Urvaste Vallavolikogu — Kuldre Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 37, 313

Urvaste Vallavolikogu 11. jaanuari 2005. a määrus nr 1-1/1 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 50, 288; 2001, 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61; 375; 63; 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125; 2004, 27, 180; 30, 206; 41, 276; 56, 404) § 31 lõike 3 alusel Urvaste Vallavolikogu määras: 1) Kinnitada Kuldre Põhikooli arengukava (lisatud). 2) Käesolev määrus jõustub 15. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Margus KLAAR Käesoleva haldusaktiga mittenõustumisel on Teil õigus esitada vaie haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul haldusaktist teada saamisest või pöörduda halduskohtumenetluse seadustikuga (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329) sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Urvaste Vallavolikogu 11. jaanuari 2005. a määruse nr 1-1/1 lisa KULDRE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2005–2007 I. Sissejuhatus 1. Kuldre Kooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Kuldre Kooli arengukava lähtub Kuldre Kooli põhimäärusest ja Urvaste valla arengukavast. II. Üldandmed 2.1. Asend: Kuldre Kool asub Urvaste vallas Pihleni külas Võru–Kuigatsi–Tõrva mnt 34. kilomeetril. Koolimaja on ehitatud endise Kuldre kolhoosi keskusesse, endise kolhoosi kontori vahetusse lähedusse, kus praegu asub Urvaste Vallavalitsus. Kuna Kuldre küla oli kolhoosi keskuseks, siis on ka tema asustus tihedam võrreldes teiste valla piirkonnas olevate küladega. Koolimaja kõrval asuvad lasteaed ja raamatukogu. Üle tee on kauplus ning kohaliku perearsti teenused õpilastele ja töötajatele on kättesaadavad vallamajas. Vaatamisväärsusi koduvallas on palju. Tuntumad nendest on Urvaste ürgorg koos Uhtjärve ja kirikuga, Tamme Lauri tamm, mis rahvatarkuse järgi annab väsinud vaimule värskendavat jõudu, rajamisel olev Pokumaa, Kuradikivi, viieharuline kuusk, kalatiigid. 2.2. Ajalugu, saavutused ja hetkeseis Maja, kus praegu toimub õppetöö, on valminud aastal 1995. Eelmises hoones, mida kasutati koolimajana 1910.–1995. a, tegutsevad praegu Kuldre Kooli lastepäevarühm «Sipsik» ja Kuldre külaraamatukogu. Lastepäevarühm «Sipsik» alustas oma tööd 1. septembril 1995. a, kui kool kolis uude vastvalminud koolihoonesse. Kuldre kooli eelkäijateks tuleb lugeda aga kahte kolmeklassilist vallakooli. Nendest ühte kutsuti Möldri kooliks ja teist Kadastiku kooliks. Möldri ja Kadastiku vallakoolis käisid endise Vastse-Antsla valla lapsed. 1910. aastal valminud koolimaja ehitaja oli Valgast pärit ehitusmeister Gribit, kes ehitas selle maja valmis 14 000 rubla eest. Tol ajal alustas kool tööd nelja klassiga. 1922. aastal hakkas kool tööle kuueklassilisena kuue õpetajaga. Õpilaste arv oli 100–130. II Maailmasõja ajal (1944. a suvel) sai koolimaja tugevasti kannatada. Juba sama aasta oktoobris alustas kool tööd kaheksa klassikomplektiga Uue-Antslas. Koolis töötas 10 õpetajat ja õpilasi oli 229. 1944/1945. õppeaasta teisel poolel koliti aga endisesse koolimajja tagasi. Õppetöö toimus kahes vahetuses. 1960/1961. õppeaastal sai seitsmeklassilisest koolist kaheksaklassiline kool. 1989/1990. õppeaastal alustas kool tööd üheksa klassikomplektiga. 1992/1993. õppeaastal võtsid kooli 8. ja 9. klassi õpilased osa Krimmi matkast koos Antsla Keskkooli matkagrupiga. 1994/1995. aastal töötati viimast aastat vanas majas. 01.09.1995 avati uus koolimaja, kus alustas õppimist 142 õpilast ja tööd 14 õpetajat. Koolis mindi üle kabinetsüsteemile, kuid selle elueaks oli ainult kaks aastat. 03.10.1995 alustas tööd kooli katlamaja. 19.09.1996 avati pidulikult võimla. 2002/2003. õppeaastal oli koolis 186 õpilast ja 14 õpetajat. Need arvud püsisid kaks aastat. Käesoleval õppeaastal (2004/2005) õpib Kuldre koolis 185 õpilast ja töötab 19 õpetajat.

Joonis 1. Õpetajate arv koolis, nendest naisi ja mehi.

Joonis 2. Õpetajate jaotus vastavalt haridustasemele.

Joonis 3. Õpetajate jaotus vanuseliselt. Kuldre Põhikool on viimaste aastate vältel tõestanud oma elujõulisust. Koolis on professionaalne, asjatundlik ning kutsealaselt pädev pedagoogiline personal, kes suudab luua tingimused kõikide õpilaste arenguks ning toetada seda. Kooli pedagoogiline personal arendab ennast pidevalt. Koolis on loodud õpilastele suurepärased võimalused sportimiseks. Neli viimast aastat järjest on meie kool olnud maakonna põhikoolide hulgas sporditulemustes üldarvestuses esimene. Kooli lähedal olev kaunis loodus (Urvaste ürgorg ja Ess-soo) võimaldab läbi viia praktilisi tunde loodusainetes. Kooli lähemas ümbruses asub Tamme-Lauri tamm, Pokumaa, Urvaste kirik, Uhtjärv oma kauni ümbrusega. Kooli pedagoogide töö on olnud tulemuslik. Seda iseloomustab pidev õppeedukuse kvaliteedi (hinnetele «4» ja «5» õppijad õpilased) tõus ja õpilaste suurem osalemine olümpiaadidel. Pedagoogide töö tulemuslikkust näitab ka seegi, et kõik kooli lõpetanud on jätkanud oma haridusteed kas keskkoolides või kutsekeskkoolides. Tabel 1. «Neljadele» ja «viitele» õppijate arv viimasel kolmel aastal.

