Justiitsminister — Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord — RTL, 30, 369

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 1 ja «Kohtutäituri seaduse» (RT I 2001, 16, 69) paragrahvi 2 lõike 6 alusel. 1. peatükk KOHTUTÄITURI BÜROO § 1. Nõuded büroole (1) Kohtutäituri büroo asukoht peab olema tähistatud ning massimeedia kaudu vähemalt üks kord aastas teatavaks tehtud. (2) Hoonel, milles asub kohtutäituri büroo, peab sissepääsu juures olema silt «(tööpiirkonna nimetus) kohtutäitur N. N.». (3) Teave büroo lahtioleku- ja kohtutäituri vastuvõtuaegade kohta pannakse kohtutäituri büroo sissepääsu juures nähtavale kohale. (4) Kohtutäituri büroo peab olema sobiv isikute vastuvõtuks. (5) Kohtutäituri büroole peab olema võimalik juurde pääseda ühiskondlike transpordivahenditega. Kohtutäitur peab tagama puuetega isikute sissepääsu büroosse. (6) Bürooruume ei tohi kasutada muul otstarbel kui kohtutäituri ametitegevuseks. Kohtutäituril on keelatud töötada ühes ruumis teiste elukutsete esindajatega. (7) Ühise büroo korral peab olema tagatud tööpiirkonnas elavate isikute teenindamine viisil, mis võimaldab neil valida kohtutäiturit ning pöörduda seoses toimingutega vahetult valitud kohtutäituri poole. (8) Kohtutäituri büroo peab olema igal tööpäeval avatud vähemalt neli tundi. Kui kohtutäitur on avanud oma tööpiirkonnas mitu bürood, kehtib nimetatud nõue ainult ühe büroo kohta. Teiste büroode lahtiolekuaja määrab kohtutäitur vastavalt vajadusele. § 2. Büroo avamine ja asukoha muutmine (1) Kohtutäitur võib avada ainult ühe büroo. Kohtutäituri taotlusel võib justiitsminister anda kohtutäiturile loa avada oma tööpiirkonnas mitu bürood. (2) Kohtutäitur esitab büroo avamise ja selle asukoha muutmise loa saamise taotluse justiitsministrile. (3) Kaks või enam ühte ja samasse tööpiirkonda määratud kohtutäiturit võivad justiitsministri loal pidada ühist bürood. Ühise büroo pidamiseks esitavad kohtutäiturid justiitsministrile ühise taotluse. Kohtutäiturite õigused ja kohustused ühise büroo pidamisel määratakse kindlaks nendevahelise lepinguga. Ka ühise büroo pidamisel teeb iga kohtutäitur toiminguid enda nimel ja kannab oma ametitegevuse eest isiklikku vastutust. (4) Enne loa andmist tutvub justiitsministri määratud isik ruumidega ja kontrollib nende sobivust kohtutäituri bürooks. (5) Kohtutäitur on kohustatud massimeedia vahendusel aegsasti teatama oma büroo asukoha muutumisest. Vajalikel juhtudel tuleb täitemenetlusosalisi teavitada isiklikult. 2. peatükk AMETIALANE ARVELDUSARVE § 3. Arve avamine (1) Kohtutäitur on kohustatud avama hiljemalt ametisse asumisele järgneval tööpäeval Eesti Panga tegevuslitsentsi omavas krediidiasutuses vähemalt ühe ametialase arveldusarve. (2) Kohtutäitur avab arve enda nimel. Arve avamisel on kohtutäitur kohustatud märkima arve avamise lepingu lisatingimustes, et: 1) arve on avatud kohtutäituri ametialaseks tegevuseks ja arvele laekuvad summad ei kuulu kohtutäituri pärandvara hulka; 2) justiitsministri käskkirjaga määratud isikul on järelevalve teostamiseks õigus kontrollida ametialase arve käivet, omamata sekkumise õigust. § 4. Sissenõudjale summade ülekandmine (1) Kohtutäitur peab vara müügist või võlgnikult saadud raha kandma sissenõudjale üle raha saamisest arvates viie tööpäeva jooksul. (2) Kui ostja on sissenõudja ning tal on tasumata kohtutäituri tasu ettemaks, kannab kohtutäitur raha sissenõudjale üle viie tööpäeva jooksul arvates