Siseminister — Statistiliste andmete rahvastikuregistrisse kandmise teate vorm ja täitmise juhend — RTL, 34, 453

Määrus kehtestatakse «Rahvastikuregistri seaduse» (RT I 2000, 50, 317) paragrahvi 30 lõike 4 alusel ja paragrahvi 21 punkti 18 täitmiseks. 1. peatükk ÜLDSÄTE § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse statistiliste andmete rahvastikuregistrisse kandmise teate vorm (lisa 1) ja selle täitmise juhend. 2. peatükk STATISTILISTE ANDMETE TEATE TÄITMINE § 2. Statistiliste andmete teate vorm Statistiliste andmete teade koosneb esitaja poolt täidetavast osast ja kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse või rahvastikuregistri volitatud või lepingulise töötleja poolt täidetavast osast. § 3. Statistiliste andmete teate täitmise üldised juhised (1) Statistiliste andmete teate võib esitada koos elukohateatega kohaliku omavalitsuse pädevale asutusele või statistiliste andmete muutumisel rahvastikuregistri volitatud või lepingulisele töötlejale esitaja vabal tahtel. (2) Andmed märgib statistiliste andmete teatele teovõimeline isik ise, alaealise lapse vanem või isiku eestkostja. (3) Rahvuse ja emakeele andmed märgib isik, alaealise lapse vanem või isiku eestkostja oma otsuse alusel. § 4. Rahvuse ja emakeele märkimine (1) Emakeeleks märgitakse üldjuhul keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida isik kõige paremini oskab. (2) Rahvuseks märgitakse rahvus, millega isik end kõige tihedamalt etniliselt ja kultuuriliselt tunneb seotud olevat. § 5. Hariduse märkimine (1) Isiku haridustasemeks märgitakse kõrgeim lõpetatud õppeasutus või klass. (2) Põhihariduseta on isik, kellel ei ole lõpetatud põhiharidust. (3) Põhiharidus on isikul, kes: 1) on lõpetanud mittetäieliku keskkooli või seitse klassi 1961. aastal või enne seda; 2) on lõpetanud vähemalt kaheksa klassi ajavahemikus 1962–1989; 3) on lõpetanud põhikooli või vähemalt üheksa klassi 1990. aastal ja hiljem ning ei ole lõpetanud üldharidusliku keskkooli või gümnaasiumi (lütseumi); 4) on omandanud kutsehariduse koos põhiharidusega. (4) Keskharidus on isikul, kes: 1) on lõpetanud kümne-, üheteistkümne- või kaheteistkümneklassilise keskkooli, gümnaasiumi (lütseumi), reaalkooli, üldharidusliku kolledži (v.a ajavahemikus 1934–1940 tegutsenud progümnaasiumi või reaalkooli); 2) on saanud keskhariduse erikoolis (erivajadustega laste koolis või kinnises erikoolis); 3) on omandanud kutsehariduse koos keskharidusega. (5) Keskeriharidus on isikutel, kes omandasid keskerihariduse põhi- või keskhariduse baasil pedagoogilise kooli (õpetajate seminar), meditsiinikooli, tehnikumi või muu analoogse kooli lõpetamisel. (6) Kutsekõrgharidus on isikutel, kellel on kutsekõrgharidust tõendav diplom. (7) Kõrgharidus on isikutel, kellel on kõrgharidust tõendav diplom või bakalaureuse, magistri või doktori kraad. § 6. Tegevusala märkimine (1) Töötav on: 1) isik, kellel on töö (sõltumata selle vormistamisest), mille eest ta saab töötasu või muud sissetulekut; 2) üleajateenija ja ohvitserkoosseisu kuuluv isik; 3) rasedus- ja sünnituspuhkusel olija kuni lapsehoolduspuhkuseni; 4) isik, kes töötab tasuta oma leibkonnaliikme ettevõttes või talus; 5) töötav pensionär; 6) töötav õpilane/üliõpilane, kui töö on tema peamine