Tabel 2. «Viitele» õppijate arv viimasel kolmel aastal.

Koolis toimub aktiivne klassiväline tegevus, tegutsevad huvialaringid (laulukoor, ansambel, solistid, tantsurühmad, kunstiring, näitering, meisterdamine, arvutiring). Aktiivselt osalevad õpilased spordiringides. Kooli tublimad sportlased osalevad regulaarselt maakondlikel ja vabariiklikel võistlustel. Lastepäevarühm «Sipsik» teenindab Urvaste valla territooriumil elavaid lapsi vanuses 3–7 eluaastat. Käesolevast õppeaastast alates töötab asutus kahe liitrühmaga: noorem- ja vanem aste. Noorema rühma töö on jagatud laste vanuse järgi omakorda 3-aastaste ja 4-aastaste grupiks. Vanem liitrühm on jagatud 5-aastaste ja 6-aastaste grupiks ja nende töö toimub eraldi ruumides. Lapsi on käesoleval aastal lastepäevarühmas 38, töötajaid aga seitse, nendest kolm õpetajat, kaks abiõpetajat, juhataja ja muusika-rütmikaõpetaja. Lastepäevarühm on avatud kella 7.00-st kuni kella 17.00-ni. Rühmade päevakavasse kuulub õppimisaeg, mänguaeg, õueskäigud, söögiajad ja uneaeg. Õppe- ja kasvatustöö aluseks on kooli õppekava. Õpetamise üldine printsiip lähtub põhimõttest: lähemalt kaugemale, üksikult üldisele, lihtsamalt keerulisemale, milles on arvestatud oma kodukoha omapära ja traditsioone. III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Kooliarenduse valdkonnad ja indikaatorid Kooliarenduse valdkonnad ja neid iseloomustavad indikaatorid on: 1) Strateegiline juhtimine a. Arengukava b. Üldtööplaan c. Sisehindamine 2) Personali juhtimine ja koostöö a. Personali arendamine b. Koostöö 3) Õpikeskkonna kujundamine a. Turvalisus b. Ruumid ja maa-ala c. Õpivõimaluste mitmekesistamine 4) Õpetamine, kasvatamine, õppimine a. Kooli õppekava b. Õpetajate töökavad c. Õpetamine, kasvatamine, õppimine 5) Õpilaste toetamine a. Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine b. Õpilaste toetamine c. Koolikohustuse täitmine 6) Haridustulemuse saavutamine a. Õpijõudlus b. Sotsialiseerumine 3.2. Kooli missioon Kuldre Kooli kõikide töötajate missiooniks on aidata kaasa isiksuse kujunemisele, kes: • suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; • soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd; • on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; • toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut; • austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest; • tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga; • tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt; • hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes; • usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline; • tunneb end vastutavana oma elukäigu eest; • juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; • on tundlik esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt; • väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha; • mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele; • püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida; • tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas; • mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale sobivat tööd. 3.3. Kooli visioon ja strateegilised eesmärgid Kuldre Kooli visioon on kirjeldatud dokumendis Kuldre Kooli sisehindamise läbiviimise kord ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid. Kuldre Kooli strateegilisteks eesmärkideks on arendustegevuse kaudu kujundada kool selliseks, nagu on kirjeldatud dokumendis Kuldre Kooli sisehindamise läbiviimise kord ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid. Kuldre Kooli visioon annab kogu personalile ettekujutuse sellest, millised me peame olema, et täita missiooni. Kogu personali ülesanne on järjepideva arendustegevuse kaudu muuta kool selliseks nagu seda kirjeldab kooli visioon. Kuldre Kooli visioon on kooli eri valdkondades alljärgnev: Strateegiline juhtimine Kuldre Koolis toimub süstemaatiline arendustegevus. Kooli arendustegevuse aluseks on arengukava. Kuldre Kooli arengukava määrab kooli visiooni lapse ja õpilase arengust lähtuvalt, kooli personali strateegilised eesmärgid, õppeaastate prioriteedid ning arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused toetavad ja tagavad strateegiliste eesmärkide saavutamist. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse Kuldre Koolis järjepidevalt sisehindamistulemustest. Üldtööplaanis kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise ning üldtööplaani kavandamisel lähtutakse kooli sisehindamise tulemustest ja arengukavast. Sisehindamine tagab kooli eesmärgistatud tegevuse. Sisehindamise käigus analüüsitakse koolis põhitegevuste tulemuslikkust. Sisehindamise tulemused on aluseks Kuldre Kooli tegevuse parendamisel. Sisekontroll Kuldre Koolis tagab kooli personali õiguspärase tegevuse ning riiklike ressursside otstarbeka kasutamise ülesannete täitmisel. Kooli juhtkond kaasab enesehindamisse sidusgrupid (õpetajad, lapsevanemad, õpilased, muu personal, hoolekogu, omavalitsus, haridusosakond). Personali juhtimine ja koostöö Personali täienduskoolituse kavandamine Kuldre Koolis tuleneb arengukava strateegilistest eesmärkidest. Täienduskoolituse läbiviimine tuleneb sisehindamise tulemustest. Kuldre Koolis hinnatakse süstemaatiliselt täiendkoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust. Kuldre Koolis on toimiv personali tunnustamissüsteem. Pedagoogiline personal, lastepäevarühma lapsed, õpilased ja lapsevanemad osalevad kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Tööjaotus ja vastutus direktori ja õppealajuhataja vahel on selge. Klassijuhatajad ja õpetajad lähtuvad oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest, laste probleemidest. Neil on ülevaade üksikute laste, õpilaste ja kogu klassi ning rühma õnnestumistest, arenemisest ja probleemidest. Arengule ja probleemide lahendamisele on suunatud klassijuhataja, õpetaja ja õpilaste, laste koostegevus. Klassijuhataja ja lasteaia õpetaja planeerib, analüüsib, hindab ning koordineerib klassi ja rühma õpilaste, õpetajate, lastevanemate koostegevust ning teeb koostööd kooli juhtkonnaga. Kooli töötajad teavad oma ülesandeid, otsustus- ja vastutuspädevust. Töös lähtuvad nad kooli arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu ja õppenõukogu otsustest. Järgivad ametijuhendites ja töölepingutes määratletud ülesandeid, osalevad kooliarenduses. Koolis on sätestatud selged reeglid õpilastele, juhtkonnale, õpetajatele ja personalile, mis fikseerivad nende kohustused, vastutuse ja õigused (sisekorraeeskiri, ametijuhendid, kooli kodukord). Neid reegleid järgitakse igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses. Koolis on toimiv personalipoliitika. Kuldre Koolil on olemas otstarbekas asjaajamiskord, mida töös järgitakse. Peetakse nõutavaid rakendusraamatuid, dokumendid vormistatakse nõuetekohaselt. Dokumenteeritud on kõik kooli tähtsamad tegevused, mistõttu kooli töö tervikuna on hästi jälgitav. Lähtutakse riigi standarditest ning Arhiiviameti ja Haridus- ja Teadusministeeriumi nõuetest, kooli vajadustest. Koolisisene infovahetus on süsteemne. Eelarve prioriteedid tulenevad kooli õppekavas, arengukavas ja üldtööplaanis kavandatu rakendamisest. Ressursse kasutatakse eesmärgipäraselt. Vahendite kasutamist on analüüsinud nii kooli juhtkond kui ka hoolekogu, lähtudes tulemist. Vallavalitsuse eraldised on piisavad kooli õppe- ja kasvatustegevuse prioriteetsete suundade arendamiseks. Riigieelarvelisi eraldisi kasutatakse vastavalt kehtivale töötasustamise korrale, tunniressursse kasutatakse otstarbekalt ja läbimõeldult, klasside ja rühmade täitumused on optimaalsed. Täienduskoolitusraha kasutamine on seotud koolisiseste vajaduste ja üleriigiliste prioriteetidega. Õpikeskkonna kujundamine Kuldre Kooli personal on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna. Igal õpilasel ja lapsel on töökoht vastavalt tema kasvule ja hariduslikule erivajadusele. Kooli õppe- ja üldotstarbelised ruumid on puhtad ning kooli maa-ala on heakorrastatud. Kuldre Koolis on pedagoogidel võimalused IT-vahendite kasutamiseks tundide ettevalmistamisel ning pedagoogid kasutavad IT-vahendeid tundides. Samuti on õpilastel võimalus kasutada IT-vahendeid tundides ja tunnivälisel ajal õpiülesannete täitmiseks. Kuldre Koolis on olemas alternatiivsed õppevahendid ja -materjalid. Korraldatakse õppekäike. Kooli raamatukogus on olemas vastav õppekirjandus. Koolikollektiiv kasutab kooli- ja külaraamatukogu teenust. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Kuldre Kooli õppekava on koostatud kooli eesmärkidest lähtuvalt ning kajastab kooli eripära. Lastepäevarühma töö toetub kuuteemadele, mis omakorda jagunevad nädalateemadeks. Nädalateema on aluseks kogu nädala õppetöö korraldusele (päeva sissejuhatus, õppetöö, õppekäigud jne). Lastepäevarühmal on oma töörütm ja traditsioonid. Kooli õppekava ainekavade osa sisaldab nii kohustuslike kui ka valikainete kavu. Ainekavades on püstitatud aine õppe- ja kasvatuseesmärgid, sh aine kaudu taotletavad kooliastmete pädevused. Õppesisu, põhimõisted ja õpitulemused on määratud klassiti. Kooli õppekava läbivate teemade käsitlus on aineti ja klassiti jälgitav, õpitulemused fikseeritud. Kirja on pandud õppeedukuse hindamise vormid ja põhimõtted. Kooli õppekava arendamisel lähtutakse Kuldre Koolis õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist. Õpetajate töökavad konkretiseerivad kooli õppekava üldosa ja ainekavasid ainete lõikes lähtuvalt õppeaasta tööplaanist, klasside õpilaskonnast. Töökavad on vormistatud õppeveerandite kalenderplaanidena. Õppesisu on liigendatud ulatuslikumate õppeteemade järgi. Näidatud on olulised alateemad, kasutatavad meetodid, õppekirjandus jm õppematerjal; oodatavad õpitulemused ja nende kontrollimise/hindamise aeg ning moodused. Kuldre Kooli pedagoogid on kutsealaselt pädevad. Pedagoogid kujundavad lastes ja õpilastes õppima õppimise oskusi, koostööoskusi ning suunavad