ettemaksu tasumisest. (3) Kohtutäituri tasu ettemaks ja täitekulude ettemaks tuleb sissenõudjale tagastada viie tööpäeva jooksul arvates kohtutäituri tasu või täitekulude täielikust sissenõudmisest võlgnikult. (4) Sissenõudja poolt vastu võtmata raha hoitakse arveldusarvel viis aastat alates raha laekumisest. Viie aasta möödumisel kantakse raha riigieelarvesse. Vastuvõtmata rahaks loetakse eelkõige summa, mis on: 1) sissenõudjale üle kandmata, kuna kohtutäiturile ei ole teada sissenõudja arveldusarve number; 2) ülekande tehnilise ebatäpsuse tõttu tagasi kantud kohtutäituri ametialasele arvele; 3) jäetud sissenõudja poolt tšeki alusel või posti teel vastu võtmata. Punktides 1–3 nimetatud juhtudel peab kohtutäitur tegema kõik temast oleneva, et saavutada raha üleandmist takistavate asjaolude kõrvaldamine. (5) Sissenõudjale ei tohi üle kanda summasid, mis on arvele laekunud teiste sissenõudjate nõuete rahuldamiseks. 3. peatükk INFOSÜSTEEM § 5. Infosüsteemi kasutamise kohustus (1) Kohtutäitur on kohustatud täitedokumentide, täitetoimingute, kaebuste ja muude ametitegevusega seonduvate toimingute ning dokumentide registreerimiseks kasutama infosüsteemi. Infosüsteemi kasutamise juhendi kinnitab justiitsminister. (2) Täitmisele saabunud täitedokument tuleb infosüsteemis registreerida saabumisest kolme tööpäeva jooksul. Täitetoimik avatakse (täitemenetlus algatatakse) hiljemalt kolme tööpäeva jooksul täitedokumendi registreerimisest arvates. Kolme tööpäeva jooksul ei pea täitetoimikut avama juhul, kui võlgnikule või kinnisasja omanikule on antud kahenädalane tähtaeg vastuväidete esitamiseks. Kui kahe nädala jooksul vastuväidet ei esitata, avatakse infosüsteemis täitetoimik hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kahenädalase tähtaja möödumisest arvates. (3) Kui kohtutäitur on nõudnud sissenõudjalt ettemaksu tasumist, tuleb täitetoimik avada hiljemalt kolme tööpäeva jooksul ettemaksu tasumisest, arvestades lõikes 2 sätestatut. § 6. Infosüsteemi vahendusel täitetoimingute tegemise õiguse (kasutusõiguse) üleandmine kohtutäituri asendajale Infosüsteemi kasutusõiguse üleandmise kohtutäituri asendajale korraldab kohtutäiturite infosüsteemi haldur, kes määrab infosüsteemis kohtutäiturile asendaja maa- või linnakohtu esimehe poolt asendaja nimetamise otsuse alusel. Asendaja nimetamise otsuse ärakirja saatmise Justiitsministeeriumile korraldab kohtutäitur. Juhul kui kohtutäituril ei ole temast mitteolenevate asjaolude tõttu võimalik asendaja määramisest teatada, korraldab selle maa- või linnakohtu esimees. Vastava otsuse võib saata ka elektrooniliselt, sel juhul peab teade olema varustatud digitaalallkirjaga. § 7. Interneti ühendus Infosüsteemiga ühinemiseks peab kohtutäituri büroos olema tagatud Interneti püsiühendus kiirusel vähemalt 128 Kbps-i nii üles- kui allalaadimisel. 4. peatükk KOHTUTÄITURI ASENDAMINE § 8. Asendaja määramine (1) Kohtutäitur peab tagama büroo pideva tegutsemise juhtudel, mil ta ei saa oma ametikohustusi täita. (2) Kohtutäitur peab esitama asendajaks sobiva kandidaadi isiku ja tema kontaktandmed maa- või linnakohtu esimehele ning Justiitsministeeriumile hiljemalt kahe kuu möödumisel ametisse asumisest arvates. (3) Asendaja määramise otsuses määratakse asendaja ametialaste kohustuste algus- ja lõpptähtaeg. Juhul kui kohtutäitur on temast mitteolenevate asjaolude tõttu takistatud oma ametikohustuste täitmisel ka pärast esimeses lauses sätestatud tähtaega, võib maa- või linnakohtu esimees tähtaega pikendada. Täiendav tähteaeg ei tohi olla pikem kui kaks kuud. Kahe kuu möödumisel teatab maa- või linnakohtu esimees justiitsministrile kohtutäituri täitmata ametikohast. Justiitsminister võib nimetada täitmata ametikohale kohtutäituri asendaja kuni üheks aastaks. 