Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 2001. a I poolaasta tööplaani kinnitamine — RTL, 28, 364

Lähtudes «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16) § 18 lõikest 6 ja Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1996. a määrusega nr 160 kinnitatud «Vabariigi Valitsuse reglemendi» (RT I 1996, 43, 844; 1999, 61, 621; 73, 695; 76, 715; 2000, 68, 435; 74, 460; 2001, 8, 38) punkti 5 alusel kinnitada Vabariigi Valitsuse 2001. a I poolaasta tööplaan (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2001. a korraldusega nr 111-k VABARIIGI VALITSUSE 2001. A I POOLAASTA TÖÖPLAAN Jrk nr Teema ja selgitus Eelnõu pealkiri Eelnõu liik Viide eelnõu alusdokumendile Riigikantseleile esitamise tähtaeg 1 2 3 4 5 6 Haridusministeerium 1. Kooli ja koolieelse lasteasutuse korraldusküsimused Eelnõusse on koondatud muudatused: 1) määratlemaks kooli ümberkujundamist ja -korraldamist kui protsessi; 2) täpsustamaks välishindamissüsteemi rakendusprotsessi; 3) ühtlustamaks kooli ja koolieelse lasteasutuse korralduslahendusi; 4) täpsustamaks haridusministri volitusnormi sätestusi. Eelnõus tunnistatakse kehtetuks ka «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses» haridusministrile antud õigus kehtestada hälvikute eriklasside töökorralduse alused. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu se 30.03.2001 2. Kutsealase koolituse korralduse ja sisu kaasajastamine Seaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud kiiretest muutustest tööturul ja töö iseloomus, mis toovad kaasa vajaduse muudatuste tegemiseks kutsealase koolituse korralduses ja sisus. Kutseharidussüsteemi edukaks toimimiseks on vaja seadusandluse kaudu luua tingimused tihedamaks koostööks koolitajate ja nende sotsiaalsete partnerite vahel, seda nii praktilise õppe korraldamisel ettevõtetes konkreetsetel töökohtadel kui koostöös kutsenõukogudega koolituse sisu ja mahtude määratlemisel. Seaduses tehakse muudatus koolituse korraldamises kaunite kunstide valdkonnas, reguleeritakse koolituse korraldamise võimalus kutsekõrghariduse õppekavade alusel õpetamiseks põhi- ja keskhariduse baasil tegutsevas koolis, muudetakse kutseõppeasutuste finantseerimise ja riikliku järelevalve teostamise põhimõtteid ja antakse võimalus kutseõppeasutuste võrgu korrastamise eesmärgil kuni 1. septembrini 2005. a ümber kujundada riigikutseõppeasutused munitsipaal- või erakutseõppeasutusteks. Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu se 30.03.2001 3. Elukestva õppe põhimõtted täiskasvanuhariduses Seaduse muutmisega luuakse tingimused õppiva ühiskonna ja elukestva õppe põhimõtete rakendamiseks täiskasvanuhariduses. Laiendatakse täiskasvanute koolitusvõimalusi koolitusasutuste vaba konkurentsi suurendamisega, konkretiseeritakse erinevate sotsiaalpartnerite omavahelise koostöö kooskõlastamist tulemuslikuma koolituse eesmärgil. Eelnõuga korrastatakse koolitusasutuste õiguslikku seisundit. Seaduse muutmise eesmärgid: – täiskasvanuhariduse, sh täiskasvanute tööalase koolituse tööturu nõuetega vastavuse tagamine kiirete muutuste tingimustes; – täiskasvanuhariduse arengu kiirendamine innovatiivsust toetavate tingimuste loomisega; – täiskasvanuhariduse arendustegevuse rahastamise korra muutmine. Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seaduse eelnõu se 29.06.2001 4. Huvialakoolide koolituslubade ja järelevalve süsteemi korrastamine Seadust muudetakse seoses vajadusega korrastada kehtivat koolituslubade taotlemise ja väljaandmise süsteemi ning seoses Haridusministeeriumi ametnikele huvialakoolide üle järelevalve teostamise õiguse andmisega. Samuti tehakse korrigeerivaid parandusi. Huvialakooli seaduse muutmise seaduse eelnõu se 29.06.2001 5. Põhi- ja üldkeskhariduse riiklik õppekava ning põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistus Põhi- ja üldkeskhariduse riiklik õppekava kinnitati 1996. a ja rakendus üldhariduskoolis aastatel 1997–1999. Kinnitamiseks esitatakse riikliku õppekava korrigeeritud variant, millega kõrvaldatakse õppekava rakendamisel tekkinud probleemid ja ebakõlad. 1) Põhi- ja üldkeskhariduse riiklik õppekava me Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, § 3 lg 5 29.06.2001 Seoses korrigeeritud põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekava kehtestamisega rakenduvad muudatused, mis peaksid kajastuma ka lõputunnistusel. 2) Vabariigi Valitsuse 26.05.2000. a määruse nr 168 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vorm» muutmine me Eesti Vabariigi haridusseadus, § 27; Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, § 29 lg 10 29.06.2001 6. Haridussüsteemi arengu kontseptsioon Määratakse Eesti haridussüsteemi üldised arengu eesmärgid ja rakendatavad meetmed. Eesti haridussüsteemi arengu kontseptsioon. Haridusstrateegia aastateks 2001–2004 poe 02.03.2001 7. Erasektori töötajate eesti keele oskuse nõuded Eesmärk on töötada välja erasektori töötajate eesti keele oskuse nõuded. Äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele kohustusliku eesti keele oskuse tasemed me Keeleseadus, § 5 lg 4 30.04.2001 8. Noorsootöö kontseptsioon Noorsootöö kontseptuaalsete lähtekohtade väljatöötamine. Eesmärgiks on noorsootöö olemuse ja mõistete lahtikirjutamine. Eelnõu puudutab noori, noorsootöötajaid ning noorsootööga kokkupuutuvaid isikuid ning asutusi. Eesti noorsootöö kontseptsioon ja arengukava aastateks 2001–2004 poe 30.03.2001 9. Kutse-, eri- ja ametialase koolituse prioriteedid Eesmärk on määrata kindlaks kutseharidussüsteemi kiirema arendamise tagamiseks prioriteetsed tegevused ning kinnitada süsteemi ümberkorraldamiskava. Kutse-, eri- ja ametialase koolituse prioriteedid ning kutseharidussüsteemi ümberkorraldamise tegevuskava kuni 2004. aastani poe Vabariigi Valitsuse 25.07.2000. a korraldus nr 619-k «Asjatundjate komisjoni moodustamine», p 4 30.03.2001 10. Teadus- ja arendustegevuse strateegia Eesmärk on ette valmistada Eesti teadus- ja arendustegevuse arengukava, mis määrab kindlaks eesmärgid, võimalused ja piirangud Eesti teadus- ja arendustegevuse edendamisel ning on aluseks lähiaastate tegevusele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamisel, fikseerides avaliku sektori toetusmeetmete raamistiku ja mahu 2006. aastani. Teadmistepõhine Eesti. Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia

poe EL 30.04.2001 11. Õpilaste ja üliõpilaste sõidusoodustused Eesmärk on viia kehtiv õpilaste ja üliõpilaste sõidusoodustuste kord kooskõlla «Ühistranspordiseadusega». Vabariigi Valitsuse 31.12.1997. a määruse nr 267 «Õpilaste ja üliõpilaste sõidusoodustused» muutmine me Ühistranspordiseadus, § 28 lg 1 ja lg 2; § 29 lg 5 30.04.2001 Justiitsministeerium 12. Kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste korraldamine Sätestab Euroopa Liidu kodanike osalemise kohalikel valimistel, võimaldab elektroonilist hääletamist (e-valimised), kõrvaldab valimiste läbiviimisega seotud tehnilised takistused ja üksikprobleemid. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse eelnõu

se Koalitsioonileping; EL 15.03.2001 13. Riigikogu valimiste korraldamine Võimaldab elektroonilist hääletamist (e-valimised), kõrvaldab valimiste läbiviimisega seotud tehnilised takistused ja üksikprobleemid. Riigikogu valimise seaduse eelnõu se Koalitsioonileping 15.03.2001 14. Rahvahääletuse korraldamine Kõrvaldab seadusest tehnilised probleemid, loob võimalused elektrooniliseks hääletuseks (e-referendum). Soovitav mõju – tegeliku võimaluse loomine rahvahääletuse läbiviimiseks; vajalik eurointegratsiooni seisukohalt, et vajadusel läbi viia Euroopa Liiduga ühinemise referendum. Rahvahääletuse seaduse eelnõu se 15.03.2001 15. Rahvusvahelise kriminaalkohtuga ühinemine Rahvusvaheline kriminaalkohus on oluline instituut rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemisel. Eesti on statuudile alla kirjutanud. Statuudi ratifitseerimine on olulise välispoliitilise tähendusega. Rooma rahvusvahelise kriminaalkohtu statuudi ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 02.04.2001 16. Elamuühistu õiguslik reguleerimine Eriregulatsioon elamute ja ärihoonete ehitamiseks ja kasutamiseks mõeldud ühistute tegevuse reguleerimiseks. Täiendavate õiguslike võimaluste loomine elamute ja ärihoonete ehituse finantseerimiseks ja kasutamise korraldamiseks. Eelnõu väljatöötamine on tingitud tsiviilõiguse reformist, kuivõrd elamuühistut reguleerivad kehtiva õiguse normid («Elamuseaduse» III osa) on vananenud. Riigikogu menetluses oleva «Tulundusühistuseaduse» eelnõu täiendused se 02.05.2001 17. Avaliku teenistuse ümberkorraldamine Avaliku teenistuse seaduse viimine uutele, koalitsioonilepinguga ning ühiskonnas toimunud arengutega kooskõlas olevatele alustele. Soovitav mõju haldussuutlikkuse tõus. Sätestab Euroopa Liidu kodanike osalemise avalikus teenistuses. Avaliku teenistuse seaduse eelnõu

se Koalitsioonileping; EL 15.06.2001 18. Merepantide konventsiooniga ühinemine Eesti reederitele parema kaitse tagamine välismaal. 1993. aasta rahvusvahelise merivõlgade ja laevahüpoteekide konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu se Välisministeeriumile esitamine 01.06.2001 19. Kriminaalhooldusaluste üleandmine Võimaldab välisriigis kriminaalhoolduse alla määratud isikutel kanda sama karistust Eestis ja võimaldab meil kriminaalhoolduse alla määratud isikuid välisriigile üle anda. Ühinemist on soovitanud Euroopa Nõukogu. Euroopa Nõukogu konventsioonile tingimisi karistatud ja tingimisi vabastatud isikute üle järelevalve teostamine allakirjutamiseks volituste andmine

ke EL Välisministeeriumile esitamine 15.03.2001 20. Keskkonna rahvusvaheline kriminaalõiguslik kaitse Sätestab nõuded rahvuslikule kriminaalõigusele meetmete osas, kui on tekitatud suurt piireületavat keskkonnakahju. Oluline Euroopa Liidu kontekstis, kus pööratakse keskkonnakaitsele suurt tähelepanu. Euroopa Nõukogu konventsioonile kriminaalõiguslikust keskkonnakaitsest allakirjutamiseks volituste andmine