õpilasi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Pedagoogid valivad õpetamisstrateegiaid ja õpetamismeetodeid lähtuvalt õpilaste individuaalsusest. Õpilased on õppetunnis aktiivsed õppijad. Hindamise abil motiveerivad pedagoogid õpilasi sihikindlalt õppima. Õpilaste tasemetööde, üleminekuarvestuste ja ühtlustatud materjalidega eksamite hinded on vastavuses aastahinnetega. Kuldre Kooli huvialajuht on kutsealaselt pädev. Noorsootöö Kuldre Koolis lähtub kooli eesmärkidest ning on integreeritud kooli õppe- ja kasvatusprotsessi. Õpilased viivad koostöös õpetajatega läbi projekte. Kuldre Koolis toimib süsteemne kutsesuunitluse alane töö. Õpilaste toetamine Kuldre Koolis on toimiv õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem. Koolis rakendatud tugisüsteemid (logopeed, parandusõpe) tagavad õpilaste toetamise. Õpilastele ja lastevanematele on kättesaadav spetsialisti nõustamine. Konsultatsioonid tagavad õpilase toetamise. Pidevalt analüüsitakse konsultatsioonide tulemuslikkust. Kuldre Koolis peetakse järjepidevat arvestust koolikohustuse täitmise kohta, analüüsitakse õpilaste puudumiste põhjusi ning rakendatakse meetmeid koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmiseks ja naasmisel. Koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmiseks rakendatakse meetmeid koos kohaliku omavalitsuse, alaealiste komisjoni ja noorsoopolitseiga. Haridustulemuse saavutamine Ühtlustatud materjalidega lõpueksamite tulemused on Kuldre Koolis vastavuses riiklike keskmiste tulemustega. Tasemetööde tulemused on Kuldre Koolis vastavuses riiklike keskmiste tulemustega. Õpilased oskavad ja tahavad Kuldre Koolis õppida. Kuldre Koolis õpilased omandavad, arvestades õpilase iga, koostööoskused ning käituvad vastavalt ühiskondlikult tunnustatud normidele. 3.4. Hetkeseis ja arengueeldused Kooli hetkeseis ja arengueeldused on kaardistatud kooli sisehindamise käigus alljärgnevalt: I valdkond: strateegiline juhtimine Strateegiline juhtimine vastab üldiselt Kuldre Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumidele. Arengukava määrab koolis õppeaastate prioriteedid. Kooli arengukava väljaarendamises osalevad kooli juhtkond, pedagoogiline kollektiiv ja muu personal ning hoolekogu. Arengukavas võetakse arvesse kooli senist tegevust, õpetajate, õpilaste ja vanemate tulevikukujutlusi piirkonna üldise arengu kontekstis, haridusuuringuid, koolikorralduslikke õigusakte, valla arenguplaani, lähtutakse kooli tugevatest ja nõrkadest külgedest. Õpetajaskond osaleb aktiivselt kooli arengukava elluviimises, ilmutades uuenduslikkust ning ühist vastutust. Ollakse teadlik arengukava korrigeerimise võimalustest. Vallavalitsuse, hoolekogu ja õppenõukogu liikmed, kooli juhtkond, õpetajad, õpilased ja personal arvestavad arengukava oma tegevust ja täienduskoolitust plaanides. See tagab järjepidevuse ja süsteemsuse iga õppeaasta töö planeerimisel, mida kajastab ka õppeaasta üldtööplaan. Arengukava järgitakse õppekavatöös ja õppeaasta üldtööplaani koostades pidevalt ning vajaduse korral tehakse muudatusi. Õppeaasta üldtööplaanis esitatud eesmärgid ja ülesanded tulenevad arengukavast, õppekava rakendamisel lahendamist vajavatest probleemidest, õppe-kasvatustöö probleemidest, enesehindamise ja riikliku järelevalve tulemustest ning prioriteetidest. Tähelepanu on pööratud eesmärkidele, nende saavutamise teedele, rühma ja individuaalsele vastutusele ja kohustustele ning kontrolli- ja hindamisstrateegiatele, kasvatustegevuse eri valdkondadele. Üldtööplaani kavandamises, selle täiendamises ja täpsustamises osaleb kogu kollektiiv. Ollakse teadlik õppeaasta eesmärkidest ja ülesannetest ning neid järgitakse oma töös. Sisehindamise käigus analüüsitakse koolis põhitegevuse tulemuslikkust. Sisekontroll tagab koolis õiguspärase tegevuse ja riiklike ressursside otstarbeka kasutamise asutuse ülesannete täitmisel. Esineb nõrkusi, mis on kõrvaldatavad. Parendamist vajavad aspektid: 1. Kooli strateegiline planeerimissüsteem 2. Arengukava visiooni määratlemine õpilaste ja laste arengust lähtuvalt. II valdkond: personali juhtimine ja koostöö Täienduskoolituse planeerimine tuleneb sisehindamise tulemustest. Õpilased ja lapsevanemad osalevad kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Vajaka jääb hoolekogu aktiivsusest. Hoolekogus on esindatud eri huvirühmade ja elualade inimesed, kes peaksid aitama luua võimalusi ja tingimusi õppijatele võimete- ja huvikohase hariduse omandamiseks. Täites seaduse ja põhimäärusega ettenähtud funktsioone, suudaks hoolekogu luua koolis eduka õppe- ja kasvatustegevuse eeldused. Hoolekogu aga ei tegutse eriti aktiivselt kooli huvides. Parendamist vajavad aspektid: 1. Kooli personali tunnustamissüsteem 2. Täienduskoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkuse hindamise süsteem 3. Täienduskoolituse parem planeerimine 4. Sidusgruppide vahelise informatsiooni liikumise süsteem 5. Hoolekogu töö parem planeerimine 6. Arenguvestluste läbiviimine töötajatega III valdkond: õpikeskkonna kujundamine Kooli personal on kujundanud üldiselt koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise keskkonna. Esinevate probleemidega tegeleb kooli personal operatiivselt. Koolis on olemas õppekava täitmiseks hädavajalikud õppematerjalid ja vahendid. Ressursse rakendatakse ratsionaalselt ja loovalt. Õpikute hankimiseks on kirjastustega lepingud sõlmitud. Riigieelarvelisi vahendeid on kasutatud otstarbekalt ja sihipäraselt ning on tellitud vajalik õppekirjandus. Kokkulepped (plaanid) õppematerjalide osas on sõlmitud teatud ajaks ning neist peetakse kinni. Õpilastel on võimalus kasutada IT-vahendeid tundides. Koolis on loodud õpilastele võimalused IT-vahendite kasutamiseks tunnivälisel ajal õpiülesannete täitmiseks. Õppekäike korraldatakse, kuid see pole süsteemne. Raamatukogus on olemas asjakohane põhikirjanduse kogu ning koolikollektiiv kasutab raamatukoguteenust. Parendamist vajavad aspektid: 1. Osad õppematerjalid vajavad uuendamist 2. Muuta õppekäikude korraldamine süsteemseks 3. Töökohtade vastavus õpilaste kasvule ja hariduslikele erivajadustele 4. Kooli õppekirjanduse ja pedagoogilise kirjanduse täiustamine 5. Kooli maa-ala heakorrastus IV valdkond: õpetamine, kasvatamine, õppimine Kooli õppekava on koostatud kooli personali ees seisvatest eesmärkidest lähtuvalt. Pedagoogid ja huvijuht on kutsealaselt pädevad. Kvalifikatsiooni mitteomavad õpetajad on seda omandamas. Koolis on loodud õpetajate enesetäiendamise tingimused, osaletakse piirkondlikus ja üleriigilises täienduskoolituses, kuid see vajab täiendavat planeerimist. Vajadusel võimaldatakse ümberõpe. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata metoodilise töö kvaliteedile arvestades õpilaste arengu eripärasid. Ainealase metoodilise töö süsteem vajab väljatöötamist, mis aitaks tõsta õpetajate kvalifikatsiooni. Õpetajate koormus on jagatud proportsionaalselt. Nad tunnetavad välis- ja sisehindamist, sh enesehindamist võimalusena saada tagasisidet ja areneda. Pedagoogid kujundavad õpilastes õppima õppimise oskusi ja koostööoskusi, suunavad õpilasi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Toimib õpilaste abistamine väljaspool õppetunde, selleks on tabel, kus on fikseeritud iga aineõpetaja konsultatsiooniaeg. Omavalitsuse poolt on korraldatud logopeediline teenindamine 12 tundi nädalas ja lastepäevarühmas 4 tundi nädalas, mis aga ei rahulda veel kooli vajadusi. Õppetööd toetavad ka pikapäevarühmad I– IV klassi õpilastele ja parandusõpperühm I–III klassi õpilastele. Õpilaste tasemetööde, üleminekuarvestuste ja lõpueksamite hinded on vastavuses aastahinnetega. Õppimist ja õpetamist toetavad osalemine kooli, maakonna ja üleriigilistel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel, konkurssidel. Nendest osavõttu tuleks rohkem aktiviseerida. Antud töövaldkond on arvatud kooli õppekava toetavaks osaks. Vähene on töö projektide kirjutamisel nii õpilaste kui ka õpetajate hulgas. Ka kutsesuunitlusalane töö koolis vajaks korrigeerimist vastavalt praegusele tööturu nõudlusele. Kooli juhtkond ja vallavalitsus toetavad aktiivselt huvialategevust, mida koordineerib huvijuht. Töö on otstarbekalt plaanitud ja korraldatud. Töö paindlik korraldus võimaldab õpilastel osaleda eri ringides. Üle poole õpilastest on kaasatud kooli- ja klassivälisesse töösse. Kooli omanik on eraldanud piisavalt rahalisi vahendeid huvialaringide tööks. Õpilased löövad aktiivselt kaasa nii kooli kui ka maakonna üritustel. Huvialaringides (käsitöö, kunst, meisterdamine) tehtav töö vajaks aktiivsemat esitlust näituste näol. Parendamist vajavad aspektid: 1. Õpetajate töökavade lähtumine klassi õpilaste eripärast 2. Õpetamisstrateegiate ja õpetamismeetodite valimine lähtuvalt õpilaste individuaalsusest 3. Hindamise kaudu õpilaste motiveerimine 4. Noorsootöö integreerimine õppe- ja kasvatusprotsessi 5. Kutsesuunitlusalane töö koolis 6. Õpilased viivad koostöös õpetajatega läbi projekte 7. Logopeedi ja parandusõppe tundide vastavus vajadusele 8. Koolisisesed õpilastööde näitused 9. Hea alguse metoodika rakendamine lastepäevarühma osas V valdkond: õpilaste toetamine Õpilased on aidanud kaasa stabiilse sisekorra ja distsipliini loomisele koolis. Õpilaste ja pedagoogide suhted põhinevad vastastikusel austusel ja lugupidamisel, koolis valitseb hea distsipliin, järgitakse kooli kodukorda. Koolil on ülevaade lastevanemate ootustest ja muredest. Regulaarselt vahetatakse infot lapse käitumise ja edasijõudmise kohta. Lastevanematel on võimalus arutleda koos õpetajate, kooli juhtkonna esindajate või logopeediga oma lapse õppetöö ja edukuse üle. Toimuvad lastevanemate koosolekud ja arenguvestlused. Lastevanematele antakse nõu, kuidas lapsi õppetöös toetada, et leevendada õppe- ja kasvatusraskusi ning ka lapsevanemad tegutsevad aktiivselt, et lahendada tekkinud probleeme. Lastevanemate esindajad osalevad hoolekogus. Õpilastele ja lastevanematele on kättesaadav spetsialisti (logopeed, sotsiaaltöötaja) nõustamine. Koolis