5. peatükk TÄITEDOKUMENTIDE MENETLUSKORD § 9. Täitedokumentide vastuvõtmine ja registreerimine (1) Kohtutäiturile toodud või postiga saabunud täitedokumendid võtab vastu ja registreerib kohtutäitur või kohtutäituri määratud isik. (2) Kohtutäituri büroosse toodud või postiga saabunud täitedokumendid tuleb registreerida ka elektrooniliselt paragrahvi 5 lõike 2 kohaselt. (3) Kui saabunud täitedokumentide kontrollimisel ilmneb, et täitedokumendil või selle lisadel on puudusi, registreeritakse täitedokument üldkorras ja täitedokumendi esitajale saadetakse vastavasisuline teade. (4) Ümbrik säilitatakse, kui ainult sellel on kohtutäiturile vajalikku informatsiooni. (5) Täitedokumendi esitaja soovil väljastab avalduse vastuvõtja talle tõendi avalduse vastuvõtmise kohta. (6) Täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel avatakse täitetoimik. § 10. Täitedokumentide menetlemine (1) Täitedokumendi menetlemine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (2) Täitedokumente täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma viivituseta. (3) Dokumente menetletakse saabumise järjekorras. (4) Perioodiliste maksete laekumist sissenõudjale või kohtutäituri ametialasele arveldusarvele kontrollib kohtutäitur või tema poolt määratud isik kord kvartalis. § 11. Ametitoimingute vormistamine Kohtutäiturid peavad ametitoimingute tegemisel kasutama käesoleva määruse lisades 1–32 kinnitatud aktivorme. 6. peatükk SEISVAD TÄITETOIMIKUD JA JÄRELEVALVE NENDE ÜLE § 12. Seisvad toimikud (1) Seisvad täitetoimikud on toimikud, mis bürookorralduse seisukohalt on kohtutäituri poolt lahendatud. (2) Täitetoimik loetakse seisvaks, kui: 1) sissenõudja annab võlgnikule lahendi täitmiseks määramata kestusega või üle 6-kuulise tähtaja. Teostatud täitetoimingud jäävad jõusse, vajadusel lahendatakse arestitud vara hoidmise küsimus poolte kokkuleppel või määratakse kohtutäituri poolt vara hoidja. Täitemenetlust jätkatakse üksnes sissenõudja vastava avalduse alusel; 2) kohtutäitur on pööranud sissenõude võlgniku sissetulekutele vanglas, töökohas või pensioniametis. Igakuuliselt laekuvate summade kohta kantakse märge täitetoimikusse, kuni nõue on rahuldatud. Seejärel täitemenetlus lõpetatakse. Täitetoiminguid jätkatakse täitedokumendi tagastamisel võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku poolt; 3) kohtutäitur on sõlminud võlgnikuga perioodilise maksegraafiku. Igakuuliselt laekuvate summade kohta kantakse märge täitetoimikusse ja nõude rahuldamisel täitemenetlus lõpetatakse. Täitetoiminguid jätkatakse kohe, kui võlgnik ei täida kokkuleppe tingimusi. § 13. Seisvate täitetoimikute järelevalve (1) Paragrahvi 12 lõike 2 punkti 1 järgi seisvate täitetoimikute puhul märgib kohtutäitur täitetoimikusse «Seisab alates....» Täitemenetluse jätkamisel või lõpetamisel (võla tasumisel või täitemenetluse algatamise avalduse tagasivõtmisel) märgitakse toimikusse «Jätkatud» või «Lõpetatud». Kahe aasta möödumisel märke «Seisab» kandmisest toimikusse teeb kohtutäitur sissenõudjale meeldetuletuse, milles teatab, et täitemenetlus on seisnud viimase avalduse alusel kaks aastat, ning palub