Siseminister — Politseikooli põhimäärus — RTL, 31, 394

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16) paragrahvi 42 lõike 1 ja «Kutseõppeasutuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 51, 550; 2001, 3, 7; 18, 86) paragrahvi 6 lõike 2 alusel. I. ÜLDSÄTTED § 1. Politseikool on Siseministeeriumi valitsemisalas asuva Politseiameti halduses olev politseiõppeasutus. Politseikool (edaspidi kool) on sisekaitseline kutseõppeasutus ning tegutseb keskhariduse baasil. § 2. Kool asub Pärnu maakonna Paikuse valla Paikuse alevikus. Kooli postiaadress on Kooli tee 12, Paikuse alevik, 80046 Pärnu maakond. § 3. Koolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, üld- ja kirjaplank ning kehtestatud korras registreeritud sümboolika. § 4. Kooli struktuuri ja töötajate koosseisu kinnitab siseminister määrusega. § 5. Teenistuslikku järelevalvet kooli tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab politseipeadirektor seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. II. KOOLI TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED § 6. Kooli eesmärk on luua võimalused ajakohase kutsekeskhariduse omandamiseks tööks politseis ja politseiametnike ning politseiasutuste teiste teenistujate tööalaseks koolituseks. § 7. Kooli ülesanded on: 1) valmistada ette kutsekeskharidusega politseiametnikke; 2) korraldada politseiametnike tööalast koolitust; 3) töötada välja kooli õppekavad; 4) koostada õppemetoodilisi materjale ja teisi õppevahendeid; 5) osutada praktilist ja metoodilist abi politseiasutustele politseiametnike kutseoskuste täiendamisel; 6) koguda, säilitada ja eksponeerida politsei ajaloolist pärandit politseiametniku elukutse populariseerimiseks; 7) täita muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega koolile pandud ülesandeid. III. ÕPPEKORRALDUSE ALUSED § 8. Õppetöö koolis toimub kutsekeskhariduse õppekava alusel. § 9. Kooli võetakse konkursi alusel õppima Eesti kodanikke, kes vastavad politseiteenistusse võtmiseks esitatavatele tingimustele ja nõuetele. § 10. Kooli vastuvõtukonkursi viib läbi politseipeadirektori poolt määratud komisjon. § 11. Õpe koolis toimub päevaõppe vormis, ajutiselt kuni 2001. aastani ka kaugõppe vormis. § 12. Kooli õppekeeleks on eesti keel. § 13. Õppetöö aluseks on õppekava, mis määrab õppeainete loetelu koos mahu ja sisu üldiseloomustusega ning nõuded õpingute alustamiseks ja kooli lõpetamiseks. § 14. Kooli õppekava ning selle muudatused ja täiendused kinnitab politseipeadirektor käskkirjaga kooli politseidirektori ettepanekul, millele on lisatud kooli õppenõukogu arvamus õppekava kohta. § 15. Kooli õppekava registreeritakse Haridusministeeriumis. § 16. Õppetöö kestus kutsekeskhariduse õppekava alusel on kuni 80 õppenädalat õppeaja nominaalkestusega kuni kaks aastat. § 17. Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikaajast, eksamiperioodist ja õppevaheajast. § 18. Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa nädalat aastas. § 19. Õppeaja, praktikaaja, eksamiperioodi ja õppevaheaja täpsem pikkus ja aeg määratakse õppekavaga. § 20. Õppetöö toimub loengute, seminaride, praktikumide, õppepraktika ja iseseisva töö vormis. § 21. Õppepraktika kohad määrab politseipeadirektor. § 22. Kool loetakse lõpetatuks pärast vastava õppekava täitmist, sealhulgas riiklike lõpueksamite ja lõputöö sooritamist. § 23. Kooli lõpetanu omandab politseiametniku kvalifikatsiooni, mida tõendab kooli lõputunnistus. § 24. Politseiametnike ja teenistujate tööalase koolituse korraldamisel juhindutakse täiskasvanute koolituse seadusest. IV. KOOLI JUHTIMINE § 25. Kooli juhib politseidirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist politseipeadirektor. § 26. Politseidirektor: 1) kannab vastutust kooli tegevuse, üldseisundi ja arengu eest; 2) annab oma