ke EL Välisministeeriumile esitamine 15.03.2001 21. Õigustõlkijate ja keeletoimetajate andmekogu loomine Eelnõu töötatakse välja, et tagada Vabariigi Valitsuse määrusega «Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri» ettenähtud nõude täitmine, mille kohaselt peavad õigustloova akti eelnõu tekst ja õigusakti tõlge olema üheselt arusaadavad ning vastama eesti kirjakeele normile. Andmekogu luuakse eesmärgiga abistada eelkõige eelnõude ettevalmistajaid asjatundlike õigustõlkijate ja toimetajate leidmisel ning tõsta eelnõude ja õigustõlgete kvaliteeti. Nõuded õigusaktide tõlkimisele ning õigusaktide eelnõude ja tõlgete keeletoimetamisele me Vabariigi Valitsuse seadus, § 27 lg 3 02.04.2001 22. «Vangistusseaduse» rakendamine Teoreetilisel väljaõppel viibiva vanglaametniku kandidaadi majutuse ning toitlustamise kulude katmise ja õppetoetuse maksmise ulatus, tingimused ja kord me Vangistusseadus, § 117 lg 3 16.04.2001 Kaitseministeerium 23. NATO julgeolekualaste miinimumnõuete kehtestamine tööstusjulgeoleku valdkonnas Riigisaladuse seaduse muutmise seaduse eelnõu se NATO 26.03.2001 24. Eesti NATO-ga liitumise riikliku aastaprogrammi 2000/2001 (ANP) täitmine 1) Kaitseväe seaduse eelnõu (esitamine sõltub uue «Rahuaja riigikaitse seaduse» vastuvõtmisest) se Põhiseadus, § 126 29.06.2001 2) Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite õigusliku staatuse protokolli heakskiitmine ke 01.03.2001 3) ANP-s sisalduvate ülesannete jaotuse esitamine poe Vabariigi Valitsuse 26.09.2000. a istungi protokoll 44 pp 20 01.03.2001 4) Partnerluseesmärkide lahtikirjutused koos ettepanekutega teiste valitsusasutustega eesmärkide elluviimisel tehtava koostöö kohta poe Vabariigi Valitsuse 04.07.2000. a istungi protokoll 30 pp 24 01.03.2001 25. Kaitseliidu tegevuse õiguslik korrastamine Määratletakse täpsemalt Kaitseliidu malevate õiguslik staatus ja reguleeritakse Kaitseliidu põhikirja ja kodukorra vahekord. Kaitseliidu seaduse eelnõu se Vabariigi Valitsuse 02.11.1999. a istungi protokoll 49 pp 6 p 2 28.06.2001 26. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamine Jätkatakse kaitseväelaste teenistuskäigu reguleerimist. 1) Kaadrikaitseväelaste üldarv rahuajal me Kaitseväeteenistuse seadus, § 21 lg 2 01.03.2001 2) Kaadrikaitseväelasele ümberasumisega seotud kulude kompenseerimise kord me Kaitseväeteenistuse seadus, § 162 lg 2 15.03.2001 3) Kaitseväekohustuslaste, kaitseväelaste ja reservväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumid, arstliku läbivaatuse juhend, kaitseväelase täiendavatele terviseuuringutele või ravile suunamise kord ja uuringuteks või raviks vajalike tervishoiuasutuste määramine me Kaitseväeteenistuse seadus, § 42 lg 6 30.03.2001 4) Kaadrikaitseväelase teenistusalase lähetuse (Eestis) kulude hüvitamise tingimused ja kord me Kaitseväeteenistuse seadus, § 174 lg 5 02.04.2001 5) Kaitseväelase välisriiki lähetamise kord, välislähetuse tasu ning hüvitiste suurus ja maksmise kord me Kaitseväeteenistuse seadus, § 175 lg 4 25.04.2001 6) Teenistuskohustuste täitmiseks vajaliku terviseseisundi nõuded kaadrisõdurile, kaadriallohvitserile ja kaadriohvitserile me Kaitseväeteenistuse seadus, § 79 lg 2 02.05.2001 7) Kaitseväe juhataja poolt hariduse omandamiseks tsiviilõppeasutusse õppima suunatud kaadrikaitseväelasele õppemaksu hüvitamise ulatus ja kord me Kaitseväeteenistuse seadus, § 159 25.05.2001 8) Kaadrikaitseväelase auastmele ja ametikohale vastava ning tema perekonnaliikmete arvust sõltuva elamispinna suuruse normid ja eluruumi andmise kord me Kaitseväeteenistuse seadus, § 157 lg 2 01.06.2001 9) Kaitseväelase arstliku läbivaatuse ja regulaarsete terviseuuringute tagamise kord ja raviasutuse määramine me Kaitseväeteenistuse seadus, § 163 lg 1 01.06.2001 10) Eesti keele valdamise nõuded kaadrisõdurile, kaadriallohvitserile ja kaadriohvitserile me Kaitseväeteenistuse seadus, § 79 lg 2 01.06.2001 11) Kaitseväekohustuslasele identifitseerimiskoodi andmise alused ja kord me Kaitseväeteenistuse seadus, § 3 lg 8 20.06.2001 12) Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus me Kaitseväeteenistuse seadus, § 160 lg 2 25.06.2001 27. Ämari lennuvälja staatuse määratlemine Eesmärgiks reguleerida Ämari lennuvälja tsiviil- ja militaarotstarbelise kasutamise vaheline suhe koostöös rahandusministri, teede- ja sideministri ning majandusministriga. Ettepanekud Ämari lennuvälja omandivormi ja staatuse kohta poe Vabariigi Valitsuse 07.09.1999 istungi protokoll 40 pp 23 p 3 20.06.2001 28. Kaitsejõudude Peastaabi tegevuse õiguslik korrastamine Kaitsejõudude Peastaabi põhimääruse kinnitamine me Rahuaja riigikaitse seadus, § 22 lg 3 29.06.2001 Keskkonnaministeerium 29. Maa-alade ruumiline planeerimine «Planeerimis- ja ehitusseaduse» (PES) planeerimise osa seniste sätete täiendamise ja muutmise vajadus «Planeerimisseaduses» tuleneb PES-i rakendamisel ilmnenud mõningatest kitsaskohtadest. Ainus põhimõtteline muudatus on seotud riiklikult tähtsa ehitisega. Riiklikult tähtsa ehitise kavandamise ja ehitamise erandkorra sätted antakse planeerimise, projekteerimise ja ehitamise kohta ühe tervikregulatsioonina. Planeerimisseaduse eelnõu se 30.04.2001 30. Keskkonnaregistriga seonduv Keskkonnaregistri asutamise eesmärk on koondada kogu keskkonnaandmestik ühte riigi põhiregistrisse, seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda andmestikule vorm, mis võimaldab andmeid kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete järgi. Keskkonnaregistri seaduse eelnõu

se EL 31.05.2001 31. Jahindus Kehtiva «Jahikorralduse seaduse» ülesanne on maareformi perioodil reguleerida jahimaade ja jahiulukivarude kasutamist. «Jahikorralduse seadus» on ajutise iseloomuga ning reguleerib vaid hädavajalikku, katmata kõiki jahinduse tahke. Vajadust reguleerida jahinduse küsimusi «Jahiseaduses» nähti ette juba kehtiva «Jahikorralduse seaduse» vastuvõtmisel, sest § 25 lõike 1 kohaselt kehtib see «Jahiseaduse» vastuvõtmiseni. Jahiseaduse eelnõu

se EL 29.06.2001 32. Maa hindamine 1) Maa korralise hindamise metoodika me Maa hindamise seadus, § 5 lg 4 01.06.2001 2) Maa korralise hindamise kord me Maa hindamise seadus, § 5 lg 4 01.06.2001 33. Maakatastriga seonduv 1) Vabariigi Valitsuse 05.01.1999. a määruse nr 7 «Katastrimõõdistamise korra kinnitamine» muutmine ja täiendamine me Maakatastriseadus, § 191 lg 1 02.05.2001 2) Maakorraldustööde tegevuslitsentside väljaandmise, peatamise ja tühistamise kord me Maakatastriseadus, § 161 lg 5 15.06.2001 34. Maapõue kaitse ja kasutamine Vabariigi Valitsuse 14.01.1997. a määruse nr 11 «Riigile kuuluva kinnisasja maavara ja maa-ainese kaevandamiseks loovutamise ning sellega seotud tasu määramise korra kinnitamine» muutmine ja täiendamine me Maapõueseadus, § 59 lg 1 ja § 60 lg 4 16.04.2001 35. Kalapüügiga seonduv 1) Laevaregistrite ja laeva lipuõiguse seaduse muutmine

se EL 30.04.2001 2) Kalalaevade riikliku registri asutamine

me Kalapüügiseadus, § 13 lg 5; EL 15.02.2001 3) NAFO kalapüügieeskirjade jõustamine

me Kalapüügiseadus, § 17 lg 4; EL 30.05.2001 4) Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord

me Kalapüügiseadus, § 18 lg 1 ja lg 5; EL 31.05.2001 5) NEAFC reeglite jõustamine

me Kalapüügiseadus, § 17 lg 4; EL 29.06.2001 36. Vee kaitse ja kasutamine 1) Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded

me Veeseadus, § 26 lg 3; EL 27.04.2001 2) Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded

me Veeseadus, § 26 lg 3; EL 27.04.2001 3) Veemajanduskavaga hõlmatavate vesikondade ja alamvesikondade määramine

me Veeseadus, § 38 lg 2; EL 30.04.2001 4) Veekaitsenõuded väetisehoidlatele ja silo ladustamiskohtadele ning väetiste ja silomahla kasutamisel

me Veeseadus, § 26 lg 3; § 261 lg 1; EL 02.05.2001 5) Veekogusse või pinnasesse heitvee juhtimise kord

me Veeseadus, § 15 lg 2; § 24 lg 2; EL 20.06.2001 37. Jäätmetega seonduv 1) Jäätmeseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu

se EL 28.06.2001 2) Baseli konventsiooni täienduste II/12 ja III/1 ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 30.03.2001 3) Rahvusvaheliselt nõutava jäätmeteabe edastamise kord

me Jäätmeseadus, § 46 lg 4; EL 75/442/EMÜ 259/93/EMÜ 31.05.2001 4) Toodete loetelu, millest tekkivate jäätmete käitlemine põhjustab tervise- või keskkonnaohtu

me Jäätmeseadus, § 22 lg 3; EL 75/442/EMÜ 91/689/EMÜ 91/157/EMÜ 2000/52/EÜ 15.06.2001 5) Üleriigilise jäätmekava kinnitamine

Riigikogu oe Jäätmeseadus, § 8; EL 75/442/EMÜ 91/689/EMÜ 94/62/EÜ 19.06.2001 6) Jäätmete, kaasa arvatud ohtlike jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo korra ning loa andmise korra kinnitamine

me Jäätmeseadus, § 29 lg 6; EL 29.06.2001 38. Maareformiga seonduv 1) Vabariigi Valitsuse 03.09.1996. a määruse nr 226 «Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine» muutmine me Maareformi seadus, § 29 ja § 31 30.03.2001 2) Vabariigi Valitsuse 06.11.1996. a määruse nr 267 «Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine» muutmine me Maareformi seadus, § 9 lg 9, § 221 lg 6, § 223 lg 9 ja 10, § 224 lg 8 ja § 23 lg 6 30.03.2001 3) Vabariigi Valitsuse 06.11.1996. a määruse nr 268 «Maa enampakkumisega erastamise korra kinnitamine» muutmine me Maareformi seadus, § 221 lg 6, § 223 lg 9 ja 10, § 23 lg 6 30.03.2001 4) Vabariigi Valitsuse 08.11.1996. a määruse nr 276 «Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine» muutmine me Maareformi seadus, § 351 30.03.2001 5) Ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maa erastamise kord ja tingimused hoonestusõiguse seadmisel kõigi ehitise kaasomanike kasuks me Maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus, § 14 lg 2 30.03.2001 39. Loomakaitse 1) Nõuded loomaaia planeeringule ja ehitistele

me Loomakaitseseadus, § 28 lg 3; EL 30.03.2001 2) Loomaaia tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, taotluse menetluskord ja tegevusluba

me Loomakaitseseadus, § 29 lg 5; EL 31.05.2001 Kultuuriministeerium 40. Muinsuskaitse Seaduseelnõuga kavandatavad muudatused täpsustavad riigi kaitse all olevate mälestistega seonduvaid omandikitsendusi ja mälestistega seotud ehitus-, remondi- ja restaureerimistööde teostamisele esitatavaid nõudeid ja nende tööde teostamiseks väljaantavate tegevuslubade saamise tingimusi, sätestavad juriidilise isiku vastutuse seaduse rikkumise eest. Muudatused aitavad kaasa kultuuripärandi tõhusamale säilitamisele ja on adresseeritud laiale ringile – alates mälestiste omanikest ja lõpetades muinsuskaitsetöö korraldamisega tegelevate institutsioonidega. Muinsuskaitseseaduse eelnõu se 15.02.2001 41. Avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni rahastamise alused Eelnõuga kavandatakse sätestada avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide rahastamise alused. Muudatused aitaksid kaasa avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide stabiilsuse tagamisele. Ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu se 29.06.2001 42. Autoriõigus Vastavalt «Eesti Vabariigi autoriõiguse seadusele» moodustatud autoriõiguse komisjon annab kaks korda aastas Vabariigi Valitsusele ülevaate olukorrast autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse taseme vastavusest Eesti Vabariigi poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele ning autoriõigusaktide kohaldamise praktikast, esitades vajadusel ettepanekud sellealase tegevuse tõhustamiseks. Autoriõiguse asjatundjate komisjoni ülevaade olukorrast autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse taseme vastavusest Eesti Vabariigi poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele ning autoriõigusaktide kohaldamise praktikast

poe Vabariigi Valitsuse 01.06.1999. a korralduse nr 646-k «Autoriõiguse asjatundjate komisjoni moodustamine»; EL 29.06.2001 Majandusministeerium 43. Kommertskaitse – kvantitatiivsed kaubandustõkked ja nende vältimine Kommertskaitse meetmete reguleerimine ja kvantitatiivsete kaubandustõkete vältimine protektsionistlikel eesmärkidel, mis oleks vastuolus Eesti kohustustega WTO-s ja Euroopa Lepingu raames. Kommertskaitse meetmed jagunevad kolmeks: 1. Dumpinguvastased meetmed – tollimaksud dumpinghinnaga imporditavatele kaupadele, kaitsmaks kohalikku vastavat tööstust. 2. Kaitsemeetmed – erimeetmed (tollid, kvantitatiivsed meetmed, hinnakohustised jne) kaitsmaks kriisisituatsioonis olevat kohalikku vastavat tööstust. 3. Tasakaalustusmeetmed – tollimaksud kaitsmaks subsideeritud impordi poolt tekitatava kahju eest kohalikku vastavat tööstust Seaduseelnõu eesmärk on reguleerida antud meetmete kasutamist nii, et see vastaks Eesti rahvusvahelistele kohustustele. Seaduseelnõu aluseks on võetud WTO vastavad lepingud ja WTO mudelseadus ning Euroopa Nõukogu määrused. Seaduste vastuvõtmisega võib Eesti alustada kommertskaitse meetmete kasutamist, kaitsmaks oma majandust. Dumpinguvastase seaduse eelnõu

se EL 96/384/EÜ 96/2331/EÜ 98/905/EÜ 2000/2238/EÜ 94/3285/EÜ 94/519/EÜ GATT art VI käsitluslepe, kaitsemeetmete leping 15.03.2001 44. Alkohol Alkoholi käitlemise aluste muutmine lähtuvalt vajadusest soodustada kaupade vaba liikumist ja ettevõtluse arengut. 1) Alkoholiseaduse eelnõu (uus redaktsioon)

se Koalitsioonileping; EL 15.03.2001 Alkoholiseaduse rakendamine 2) Alkoholiseaduse rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu se 15.03.2001 45. Riigihanked Riigihangete seaduse rakendamiseks vajalikud alamaktid 1) Riikliku riigihangete registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse kinnitamine

me Riigihangete seadus, § 22 lg 2; EL 01.03.2001 2) Vabariigi Valitsuse 30.06.1998. a määruse nr 141 «Riigihanke pakkumismenetluse korraldamise volitamine» kehtetuks tunnistamine me Riigihangete seadus 01.03.2001 3) Vabariigi Valitsuse 30.06.1998. a määruse nr 142 «Riigihanke pakkumise esitamise tähtaegade kehtestamine» kehtetuks tunnistamine me Riigihangete seadus 01.03.2001 4) Vabariigi Valitsuse 05.08.1997. a määruse nr 150 «Ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete teostamise eeskirja kinnitamine» kehtetuks tunnistamine me Riigihangete seadus 01.03.2001 5) Konsolideeritult teostatavate riigihangete nimekirja kehtestamine me Riigihangete seadus, § 10 lg 3 30.03.2001 6) Valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kes on konsolideeritult teostatavate riigihangete teostaja, kinnitamine me Riigihangete seadus, § 10 lg 3 30.03.2001 46. Tehnilist normi sisaldava õigusakti ja välislepingu eelnõust teavitamise korra kinnitamine 1) Tehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu

se EL 98/48/EÜ 16.04.2001 Infoühiskonna teenustest teavitamise korra kehtestamine 2) Vabariigi Valitsuse 25.06.1999. a määruse nr 201 «Tehnilist normi sisaldava õigusakti ja välislepingu eelnõust teavitamise korra kinnitamine ning teabevahetust koordineeriva asutuse määramine» muutmine

me Tehnilise normi ja standardi seadus, § 8; EL 12.06.2001 Standardimiskomisjon 3) Standardimiskomisjoni moodustamise kord ja töökord me Tehnilise normi ja standardi seadus, § 91 lg 2 30.03.2001 47. Ekspordi arendamine Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu Seaduseelnõu, mis sätestab volitusnormi EL direktiivide harmoneerimiseks 1) Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu

se EL 98/ 29/EÜ 84/568/EMÜ 15.06.2001 Riiklikult toetatavate välisnäituste kava 2002. aastaks 2) Riiklikult toetatavate välisnäituste kava me Välissuhtlemisseadus, § 7 lg 1 pt 8 15.06.2001 48. Planeerimine ja ehitamine Planeerimis- ja ehitusseaduse, vastu võetud 14. juunil 1985. a, regulatsioon tegevuslubade ja -litsentside valdkonnas on vananenud ja vajab kaasajastamist. Eelnõuga piiritletakse täpsemalt tegevuskitsendustega tegevusalad ning asendatakse tegevusload ettevõtjate kohustusliku registreerimisega. 1) Planeerimis- ja ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu se EL 01.03.2001 Planeerimis- ja ehitusseaduse ehitusala reguleerivaid sätteid on tarvis täpsustada ja täiendada, arvestades ehitusvaldkonna arengus toimunud muutusi, ehitusala reguleerimise tänapäevanõudeid ja ehitusvaldkonnas ning teistes tegevusvaldkondades kehtestatud õigusakte. Samuti on oluline sätestada seaduses vajalikud volitusnormid seaduse rakendusaktide koostamiseks. Seaduseelnõu harmoneeritakse Euroopa Liidu direktiiviga 89/106/EMÜ, parandades kehtivaid regulatsioone ehitustoodete direktiiviga harmoneerimise aspektist järgmistes valdkondades: – ehitusjärelevalve (seos turujärelevalvega); – toodete vastavushindamine (seos kaupade vaba liikumisega); – projekteerimisnormid ja standardid (seos kaupade vaba liikumisega). 2) Ehitusseaduse eelnõu

se 89/106/EMÜ 30.04.2001 1991. aastast tegutsev Eesti riiklik hooneregister ja Eesti riiklik ehitusregister registreerivad ühesuguseid hoonet iseloomustavaid andmeid, kuid nende objektid ja funktsioonid on erinevad. Mõlema registri pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust, kuid registri pidamise tarkvarad on erinevad ja pole ühitatavad. Tulenevalt eelnevast asutatakse riigi põhiregistrina ehitisregister ehitus- ja hooneregistri andmete baasil, ühendades nende objektid ja funktsioonid ning moodustatakse uus ehitisregistri pidamise organisatsioon. Seaduseelnõu loob õiguslikud alused ehitisregistri andmetele reaalajas juurdepääsuks andmesidevõrgu kaudu. Seaduseelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb «Andmekogude seaduse» rakendussätte § 52 nõudest, mis kohustab viima varem asutatud riiklikud registrid ja andmebaasid vastavusse «Andmekogude seadusega». Selle ülesande täitmiseks võttis valitsus vastu otsuse ühendada ehitusregister ja hooneregister. Ehitisregister annab ülevaate riigi hoonestatusest, aitab planeerida ehitustegevust ja korraldada ehitusjärelevalvet. Ehitisregistrisse kantud andmed on abimaterjaliks erinevate sotsiaal- ja majandusprotsesside analüüsimisel ja prognooside tegemisel ning mitmesuguste arengukavade koostamisel. Ühtlasi kasutatakse ehitisregistri andmeid ehitusalase statistika koostamisel ja ehitise omanike poolt ehitistega tehtavates toimingutes. 3) Ehitisregistri seaduse eelnõu se Andmekogude seadus, § 52, Vabariigi Valitsuse 11.11.1997. a istungi protokoll nr 54 pp 5 30.04.2001 49. Vallasasjana tsiviilkäibes olevad ehitised «Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse» § 13 lõige 6 sätestab, et ehitist või selle osa võib vallasasjana võõrandada kuni 31. detsembrini 2001. a. Pärast nimetatud tähtpäeva sellise vallasasja omanik oma omandit vabalt käsutada ei saa. Seaduseelnõu eesmärgiks on lahendada vallasasjana tsiviilkäibes olevate ehitiste probleem. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu se 29.06.2001 50. Eluruumide üürile andmine «Üüri arvestamise kord» reguleerib üüri arvestamist eluruumide üürile andmisel, sõltumata eluruumide omandivormist. Määruse eesmärgiks on täiendada kehtivat korda ning viia see kooskõlla elamuseaduses tehtud muudatustega. Üüri arvestamise kord me Elamuseadus, § 7 lg 1 p 3; § 37 lg 2 29.06.2001 51. Uue lähenemisviisi direktiivide harmoneerimine Eelnõude väljatöötamise vajaduse tingis kehtiva «Surve- ja tõsteseadmete ohutuse seaduse» ja selle alusel kehtestatud majandusministri määruste mittetäielik vastavus Euroopa Liidu surveseadmeid, küttegaasiseadmeid ja lifte käsitlevatele direktiividele ning «Tehnilise normi ja standardi seadusele» ja «Toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele». 1) Liftide ohutuse seaduse eelnõu

2) Küttegaasi seadme ohutuse seaduse eelnõu

3) Surveseadme ohutuse seaduse eelnõu

se se se EL 95/16/EÜ EL 90/396/EMÜ EL 87/404/EMÜ 97/23/EÜ 29.06.2001 29.06.2001 29.06.2001 52. Mäetööde ohutus Harmoneeritakse direktiividega 92/104/EMÜ ja 92/91/EMÜ Mäetööde ohutuse seaduse eelnõu

se EL 92/104/EMÜ 92/91/EMÜ 31.05.2001 53. Vastavushindamine Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

se EL 30.05.2001 54. Tööstusomandi kaitse Harmoneeritakse direktiiviga 89/104/EMÜ ja viiakse vastavusse kaubamärgiõiguse lepinguga ja TRIPS lepinguga 1) Kaubamärgiseaduse eelnõu

se EL 89/104/EMÜ 05.03.2001 2) Kaubamärgiseaduste lepinguga ühinemise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 30.01.2001 Patendiameti mõnede toimingute eest ettenähtud riigilõivude alandamine. 3) Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

se EL 05.03.2001 4) Tööstusdisaini kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu

se EL 30.04.2001 5) Rahvusvaheliste tööstusdisainilahenduste registreerimise Haagi kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu

se EL 30.04.2001 55. Erinõuetega tegevusaladel tegutsemise regulatsiooni korrastamine ja uue haldusõigusega kooskõlla viimine Analüüsitakse tegevuslubade praegust süsteemi ning töötatakse välja uus kontseptsioon, mis lihtsustaks erinõuetega tegevusaladel tegutsevatest ettevõtjatest pideva informatsiooni omamist. Sellega seoses viiakse läbi tegevuslubade kaardistamine ja analüüs ning vaadatakse läbi litsentsimist käsitlevad õigusaktid. Ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele erinõuetega tegevusaladel tegutsemise regulatsiooni osas Vabariigi Valitsuse 07.03.2000. a istungi protokoll nr 10 pp 17 p 3 30.04.2001 56. Tulekustutus- ja päästetööd allmaarajatistes me Päästeseadus, § 20 29.06.2001 Minister K. Saks 57. Integratsioon Eesti ühiskonnas Vabariigi Valitsusele esitatakse aruanne riikliku programmi «Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007» läbiviimise käigust eelmisel aastal. Riikliku programmi «Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007» juhtkomitee aruanne riikliku programmi läbiviimise käigust eelmisel aastal poe Vabariigi Valitsuse 14.11.2000. a korraldus nr 912-k «Riikliku programmi «Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007» juhtkomitee moodustamine asjatundjate komisjoni ülesannetes» 30.03.2001 58. Rahvastikupoliitika Vabariigi Valitsusele esitatakse läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks laste- ja perepoliitika kontseptsioon. Kontseptsioon saab aluseks konkreetse tegevuskava ning monitooringusüsteemi väljatöötamisel, samuti rahvusvahelistele organisatsioonidele (sh ÜRO ja Euroopa Liit) esitatavate Eesti seisukohtade ametlikuks allikaks. 1) Laste- ja perepoliitika kontseptsioon poe Vabariigi Valitsuse 28.07.1998. a korraldus nr 737-k «Ministrite komisjoni moodustamine» 23.02.2000 Vabariigi Valitsusele esitatakse aruanne riigi poolt tellitavate rahvastiku-uuringute koordineerimiseks moodustatud asjatundjate komisjoni töö kohta. 2) Riigi poolt tellitavate rahvastiku-uuringute koordineerimiseks moodustatud asjatundjate komisjoni ülevaade komisjonile pandud ülesannete täitmise kohta poe Vabariigi Valitsuse 02.03.2000. a korraldus nr 172-k «Asjatundjate komisjoni moodustamine riigi poolt tellitavate rahvastiku-uuringute koordineerimiseks» 29.06.2001 59. Endise Nõukogude Liidu aladel elavate eestlaste toetamine Endise Nõukogude Liidu aladele on erinevatel põhjustel sattunud elama märkimisväärsel hulgal etnilisi eestlasi. Mitmetes piirkondades on etnilised eestlased koondunud seltsidesse ja ühingutesse, et tagada oma rahvuse ja kultuuri säilimine. Käesoleva ajani on sellistele seltsidele ja ühingutele osutanud abi erinevad ministeeriumid, kusjuures nimetatud tegevus ei ole olnud alati koordineeritud. Muutmaks seda süsteemi efektiivsemaks ning tagamaks tegevuste koordineeritust, moodustatakse ministeeriumide esindajatest ning oma ala asjatundjatest koosnev valitsuskomisjon, kelle ülesandeks on hinnata, millist abi endise Nõukogude Liidu aladel elavad eestlased vajavad, planeerida vajadustele vastav tegevus ning koordineerida eri ametkondade poolt konkreetse abi osutamist. Asjatundjate komisjoni moodustamine endise Nõukogude Liidu aladel elavate eestlaste toetuseks tehtava töö planeerimiseks ja koordineerimiseks ke 29.06.2001 Minister T. Asmer 60. Euroopa Liidu struktuurifondide taotlemiseks ja kasutamiseks ettevalmistumine Eestil on alates 2000. aastast kuni liitumiseni Euroopa Liiduga võimalik Euroopa Komisjonilt (EK) abi taotleda kolmest eelstruktuurivahendist: Phare, ISPA ja SAPARD. Nimetatud abiprogrammidega valmistatakse Eestit ette Euroopa Liidu struktuurifondidest abi taotlemiseks ja kasutamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2000. a korraldusega nr 279-k moodustatud ministrite komisjoni otsusele peavad ministeeriumid 1. märtsiks 2001. a koostama detailsed tegevuskavad Euroopa Liidu struktuurifondidest abi taotlemise ja selle kasutamise ettevalmistamiseks. Sellele eelnevalt on vaja kindlaks määrata Eesti Vabariigi ministeeriumide tööjaotus Euroopa Liidu struktuurivahendite taotlemiseks ja kasutamiseks ettevalmistamisel. Eesti Vabariigi ministeeriumide tööjaotus Euroopa Liidu struktuurifondide taotlemiseks ja kasutamiseks ettevalmistamisel

ke Vabariigi Valitsuse seadus, § 26 ja § 30; EL 15.03.2001 61. Läbirääkimised kohalike omavalitsuste eelarvete küsimuses Kohalike omavalitsustega nende eelarvete koostamise, kujundamise ja muude kohalike omavalitsustega seotud küsimuste üle läbirääkimiste pidamiseks moodustatud ministeeriumidevahelise komisjoni esimehe informatsioon läbirääkimiste käigust ja tulemustest. Informatsioon Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste kohta poe Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 9 § 4; Valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadus, § 5 lg 4; Vabariigi Valitsuse 25.06.1999. a korraldus nr 743-k «Ministeeriumidevahelise komisjoni moodustamine» 20.06.2001 Põllumajandusministeerium 62. Toidu ohutus ja veterinaartegevus ««Toiduseaduse», «Veterinaarkorralduse seaduse» ja «Loomatauditõrje seaduse»» muutmise seaduse» eelnõu (edaspidi seaduseelnõu) täpsustab nimetatud seadusi läbivat terminoloogiat ja järelevalve korraldust ning on tingitud kiirest vajadusest viia sisse täiendusi ja muudatusi. Seaduseelnõu eesmärgiks on korrastada kolmes seaduses läbivalt importi ja eksporti puudutav terminoloogia, viies selle vastavusse «Tolliseadusega», ühtlustada referentlaboratooriumide volitamisega seonduvad sätted, sätestada välismaal veterinaarhariduse omandanud isikute Eestis töötamise tingimused, sätestada riikliku loomatauditõrje programmi koostamise alused ning täpsustada seadustest tulenevaid volitusnorme valdkondade kiiremaks ja efektiivsemaks reguleerimiseks vastavalt EL direktiivide sätetele. Seaduseelnõu aluseks on võetud Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivid. Toiduseaduse, Veterinaarkorralduse seaduse ja Loomatauditõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu

se EL 78/1026/EMÜ 64/433/EMÜ 92/117/EMÜ 64/432/EMÜ 97/78/EÜ 01.03.2001 63. Toidu ohutus Külmutatud toidu nõuetekohasuse hindamine Külmutatud toidu nõuetekohasuse hindamise üheks eelduseks on nõuetele vastavalt teostatud proovivõtt ja proovi analüüs. Külmutatud toidu nõuetekohasuse hindamisel peab väga täpselt järgima selleks sätestatud nõudeid, vastasel juhul ei pruugi saadud tulemus kajastada toidu ohutuse ja kvaliteedi tegelikku olukorda. Vabariigi Valitsuse määruse eesmärgiks on kehtestada proovide võtmise ja analüüsimise meetodid külmutatud toidu nõuetekohasuse hindamiseks. Eelnõu väljatöötamise aluseks on Euroopa Ühenduse direktiiv. Määruse vastuvõtmisega luuakse reeglistik külmutatud toidust proovide võtmiseks ja analüüsimiseks, mis omakorda tagab proovide parema kvaliteedi ning analüüsitulemuse õigsuse. Proovide võtmise ja analüüsimise meetodid külmutatud toidu nõuetekohasuse hindamiseks

me Toiduseadus, § 49 lg 4; EL 92/2/EMÜ 01.03.2001 64. Taimekaitsevahendite jäägid Taimekaitsevahendid on ühed paljudest tervisele ohtlikest saasteainetest, mille sisaldus on normeeritud nii toidus kui ka toidutoormes. Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus on normeeritud ka Eestis, Vabariigi Valitsuse 31. mai 2000. a määrusega nr 177 «Taimses toidus ja selle pinnal lubatud keemiliste taimekaitsevahendite jääkide loetelu ja piirnormide ning taimsest toidust ja selle pinnalt kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid». Määrusega on üle võetud kõik sel hetkel Euroopa Liidus kehtestatud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid taimsele toidule ja toidutoormele. Kuna Euroopa Liidu seadusandlust täiendatakse pidevalt, siis on vahemikus 1. jaanuar 2000 – 1. jaanuar 2001 eelnimetatud normide osa täiendatud. Sellest tulenevalt peab ka Eesti vastavat seadusandlust täiendama. Määruse eesmärgiks on täiendada Vabariigi Valitsuse 31. mai 2000. a määrust nr 177 «Taimses toidus ja selle pinnal lubatud keemiliste taimekaitsevahendite jääkide loetelu ja piirnormide ning taimsest toidust ja selle pinnalt kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid». Eelnõu väljatöötamise aluseks on Euroopa Ühenduse direktiiv. Kuna tegemist on seni viimase täiendusega, siis on Eesti vastav seadusandlus määruse jõustumise hetkel täielikult vastavuses Euroopa Liidu vastava seadusandlusega. Vabariigi Valitsuse 31.05.2000. a määruse nr 177 «Taimses toidus ja selle pinnal lubatud keemiliste taimekaitsevahendite jääkide loetelu ja piirnormide ning taimsest toidust ja selle pinnalt kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid» muutmine

me Toiduseadus, § 19 lg 3 ja § 49 lg 4; EL 2000/24/EÜ 01.06.2001 65. Lisaained Määruse eesmärgiks on täiendada kehtivat määrust teatud lisaainete puhtuskriteeriumidega. Määruse eelnõu aluseks on võetud Euroopa Ühenduse direktiiv. 1) Vabariigi Valitsuse 10.06.1999. a määruse nr 192 «Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavate nõuete ning nõuetekohasuse kontrollimiseks analüüsimise meetodite kinnitamine» muutmine

me Toiduseadus, § 16 lg 4 ja § 49 lg 4; EL 2000/63/EÜ 20.02.2001 2) Vabariigi Valitsuse 17.05.1999. a määruse nr 156 «Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavate nõuete, nende gruppide kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite kinnitamine» muutmine

me Toiduseadus, § 31 lg 2; EL 15.02.2001 66. Erinevate toidugruppide koostis- ja kvaliteedinõuded Määruse eesmärgiks on kehtestada suhkrule koostisnõuded ja nõuetekohasuse kontrollimiseks analüüsimise meetodid. Määruse eelnõu aluseks on võetud Euroopa Ühenduse direktiivid. 1) Suhkru koostis- ja kvaliteedinõuded ja märgistamise erinõuded ning nõuetekohasuse kontrollimiseks analüüsimise meetodid

me Toiduseadus, § 12 lg 4, § 38 lg 5 ja § 49 lg 4; EL 73/437/EMÜ 79/796/EMÜ 23.05.2001 2) Impordiluba vajavate toidutoorme ja toidugruppide loetelu ning impordiloa taotlemise ja andmise kord

me Toiduseadus, § 44 lg 7; EL 29.06.2001 67. Taimekaitse Vabariigi Valitsuse 13.09.2000. a määruse nr 300 «Ohtlike taimekahjustajate nimekiri» muutmine

me EL 01.03.2001 68. Loomakaitse «Loomakaitseseaduse» rakendamine «Loomatauditõrje seaduse» rakendamine 1) Volituste andmine «Loomakaitseseadusest» ja «Loomatauditõrje seadusest» tulenevate õigusaktide kehtestamiseks me Loomakaitseseadus, § 3 lg 4, § 9 lg 4, § 12 lg 5, § 13 lg 6, § 22 lg 7, § 25 lg 3, § 26 lg 3; Loomatauditõrje seadus, § 7 lg 2, § 11 lg 2, § 15 lg 3, § 19 lg 3 21.02.2001 2) Loomade rahvusvahelise veo kord

me Loomakaitseseadus, § 22 lg 4; EL 15.03.2001 69. Loomade tapmine Loomade tapmisel, hädatapmisel ja hukkamisel tuleb järgida kindlaid reegleid vältimaks neile valu ja kannatuste põhjustamist. Eraldi nõuded puudutavad põllumajandusloomade tapmist tunnustatud tapamajas, põllumajanduslooma hädatapmist halastusest või majandusliku kahju vältimiseks, hädaseisundis looma hukkamist, looma tapmist religioossel eesmärgil ja loomade eutanaasiat. Põllumajandusloomi võivad tappa veterinaararst või vastavat koolitust omavad isikud, eutanaasiat võivad läbi viia veterinaararstid. Hädaseisundisse sattunud looma, näiteks õnnetusjuhtumi puhul, võib tappa iga isik. On ette nähtud rakendusakti tasemel määrata iga põllumajanduslooma liigi jaoks kindel tapmisvahend ja -meetod, et vältida looma kannatusi ebaõigel tapmisel. Enne tapmist peab olema loom uimastatud sobiva uimastamisvahendi ja -meetodiga. Looma surm tuleb kindlaks teha enne edasist käitlemist või korjuse hävitamist. Loomade religioossel eesmärgil tapmise korraldamise ja läbiviimise kord

me Loomakaitseseadus, § 17 lg 2; EL 02.05.2001 70. Hulkuvad loomad Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist ja hukkamist korraldab kohalik omavalitsusüksus. Püütud loomad tuleb paigutada nende pidamiseks sobivasse kohta (edaspidi varjupaik). Varjupaik peab koeri ja kasse pidama nõuetekohaselt ja tagama neile vajadusel veterinaarabi. Loomi hoitakse varjupaigas kaks nädalat, mille jooksul varjupaik koostöös politseiga selgitab välja koera või kassi omaniku. Kui omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, proovib varjupaik leida koerale või kassile uue omaniku. Kui uut omanikku ei leita, tuleb püütud loomad hukata. Hulkuvaid loomi võib hukata veterinaararst. Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise, nende omaniku kindlakstegemise ja hulkuvate loomade hukkamise kord

me Loomakaitseseadus, § 5 lg 4; EL 01.03.2001 71. Tõuaretus Aretus on põllumajandusloomade geneetiliste võimete sihipärane suurendamine, genofondi rikastamine ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, põllumajandusloomade majanduslike omaduste täiustamine, loomakasvatuse majandusliku tasuvuse tõstmine. Põllumajandusloomade tõuaretuse seaduse eelnõu

se EL 77/504/EMÜ 88/661/EMÜ 89/361/EMÜ 90/427/EMÜ 15.06.2001 Seaduseelnõu eesmärgiks on reguleerida aretuse korraldamist, aretusega tegelevate isikute tunnustamist, tõuraamatute ja aretusregistrite pidamist, loomade jõudluse ja aretusväärtuse määramist, aretusmaterjali turustamist ning riiklikku järelevalvet. Seaduseelnõu aluseks on Euroopa Liidu direktiivid ja Euroopa Komisjoni otsused. Seaduse vastuvõtmisega reguleeritakse aretusega tegelevate isikute ja loomapidajate õigused ja kohustused, antakse õiguslikud alused tõuaretusega tegelevate isikute tunnustamiseks, tõuraamatu ja aretusregistrite pidamiseks, jõudluskontrolli läbiviimiseks, järelevalve teostamiseks ning sätestatakse juriidilise isiku vastutus aretuseeskirjade rikkumise puhul. Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus on kooskõlastamisel Justiitsministeeriumis. 90/428/EMÜ 91/174/EMÜ 94/28/EÜ 87/328/EMÜ 90/118/EMÜ 90/119/EMÜ 84/247/EMÜ 84/419/EMÜ 86/130/EMÜ 86/404/EMÜ 88/124/EMÜ 96/80/EÜ 96/463/EÜ 89/501/EMÜ 89/502/EMÜ 89/503/EMÜ 89/504/EMÜ 89/505/EMÜ 89/506/EMÜ 89/507/EMÜ 90/118/EMÜ 90/119/EMÜ 90/254/EMÜ 90/255/EMÜ 90/256/EMÜ 90/257/EMÜ 90/258/EMÜ 92/353/EMÜ 92/354/EMÜ 92/353/EMÜ 92/354/EMÜ 93/623/EMÜ 96/78/EÜ 96/79/EÜ 92/216/EMÜ 96/509/EÜ 96/510/EÜ 72. Söödad Söödaseaduse eelnõu hõlmab loomade söötmisel kasutatavate erinevate söötade loetelu, neile esitatavaid kvaliteedinõudeid, segasööda tootmise tingimusi ja tootmisettevõtete või sööda vahendajate tegutsemise aluseid ning neile esitatavaid nõudeid. Sätestatakse tootjate ja vahendajate tunnustamise nõue, mis on ettevõtte tegevuse alustamise tingimuseks. Sätestatakse nõuded sööda sisseveol ja väljaveol ning valdkonna järelevalve korraldamisel. Seaduse vastuvõtmisega on senisest paremini tagatud loomasööda kvaliteedinõuete täitmine; tootjad ja vahendajad hakkavad tegutsema samadel põhimõtetel Euroopa Liidu riikide ettevõtetega, paraneb loomasööda järelevalve ja senisest paremini on võimalik tagada ohtlike söötade ringlusest kõrvaldamist ning seega kaitsta inimeste ja loomade tervist ja keskkonda. Seaduseelnõu aluseks on võetud Euroopa Liidu direktiivid ja otsus. Söödaseaduse eelnõu

se EL 70/524/EMÜ 96/25/EÜ 79/373/EMÜ 82/471/EMÜ 93/74/EÜ 91/516/EMÜ 99/29/EÜ 95/53/EÜ 95/69/EÜ 26.03.2001 73. Aiandustooted «Aiandustoodete seaduse» rakendamine Kontrollproovide võtmise kord ning kogused ja kontrollimise kord

me Aiandustoodete seadus, § 72 lg 3; EL 05.03.2001 74. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamine «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» rakendamine 1) Põllukultuuride kasvatamise tulutoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord

me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, § 71 lg 1, § 99 lg 2; EL 15.02.2001 2) Ute ja kitse, noor- ja lihaveise kasvatamise tulutoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord

me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, § 71 lg 3, § 99 lg 3; EL 15.02.2001 3) Põllumajandusliku keskkonnatoetuse andmise tingimused ja kord

me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, § 115 lg 4; EL 17.04.2001 4) Riiklikeks toetusteks rahaliste vahendite eraldamise üle peetavate läbirääkimiste kord

me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, § 119 lg 5; EL 15.05.2001 5) Põllumajandustoetuste registri asutamine

me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, § 142 lg 1; EL 01.03.2001 6) Põllumajanduse majandusliku arvestuse pidamise kord

me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus § 147 lg 2; EL 27.02.2001 7) Intressitoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord

me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, § 98 lg 1; EL 01.03.2001 8) Kindlustustoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord

me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, § 98 lg 1; EL 01.03.2001 9) Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetuse taotlemise ja menetlemise kord ning asutamis- ja halduskulude loetelu