teatada sissenõudja seisukoha täitemenetluse jätkamiseks kahe nädala jooksul. Kui sissenõudja antud tähtaja jooksul ei reageeri, kordab kohtutäitur teadet, lisades sellele märke «Vastamata jätmisel loetakse täitemenetlus lõpetatuks». Kui sissenõudja soovib võlgnikule antud tähtaega veel pikendada, esitab kohtutäitur ühe aasta möödumisel sissenõudjale ülalkirjeldatud meeldetuletuse. (2) Paragrahvi 12 lõike 2 punkti 2 alusel vanglas rahalise nõude arestimise teostamisel jätkab kohtutäitur täitetoiminguid võlgniku vabanemise kohta teate saamisel kohustatud kolmandalt isikult. (3) Paragrahvi 12 lõike 2 punkti 2 alusel seisvate nõuete puhul teostab kohtutäitur rahalise nõude aresti. Summade laekumist kontrollitakse üks kord kvartalis. (4) Paragrahvi 12 lõike 2 punkti 3 alusel seisvate täitetoimikute järelevalvet teostab kohtutäitur üks kord kuus. 7. peatükk KAEBUSED § 14. Kaebuste päeviku pidamine (1) Kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse peale esitatud kaebuste kohta peab kohtutäitur kaebuste päevikut, kuhu märgib esitaja nime, vastuvõtmise kuupäeva, sisu ning menetlemise käigu. (2) Kaebuse esimesele leheküljele teeb vastuvõtja dokumente vastu võttes pealdise, kuhu märgib vastuvõtmise kuupäeva ning kaebuste päeviku kande numbri. Posti teel saabunud kaebustele lisatakse ümbrik postitamise kuupäeva tuvastamiseks. § 15. Kaebuste lahendamise kord (1) Kaebuste vastuvõtja esitab kaebused kohtutäiturile, kes vaatab kaebuse läbi kümne päeva jooksul arvates kaebuse vastuvõtmise päevast. (2) Kaebuse esitajale ja vastaspoolele teatatakse kaebuse läbivaatamise päevast. Nende mitteilmumine ei takista kaebuse läbivaatamist. (3) Lahendatud kaebused pannakse kaebuste kausta. (4) Kalendriaasta möödudes antakse kaebuste päevik koos kaebuste kaustaga kohtutäituri büroo arhiivi. § 16. Kohtuvaidlusest teatamine Kohtutäitur peab teatama Justiitsministeeriumi kohtute osakonna tsiviiltäite talitusele tema vastu esitatud hagidest ja lõppenud kohtuvaidluse tulemustest koos lahendi ärakirja esitamisega. 8. peatükk DOKUMENTIDE HOIDMINE § 17. Arhiveerimise kohustus (1) Kohtutäitur korraldab arhiivi pidamise vastavalt käesolevale määrusele ja arhiivi pidamist reguleerivatele õigusaktidele. (2) Lõpetatud täitetoimikud, kaustad ja päevikud antakse hoiule kohtutäituri büroo arhiivi. Kui dokumente hoitakse väljaspool arhiiviruume, siis tuleb sellele vaatamata täita kõiki hoiu- ja ohutusnõudeid. § 18. Arhiivis viibimise õigus Kohtutäituri büroo töötajad ja järelevalveõiguslik linna- või maakohtu esimees, samuti Justiitsministeeriumi ametnikud võivad kohtutäituri arhiivis viibida ainult arhiivipidaja juuresolekul. Teistel isikutel on arhiivis viibimine keelatud. § 19. Arhiivi asukoht ja hoiutingimused (1) Kohtutäituri arhiiv peab paiknema hoone tulekindlas osas ning olema kaitstud kõrvaliste isikute ligipääsu eest. (2) Arhiivis säilitatavaid dokumente ei tohi hoida niiskes ega liiga kuumas ruumis. Arhiivis peavad olema tulekustutusvahendid. § 20. Arhiivi ülevaatus Vähemalt üks kord aastas viib kohtutäitur läbi arhiivi ülevaatuse. Ülevaatuse käik ja tulemused protokollitakse, protokolli ärakiri saadetakse justiitsministrile teadmiseks. § 21. Dokumentide büroost väljaviimise keeld (1) Täitetoimikuid, kaustasid ja päevikuid, samuti kohtutäiturile esitatud või saadetud, kuid toimikutesse köitmata dokumente ei tohi kohtutäituri büroost välja viia. Kui mainitud dokumente on vajalik kasutada