tegevusest aru politseipeadirektorile või kooli tegevust koordineerivale politseipeadirektori asetäitjale; 3) haldab ja kasutab kooli valduses olevat riigivara õigusaktidega ettenähtud korras; 4) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ja eelarve täitmise ning vastutab kooli majandustegevuse ja koolile eraldatud eelarveliste vahendite sihtotstarbelise kasutamise eest; 5) juhatab kooli õppenõukogu ja tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise; 6) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid kooli kõrgemate politseiametnike ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) nimetab ametisse ja vabastab ametist kooli noorem- ja vanempolitseiametnikud ning sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud kooli teiste töötajatega; 8) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 9) kinnitab käskkirjaga kooli sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja, struktuuriüksuste põhimäärused ja ametijuhendid; 10) tagab seadusega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 11) algatab distsiplinaarjuurdlusi ning määrab oma pädevuse piires distsiplinaarkaristusi kooli politseiametnikele ja politseikadettidele; 12) ergutab oma pädevuse piires kooli liikmeskonda kuuluvaid isikuid ning teeb politseipeadirektorile ettepanekuid nendele ergutamiste kohaldamiseks; 13) täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega või politseipeadirektori poolt talle pandud ülesandeid. § 27. Politseidirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või käskkirja ning politseipeadirektori käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju. § 28. Politseidirektori ajutisel äraolekul täidab tema ülesandeid kooli politseiasedirektor. § 29. Politseiasedirektor: 1) juhib vahetult õppeosakonna tööd; 2) juhib õppekavade ja aineprogrammide koostamist ja muutmist; 3) jaotab pedagoogide vahel õppeained ja ainekoormused; 4) juhendab pedagooge ja korraldab nende täiendusõpet; 5) teostab teenistuslikku järelevalvet õppeprotsessi ja -distsipliini üle; 6) planeerib koosseisuliste ja lepinguliste pedagoogide vajaduse igal õppeaastal ja teeb ettepanekud nende tööle vormistamiseks; 7) korraldab õppekirjanduse ja -vahendite soetamist; 8) teeb politseidirektorile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas kooli eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 9) korraldab riiklike lõpueksamite ja koolieksamite vastuvõtmist; 10) täidab muid politseidirektori poolt antud ülesandeid. § 30. Kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamiseks ja õppekorralduse analüüsimiseks moodustab politseidirektor käskkirjaga kooli õppenõukogu (edaspidi õppenõukogu). § 31. Õppenõukogu liikmed on politseidirektor, politseiasedirektor, õppepataljoni juht ning kooli pedagoogid. § 32. Õppenõukogu esimeheks on politseidirektor. § 33. Õppenõukogu: 1) hindab õppekavade ülesehitust; 2) arutab õppedistsipliini küsimusi ja teeb ettepanekuid distsipliini tagamiseks; 3) kuulab ära õppetöö aruanded; 4) analüüsib õppekorraldust ja teeb ettepanekuid selle korrastamiseks; 5) arutab muid kooli tegevuse olulisi küsimusi politseidirektori ettepanekul. § 34. Õppenõukogu korralised koosolekud kutsub kokku politseidirektor või tema ülesandeid täitev isik vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe kuu jooksul. § 35. Õppenõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku vähemalt ühe kolmandiku õppenõukogu liikmete kirjalikul taotlusel. § 36. Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtavad osa rohkem kui pooled õppenõukogu liikmed, sealhulgas politseidirektor või tema kohuseid täitev isik. § 37. Õppenõukogu otsused võetakse vastu istungist osavõtnute häälteenamusega. § 38. Kooli nõukogu on kooli tegevust suunav, kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimuste otsustamiseks viie- kuni üheksaliikmeline kogu. § 39. Kooli nõukogu moodustatakse siseministri käskkirjaga Siseministeeriumi, Politseiameti, Kaitsepolitseiameti ja Sisekaitseakadeemia esindajatest ning õpetatavate erialade asjatundjatest ja kooli õpilasesinduse esindajatest kolmeks aastaks, kusjuures õpilasesinduse esindajad kooli nõukogusse valitakse õpilasesinduse poolt üheks õppeperioodiks. § 40. Kooli nõukogu: 1) kinnitab kooli arengukava; 2) arutab läbi kooli õppekavad ja teeb omapoolseid ettepanekuid nende parandamiseks ja täiendamiseks; 3) arutab läbi kooli eelarve kava ja kuulab ära kooli eelarve täitmise aruande; 4) kuulab ära politseidirektori ja politseiasedirektori aruanded ning võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid; 5) teeb politseipeadirektorile ettepaneku kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise tingimuste ja korra ning vastuvõtukvootide kehtestamiseks; 6) teeb üksikküsimustes politseipeadirektorile ettepanekuid. § 41. Kooli nõukogu teeb üksikküsimustes otsuseid. § 42. Kooli nõukogu tegutseb politseipeadirektori käskkirjaga kehtestatud korras. V. KOOLI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE ÜLESANDED § 43. Kooli struktuuriüksused on: 1) õppeosakond; 2) asjaajamistalitus; 3) personalitalitus; 4) majandusosakond; 5) raamatupidamistalitus; 6) õppepataljon. § 44. Õppeosakond koosneb korraldustalitusest ja õppeainete talitusest. (1) Korraldustalituse ülesanded on: 1) õppetöö vahetu korraldamine, selle nõutava taseme tagamine ja tulemuste arvestamine; 2) õppetööeeskirja väljatöötamine ja selle täitmise kontroll; 3) õppekirjanduse, õppevahendite ja õppemetoodilise materjali tellimine ja soetamine; 4) õppekavade koostamine; 5) õppemetoodilise materjali koostamine; 6) õppepraktika korraldamine; 7) tööalase koolituse korraldamine ja selles osalemine; 8) aine- ja huvialaringide juhendamine; 9) õppetööd käsitleva aruandluse koostamine; 10) koostöö korraldamine teiste õppeasutustega; 11) infotehnoloogia arendamine ja hooldamine; 12) kooli lõputunnistuste ja diplomite väljastamine ning sellekohase arvestuse pidamine. (2) Õppeainete talituse ülesanne on õppetöö vahetu läbiviimine. § 45. Õppepataljon on politseikadettide õppetegevust tagav riviline üksus. Õppepataljoni ülesanded on: 1) politseikadettide ja kuulajate õppetegevuse ja distsipliini tagamine; 2) kooli sisekorra tagamine; 3) politseikadettide ja kuulajate rivilise väljanägemise korraldamine; 4) korrapidamise tagamine kooli territooriumil; 5) politseikadettide ja kuulajate kohaloleku igapäevane kontrollimine ja rivilehe koostamine; 6) meditsiinilise teenindamise tagamine. § 46. Raamatupidamistalituse ülesanded on: 1) raamatupidamise korraldamine; 2) kooli eelarve koostamine. § 47. Personalitalituse ülesanded on: 1) käskkirjade koostamine politseikadettideks ja kuulajateks arvamise ja väljaarvamise kohta; 2) distsiplinaarpraktika ja ergutuste kohaldamise küsimused; 3) personalitöö korraldamine; 4) kooli konkursi- ja atesteerimiskomisjoni teenindamine. § 48. Asjaajamistalituse ülesanne on kooli asjaajamise korraldamine. § 49. Majandusosakonna ülesanded on: 1) õppetööks vajalike materiaalsete tingimuste loomine; 2) hoonete ja rajatiste nõutava sanitaarse olukorra ja tuleohutuse tagamine; 3) sõidukite ja seadmete hoolduse ja remondi korraldamine; 4) kütte-, vee-, elektri- ja kanalisatsioonimajanduse korraldamine; 5) riigivara majandamise korraldamine; 6) kooli maa-ala korrashoiu tagamine; 7) personali toitlustamise korraldamine; 8) kooli eelarve täitmise tagamine; 9) õpilaskonna ja tööalasel koolitusel viibivate isikute majutamise ja olme korraldamine. VI. KOOLI LIIKMESKOND § 50. Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad, sealhulgas politseiametnikud (edaspidi personal) ning politseikadetid ja kuulajad (edaspidi õpilaskond). § 51. Kooli liikmeskonda ei kuulu koolis tööalasel koolitusel viibivad isikud. Nende isikute õigusliku staatuse sätestab täiskasvanute koolituse seadus. § 52. Politseiametnike tööülesanded ja kohustused määratakse ametijuhenditega. Ametijuhendi kinnitab politseidirektor käskkirjaga. § 53. Töölepingu alusel töötavate kooli töötajate tööülesanded ja -kohustused määrab kooli direktor töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel. § 54. Kooli pedagoogide vabade ametikohtade täitmine toimub konkursi korras. Kooli politseiametnike ja pedagoogide atesteerimine toimub seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras. § 55. Pedagoogil on õigus: 1) teha ettepanekuid õppetöö täiustamiseks kooli politseidirektorile ja õppenõukogule; 2) valida ja koostada iseseisvalt õppematerjale; 3) kasutada muid seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega ettenähtud õigusi. § 56. Pedagoog on kohustatud: 1) õpetama oma ainet ja vastutama politseikadettide ja kuulajate teadmiste ja oskuste eest; 2) andma arvamuse politseikadeti ja kuulaja politseiteenistuseks sobivuse kohta; 3) olema eeskujuks ning nõudma politseikadettidelt ja kuulajatelt kooli sisekorraeeskirja täitmist; 4) täiendama end pidevalt oma erialal; 5) koostama õpetatava aine aineprogrammid ja osalema õppekavade väljatöötamises. § 57. Politseikadett on päevaõppe vormis politseiametniku erialal õppiv isik. Kuulaja on kaugõppe vormis vanempolitseiametniku erialal õppiv isik. § 58. Politseikadetile väljastatakse kooli politseikadeti tunnistus. § 59. Politseikadetil ja kuulajal on õigus: 1) tutvuda enne kooli õppima asumist kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjadega; 2) osaleda õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses; 3) osaleda õpilasesinduse kaudu kooli nõukogu tegevuses; 4) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras; 5) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi; 6) saada õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras; 7) saada tasuta ülalpidamist (majutus, toit); 8) kasutada muid seaduse ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga ettenähtud õigusi. § 60. Politseikadett ja kuulaja on kohustatud: 1) järgima seaduse, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise korral; 2) arendama pidevalt oma vaimseid ja füüsilisi võimeid teenistuseks politseiametnikuna; 3) kandma õppetöö ajal ettenähtud korras politseivormi. § 61. Õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi, lähtudes politseikadettide ja kuulajate huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. § 62. Kooli õpilaskonna põhikiri võetakse vastu kooli politseikadettide ja kuulajate üldkoosolekul, millest võtab osa vähemalt kaks kolmandikku kõigist politseikadettidest ja kuulajatest. Üldkoosolek protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Põhikiri loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on hääletanud üle poole üldkoosolekust osavõtnud politseikadettidest ja kuulajatest. Põhikirja kinnitab politseidirektor. § 63. Õpilaskonna esimese üldkoosoleku õpilaskonna põhikirja vastuvõtmiseks kutsub kokku politseidirektor ühe kuu jooksul arvates käesoleva põhimääruse vastuvõtmisest. VII. KOOLI FINANTSEERIMINE JA EELARVE § 64. Kooli finantseeritakse riigieelarvest, laekumistest sihtasutustelt, kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ja muudest vahenditest. § 65. Koolil on oma eelarve ja pangaarved. § 66. Kooli eelarve kinnitab siseminister käskkirjaga. VIII. RAKENDUSSÄTTED § 67. Siseministri 19. novembri 1999. a määrus nr 77 «Politseikooli põhimääruse kinnitamine» (RTL 1999, 159, 2243) tunnistatakse kehtetuks. § 68. Määrus jõustub 1. märtsil 2001. a. Minister Tarmo LOODUS Kantsler Märt KRAFT