me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, § 98 lg 1; § 59 28.02.2001 Eelnõu eesmärgiks on moodustada põllumajandusturu kaitsemeetmete komisjon, kelle ülesandeks on korraldada põllumajandusturu kaitsemeetmete rakendamise vajaduse uurimiseks juurdlus vastavalt «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» 8. peatüki (Põllumajandusturu kaitse meetmed) sätetele. Kaitsemeetmete rakendamise menetlus laiemalt ja juurdluse korraldamise kohustus kitsamalt tulenevad WTO kaitsemeetmete lepingust, millel eelnimetatud seaduse 8. peatükk ka baseerub. 10) Ministeeriumidevahelise põllumajandusturu kaitsemeetmete komisjoni moodustamine, komisjoni ülesanded ja töökord, rahastamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, § 124 lg 1 ja 2 12.02.2001 Eelnõu eesmärgiks on tagada kaitsemeetmete komisjonile piisav alus kaitsemeetmete juurdluse algatamiseks. Selleks kehtestatakse nimekiri andmetest, mille esitab juurdluse algatamise taotleja ning mis tõendavad kaitsemeetmete rakendamise vajadust. Nimekiri hõlmab andmeid avalduse esitaja kohta, infot asjaomase toote kohta ning andmeid impordi mahu ja selle mõju kohta. Ebapiisavate andmete korral on kaitsemeetmete komisjonil õigus juurdluse algatamise taotlus tagasi lükata. 11) Kaitsemeetmete rakendamise vajalikkuse kindlakstegemiseks korraldatava juurdluse algatamiseks esitatavate andmete ja neid andmeid tõendavate dokumentide loetelu me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, § 125 lg 3 12.02.2001 Eelnõu eesmärgiks on informeerida avalikkust kaitsemeetmete juurdluse algatamisest ning tagada juurdluse läbiviimise transparentsus. Selleks kehtestatakse nimekiri andmetest, mis avaldatakse juurdluse algatamise teates. Nimekiri hõlmab andmeid avalduse esitaja, eelmenetluse, juurdluse objekti ning juurdluse protseduuride kohta. 12) Kaitsemeetmete rakendamise vajalikkuse kindlakstegemiseks korraldatava juurdluse algatamise teates avaldatavate andmete loetelu me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, § 126 lg 2 12.02.2001 Kaitsemeetmete juurdluse tulemusel valmiv juurdluse aruanne on kaitsemeetmete rakendamise või mitterakendamise otsuse tegemisel määrava tähtsusega. Seetõttu on oluline, et juurdluse aruanne sisaldaks kompleksset ülevaadet kõikidest teemaga seotud aspektidest ning andmeid väidetava kahju kohta kodumaisele tootmisharule, mis on põhjustatud impordi suurenemisest. Selleks kehtestatakse andmete nimekiri, mis avaldatakse juurdluse aruandes. Nimekiri hõlmab andmeid asjaomase toote hindade, tootmise, tootlikkuse, impordi ja selle muutuste ning müügimahtude kohta, andmeid tööhõive ja investeeringute kohta ning muid majanduslikke indikaatoreid, mis on vajalikud suurenenud impordi põhjustatud kahju analüüsimiseks. Juurdluse aruanne peab sisaldama ka eelnimetatud andemete alusel läbiviidud analüüse ning nende põhjal tehtud järeldusi ning ettepanekuid kaitsemeetmete rakendamiseks või mitterakendamiseks. 13) Kaitsemeetmete rakendamise vajalikkuse kindlakstegemiseks korraldatava juurdluse tulemuste aruandes esitatavate andmete loetelu me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, § 130 lg 1 12.02.2001 14) Vabariigi Valitsuse 30.05.1996. a määruse nr 153 «Põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seaduse alusel peetavad läbirääkimised» kehtetuks tunnistamine me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, § 157 15.05.2001 15) Vabariigi Valitsuse 5.05.1998. a määruse nr 93 «Kapitalitoetuse andmise kord ja tingimused» kehtetuks tunnistamine me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, § 157 15.02.2001 16) Asutamis- ja halduskulude loetelu, mille hüvitamiseks põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetust antakse me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, § 59; EL 28.02.2001 17) Toetusraha tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord me Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, § 151 lg 2 29.03.2001 75. Maaparandus Maaparandusseaduse eelnõu se 29.03.2001 76. Muud ülesanded 1) Informatsioon põllumajandusloenduse ettevalmistamise käigust ja lahendamist vajavatest probleemidest poe Vabariigi Valitsuse 08.12.1998. a korraldus nr 1199-k «Põllumajandusloenduskomisjoni moodustamine» 29.06.2001 2) Informatsioon veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) alase ministeeriumidevahelise komisjoni tööst inimeste ja loomade kaitsmisel BSE levimise eest Eestisse poe Vabariigi Valitsuse 12.12.2000. a korraldus nr 1023-k «Ministeeriumidevahelise komisjoni moodustamine» p 4 28.06.2001 3) Ettepanekud Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika administratiivse halduse korraldamise osas poe Vabariigi Valitsuse 16.11.2000. a korraldus nr 920-k «Euroopa Liidu ühtse kalanduspoliitika küsimustega tegeleva asjatundjate komisjoni moodustamine» 16.04.2001 4) Teravilja ja teraviljasaaduste sisseveo korra kehtestamine me Teraviljaseadus, § 7 lg 1; EL 29.06.2001 77. Riiklike registrite pidamise põhimääruste kooskõlla viimine «Avaliku teabe seadusega». Vabariigi Valitsuse 13.10.1998. a määruse nr 234 «Väetiste riikliku registri asutamine», 05.11.1998. a määruse nr 248 «Riigi söödaregistri asutamine», 17.11.1998. a määruse nr 259 «Kaitsealuste sortide riikliku registri asutamine», 12.03.1999. a määruse nr 91 «Taimekaitsevahendite riikliku registri asutamine», 06.06.2000. a määruse nr 184 «Põllumajandusloomade registri asutamine» ja 20.09.2000. a määruse nr 302 «Taimetervise register» muutmine me 08.06. 2001 78. «Eesti põllumajanduse keskkonnaprogrammi» koostamisele nõusoleku andmine poe 10.05.2001 79. Toiduainete julgeolekuvaru koosseisu ja sortimendi, miinimum- ja maksimumkoguste ning moodustamise ajakava me Riigireservi seadus, § 102 lg 1 29.06.2001 80. Toiduainete ettevõtja tegevusvaru moodustamise põhimõtete väljatöötamine me Riigireservi seadus, § 151 lg 1, lg 2, lg 3 29.06.2001 Rahandusministeerium 81. Konkurentsipoliitika ja riigiabi 1) Regionaalabi andmise tingimused

me EL 16.02.2001 2) Riigiabist avaliku võimu organite ja avaliku sektori ettevõtete tegevuses

me EL 80/723/EMÜ 29.06.2001 3) Riigiabi andmisest garantii vormis

me EL 29.06.2001 82. Välisabi 1) Eesti Vabariigi ja Euroopa Komisjoni vahelise mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 26.02.2001 2) Välisabi kasutamine ja selle tulemuslikkus poe Vabariigi Valitsuse 29.12.2000. a määrus nr 458 «Välisabi taotlemise ja kasutamise, kasutamise järelevalve ning välisabi tulemuslikkuse hindamise kord», § 30 lg 5 30.03.2001 83. Käibemaksuga maksustamine Kaupade ja teenuste maksustamine käibemaksuga. Seaduse eesmärgiks on lähendada Eesti käibemaksuseadust Euroopa Liidu käibemaksuga maksustamise põhimõtetele. Seaduseelnõu aluseks on võetud Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 77/388/EMÜ ja sellest tulenevad direktiivid. Seaduse vastuvõtmisega paraneb Eesti valmisolek liitumiseks Euroopa Liiduga. Käibemaksuseaduse eelnõu

se EL 77/388/EMÜ 15.02.2001 84. Raamatupidamine Raamatupidamise kohustuslaste majandusaasta aruannete konsolideerimine. Raamatupidamisseaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu

se EL; Euroopa Ühenduste Nõukogu 7. direktiiv 83/349 02.03.2001 85. Intellektuaalse omandi kaitse Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamine, meetmete rakendamine nimetatud kauba avastamisel. Kahtlusalusele kaubale hinnangu andmise kord

me Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seadus, § 12 lg 4; EL 01.06.2001 86. Riigieelarve seadus Eelarveprotsessi tõhustamise eesmärgil muudetakse «Riigieelarve seadust», viies seadusesse uued sätted ja muutes juba olemasolevaid sätteid. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu se Põhiseadus, § 117 16.02.2001 87. Pensionireform Kogumispensionide seadusega rakendatakse Eestis nn II samba pensionisüsteem. Seadusesse koondatakse ka juba rakendunud nn III samba pensionisüsteemi reguleerivad sätted. Eelnõu aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud kontseptsioon. Kogumispensionide seaduse eelnõu

se Pensionireformi II samba kontseptsioon; EL 19.02.2001 88. Alamastme õigusaktide «Tolliseadusega» vastavusse viimine 1. jaanuaril 2001 jõustunud ««Tolliseaduse» §-de 3, 4 ja 24 muutmise seadus» kohustab Vabariigi Valitsust muutma seaduse jõustumisest kolme kuu jooksul kõik enne seaduse jõustumist loodud vabatsoonid tähtajalisteks. Selleks tuleb kõik tolliseaduse alusel antud alamastme õigusaktid viia seadusega vastavusse. Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 1997. a määruse nr 210 kehtetuks tunnistamine tuleneb selle määruse vastuolust seadusega. Muuga sadamas selle määruse alusel loodud vabatsooni tegevuse jätkumiseks tuleb vastu võtta asjakohane otsus Vabariigi Valitsuse korraldusega. 1) Vabariigi Valitsuse 30.10.1997. a määruse nr 210 «Vabatsooni loomine AS-i Tallinna Sadam Muuga sadamas» kehtetuks tunnistamine 2) Vabariigi Valitsuse 12.12.1999. a korralduse nr 15-k «Vabatsooni loomine Sillamäel» muutmine 3) Vabariigi Valitsuse 08.03.1999. a korralduse nr 312-k «Vabatsooni loomine Valga maakonnas» muutmine 4) Vabatsooni loomine Muuga sadamas me me me me Tolliseadus, § 3 lg 3 Tolliseadus, § 3 lg 3 Tolliseadus, § 3 lg 3 Tolliseadus, § 3 lg 3 23.02.2001 23.02.2001 23.02.2001 23.02.2001 89. Tagatisskeemid Tagatisfondi seadusega luuakse kaitseskeemid lisaks praegu toimivale hoiuste tagamise skeemile ka investoritele ja pensionireformi II sambaga liitunutele. Ümber kujundatakse seni tegutsenud Hoiuste Tagamise Fondi tegevus. Seaduseelnõu aluseks on hoiuste tagamise ja investorikaitse osas vastavad EL direktiivid ning pensionikaitse skeemi osas pensionireformi II samba kontseptsioon. Tagatisfondi seaduse eelnõu

se EL 94/19/EÜ 97/9/EÜ 09.03.2001 90. Omandireform Erastamisagentuuri tegevuse lõpetamine 1) Erastamisseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu se 01.03.2001 Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele esitab Rahandusministeerium igas kvartalis valitsusele ülevaate erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise kohta koos vastava analüüsi ja ettepanekutega. 2) Ülevaade erastamisväärtpaberite väljaandmisest ja kasutamisest poe Vabariigi Valitsuse 11.01.2000. a istungi protokoll nr 2 pp 12 16.04.2001 Aruanne koostatakse ja esitatakse vastavalt rahandusministri 17. septembri 1997. a määrusele nr 63 «Hüvitusfondi aruandluse esitamise korra kinnitamine». Vastavalt nimetatud korrale esitab Hüvitusfond aruande kaks korda aastas – 10. oktoobriks ja 10. maiks. 3) Hüvitusfondi 2000. a II poolaasta majandustegevuse aruanne poe Rahandusministri 17.09.1997. a määrus nr 63 «Hüvitusfondi aruandluse esitamise korra kinnitamine», p 2 11.06.2001 91. Põllumajandusloenduse loendustöötajate töö tasustamise ning kulude hüvitamise kord ja määrad 2001. aasta põllumajandusloenduse loendustöötajate töö tasustamise ning kulude hüvitamise kord ja määrad

me Põllumajandusloenduse seadus, § 17 lg 7; EL 30.03.2001 92. Ministeeriumide eelarveprojektid Määratakse ministeeriumide eelarveprojektide koostamise lähteandmed Riigi eelarvestrateegia aastateks 2002–2005 me/ke «Riigieelarve seadus», § 10 lg 2 (Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu § 91) 12.04.2001 93. Riigi äriühingud Riigi äriühingutes osalemise poliitika ja dividendipoliitika Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu se Riigi äriühingute 1999. aasta majandustegevuse aruanne 16.04.2001 94. Rahvusvaheline tollitransiit Eesti on ühinenud «Tollikonventsiooniga TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta» 21. märtsil 1993. a, kuid ainus Eesti õigusakt vastavas valdkonnas on Vabariigi Valitsuse 28. septembri 1994. a määrus nr 350 «TIR-konventsiooni täitmise korraldamine». Seetõttu on vajalik konventsiooni ratifitseerimine vastavalt põhiseadusele. Konventsiooni kohaldatakse kauba veol maanteesõiduki, autorongi või konteineriga vahepealse ümberlaadimiseta üle ühe või enama riigipiiri lepinguosalise lähtetolliasutuse ja teise või sama lepinguosalise sihttolliasutuse vahel, tingimusel, et osa TIR-veost toimub maanteel. TIR-märkmik on ette nähtud kauba tollivormistuse lihtsustamiseks transiitvedudel. Tollikonventsiooni TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu se Tollikonventsioon TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta Välisministeeriumile esitamine 02.04.2001 95. Riigi võlakirjad Riigi võlakirjade väljaandmise korra ja tingimuste kehtestamise Riigi võlakirjade väljaandmise kord ja tingimused me Riigieelarve seadus § 39 lg 6 30.04.2001 96. Hasartmänguseaduse muutmise seaduse elnõu se Hasartmänguseadus, § 5 lg 2; § 9 lg 1 p 3 02.05.2001 97. Liitumiseelne majandusprogramm Eesti majandusprogramm aastateks 2001–2004 on Vabariigi Valitsuse strateegiadokument, mis sisaldab keskpikka makromajanduslikku prognoosi ning fikseerib üldised majanduspoliitika kvantitatiivsed eesmärgid, kavandatavad majanduspoliitilised instrumendid ja struktuursed eformid järgmiseks neljaks aastaks. Liitumiseelne majandusprogramm

poe EL 02.04.2001 98. 2000. aasta riigieelarve Riigieelarvest finantseeritavate riigiasutuste ja muude riigieelarvest sihtotstarbeliselt finantseeritavate asutuste eelarve täitmise aruannete alusel koostab Rahandusministeerium riigieelarve täitmise aruande ja esitab Vabariigi Valitsusele arutamiseks. 2000. aasta riigieelarve täitmise aruanne poe Riigieelarve seadus, § 46 lg 2; § 47 lg 1 25.05.2001 99. Kapitali vaba liikumine Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevuskavale Euroopa Liitu integreerumiseks ja Euroopa Liiduga peetavatel liitumisläbirääkimistel võetud kohustustele kõrvaldatakse Eesti õigusaktidest Euroopa Ühenduse asutamislepinguga vastuolus olevad piirangud kapitali vabale liikumisele, sealhulgas piirangud välismaistele kinnisvarainvesteeringutele. Välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

se EL 01.06.2001 100. Riiklik arengukava Riiklik arengukava on strateegiadokument, mis kirjeldab Eesti keskpikka arengustrateegiat, fikseerib prioriteetsed valdkonnad ja nende arengueesmärgid ning seatud eesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed (põhirõhuga sotsiaal-majanduslikel investeeringutel) ja nende rahastamisallikad järgmisel neljal aastal. Riiklik arengukava