väljaspool kohtutäituri büroo ruume, valmistatakse dokumentidest koopiad. (2) Kui kohtutäituri büroo arhiivis säilitatav dokument osutub tsiviilkohtumenetluses vajalikuks dokumentaalseks tõendiks, siis väljastatakse kohtutäituri tegevuse katkestamise vältimiseks ärakiri. § 22. Dokumentide säilitustähtaeg (1) Dokumentide säilitamisel tuleb järgida järgmisi tähtaegu: 1) kirjavahetust, mis ei kuulu köitmisele täitetoimikusse, tuleb säilitada kolm aastat; 2) kaebuste päevikut tuleb säilitada kolm aastat viimase sissekande tegemisest; 3) lõpetatud ja seisvaid täitetoimikuid tuleb säilitada alaliselt. (2) Pärast säilitustähtaja möödumist vaatab dokumendid läbi järelevalveõigusliku maa- või linnakohtu esimehe nimetatud ekspertiisikomisjon, otsustamaks, kas: 1) dokumendid hävitada; 2) pikendada dokumentide säilitustähtaega; 3) anda dokumendid üle riigi arhiivi, kui neil on alaline säilitusväärtus. 9. peatükk ARUANDLUS NING ASJAAJAMISE ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE § 23. Aruannete sisu ja vormi nõuded Kohtutäituri töö aruannete sisu ja vormid teeb kohtutäituritele teatavaks Justiitsministeeriumi kohtute osakonna tsiviiltäite talitus. § 24. Aruande esitamise sagedus Kohtutäitur on kohustatud esitama Justiitsministeeriumi kohtute osakonna tsiviiltäite talitusele aruande iga kvartali kohta. Aruanne tuleb esitada kvartali möödumisest kolme nädala jooksul. § 25. Asjaajamise üleandmise ja vastuvõtmise korraldus (1) Kohtutäituri büroo üleandmisel ametisse asuvale kohtutäiturile viiakse asjaajamise üleandmine ja vastuvõtmine läbi Justiitsministeeriumi kantsleri määratud ametiisiku osavõtul. (2) Arhiivipidaja vahetumisel toimub asjaajamise üleandmine ja vastuvõtmine kohtutäituri osavõtul ja vastutusel. (3) Asjaajamise üleandmise ja vastuvõtmise kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millele kirjutavad alla kõik üleandmisel-vastuvõtmisel osalenud isikud. Akti üks eksemplar jääb ametisse asunud kohtutäiturile, teine saadetakse justiitsministrile teadmiseks. 10. peatükk KOHTUTÄITURI TÄIENDUSÕPE § 26. Kohustus osaleda täiendusõppel (1) Erialateadmiste täiendamiseks peab kohtutäitur ja kohtutäituri seaduse paragrahvi 17 lõikes 5 nimetatud kohtutäituri asendaja osalema Justiitsministeeriumi korraldatud õppepäevadel. (2) Kohtutäitur esitab Justiitsministeeriumi kohtute osakonna tsiviiltäite talitusele kirjaliku seletuse iga puudutud õppepäeva kohta. Põhjuseta puudumine õppepäevalt võib olla kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks. 11. peatükk JÄRELEVALVE KOHTUTÄITURI AMETITEGEVUSE ÜLE § 27. Järelevalve (1) Kohtutäituri ametitegevuse üle valvatakse tema tegevuse kohapealse kontrollimise teel. Kontrollimine toimub kohtutäiturilt ja vajadusel ka järelevalveõiguslikult maa- või linnakohtu esimehelt, kohtute registriosakondadelt ja kinnistusametitelt nõutavate statistiliste ning järelevalve teostamiseks vajalike muude materjalide ja andmete alusel. (2) Kohtutäituri järelevalve korda kohaldatakse ka kohtutäituri asendaja tegevuse suhtes. § 28. Järelevalvet teostavad isikud Järelevalvet kohtutäituri ametitegevuse üle teostavad kohtutäituri tööpiirkonna maa- või linnakohtu esimees ja Justiitsministeeriumi kohtute osakonna tsiviiltäite talitus. § 29. Järelevalve objekt (1) Järelevalve käigus kontrollitakse kohtutäituri ja kohtutäituri asendaja ametitegevuse nõuetekohasust, muuhulgas: 1) kohtutäituri büroo töökorraldust (kohtutäituri teenuse