peetakse järjepidevat arvestust koolikohustuse täitmise kohta. Koolil on täielik ülevaade tema teeninduspiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest lastest ning nõuetekohane arvestus koolikohustuse täitmise kohta vastavalt valitsuse kehtestatud korrale. Kool peab nõuetekohast arvestust õpilasraamatus jt nõutavates dokumentides, täpsustab ja kontrollib 1. klassi tulevate laste nimekirjad, koostab koolis õppivate koolikohustuslike õpilaste nimekirjad ja peab täpset arvestust õpilaste liikumise kohta, väljastab teatised õigel ajal, informeerib omavalitsust koolikohustusliku õpilase õpingute katkestamisest, põhikooli lõpetanud õpilastest. Puudumiste kohta peetakse iga päev ja igas õppeaines täpset arvestust koolikohustuse täitmise arvestuse raamatus ja klassipäevikus, mis annavad puudutud ainetundide kohta täieliku ülevaate. Õpilaste puudumist põhjendab arstitõend või lapsevanema sellekohane teatis. Klassijuhatajatel on täielik ülevaade puudumiste ja põhjuste kohta. Põhjuseta puudumistest on klassijuhataja teavitanud kooli juhtkonda ja lapsevanemaid ning õppenõukogudes analüüsitakse puudumiste põhjusi ja töötatakse välja lahendusi nende ärahoidmiseks. Kooli kodukord kajastab meetmeid õpilaste põhjuseta puudumiste vähendamise kohta. Sujub koostöö kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga, alaealiste komisjoni ja valla konstaabliga. Tarvis on tõhustada tööd noorsoopolitseiga. Vallavalitsus on organiseerinud kaugemal elavatele lastele õpilasliini. Bussi liikumise graafik arvestab kooli tunniplaani ja õpilaste huvialategevusi. Parendamist vajavad aspektid: 1. Õpilaste hariduslike erivajaduste väljaselgitamise süsteem (ka andekad õpilased) ja nende toetamine 2. Tugisüsteem õpilaste toetamiseks 3. Tugisüsteem koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmiseks ja naasmisel (tihedam koostöö noorsoopolitseiga) VI valdkond: haridustulemus Põhikooli lõpueksamite tulemused on vastavuses riiklike keskmiste tulemustega. Hindamises lähtutakse õppekava eesmärkidest ja põhimõtetest, hindamine toetab efektiivselt ja süsteemselt õppeprotsessi. Hindamismeetodid on paindlikud ning loovad tasakaalu kirjalike arvestustööde ja suulise vastamise vahel Hindamisel taotletakse objektiivsust (vastavust õpilase vaimsetele võimetele). Hinnatakse teadmisi, õpioskusi ja pädevusi vastavalt kooli õppekavale. Tehakse vahet protsessi hindamise ning arvestusliku hindamise vahel. Tagasiside õppeprotsessi kohta on pidev. Arvestuslike tööde eesmärgid, aeg ja viis on õpilastele teada, kuid lastevanemate teavitamise osas esineb puudujääke. Vajaduse korral koostatakse hindamistulemuste põhjal õpilaste edasijõudmisest perioodilisi ülevaateid. Protsessi ja arvestusliku hindamise suhe on selgepiiriline. Tulemusi analüüsitakse õpilastega ja ka õppenõukogus ning vajaduse korral kavandatakse meetmed olukorra parandamiseks. Lastevanematele saadetakse vajaduse korral kirjalikke teatisi lapse edasijõudmise kohta (hinneteleht). Õpilase võimeid arvestava hindamise saavutamisel on jätkuvalt arenguruumi. Parendamist vajavad aspektid: 1. Tasemetööde ja lõpueksamite tulemused 2. Õpilaste õpioskused ja õpitahe 3. Arvestuslike tööde planeerimine 3.5. Õppeaastate prioriteedid Kuldre Kooli arengukava üldine eesmärk on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Õppeaastate prioriteedid on määratletud kooli arengukavas kõikide arendamist vajavate valdkondade lõikes igale indikaatorile. See tagab koolis kõikehõlmava arendustegevuse kooli personali ees seisvate eesmärkide saavutamisel. Õppeaastate prioriteedid on toodud iga indikaatori kohta prioriteetsete tegevustena IV peatükis. Tegevuskava kolmeks aastaks, alapunktis 4.1 Tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. IV. Tegevuskava kolmeks aastaks 4.1. Tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks 1) STRATEEGILINE JUHTIMINE Indikaator: Arengukava Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Tegevused Tulemus 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Vastutaja 1. Õpilaste arengu uuring Uuringutulemuste aruanne x x x Õppealajuhataja 2. Arengukava uuendamine Uuendatud arengukava x x Direktor Indikaator: Üldtööplaan Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Tegevused Tulemus 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Vastutaja 1. Üldtööplaani koostamine ja kinnitamine Kinnitatud üldtööplaan x x x Direktor 2. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste analüüs Kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste analüüsi ning aasta töö kokkuvõtte aruanne x x x Õppealajuhataja Indikaator: Sisehindamine Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Tegevused Tulemus 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Vastutaja 1. Sisehindamise süsteemi uuendamine Uuendatud sisehindamise kord x Õppealajuhataja 2. Sisehindamise läbiviimine Sisehindamise akt x x x Õppealajuhataja 3. Sidusgruppide rahulolu uuringute läbiviimine Rahulolu uuringute aruanded või koosolekute protokollid x x Direktor 2) PERSONALI JUHTIMINE JA KOOSTÖÖ Indikaator: Personali arendamine Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Tegevused Tulemus 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Vastutaja 1. Kooli koolituspoliitika uuendamine Uuendatud kooli koolituspoliitika x Õppealajuhataja 2. Kooli personalipoliitika väljatöötamine Väljatöötatud kooli personalipoliitika x Õppealajuhataja 3. Tunnustamis- süsteemi väljatöötamine Personali tunnustamise kord x Direktor 4. Täienduskoolituse tulemuslikkuse hindamine Täienduskoolituse kava kolmeks aastaks ja täienduskoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid x x Direktor Indikaator: Koostöö Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Tegevused Tulemus 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Vastutaja 1. Veebipõhise infosüsteemi ajakohastamine Ajakohastatud veebilehekülg x x Direktor 2. Veebilehe ajakohasuse seire Veebilehel olev informatsioon on ajakohane x x Õppealajuhataja 3. Hoolekogu töö efektiivsemaks muutmine Hoolekogu koosolekute protokollid x x Direktor 3) ÕPIKESKKONNA KUJUNDAMINE Indikaator: Turvalisus Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Tegevused Tulemus 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Vastutaja 1. Koolitus: Käitumisraskustega õpilane õppetunnis 2 õpetajal on läbitud 8-tunnine kursus (töökoosolekul teadmiste edasiandmine kõikidele pedagoogidele) x Õppealajuhataja 2. Koolitus: Turvalise õpikeskkonna kujundamine koolis Kõikidel pedagoogidel on läbitud 8-tunnine koolitus x Õppealajuhataja 3. Koolitus: Distsipliiniprobleemide lahendamine õppetunnis Kõikidel pedagoogidel on läbitud 8-tunnine koolitus x Õppealajuhataja 4. Koolitus: tuleohutusalane kursus -Tamrex ohutus Kõik pedagoogid ja teenindav personal on läbinud 6-tunnise koolituse x Direktor Indikaator: Ruumid ja maa-ala Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Tegevused Tulemus 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Vastutaja 1. Tervisekaitse nõuete täitmise kontroll Kontrollaktid x x x Direktor 2. Koolimööbli soetamine Igal aastal ühe klassiruumi mööbel on uuendatud x x x Majandusjuhataja 3. Klassiruumide akende vahetus Igal aastal ühe klassiruumi aknad on vahetatud x x Majandusjuhataja 4. Kooli vihmaveetorustiku puhastamine ja remont Kooli vihmavee torustik on remonditud x Majandusjuhataja 5. Kooliruumide igaaastane jooksev remont Kooliruumid vastavad tervisekaitse nõuetele x x x Majandusjuhataja 6. Koolimaja ja võimla katuse remont Katuse kattematerjal on vastupidav x Majandusjuhataja 7. Kooli raamatukogu riiulitega täiustamine Kooli raamatukogus on piisavalt riiuleid x Majandusjuhataja 8. Tahvlivalgustite soetamine Tahvlivalgustid on kõikides klassiruumides x x x Majandusjuhataja 9. Arvutiklassi kujundamine ja remont Arvutiklass vastab tervisekaitse nõuetele x Majandusjuhataja ja arvutiõpetuse õpetaja 10. Kooli maa-ala heakorrastus Kooli maa-ala on heakorrastatud x x x Majandusjuhataja 11. Aula toolide soetamine Aulas on eraldi toolid x x Majandusjuhataja 12. Tunniplaani ja teadete aluste soetamine õpetajate tuppa Õpetajate toas on korralik tunniplaani alus ja teadete kinnitamiseks alused x Direktor 13. Klaaside kardinate uuendamine Klassides on kardinad, mis vastavad tervisekaitse nõuetele x x Majandusjuhataja 14. Remont sööklaruumides ja ventilatsiooni soetamine kööki Sööklaruumid vastavad tervisekaitse nõuetele x Majandusjuhataja 15. Lastepäevarühma alumise korruse remont Lastepäevarühma alumine korrus vastab tervisekaitse nõuetele x Majandusjuhataja Indikaator: Õpivõimaluste mitmekesistamine Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Tegevused Tulemus 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Vastutaja 1. Raamatukogu õppekirjanduse vastavusse viimine KÕK-ga Raamatukogus on olemas vajalik õppekirjandus x x x Õppealajuhataja ja raamatukogu- juhataja 2. Pedagoogilise kirjanduse täiustamine Õpetajatel on olemas võimalus kasutada pedagoogilist kirjandust koolis x x x Õppealajuhataja 3. Õppetööks vajalike õppematerjalide uuendamine Õppetundides on olemas vajalikud näitlikud vahendid x x Direktor 4. Õppekäikude korraldamine vastavalt kooli õppekavale Õpilased tunnevad paremini oma koduümbrust x x x Õppealajuhataja 5. EE köidete soetamine Õpilastel on võimalus kasutada õppetöös teatmeteoseid x Direktor 6. Uute mänguasjade soetamine Lastel on võimalus oma mänguvõimalusi mitmekesistada x Direktor 4) ÕPETAMINE, KASVATAMINE, ÕPPIMINE Indikaator: Kooli õppekava Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Tegevused Tulemus 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Vastutaja 1. Kooli õppekava uuendamine Uuendatud kooliõppekava x x x Direktor 2. Kooli õppekavas valikainete analüüs Uuendatud valikainete ainekavad kooliõppekavas x x Õppealajuhataja 3. Individuaalse õppekava uuendamine Uuendatud individuaalne õppekava x x x Õppealajuhataja