sissetulekuallikas. Isikut, kes töötab isiklikus koduses majapidamises, hoiab tasuta lapsi või teeb vabatahtlikku tasuta tööd, ei loeta töötavaks. (2) Töötu / tööd otsiv on isik, kui üheaegselt on täidetud kolm tingimust: isik ei tööta, otsib aktiivselt tööd, on valmis tööle asuma. (3) Ajateenija on isik, kes on ajateenija Eesti Vabariigi kaitseväes, mereväes või piirivalves, samuti relvajõududega võrdsustatud kohustuslikus tegevteenistuses olev isik ning riigikaitselises õppeasutuses õppija. (4) Õpilane/üliõpilane on isik, kes omandab haridust üldhariduskoolis, kutseõppes, keskeriõppeasutuses või kõrgkoolis. Siia ei kuulu need isikud, kes õpivad töö-alastel täiendus- või ümberõppekursustel, töötute koolitusel või huvialakursustel. Kui õpilase/üliõpilase peamine sissetulekuallikas on töö, mille eest ta saab töötasu või muud sissetulekut, loetakse ta töötavaks. (5) Pensionär on isik, kellele on määratud vanadus-, toitjakaotus-, töövõimetus- või rahvapension. Kui pensionäri peamine sissetulekuallikas on töö, mille eest ta saab töötasu või muud sissetulekut, loetakse ta töötavaks. (6) Lapsehoolduspuhkusel on mittetöötav alla kolmeaastast last kasvatav isik. 7) Kodune on isik, kes ei otsi tööd ning tegeleb enamik aega tasustamata majapidamisülesannetega ja/või hoolitseb laste ning teiste pereliikmete eest või muu kodumajapidamises tegev isik. (8) Mittetöötav ja mitteõppiv alaealine on laps kuni kooliealiseks saamiseni ja vanem alaealine isik, kes ei käi koolis ega tööta. (9) Muu mittetöötav on kõigil ülejäänud põhjustel mittetöötav isik. § 7. Statistiliste andmete teate täitmine kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse poolt Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus või rahvastikuregistri volitatud või lepinguline töötleja kannab statistiliste andmete teatele statistiliste andmete rahvastikuregistrisse kandmise aja ning kande teinud isiku ametikoha, ees- ja perekonnanime. Andmete kandmist rahvastikuregistrisse tõendab kande teinud isik oma allkirjaga. 3. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 8. Abi statistiliste andmete kandmisel rahvastikuregistrisse (1) Statistiliste andmete teate esitajal on õigus pöörduda kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse poole abi saamiseks statistiliste andmete teate koostamisel ja esitamisel. (2) Kohaliku omavalitsusüksuse pädeval asutusel on õigus pöörduda rahvastikuregistri vastutava töötleja poole abi või juhiste saamiseks statistiliste andmete rahvastikuregistrisse kandmisega seotud küsimustes. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. Minister Tarmo LOODUS Kantsler Märt KRAFT Lisa 1 siseministri 28. veebruari 2001. a määrusele nr 53

Statistiliste andmete teate täitmise üldised juhised Statistiliste andmete teatele märgitakse andmed isiku vabal tahtel. Andmed märgitakse trükitähtedega või tähistatakse ristiga. Andmed märgib statistiliste andmete teatele teovõimeline isik ise, alaealise lapse vanem või isiku eestkostja. Rahvuse ja emakeele märkimine Emakeeleks märgitakse üldjuhul keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida isik kõige paremini oskab. Rahvuseks märgitakse rahvus, millega isik end kõige tihedamalt etniliselt ja kultuuriliselt tunneb seotud olevat. Hariduse