poe EL 01.06.2001 101. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingud ja sihtasutused Tulumaksuseaduse alusel on kehtestatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri, mida muudetakse kahel korral aastas: seisuga 1. jaanuar ja 1. juuli. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja muutmine ke Tulumaksuseadus, § 11 lg 1, Vabariigi Valitsuse 21.03.2000. a määrus «Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja koostamise kord», § 2 11.06.2001 102. Vabariigi Valitsuse reserv Rahandusministeerium peab arvestust Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud raha kohta ja esitab valitsusele kaks korda aastas (esimese ja teise poolaasta kohta) ülevaate reservist eraldatud raha kohta. Ülevaade Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud raha kohta poe Vabariigi Valitsuse 16.11.1999. a määrus nr 346 «Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord», § 11 lg 2 29.06.2001 103. Laen ja laenukäendus Laenu ja laenukäenduse taotlemise ja maksmise korra kehtestamine me Ettevõtluse riikliku toetamise seadus, § 7 lg 4 29.06.2001 104. Phare 2001 Phare 2001 finantseerimiseks esitatud projektide ülevaade poe 30.03.2001 105. Riigivara Riigile kuuluva asja piiratud asjaõigusega koormamise kord me Riigivaraseadus, § 22 lg 1 01.03.2001 106. Haigekassa Piirangud valuuta-, krediidi-, likviidsus- ja muudele investeerimisriskidele reservkapitali vahendite paigutamisel me Eesti Haigekassa seadus, § 39 lg 6 27.02.2001 107. 1) Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord me Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seadus, § 5 lg 5 05.06.2001 2) Perioodiliselt makstavate hüvitiste puhul hindade ja elukalliduse muutmise arvestamise kord me Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seadus, § 20 lg 6 05.06.2001 108. Riigilõiv Riigilõivu tasumise kontrollimise, tagastamise ja sularahas vastuvõtmise kord me Riigilõivuseadus, § 7 lg 7 ja § 12 lg 4 15.02.2001 109. Riigieelar ve Nõudest loobumise kord kohaliku omavalitsusüksuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku suhtes me Seadus «2001. a riigieelarve», § 12 ja § 13 27.02.2001 110. Tulumaks Vabariigi Valitsuse 07.03.2000. a määruse nr 78 «Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäär» muutmine me Tulumaksuseadus 01.03.2001 111. 1) Ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seaduse rakendamine me Ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seadus, § 3 15.02.2001 2) Vabariigi Valitsuse 12.12.1995. a määruse nr 372 «Ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seaduse rakendamine» muutmine me Ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seadus 15.02.2001 112. Avalik teenistus 1) Vabariigi Valitsuse 09.01.1996. a määruse nr 5 «Riigiametniku teises paikkonnas ametikohale nimetamisel ametniku ja tema perekonnaliikmete sõidu- ja varaveokulude hüvitamise korra kinnitamine» muutmine me Avaliku teenistuse seadus, § 41 07.05.2001 2) Ametikohtade loetelu, kus hüvitatakse muu eluruumi kasutamiskulud ning kasutamiskulude piirmäärad me Avaliku teenistuse seadus, § 55 lg 2 07.05.2001 113. Kindlustus Tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse seaduse eelnõu

se Tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse kontseptsioon; EL 15.02.2001 114. Väärtpaberid Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja valimise kord ja registripidamiseks sõlmitava lepingu tingimused me Eesti väärtpaberite keskregistri seadus, § 25 lg 1 30.04.2001 115. Statistika Määrusega täiendatakse riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel kasutatavat klassifikaatorite loetelu Euroopa Liidu piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatoriga. Vabariigi Valitsuse 20.09.2000. a määruse nr 303 «Riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel kasutatavad klassifikaatorid» täiendamine

me Riikliku statistika seadus, § 4 lg 3; EL 31.05.2001 116. Palgaseadus Eelnõu eesmärk on teha muudatus palgaseadusesse, et oleks võimalik viia statistilise informatsiooni kogumine kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu määrusega nr 530/1999. Nimetatud määrus sätestab statistilise informatsiooni kogumise töötasude struktuuri ja jaotuse kohta, kusjuures andmed tuleb koguda iga töötaja kohta. Palgaseaduse § 8 lõike 4 järgi võib tööandja avaldada andmeid töötaja palga kohta tingimusel, et rühma kuulub vähemalt 5 töötajat. EL Nõukogu määrusele vastava vaatluse läbiviimiseks töötaja tasandil ettevõtja juures (asutuses, organisatsioonis) on vaja muuta palgaseadust. Palgaseaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu

se EL, EL Nõukogu määrus nr 530/1999 29.06.2001 Riigikantselei 117. Asjaajamine Luuakse alused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste järkjärguliseks üleminekuks digitaalsele asjaajamisele ning tingimused asjaajamise korraldamiseks selliselt, et nii paber- kui digitaalsed dokumendid oleksid saadud, menetletud, hoitud ja avalikustatud ühtsete põhimõtet järgi. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste asjaajamiskorra ühtsed alused me Digitaalallkirja seadus, § 43 lg 2; Avaldustele vastamise seadus, § 11; Avaliku teabe seadus, § 58 lg 1 01.03.2001 118. Ametnike koolitus Programmdokumendi eesmärgiks on koolitussüsteemi korrastamine ja koolitustegevuse kvaliteedi parendamine avalikus teenistuses. Dokument koosneb kolmest osast: 1) põhimõtted avaliku teenistuse koolitussüsteemi korrastamiseks, mis määratlevad erinevate institutsioonide ülesanded, vastutuse ja õigused, rahastamise põhimõtted, tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud koolitustegevuse vahekorra; 2) avaliku teenistuse koolitusprioriteetide kehtestamise kord, mille tulemusena suureneb koolituse süsteemsus ja sihipärasus, mis on eriti oluline haldusreformi ettevalmistamisel ja läbiviimisel; 3) ühised põhimõtted ja nõuded ehk hea tava koolitustegevuse korraldamiseks ja parendamiseks riigiasutustes. Ametnike koolituse põhimõtted Eesti avalikus teenistuses poe Koalitsioonileping; Vabariigi Valitsuse tegevuskava 2000, ptk 12.1 p 5 26.03.2001 119. Haldusreform Programm on aluseks haldusreformi valdkondlikele strateegiatele. Kirjeldatakse haldusreformi ja selle elluviimist juhtivaid põhimõtteid ning selgitatakse reformi erinevate valdkondade probleemide olemust koos olulisemate lahendussuundadega. Vabariigi Valitsuse haldusreformi programm poe Koalitsioonileping 27.03.2001 Siseministeerium Sisejulgeolek 120. «Riigisaladuse seaduse» § 30 punktis 3 määratletud konfidentsiaalse tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivusaega muudetakse kuni 10 aastalt kuni 5 aastale. Aluseks on NATO miinimumnõuded ja konkreetsed ettekirjutused NATO inspektsiooni raportis. Riigisaladuse seaduse muutmise seaduse eelnõu se NATO miinimumnõuded CM55(15)(Final), ettekirjutused NATO inspektsiooni raportis NOS/15(2000)60 01.03.2001 121. Sisekaitseline rakenduskõrgkool Seaduse eesmärk on sisekaitselise rakenduskõrgkooli tegevuseks nõutava õigusliku aluse ja tema tegevuse efektiivsuse ja kvaliteedi tagamiseks vajalike seadusandlike eelduste loomine. Seadusega antakse Vabariigi Valitsusele ja siseministrile volitused seaduseelnõu teatud sätete rakendamiseks (üliõpilase stipendium ja selle maksmise kord, üliõpilase vastuvõtmise ja väljaarvamise kord, õppejõu valimise kord, üliõpilaste õppekulude arvestamise ja hüvitamise kord). Rakenduskõrgkooli seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu se Rakenduskõrgkooli seadus, § 1 lg 2 uues sõnastuses 01.06.2001 122. Piiripunktid «Riigipiiri seadusega» sätestatakse, et Eestisse saabuvad või Eestist lahkuvad isikud ja transpordivahendid võivad riigipiiri ületada ning Eestisse toodav või Eestist väljaviidav kaup võidakse üle riigipiiri toimetada Vabariigi Valitsuse poolt rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu. Praegu on rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid loetletud Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1998. a määruses nr 6 «Viisaeeskirja kinnitamine», kuid nimetatud regulatsioon vajab täiustamist. Kuna kõigis rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktides ei ole toll alaliselt kohal, sätestatakse tulenevalt «Tolliseadusest» ka Piirivalveameti pädevus teatud tolliformaalsuste läbiviimisel. Kuna need kaks küsimust on oma olemuselt lahutamatult seotud, on otstarbekas need reguleerida ühes määruses. Piiripunktide rahvusvaheliseks liikluseks avamine ja Piirivalveameti poolt tehtavad tolliformaalsused

me Riigipiiri seadus, § 9 lg 1, Tollisead us, § 13 lg 3; EL 15.05.2001 123. Merereostuse avastamine ja likvideerimine Vabariigi Valitsuse 19.09.2000. a istungi protokolli nr 43 pp 5 kohaselt anti merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesanded Siseministeeriumi valitsemisalas olevale Piirivalveametile. Seoses sellega on vaja muuta «Sadamaseadust», «Päästeseadust», Vabariigi Valitsuse 2. juuni 1998. a määrust nr 124 «Eesti sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel otsingu- ja päästetööde tegemise korra kinnitamine», samuti siseministri 24. aprilli 1997. a määrusega nr 6 kinnitatud «Piirivalveameti põhimäärust». 1) Sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu 2) Päästeseaduse muutmise eelnõu 3) Piirivalveseaduse muutmise eelnõu 4) Vabariigi Valitsuse 02.06.1998. a määruse nr 124 «Eesti sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel otsingu- ja päästetööde tegemise korra kinnitamine» muutmine se se se me Vabariigi Valitsuse 19.09.2000 istungi protokoll nr 43 pp 5 Vabariigi Valitsuse 19.09.2000 istungi protokoll nr 43 pp 5 Vabariigi Valitsuse 19.09.2000 istungi protokoll nr 43 pp 5 Vabariigi Valitsuse 19.09.2000 istungi protokoll nr 43 pp 5 01.02.2001 01.02.2001 01.02.2001 01.02.2001 124. Haldusõiguserikkumiste seadustik «Haldusõiguserikkumiste seadustiku» § 2 lõikest 2 jäetakse välja volitussäte valla- ja linnavalitsusele avaliku korra kehtestamiseks ja tunnistatakse kehtetuks seadustiku § 142, mis sätestab karistuse avaliku korra eeskirjade rikkumise eest. Vastava rikkumise eest on võimalik karistada «Haldusõiguserikkumiste seadustiku» § 144 «Pisihuligaansus» järgi. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu se 02.04.2001 125. «Päästeseadus» annab volitusnormi Vabariigi Valitsusele sätestada rahvusvahelistel päästetöödel osaleva meeskonna moodustamise, selle valmisoleku tagamise, päästetöödele saatmise ja kulude katmise kord. Määrusega reguleeritakse, kuidas ja millistel tingimustel Eesti Vabariik saab osutada päästealast abi välisriigis toimunud õnnetuste puhul, sätestatakse abipalvete menetlemise skeemid, meeskonna moodustamise põhimõtted, samuti kulude katmise allikad ja skeemid. Rahvusvahelistel päästetöödel osaleva meeskonna moodustamise, selle valmisoleku tagamise, päästetöödele saatmise ja kulude katmise kord me Päästeseadus, § 39 lg 3 02.05.2001 126. «Julgeolekuasutuste seadus» sätestab julgeolekuasutuste ülesanded ja pädevuse riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisel ning järelevalve korra julgeolekuasutuste tegevuse üle. Vajalik on välja töötada õigusaktid seaduse rakendamiseks. 1) Julgeolekuasutuste teenistujate arv 2) Julgeolekuasutuste ametnike palgaastmete rakendamise alused ja erisused 3) Julgeolekuasutuste ametnike, kes ei ole politsei- ega kaitseväeteenistuses, palgaastmetele vastavad, sh diferentseeritud palgamäärad me me me Julgeolekuasutuste seadus, § 8 Julgeolekuasutuste seadus, § 8 Julgeolekuasutuste seadus, § 8 01.03.2001 01.03.2001 01.03.2001 127. Kriisireguleerimine «Hädaolukorraks valmisoleku seadus» jõustus 1. jaanuaril 2001. 1) Kriisireguleerimisalasele koolitusele kuuluvate ametnike loetelu

me Hädaolukorraks valmisoleku seadus, § 30 lg 4; EL 01.06.2001 Seadus sätestab Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuste ning kohaliku omavalitsuse hädaolukorraks valmisoleku korraldamise ja kriisireguleerimise õiguslikud alused. Hädaolukord on seaduse mõistes sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju ning mille lahendamiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste kooskõlastatud tegevus. 2) Kriisikomisjoni põhimääruse, koosseisu ja esimehe kinnitamine

me Hädaolukorraks valmisoleku seadus, § 5 lg 2; EL 01.06.2001 Rahvastik ja usuasjad 128. «Perekonnaseaduse» muutmisega antakse vaimulikele õigus abieluaktide koostamiseks ja muude abielu sõlmimisega seotud ülesannete täitmiseks. 1) Perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu se 15.02.2001 Vabariigi Valitsus kehtestab taotluste läbivaatamise ja õiguste andmise ja tühistamise täpsema korra. 2) Abielu sõlmimisega seonduvate ülesannete kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulikule üleandmise kord me Perekonnaseaduse muutmise seadus (§ 1131 praeguses redaktsioonis) orienteeruvalt 15.05.2001 129. Riigikogu menetluses on «Pagulaste seaduse» ja «Välismaalaste seaduse» muutmise seaduse eelnõu, millega Eesti seadused harmoneeritakse järgmiste EL õigusaktidega: 28.07.1951. a Genfi pagulasseisundi konventsioon ja pagulasseisundi protokoll; WG I 1282 REV I; WG I 1281; WG I 1283; EÜT nr C 274, 19/09/199b lk 13; EÜT nr C 221, 19/07/1997 lk 23–27; WG I 1497 REV 1 EÜT nr C 274, 19/09/199b lk 13. Vabariigi Valitsuse 18.08.1999. a määruse nr 250 «Pagulaste seadusest tulenevaid toiminguid sooritavate valitsusasutuste määramine» kehtetuks tunnistamine me Pagulaste seaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seadus orienteeruvalt 15.05.2001 130. «Välismaalaste seaduse» kohaselt peab välismaalasel olema Eestis töötamiseks tööluba ja ebaseaduslik töötamine või tööloata töölevõtmine on halduskorras karistatav. Välismaalaste seaduse regulatsioon ei ole piisav ebaseadusliku töötamise efektiivseks kontrolliks, kuna puuduvad riiklikku järelevalvet puudutavad sätted. Muudatustega on kavas täpsustada Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametnike pädevust ebaseadusliku töötamise üle riikliku järelevalve teostamisel. Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu

se EL 15.05.2001 131. «Välismaalaste seadus» sätestab välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud. Viisaeeskirja kohaselt võib Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus nõuda kutsuja garantiid kulude katmiseks. Garantiiks on kutse, kuid sätestamata on nõutava garantii ulatus ja nõudmise kord. Kulude kandmise kohustuse võtmine ei ole seotud kutsuja majandusliku olukorraga, seega võib rahalisi kohustusi võtta endale ka isik, kelle majanduslik olukord ei võimalda seda kohustust reaalselt täita. Muudatustega täpsustatakse nõutava garantii ulatust ja nõudmise korda. Vabariigi Valitsuse 16.01.1998. a määruse nr 6 «Viisaeeskirja kinnitamine» muutmine

me EL; Välismaalaste seadus, § 161 15.03.2001 132. Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a korraldusega nr 157-k moodustati asjatundjate komisjon Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise koostöö arendamiseks. Komisjon peab informeerima Vabariigi Valitsust oma tööst ja lahendamist vajavatest probleemidest vähemalt üks kord aastas. Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise koostöö arendamiseks moodustatud komisjonil informeerida Vabariigi Valitsust oma tööst ja lahendamist vajavatest probleemidest poe Vabariigi Valitsuse 10.02.1999. a korraldus nr 157-k «Asjatundjate komisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise koostöö arendamiseks» 01.03.2001 Konventsioonid 133. Pantvangide võtmise tõkestamise rahvusvaheline konventsioon (International Convention against the Taking Hostages) on vastu võetud 1979. aastal New Yorgis ÜRO 105. plenaaristungil. Eesti on ÜRO liikmesriik ja sellega võtnud endale kohustuse kaasa aidata selle rahvusvahelise organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Konventsiooniga aidatakse kaasa rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ja terrorismivastasele võitlusele. Tagatakse kõigi pantvangi võtmise toimepannud isikute karistamine või väljaandmine rahvusvahelise kriminaalõigusalase koostöö kaudu. Pantvangide võtmise tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 02.05.2001 134. Meresõiduohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude vastane konventsioon (Convention for the Suppression of Unlawful Acts Against the Safety of Maritime Navigation), Rooma 1998, sätestab rahvusvahelise koostöö nende isikute karistamisel ja väljaandmisel, kes on toime pannud meresõiduohutuse vastu suunatud ebaseaduslikke tegusid. ÜRO Peaassamblee 9.12.85 resolutsioon 40/61 nõuab, et kõik riigid pööraksid erilist tähelepanu terrorismivastasele võitlusele ja teeksid sellealast koostööd. Meresõiduohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude vastase konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 02.05.2001 135. Kokkulepe illegaalse kauplemise kohta meritsi, rakendades artiklit 17 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonist, mis on suunatud illegaalse kauplemise vastu narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega (ETS No 156 – Strasbourg 31.01.1995) on avatud allakirjutamiseks ÜRO 20.12.1988. a narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega illegaalse kauplemise vastu suunatud konventsiooniga (Viini konventsioon) ühinenud riikidele ning mõeldud viimati nimetatu tõhusamaks rakendamiseks regiooniti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO konventsiooniga ühinemise seadus võeti vastu 31. mail 2000. aastal. Kokkuleppega sätestatakse rahvusvaheline koostöö Euroopa Nõukogu liikmesriikide vahel, määratakse pädevus kuritegude uurimisel ja karistamisel. Kokkuleppega illegaalse kauplemise kohta meritsi, rakendades artiklit 17 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonist, mis on suunatud illegaalse kauplemise vastu narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega, ühinemise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 15.05.2001 Sotsiaalministeerium 136. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Seaduse eelnõu sätestab normid, mis tagavad ühe fundamentaalsema inimõiguse – õiguse mitte olla diskrimineeritud soolise kuuluvuse tõttu – realiseerimise võimalused nii naistele kui ka meestele. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu

se EL 28.02.2001 137. Riiklik pensionikindlustus Seaduse alusel kehtestatud rakendusaktide kooskõlla viimine 13. detsembril 2000. a Riigikogus vastuvõetud «Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadusega». Seaduse ning vastavate rakendusaktide muutmine võimaldab täpsemalt reguleerida praktikas tekkinud pensionide määramise ja maksmise küsimusi. 1) Riikliku pensionikindlustuse registrisse kantud 2000. aasta isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus 2) Staažiaasta hinde ja pensionikindlustuse aastakoefitsiendi hinde kinnitamine me me Riikliku pensionikindlustuse seadus, § 22 lg 4 ja lg 5 Riikliku pensionikindlustuse seadus, § 21 lg 1 p 2 ja § 22 lg 2 15.03.2001 15.03.2001 138. Puuetega inimeste integratsioon Puuetega inimesi puudutav poliitika hõlmab paljusid eluvaldkondi. Erinevate ministeeriumide koostöö puuetega inimesi puudutavate küsimuste lahendamiseks on olnud ebapiisav. Sotsiaalministri ettepanekul moodustati Vabariigi Valitsuse 07.12.1999. a korraldusega nr 1305-k ministeeriumidevaheline komisjon puuetega inimeste ühiskonda integreerimiseks ning võrdsete võimaluste tagamiseks vajalike õigusaktide väljatöötamise ja ellurakendamise koordineerimiseks. Eesti invapoliitika üldkontseptsiooni ellurakendamise tegevuskava poe Vabariigi Valitsuse seadus, § 21 lg 1 p 2; Vabariigi Valitsuse 07.12.1999. a korraldus nr 1305-k «Ministeeriumidevahelise komisjoni moodustamine puuetega inimeste ühiskonda integreerimiseks ja võrdsete võimaluste tagamiseks vajalike õigusaktide väljatöötamise ja ellurakendamise koordineerimiseks» 30.03.2001 139. Varjupaigataotlejatele rahalise toetuse maksmine «Pagulaste seadusest» tulenevalt korraldab varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus varjupaigataotlejate varustamist rahaga hädapärasteks kulutusteks. Toetuste maksmine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 1998. a määrusega nr 26 «Varjupaigataotlejale makstava rahalise toetuse määrade kinnitamine», kuid on tekkinud vajadus valdkonna senisest täpsema reguleerimise järele. Varjupaigataotlejale rahalise toetuse maksmise tingimused ja kord me Pagulaste seadus, § 10 lg 3 p 2 30.05.2001 140. Rahvusvaheliste lepingutega ühinemine Riigikogus 31. mail 2000. a ratifitseeritud Euroopa parandatud ja täiendatud sotsiaalharta artikkel 12 kohustab Eestit tagama oma kodanikele ja teiste lepingupoolte kodanikele võrdse kohtlemise sotsiaalkindlustuse valdkonnas. 1) Euroopa ajutise lepingu sotsiaalkindlustusskeemidest, mis hõlmab vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotushüvitiste skeemid, ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 02.03.2001 2) Euroopa ajutise lepingu sotsiaalkindlustusskeemidest, välja arvatud vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotushüvitiste skeemid, ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 02.03.2001 141. Riiklikud hoolekandeprogrammid aastateks 2000–2001 – «Avahoolduse rakendamine», «Preventiivne töö sotsiaalsektoris» ja «Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine» – kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 21.03.2000 istungil (protokoll nr 12 pp 4). Uueks perioodiks koostatav programm liidab senised kolm programmi üheks, kuna nende raames elluviidavad tegevused on omavahel väga tihedalt seotud. Hoolekandeteenuste arendusprogramm poe Sotsiaalhoolekande seadus, § 6 p 3 30.05.2001 142. Ravikindlustuse korraldamine Eesti Haigekassa kaudu Ravikindlustus on hüvitiste maksmise süsteem, mille puhul rahastatakse haigekassa eelarvest kindlustatud isiku haiguste ennetamist ja ravi, ravimeid ja meditsiinilisi abivahendeid, ajutise töövõimetuse hüvitisi ja muid hüvitisi. 1) Ravikindlustusseaduse eelnõu se 02.04.2001 2) Kindlustatu tervise edendamise, haiguste ennetamise ja raviteenuste eest tasumisel rakendatavad piirhinnad ja piirmäärad ning teenuste eest tasumise kord me Eesti Haigekassa seadus, § 12 lg 1; Eesti Vabariigi ravikindlustusseadus, § 12 lg 2 01.06.2001 143. Elundite ja kudede siirdamine Elundite ja kudede siirdamise tingimuste ja korra reguleerimine, transplantatsiooni arendamiseks Eestis seadusliku raamistiku loomine. Elundite ja kudede siirdamise regulatsiooni eeldab ka Eesti ühinemine 1997. aasta inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooniga. Eesmärgiks on viia seni sotsiaalministri käskkirjade tasandil olev transplantatsioonialane regulatsioon seaduslikule alusele, käsitledes elundite ja kudede siirdamise tingimusi ja korda. 1 ) Kudede ja elundite siirdamise seaduse eelnõu 2) Inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu se se 02.05.2001 Välisministeeriumile esitamine 02.04.2001 144. Raseduse katkestamine ja steriliseerimine Raseduse katkestamise ja steriliseerimise tingimuste ja korra ning raseduse katkestamise ja steriliseerimise eelse nõustamise korrastamine ning vastavusse viimine toimiva arstiabi korraldusega. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu se 02.05.2001 145. Patsiendi ja tervishoiutöötaja vaheliste suhete reguleerimine tervishoiuteenuse osutamise protsessis Patsiendi seadus sätestab patsiendi ja tervishoiutöötaja vahelised vastastikused õigused ja kohustused ning näeb ette tervishoiuteenuste osutamise protsessis tekkinud vaidluste ja kaebuste lahendamise korra. Patsiendi seaduse eelnõu se Koalitsioonileping 01.03.2001 146. Inimgeeniuuringud «Inimgeeniuuringute seaduse» ning sellest tulenevate õigusaktide eesmärk on võimaldada geeniuuringuid, geenivaramu loomist ja pidamist, kindlustades seejuures uuringutes osalemise vabatahtlikkuse ja geenidoonori isiku salastatuse, ning kaitsta inimesi geeniandmete kuritarvitamise ja nende DNA ülesehituse ning sellest johtuvate pärilikkusriskide põhjal diskrimineerimise eest. 1) Sihtasutuse «Eesti Geenivaramu» asutamisotsus 2) Geenivaramu volitatud töötlejale esitatavad nõuded me me Inimgeeniuuringute seadus, § 3 lg 1; § 34 Inimgeeniuuringute seadus, § 5 20.02.2001 20.04.2001 147. Liiklusohutus Liiklusohutust käsitleva regulatsiooni kehtestamine Haigus- ja väsimusseisundi tuvastamise kord me Liiklusseadus, § 20 lg 7 31.05.2001 148. Rahvatervis Kaupade ja teenuste ohutus Ehitustoodetele terviseohutuse nõuete kehtestamiseks volituse andmine me Toote ohutuse seadus, § 4 lg 1 15.02.2001 149. Tööõigus Tööseaduste muutmise ja uute seaduste väljatöötamise eesmärk on tagada õiglane ja euroopalik töösuhete regulatsioon kooskõlas EL vastavate direktiividega. Töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivate töösuhete reguleerimine. 1) Töölepingu seaduse eelnõu

se EL 15.02.2001 Seaduse vastuvõtmisega paraneb noorte töötajate kaitse. 2) Noorte töö seaduse eelnõu

se EL 29.06.2001 Kollektiivlepingute laiendamise ja järelevalve teostamise reguleerimine. 3) Kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu se 31.05.2001 Töö- ja puhkeaja seaduse rakendusaktide väljatöötamine. 4) Tervist kahjustavate näidustuste, allmaatööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, mille puhul tööpäeva pikkus on kuni 7 tundi ja töönädala pikkus kuni 35 tundi

me Töö- ja puhkeaja seadus, § 5 lg 5; EL orienteeruvalt aprill 2001 5) Koolide ja muude lasteasutuste õpetajate, kasvatajate ja teiste pedagoogikaspetsialistide ametikohtade loetelu, kellele kehtestatakse lühendatud tööaeg

me Töö- ja puhkeaja seadus, § 5 lg 5; EL orienteeruvalt aprill 2001 150. Kutseoskusnõuete väljatöötamise ja kutsekvalifikatsiooni tõendamise tingimuste ja korra reguleerimine «Kutseseaduse» ja sellest tulenevate õigusaktide eesmärk on tööturu korrastamine ning eelduste loomine Eesti tööjõu kvalifikatsiooni hindamiseks, võrdlemiseks ja tunnustamiseks. Lisaks riigisisese tööturu korrastamisele töötaja kvalifikatsiooni osas on seaduse eesmärk kehtestada Eesti tööjõule võrdsed tingimused Euroopa Liidu siseturul. 1) Kutsenõukogude koosseisud 2) Kutsenõukogu põhimääruse kinnitamine

3) Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise põhitingimused ja kord