Indikaator: Õpetajate töökavad Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Tegevused Tulemus 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Vastutaja 1. Õpetajate töökavade uuendamine Uuendatud õpetajate töökavad x x x Õppealajuhataja 2. Koolitus: Õpetaja töö planeerimine lähtuvalt õpilaste eripärast Kõikidel pedagoogidel on läbitud 8-tunnine õppekava x x Õppealajuhataja Indikaator: Õpetamine, kasvatamine, õppimine Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Tegevused Tulemus 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Vastutaja 1. Koolitus: Õppima õpetamine Kõigil pedagoogidel on läbitud 8-tunnine õppekava x Õppealajuhataja 2. Koolitus: Hindamine lapse arengut toetavas koolis Kõikidel pedagoogidel on läbitud 8-tunnine õppekava x Õppealajuhataja 3. Õpetajad viivad koostöös õpilastega läbi projekte Kirjutatud ja rahastatud projektid x x x Õppealajuhataja, huvijuht 4. Kutsesuunitlusalane töö koolis VIII ja IX k. klassijuhatajad on läbinud koolituse x x Õppealajuhataja 5. Koolitus: Üldhariduskooli juhtimine Õppealajuhatajal on läbitud 160-t koolitus x Õppealajuhataja 6. Koolitus: Kasvatustegevus õppetunnis Üks õpetaja on läbinud 8-t koolituse ja annab materjali teistele edasi õppenõukogus x x Õppealajuhataja 7. Koolitus: lapse esimene aasta koolis Üks klassiõpetaja on läbinud 20-t koolituse x Õppealajuhataja 8. Koolitus: Klassiõpetaja suvekursus 3. kl õpetaja on läbinud 24-t koolituse x Õppealajuhataja 9. Koolitus: Parandusõpe koolis Üks õpetaja omab parandusõppe õpetaja kutset x Õppealajuhataja 10. Koolitus: Huvialajuhi põhifunktsioonid Huvialajuht on läbinud koolituse x Õppealajuhataja 11. Koolitus: Hariduslike erivajadustega laps tavaklassis Õppealajuhataja on läbinud koolituse x Õppealajuhataja 12. Koolitus: Arengu- ja õpitulemusvestluste läbiviimine õpilastega Kõik õpetajad on läbinud 8-t koolituse x Õppealajuhataja 13. Koolitus: Kooli personali täienduskoolituse planeerimine Direktor on läbinud 8-t koolituse x Direktor 14. Koolitus: Sisekontroll koolis Õppealajuhataja on läbinud 8-t koolituse x Õppealajuhataja 15. Koolitus: tunnustussüsteem koolis Direktor on läbinud 8-t koolituse x Direktor 16. Noorsootöö integreerimine õppe- ja kasvatusprotsessi Õpilasomavalitsus toetab õppetööd koolis x x x Huvijuht 5) ÕPILASTE TOETAMINE Indikaator: Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Tegevused Tulemus 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Vastutaja 1. Õpitulemusvestluste süsteemi loomine ja rakendamine Viiakse läbi õpitulemusvestlusi x x x Õppealajuhataja 2. Õpetajate koostöö- võrgustiku loomine õpilaste hariduslike erivajaduste välja- selgitamiseks Õpetajate tugivõrgustik x x Õppealajuhataja Indikaator: Õpilaste toetamine Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: TR> Jrk nr Tegevused Tulemus 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Vastutaja 1. Tugiõpilaste süsteemi loomine Igal klassil on tugiõpilane x x Õppealajuhataja 2. Tugisüsteemide mõjususe analüüs ja tugisüsteemide korrigeerimine Korrigeeritud tugisüsteemid x Õppealajuhataja 3. Õpetajate järelaitamise ja konsultatsiooni aegade süsteemi loomine ja rakendamine õpilastele Õpilased saavad kasutada õpetajate konsultatsiooni aegu oma teadmiste täiendamiseks x x x Õppealajuhataja Indikaator: Koolikohustuse täitmine Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Tegevused Tulemus 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Vastutaja 1. Sotsiaaltöötaja kaasamine koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmisel Tegutsemise kord koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmisel x x x Õppealajuhataja 2 Järjepidev arvestus koolikohustuse täitmise kohta ning analüüs puudumiste kohta Õppenõukogu koosolekute protokollides on kajastatud analüüs koolikohustuse täitmise kohta x x x Õppealajuhataja 6) HARIDUSTULEMUS Indikaator: Õpijõudlus Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Tegevused Tulemus 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Vastutaja 1. Koolisisesed tasemetööd Läbi viidud tasemetööd ja nende analüüs x x x Õppealajuhataja 2. Vabariiklikud tasemetööd ja ühtlustatud materjaliga lõpueksamid Läbiviidud tasemetööd ja lõpueksamid ning nende analüüs x x x Õppealajuhataja Indikaator: Sotsialiseerumine Täitmise aeg, tulemus ja vastutaja: Jrk nr Tegevused Tulemus 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Vastutaja 1. Arenguvestluste süsteemi loomine ja rakendamine Arenguvestluste läbiviimise kord x x x Õppealajuhataja 2. Õpimotivatsiooni tõstmiseks lahenduste väljatöötamine Tegevuste kava x Õppealajuhataja 3. Lahenduste kava rakendamine õpimotivatsiooni tõstmiseks Õpilaste tunnustamise kord ja «mitterahuldavaid» aastahindeid pole x x Direktor V. Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukavas planeeritakse tegevused järjepidevalt kolmeks aastaks. Arengukava korrigeerimisel lähtub kool sisehindamistulemustest. Arengukava kinnitab Urvaste Vallavolikogu.