märkimine Isiku haridustasemeks märgitakse kõrgeim lõpetatud õppeasutus või klass. Põhihariduseta märgitakse juhul, kui isikul ei ole lõpetatud põhiharidust. Põhiharidus on isikul, kes: 1) on lõpetanud mittetäieliku keskkooli või seitse klassi 1961. aastal või enne seda; 2) või vähemalt kaheksa klassi ajavahemikus 1962–1989; 3) või põhikooli või vähemalt üheksa klassi 1990. aastal ja hiljem ning ei ole lõpetanud üldharidusliku keskkooli või gümnaasiumi (lütseumi); 4) või on omandanud kutsehariduse koos põhiharidusega. Keskharidus on isikul, kes: 1) on lõpetanud kümne-, üheteistkümne- või kaheteistkümneklassilise keskkooli, gümnaasiumi (lütseumi), reaalkooli, üldharidusliku kolledži (v.a ajavahemikus 1934–1940 tegutsenud progümnaasiumi või reaalkooli); 2) või saanud keskhariduse erikoolis (erivajadustega laste koolis või kinnises erikoolis); 3) või omandanud kutsehariduse koos keskharidusega. Keskeriharidus on isikutel, kes omandasid keskerihariduse põhi- või keskhariduse baasil pedagoogilise kooli (õpetajate seminar), meditsiinikooli, tehnikumi või muu analoogse kooli lõpetamisel. Kutsekõrgharidus on isikutel, kellel on kutsekõrgharidust tõendav diplom. Kõrgharidus on isikutel, kellel on kõrgharidust tõendav diplom või bakalaureuse, magistri või doktori kraad. Tegevusala märkimine Töötav on: 1) isik, kellel on töö (sõltumata selle vormistamisest), mille eest ta saab töötasu või muud sissetulekut; 2) üleajateenija ja ohvitserkoosseisu kuuluv isik; 3) rasedus- ja sünnituspuhkusel olija kuni lapsehoolduspuhkuseni; 4) isik, kes töötab tasuta oma leibkonnaliikme ettevõttes või talus; 5) töötav pensionär; 6) töötav õpilane/üliõpilane, kui töö on tema peamine sissetulekuallikas. Isikut, kes töötab isiklikus koduses majapidamises, hoiab tasuta lapsi või teeb vabatahtlikku tasuta tööd, ei loeta töötavaks. Töötu / tööd otsiv on isik, kui üheaegselt on täidetud kolm tingimust: isik ei tööta, otsib aktiivselt tööd, on valmis tööle asuma. Ajateenija on isik, kes on ajateenija Eesti Vabariigi kaitseväes, mereväes või piirivalves, samuti relvajõududega võrdsustatud kohustuslikus tegevteenistuses olev isik ning riigikaitselises õppeasutuses õppija. Õpilane/üliõpilane on isik, kes omandab haridust üldhariduskoolis, kutseõppes, keskeriõppeasutuses või kõrgkoolis. Siia ei kuulu need isikud, kes õpivad tööalastel täiendus- või ümberõppekursustel, töötute koolitusel või huvialakursustel. Kui õpilase/üliõpilase peamine sissetulekuallikas on töö, mille eest ta saab töötasu või muud sissetulekut, loetakse ta töötavaks. Pensionär on isik, kellele on määratud vanadus-, toitjakaotus-, töövõimetus- või rahvapension. Kui pensionäri peamine sissetulekuallikas on töö, mille eest ta saab töötasu või muud sissetulekut, loetakse ta töötavaks. Lapsehoolduspuhkusel on mittetöötav alla kolmeaastast last kasvatav isik (ema, isa või hooldaja). Kodune on isik, kes ei otsi tööd ning tegeleb enamik aega tasustamata majapidamisülesannetega ja/või hoolitseb laste ning teiste pereliikmete eest või muu kodumajapidamises tegev isik. Mittetöötav ja mitteõppiv alaealine on laps kuni kooliealiseks saamiseni ja vanem alaealine isik, kes ei käi koolis ega tööta. Muu mittetöötav on kõigil ülejäänud põhjustel mittetöötav isik.