kättesaadavus, kohtutäituri vastuvõtu korraldus, töökultuur, büroo üldine seisukord); 2) töövahendite olemasolu ja kättesaadavust (õigusaktide olemasolu kas paberkandjal või elektroonilisel andmekandjal); 3) ametialase arve käivet; 5) ametikindlustuse olemasolu ja selle vastavust õigusaktidega kehtestatud tingimustele; 7) kohtutäituri dokumentide säilitamist; 8) ametialastest kitsendustest kinnipidamist; 9) statistika koostamist; 10) kaebuste kausta korrektset täitmist; 11) kohtutäituri pitsati hoidmist ja kasutamist. (2) Justiitsministri volitatud isikul on õigus kontrollida infosüsteemi kasutamist ilma õiguseta sekkuda infosüsteemi kasutamisse. Kontroll hõlmab muuhulgas ka seda, kas krediidiasutuselt saadavad andmed ametialase arveldusarve kasutamise kohta on kooskõlas infosüsteemi vastavate andmetega. (3) Järelevalve alla ei kuulu kohtutäituri ametitoimingute tegemisel kohtutäituri poolt valitud õigusliku lahenduse otstarbekus. Samuti ei tohi järelevalvet teostavad isikud anda kohtutäiturile juhiseid õiguse rakendamiseks. § 30. Saladuse hoidmise kohustus Järelevalvet teostavad isikud on kohustatud saladuses hoidma neile järelevalve käigus teatavaks saanud andmeid. § 31. Järelevalvet teostavate isikute õigused Järelevalvet teostavatel isikutel on õigus: 1) siseneda kohtutäituri büroo kõigisse ruumidesse; 2) tutvuda kõigi kohtutäituri büroo töötajate tööga; 3) nõuda kõigi järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist; 4) saada järelevalveõiguslikult maa- või linnakohtu esimehelt, kohtutäiturilt ning kohtutäituri büroo töötajalt järelevalve teostamisel tõusetunud küsimuste kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi. § 32. Korraline ja erakorraline järelevalve (1) Järelevalve kohtutäituri tegevuse üle on korraline või erakorraline. (2) Korralisest järelevalvest teatatakse kohtutäiturile või kohtutäituri asendajale ette vähemalt üks nädal enne selle algust. (3) Erakorralist järelevalvet viiakse läbi vaid põhjendatud juhtudel, kui on alust arvata, et kohtutäituri või kohtutäituri asendaja ametitegevuses esineb olulisi kiiret kõrvaldamist vajavaid puudusi. (4) Järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamise kontrollimiseks võib korraldada erakorralise järelevalve. (5) Erakorralisest järelevalvest ei pea ette teatama. (6) Ametisse nimetatud kohtutäituri puhul viiakse esimene korraline kohtutäituri kontroll läbi teise tööaasta jooksul, kohtutäituri seaduse § 17 lõikes 5 nimetatud asendaja puhul alates tema kolmandast tegevuskuust. Ametisse nimetatud kohtutäituri puhul võib erakorralise järelevalve läbi viia kahe kuu möödumisel ametisse asumisest. (7) Järelevalve teostamine ei tohi oluliselt häirida kohtutäituri büroo tööd klientide teenindamisel. § 33. Kohtutäituri kohustused (1) Kohtutäitur on kohustatud järelevalve käigus osutama järelevalvet teostavatele isikutele igakülgset abi, andma vajalikku informatsiooni ja nõutud asjade kohta õigeks tähtajaks aru andma. (2) Kohtutäitur on kohustatud järelevalvet teostavatele isikutele või nende poolt volitatud isikutele tutvumiseks esitama aktid, samuti tema juures hoiul olevad dokumendid ning väljastama kõik järelevalve teostamiseks vajalikud juurdepääsud ja võtmesõnad ja eraldama vajadusel järelevalvet teostavatele isikutele tööks vajaliku ruumi. (3) Kohtutäituril ei ole kohustust viibida järelevalvet läbi viivate isikutega ühes ruumis ja vastata kohe tekkinud küsimustele. Küsimused, millele ei