning nende kulude arvestuse korraldab komisjoni sekretär. 19. Komisjoni otsused ja ettepanekud vormistatakse Sotsiaalministeeriumi üldplangil, kirjavahetus Sotsiaalministeeriumi kirjaplangil. 20. Komisjoni kulud planeerib Sotsiaalministeeriumi eelarvesse tervishoiuosakond. V. VASTUTUS 21. Komisjoni liige vastutab oma töö eest eksperdina. Komisjoni liige vabaneb vastutusest koosolekul vastuvõetud otsuse suhtes vastuväite esitamisel. Vastuväide koos põhjendusega protokollitakse. VI. TEGEVUSE LÕPETAMINE 22. Ravikvaliteedi komisjoni tegevuse korraldab ümber ja lõpetab sotsiaalminister.