Saksi Vallavolikogu — Saksi valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 38, 327

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 2004, 30, 208) § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse (RT I 2004, 41, 278; 89, 611) § 15 lõike 1 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 36 5 alusel. Saksi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Saksi valla jäätmehoolduseeskiri. 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2005. a. Volikogu esimees Aivar OJAVERE Kinnitatud Saksi Vallavolikogu 19. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 SAKSI VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I Üldsätted 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi määrus) reguleerib jäätmehoolduse korda Saksi valla haldusterritooriumil. 2. Jäätmehooldust korraldab ning kontrollib Saksi valla haldusterritooriumil Saksi Vallavalitsus. 3. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal – hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal – ehitise omanik. 4. Käesolevas määruses kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt: 4.1. Biolagunevate jäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 5 anaeroobselt või aeroobselt lagunevaid jäätmeid, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 4.2. Bioloogilise ringlussevõtu all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 15 lõikele 5 jäätmete biolagunevate osade lagundamist kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. 4.3. Elektroonikaromude all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 25 lõike 3 punktis 4 nimetatud kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid, mille kategooria ja kategooriate alaliigid on sätestatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a määruse nr 376 «Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvude saavutamise tähtajad» lisas 1. 4.4. Järelevalve all mõistetakse tulenevalt keskkonnajärelevalve seaduse § 2 lõike 1 punktist 2 keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimist, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimist ning ebaseadusliku tegevuse peatamist või lõpetamist. 4.5. Jäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 mis tahes jäätmekategooriasse kuuluvat vallasasja või kinnistatud laeva, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 4.6. Jäätmehoolduse all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 11 lõikele 1 jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. 4.7. Jäätmehoolduse arendamise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 12 lõikele 1 jäätmealase teabe levitamist, jäätmealast nõustamist ja jäätmehoolduse kavandamist või muud tegevust, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. 4.8. Jäätmekäitluse all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 13 jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. 4.9. Jäätmekäitluskoha all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 19 lõigetele 1 ja 2 tehniliselt varustatud ehitist jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. 4.10. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 20 suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseiret ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrjet. 4.11. Jäätmekäitluslepingu all mõistetakse jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitavat kahepoolset kirjalikku lepingut, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti. 4.12. Jäätmete energiakasutuse all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 15 lõikele 4 jäätmete taaskasutamismoodust, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse. 4.13. Jäätmete kogumise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 14 jäätmete kokkukorjamist, sortimist ja segukoostamist nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. 4.14. Jäätmete korduskasutuse all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 15 lõikele 2 jäätmete taaskasutamismoodust, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. 4.15. Jäätmete kõrvaldamise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 17 nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtavat toimingut. 4.16. Jäätmete ringlussevõtu all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 15 lõikele 3 jäätmete taaskasutamismoodust, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogilist ringlussevõttu, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutust. 4.17. Jäätmete taaskasutamise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 15 lõikele 1 jäätmekäitlustoimingut, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. 4.18. Jäätmete töötlemise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 16 lõikele 1 nende mehaanilist, termilist, keemilist või bioloogilist mõjutamist, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse. 4.19. Jäätmetekitaja all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 10 isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isikut, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 4.20. Jäätmevaldaja all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 9 jäätmetekitajat või muud isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle valduses on jäätmed. 4.21. Keskkonnahäiringu all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 18 arvulise normiga reguleerimata negatiivset keskkonnamõju või negatiivset keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine. 4.22. Kogumisringi all mõistetakse valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumist kindlaks määratud ajal -määratud kohtades. 4.23. Korraldatud jäätmeveo all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 66 lõikele 1 olmejäätmete kogumist ja vedamist määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. 4.24. Metallijäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 104 oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevaid jäätmeid. 4.25. Ohtlike jäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 6 lõikele 1 jäätmeid, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 4.26. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 99 lõikele 1 tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. 4.27. Olmejäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 7 kodumajapidamisjäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadseid jäätmeid. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 4.28. Pakendi all mõistetakse vastavalt pakendiseaduse §-le 2 mis tahes materjalist valmistatud toodet, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. 4.29. Pakendiettevõtja all mõistetakse vastavalt pakendiseaduse §-le 10 isikut, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. 4.30. Pakendijäätmete all mõistetakse vastavalt pakendiseaduse §-le 4 mis tahes pakendit või pakendimaterjali, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 4.31. Probleemtoote all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 25 lõikele 1 toodet, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. 4.32. Prügila all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 34 lõikele 1 jäätmekäitluskohta, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskohta, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskohta, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. 4.33. Püsijäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 4 tavajäätmeid, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 4.34. Suurjäätmete all mõistetakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu 1» olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvaid koodinumbriga 200307 tähistatud tavajäätmeid, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmete hulka ei kuulu elektroonikaromud. 4.35. Taaskasutusorganisatsiooni all mõistetakse vastavalt pakendiseaduse §-le 11 ja mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ning keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühingut, mille eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. 4.36. Tavajäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 3 kõiki jäätmeid, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 4.37. Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku. 4.38. Tootja all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 23 isikut, kes: 1) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; 2) tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; 3) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil. 4.39. Äraviskamise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 2 vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku. II Jäätmekäitluse üldnõuded 5. Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. 6. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 7. Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega. 8. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. 9. Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. 10. Aia-, metsatöötlus- ja haljastusjäätmete avapõletamiseks peab olema Saksi Vallavalitsuse ja päästeameti nõusolek. III Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused 11. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud olmejäätmeveo korral. 12. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud korraldamata jäätmeveo piirkondades kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 13. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud korraldama ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmete äraveo hiljemalt kolme päeva jooksul. 14. Jäätmevaldaja on kohustatud elektroonikaromud üle andma vastavalt jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele kuni 12. augustini 2005. a. 15. Alates 13. augustist 2005. a on elektroonikaromude valdaja kohustatud need viima vastavatesse kogumiskohtadesse või vastava seadme turustajale. 16. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid. 17. Saksi Vallavalitsus, territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid Saksi vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. IV Jäätmete kogumine 18. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ette nähtud kohtadesse. Jäätmete paigutamine väljaspool kogumismahuteid ei ole lubatud, välja arvatud suurjäätmed, mis võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse. 19. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 19.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 19.2. vedelaid jäätmeid; 19.3. ohtlikke jäätmeid; 19.4. käimlajäätmeid; 19.5. kogumiskaevude setteid; 19.6. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit; 19.7. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 19.8. alates 1. maist 2005. a pakendijäätmeid; 19.9. alates 13. augustist 2005. a elektroonikaromusid; 19.10. ehitus- ja lammutusjäätmeid; 19.11. haiglajäätmeid. 20. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. 21. Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid. 22. Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. 23. Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb viia selleks ette nähtud kogumiskohtadesse. 24. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmeveoteenuse õigust omavale isikule või lähimasse vastavat luba omavasse käitluskohta. 25. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 26. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. 27. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 28. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 29. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 30. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia vallavalitsuse poolt määratud ajal korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringi peatuskohta, millest vallavalitsus teavitab elanikke kaks nädalat enne kogumisringi läbiviimist. 31. Ettevõtted ja asutused peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 32. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. V Pakendite ja pakendijäätmete kogumine 33. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ette nähtud kogumispunktidesse. 34. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel. 35. Pakendiettevõtja on kohustatud teavitama pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohtadest ja tingimustest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. 36. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 37. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või sõlmima selleks lepingu jäätmeveo õigust omava ettevõttega. VI Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 38. Jäätmemahutid ja kompostimisanumad või aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 39. Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende jäätmete valdaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 40. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 40.1. ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 100 liitriseid jäätmekotte. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 40.2. 140, 240, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse; 40.3. kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 41. Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid. 42. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 43. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 44. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 45. Kuni 800 liitrised mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m. 46. Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. 47. Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 m. 48. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. 49. Biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. 50. Aia-, põllu-, metsatöötlus- ja haljastusjäätmeid võib põletada väljaspool ehitist tuule kiirusel kuni 1,5 m/sek, selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. 51. Aia-, põllu-, metsatöötlus- ja haljastusjäätmete koht objektil peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. 52. Pärast aia-, põllu-, metsatöötlus- ja haljastusjäätmete põletamist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel. VII Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine 53. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks tekkekohas ei kasutata. 54. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. 55. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 56. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 56.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 56.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 56.3. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 56.4. registreerima end jäätmekäitlejana Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuses. VIII Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded 57. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad on: 57.1. arstid, hooldusõed ja hooldajad, kes tegelevad hooldusega või osutavad arstiabi kodus; 57.2. loomaarstid. 58. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed (edaspidi haiglajäätmed) tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 59. Kõik haiglajäätmete tekitajad peavad registreerima end jäätmekäitlejana asukohajärgses keskkonnateenistuses: 59.1. tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress; 59.2. kontaktisik; 59.3. äriregistri registreerimiskood; 59.4. telefoni number; 59.5. ühes kuus tekkivate haiglajäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides; 59.6. jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse. 60. Haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas, sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed. 61. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina teenuse osutaja hoidlasse, milleks tuleb teenuse osutajal sisse seada eraldi ruum või lukustatavasse konteinerisse. 62. Teravad ja torkivad jäätmed nagu nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, muud teravad osad, tuleb tekkekohas paigutada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse nõudesse. 63. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, mis on märgistatud kirjaga «Nakkusohtlikud jäätmed». Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 64. Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse ning tuleb hoida hoidlas lukustatult või kohe korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale. 65. Ravimijäätmed, milleks on vananenud või riknenud ravimid, pakitakse märgistatud plastikkotti või -purki ja antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele, üld- või veterinaarapteegile. 66. Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse märgistatud plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda haigla jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 67. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. IX Jäätmete vedu 68. Jäätmeveo v.a olmejäätmete korraldatud veo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. 69. Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ja haisu, kuid tiheasustusaladel mitte harvemini, kui üks kord kuus. 70. Jäätmete vedu elamumaalt ei tohi häirida öörahu. 71. Jäätmeid peab vedama veovahendis viisil, et jäätmed ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. 72. Alates 1. veebruarist 2005. a korraldatakse Saksi vallas korraldatud jäätmevedu. Saksi valla haldusterritoorium kuulub tervikuna piirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. 73. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse Saksi Vallavolikogu eraldi määrusega. 74. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele Saksi valla haldusterritooriumi piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. 75. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei. 76. Saksi Vallavalitsus võib teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. X Vastutus 77. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul Saksi Vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. 78. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 79. Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. 80. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Saksi Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.