oska vastata kohtutäituri abipersonal, kirjutatakse üles ja esitatakse kohtutäiturile hiljem vastamiseks kas suuliselt või kirjalikult. § 34. Järelevalve tulemused (1) Järelevalve tulemuste kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla järelevalvet läbiviinud isikud. (2) Akt esitatakse kohtutäiturile tutvumiseks kolme nädala jooksul järelevalve lõpupäevast arvates. Kohtutäituril on õigus kolme nädala jooksul akti saamise päevast esitada kirjalikke selgitusi ja vastuväiteid. (3) Järelevalve käigus ilmsiks tulnud puuduste kõrvaldamise kohta annab justiitsminister käskkirja, mille ärakirjad saadetakse kohtutäiturile. Käskkirjas antud juhised ja korraldused on kohtutäiturile täitmiseks kohustuslikud. (4) Käskkirjas ei tohi teha kohtutäiturile ettekirjutusi õiguse rakendamiseks. (5) Kui kohtutäitur jätab järelevalve materjalide alusel vastuvõetud justiitsministri käskkirja täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt, võib see olla kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks. 12. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE § 36. Määruse rakendamine (1) Tunnistada kehtetuks justiitsministri 26. juuni 1997. a määrus nr 28 «Kohtu täitevosakonna kodukorra kehtestamine» (RTL 1997, 117, 698; 1998, 23, 149; 2000, 18, 223). (2) Tunnistada kehtetuks justiitsministri 14. oktoobri 1999. a määrus nr 51 «Täitevosakondades täitetoimingute teaostamiseks vajalike aktide ja vormide kehtestamine» (RTL 1999, 149, 2112). (3) Määrust rakendatakse alates 1. märtsist 2001. a. Minister Märt RASK Kantsler Mihkel OVIIR Lisa 1 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 2 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 3 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 4 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 5 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 6 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 7 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 8 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 9 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 10 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 11 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 12 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 13 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 14 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 15 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 16 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 17 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 18 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 19 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 20 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 21 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 22 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 23 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 24 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 25 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 26 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 27 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 28 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 29 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 30 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 31 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA Lisa 32 justiitsministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»

Asekantsleri kt Priit KAMA