4) Kutseregistri põhimääruse kinnitamine

5) Kutsetunnistuse statuut, vorm ja väljaandmise kord 6) Kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kulude katmise kord ke me me me me me Kutseseadus, § 5 lg 2 Kutseseadus, § 5 lg 4; EL Kutseseadus, § 8 lg 4; EL Kutseseadus, § 11 lg 2; EL Kutseseadus, § 10 lg 2 Kutseseadus, § 10 lg 3 29.06.2001 29.06.2001 29.06.2001 29.06.2001 29.06.2001 29.06.2001 151. Sotsiaalse dialoogi edendamine Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 1999. a korraldusega nr 256-k moodustati sotsiaalmajanduslike protsesside ning makromajanduslike suhete edendamiseks sotsiaalmajandusnõukogu, kes on kohustatud vähemalt üks kord aastas andma oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele. Sotsiaalmajandusnõukogu aruanne poe Vabariigi Valitsuse 26.02.1999. a korraldus nr 256-k «Sotsiaalmajandusnõukogu moodustamine», p 2 alapunkt 5 26.02.2001 152. ILO konventsioonide ettevalmistamine nende ratifitseerimiseks ILO põhikirja parandus sätestab aegunud konventsioonide tühistamise võimaluse. 1) ILO põhikirja parandusdokumendi ratifitseerimise seadus se Eesti Vabariigi liikmelisus ILO-s Välisministeeriumile esitamine 30.04.2001 ILO konventsioon 183 «Konventsioon 1952. aasta emaduse kaitse konventsiooni läbivaatamise kohta» on käesoleval aastal ILO poolt vastu võetud uus konventsioon. Vastavalt põhikirjale tuleb iga uus konventsioon esitada seadusandjale 18 kuu jooksul läbivaatamiseks. 2) Informatsioon ILO konventsiooni 183 «Konventsioon 1952. aasta emaduse kaitse konventsiooni läbivaatamise kohta» osas poe ILO põhikiri Välisministeeriumile esitamine 30.04.2001 153. Töötervishoid ja tööohutus «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» ja «Päästeseaduse» rakendusaktide väljatöötamine eesmärgiga edendada töötajate tervist ning luua ohutu töökeskkond. 1) Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja -ohutuse nõuded

me Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 5 lg 4; EL 15.03.2001 2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

me Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 7 lg 3; EL 15.03.2001 Kehtestatakse uus sotsiaalministri määrus «Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» ning samaaegselt tunnistatakse kehtetuks vastav Vabariigi Valitsuse määrus. 3) Vabariigi Valitsuse 19.10.1993. a määruse nr 321 «Raskuste käsitsi teisaldamise korra kohta» kehtetuks tunnistamine me Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 9 lg 4 30.03.2001 4) Vabariigi Valitsuse 07.07.1998. a määruse nr 152 «Tuletõrje- ja päästetöötajate terviseseisundi nõuete kinnitamine» kehtetuks tunnistamine me Päästeseadus, § 30 01.06.2001 5) Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja mõõtmise kord

me Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 3 lg 4; EL 29.06.2001 154. Geneetiliselt muundatud mikroorganismide (GMM) suletud tingimustes kasutamine Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud tingimustes kasutamise reguleerimine, sätestades meetmed inimeste tervise ja elu- ning töökeskkonna kaitsmiseks. See on hädavajalik, kuna GMMide või nende kasutamiseks ettenähtud suletud tingimuste väära kasutamise tulemusena võivad saada ohustatud inimeste ja loomade tervis ning arvukad bioloogilised objektid. Seadus võimaldab reguleerida seni täiesti reguleerimata GMMide suletud tingimustes kasutamist. Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud tingimustes kasutamise seaduse eelnõu

se EL 30.04.2001 155. Tööturupoliitiliste meetmete planeerimine ja nende rakendamise koordineerimine Tööhõive tegevuskava valmistatakse ette lähtuvalt EL tööhõive strateegiast ja selles toodud tööhõive põhisuundadest. 1) Eesti Vabariigi tööhõive tegevuskava aastaks 2002

poe Vabariigi Valitsuse 03.10.2000. a istungi protokoll nr 45 pp 7; EL 01.06.2001 2) Tööotsijate ja tööturuteenuste riikliku registri asutamine ja põhimääruse kinnitamine

me Tööturuteenuse seadus, § 8 lg 3 ja 4; EL 02.05.2001 Teede- ja Sideministeerium 156. Meresõiduohutus Arvukatest muudatustest tingituna esitatakse uus redaktsioon. Meresõiduohutuse seaduse eelnõu (uus redaktsioon)

se EL 15.02.2001 157. Lennundus Eelnõu esitamise tingis vajadus viia seadus vastavusse nende rahvusvaheliste nõuetega, mis tulenevad Eesti stumisest Euroopa Ühendatud Lennundusasutuse (JAA) liikmeks. Lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu

se EL 15.02.2001 158. Merendus Eelnõude esitamisel on arvestatud vajadust harmoneerida merealane seadusandlus EL nõuetega, mis on rahvusvahelistest minimaalnormidest laiema ulatusega. 1) Vastutuse piiramise konventsiooni (London, 1989) ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 01.02.2001 2) Rahvusvahelise merepääste konventsiooni (London, 1989) ratifitseerimise seaduse elnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 01.02.2001 3) Rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni (London, 1965) ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 01.02.2001 4) Rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni (1988. a protokoll) ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 02.04.2001 5) Ateena konventsiooni reisijate ja pagasiveo kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 02.04.2001 159. Toote nõuetele vastavus Toote nõuetele vastavuse seadusest tulenev õigusakt Vabariigi Valitsuse 23.12.1998. a määruse nr 298 «Väikelaevade kvaliteedinõuete kinnitamine» muutmine

me Meresõiduohutuse seadus, § 28 lg 2, kooskõlas toote nõuetekohasuse tõendamise seadusega; EL 94/25/EÜ 28.02.2001 160. Liiklusseadus 1) Liiklusregistri asutamine me Liiklusseadus, § 62 30.04.2001 2) Maastikusõidukite liiklemise eeskiri me Liiklusseadus, § 70 lg 6 01.06.2001 161. Tuleneb «Lennundusseaduse» täiendatud redaktsioonist Lennuõnnetuse korral maismaal siseveekogude ning lennuvälja piirkonnas kuni 15 meremiili otsingu- ja päästetööde tegemise kord me Lennundusseaduse täiendatud redaktsiooni kohaselt 15.05.2001 162. Naftatankeri «Alambra» poolt Muuga sadamas 16.09.2000. a merekeskkonnale tekitatud kahju juurdluse korraldamiseks moodustatud komisjoni otsus poe Vabariigi Valitsuse 09.10.2000. a korraldus nr 790-k «Asjatundjate komisjoni moodustamine» 01.02.2001 163. Vastavalt «Teeseaduse» § 16 lõikele 2 kinnitab teehoiukava Vabariigi Valitsus. 1) Aastateks 2000–2003 teehoiukava kinnitamie me Teeseadus, § 16 lg 1 15.03.2001 2) Riikliku maanteeregistri asutamine me Teeseadus, § 11 lg 2 31.05.2001 164. Välisministeeriumile esitatavad eelnõud 1) 1999. aasta Montreali konventsiooni rahvusvaheliste õhuvedude teatud reeglite ühtlustamisest ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 15.05.2001 2) Rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooniga (COTIF) ühinemise ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 15.05.2001 3) Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooniga (OTIF) ühinemise ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 15.05.2001 4) Euroopa ühise lennuruumi loomise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 29.06.2001 5) Ülemaailmse Postiliidu põhikirja 1994. aasta Suli kongressi ja 1999. aasta Pekingi kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL Välisministeeriumile esitamine 30.04.2001 Välisministeerium 165. Teiste riikide esindustele Eestis antud soodustused Vastavalt mitmetele konventsioonidele ning rahvusvahelisele tavale tagatakse välisriikide diplomaatilistele esindustele asukohariigis erikohtlemine, mis muu hulgas tähendab ka maksuvabastusi. Tavapäraselt on selliste soodustuste andmine vastastikune. Praegune käibemaksuseadus annab välisriikide saatkondadele võimaluse taotleda nende poolt ostetud kaupade ja teenuste eest käibemaksu tagastamist valitsuse otsuse alusel. Välisministeerium soovib tagada kõigile saatkondadele võrdse kohtlemise ning sätestada sellised vabastused seadusega; samuti laiendada neid saatkondade administratiiv-tehnilisele personalile. Käibemaksuseaduse ning mootorikütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu se 01.06 2001 166. Välisteenistus Välisteenistuse seaduse eelnõu se 29.06.2001 167. Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega Eelnõud esitatakse eesmärgiga tõhustada koostööd Eestis tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega ja anda sellele kindlam juriidiline alus. Koostöökokkuleppega antakse IMOle õigus asutada Eestis esindus, mis võimaldab tõhustada juba toimivat koostööd ja algatada uusi projekte. 1) Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ja Eesti Vabariigi valitsuse koostöökokkuleppe heakskiitmine ke 28.02.2001 Memorandumis sätestatakse Euroopa Nõukogu Infokeskuse reorganiseerimine Euroopa Nõukogu infotalituseks, mis oleks Euroopa Nõukogu organ. 2) Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Nõukogu vastastikuse mõistmise memorandumi heakskiitmine ke 01.06.2001 168. Rahvusvaheline kaubandus Eesti sai WTO liikmeks 13. novembril 1999. a. Vastavalt Eesti WTOga ühinemise toimkonna aruandele kohustus Eesti liikmeks saades ühinema ka tsiviillennukikaubanduse lepinguga. Leping sisaldub ka EL acquiscommunautaire’s. Lepingu eesmärgiks on edendada tsiviillennukikaubandust lepinguosaliste vahel, vähendades kaubanduspiiranguid ja sidudes tollid lepinguga hõlmatud toodetele (s.o lennukiehituses kasutatavatele toodetele) tasemel 0%. Lepingus sätestatud tingimused on Eesti WTOga ühinedes arvesse võtnud ja rakendab neid alates WTOga ühinemise kuupäevast. Seega on tegemist rahvusvaheliselt võetud kohustuse täitmisega. WTO tsiviillennukikaubanduse leping

ke WTO, EL 28.02.2001 169. Merendus Riigikogu menetlusse on esitatud ««Riigipiiri seaduse» ja «Konsulaarseaduse» muutmise seaduse eelnõu», millega antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada laevaloa taotlemise ja andmise kord. Nimetatud korraga kehtestatakse, millised andmed tuleb laevaloa taotlemisel esitada; millal ning kellele laevaloa taotlus esitatakse; millised valitsusasutused kooskõlastavad laevaloa andmise ning millise aja jooksul; millal laevaluba antakse; laevaloa otsusest teavitamine; mitmekordse laevaloa andmine laevadele, mis osalevad rahvusvahelistes riigikaitselistes programmides, samuti laevaloa taotluse vorm määruse lisana. Laevaloa taotlemise ja andmise kord me «Riigipiiri seaduse» ja «Konsulaarseaduse» muutmise seadus orienteeruvalt 15.02.2001 170. Justiitsministeeriumi ettevalmistatud eelnõud 1) Rooma rahvusvahelise kriminaalkohtu statuudi ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL 02.05.2001 2) 1993. aasta rahvusvahelise merivõlgade ja laevahüpoteekide konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu se 29.06.2001 3) Euroopa Nõukogu konventsioonile tingimisi karistatud ja tingimisi vabastatud isikute üle järelevalve teostamine allakirjutamiseks volituste andmine

ke EL 16.04.2001 4) Euroopa Nõukogu konventsioonile kriminaalõiguslikust keskkonnakaitsest allakirjutamiseks volituste andmine

ke EL 16.04.2001 171. Keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud eelnõu Baseli konventsiooni täienduste II/12 ja III/1 ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL 30.04.2001 172. Majandusministeeriumi ettevalmistatud eelnõu Kaubamärgiseaduste lepinguga ühinemise seaduse eelnõu

se EL 01.03.2001 173. Rahandusministeeriumi ettevalmistatud eelnõud 1) Eesti Vabariigi ja Euroopa Komisjoni vahelise mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL 26.03.2001 2) Tollikonventsiooni TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu se Tollikonventsioon TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta 02.05.2001 174. Siseministeeriumi ettevalmistatud eelnõud 1) Pantvangide võtmise tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL 01.06.2001 2) Meresõiduohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude vastase konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL 01.06.2001 3) Kokkuleppega illegaalse kauplemise kohta meritsi, rakendades artiklit 17 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonist, mis on suunatud illegaalse kauplemise vastu narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega, ühinemise seaduse eelnõu

se EL 15.06.2001 175. Sotsiaalministeeriumi ettevalmistatud eelnõud 1) Euroopa ajutise lepingu sotsiaalkindlustusskeemidest, mis hõlmab vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotushüvitiste skeemid, ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL 02.04.2001 2) Euroopa ajutise lepingu sotsiaalkindlustusskeemidest, välja arvatud vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotushüvitiste skeemid, ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL 02.04.2001 3) Inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu se 02.05.2001 4) ILO põhikirja parandusdokumendi ratifitseerimise seadus se Eesti Vabariigi liikmelisus ILO-s 30.05.2001 5) Informatsioon ILO konventsiooni 183 – «Konventsioon 1952. aasta emaduse kaitse konventsiooni läbivaatamise kohta» osas poe ILO põhikiri 30.05.2001 176. Teede- ja Sideministeeriumi ettevalmistatud eelnõud 1) Vastutuse piiramise konventsiooni (London, 1989) ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL 01.03.2001 2) Rahvusvahelise merepääste konventsiooni (London, 1989) ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL 01.03.2001 3) Rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni (London, 1965) ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL 01.03.2001 4) Rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni (1988. a protokoll) ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL 02.05.2001 5) Ateena konventsiooni reisijate- ja pagasiveo kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL 02.05.2001 6) Ülemaailmse Postiliidu põhikirja 1994. aasta Souli kongressi ja 1999. aasta Pekingi kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL 30.05.2001 7) 1999. aasta Montreali konventsiooni rahvusvaheliste õhuvedude teatud reeglite ühtlustamisest ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL 15.06.2001 8) Rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooniga (COTIF) ühinemise ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL 15.06.2001 9) Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooniga (OTIF) ühinemise ratifitseerimise seaduse eelnõu

se EL 15.06.2001 se, oe, ke, me, poe – seaduseelnõu, Riigikogu otsuse eelnõu, korralduse eelnõu, määruse eelnõu, protokolli märgitava otsuse eelnõu.

, EL – Vabariigi Valitsuse tegevuskava Eesti integreerimiseks Euroopa Liitu. Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN