Legislator Case Law & Legislation
845706 EE

Tallinna Linnavolikogu — Erahuvialakoolide toetamise kord — KO, 39, 328

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Tallinna Linnavolikogu — Erahuvialakoolide toetamise kord — KO, 39, 328

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja erakooliseaduse § 22 lg 4 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud erahuvialakoolide toetamise kord. 2. Tallinna Linnavalitsusel kinnitada: 2.1. finantseerimislepingu vorm; 2.2. toetuse kasutamise aruande vorm; 2.3. õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste aruande vorm. 3. Käesoleva määruse punktis 1 nimetatud korra rakendamiseks 2005. aastal esitab erahuvialakooli juht Tallinna Haridusametile taotluse toetuse saamiseks 15. veebruariks ja 15. oktoobriks. 4. Määrus jõustub 3. veebruaril 2005. Volikogu esimees Maret MARIPUU Lisa Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 27. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 ERAHUVIALAKOOLIDE TOETAMISE KORD 1. Üldsätted 1.1. Tallinna linna eelarvest erahuvialakoolide toetamise kord (edaspidi kord) reguleerib erahuvialakoolide tegevuse sihtotstarbelist toetamist Tallinna linnas. 1.2. Erahuvialakool käesoleva korra mõttes on huvialakooli seaduse ja erakooliseaduse alusel tegutsev ning koolitusluba omav erahuvialakool. 1.3. Toetuse saamise õigus on Tallinnas tegutseval erahuvialakoolil nende 4–19 aastaste õpilaste osas, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Tallinn ning kes on kantud Tallinna linna eelkooliealiste laste ja koolikohustuslike laste andmekogusse. 1.4. Erahuvialakoolile ei eraldata toetust õpilaste kohta, kes lisaks erahuvialakoolile õpivad ka Tallinna munitsipaalhuvialakoolis. 1.5. Kui laps käib mitmes erahuvialakoolis, siis määrab lapsevanem oma kirjalikus avalduses toetust saava erahuvialakooli. 1.6. Erahuvialakoolide toetust eraldatakse Tallinna linna eelarves selleks ettenähtud vahendite piires. Toetuse suuruse ühe õpilase kohta kinnitab Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ühe kuu jooksul eelarve vastuvõtmisest Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt. 1.7. Toetus sisaldab eelkõige pedagoogide palga ja õppevahendite soetamise kulu. 1.8. Toetus eraldatakse huvialakoolidele, mis tegutsevad kunstilis-loomingulises, tehnika või looduse valdkonnas. 2. Toetuse taotlemine ja määramine 2.1. Toetuse määramise aluseks on erahuvialakooli juhi taotlus Tallinna Haridusametile (edaspidi haridusamet), milles on märgitud toetatavate õpilaste arv, ees- ja perekonnanimed ning isikukoodid. 2.2. Toetus määratakse erahuvialakooli ühe õpilase kohta. Toetus määratakse koolile, mille õppetöö kestus on vastavalt erahuvialakooli õppekavale vähemalt üheksa kuud aastas ja neli õppetundi nädalas. 2.3. Erahuvialakooli juht esitab haridusametile taotluse toetuse saamiseks kaks korda aastas 15. jaanuariks ja 15. oktoobriks. 2.4. Üks kord õppeaastas esitab erahuvialakooli juht toetuse taotlemisel lisaks punktis 2.1 nimetatud taotlusele alljärgnevad dokumendid: 2.4.1. koolitusluba; 2.4.2. õppekavad; 2.4.3. andmed tegutsemiskoha kohta, millele on lisatud omandiõigust tõendava dokumendi koopia või koopia üürilepingust või muust kasutusõigust tõendavast dokumendist; 2.4.4. andmed erahuvialakooli tegutsemiseks vajalike finantsressursside olemasolu või nende saamise allikate kohta; 2.4.5. maksuameti tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta; 2.4.6. äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi koopia. 2.5. Haridusamet lisab taotlusele äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi väljavõtte elektroonilisest andmebaasist. 3. Finantseerimislepingu sõlmimine 3.1. Haridusamet kontrollib kümne tööpäeva jooksul esitatud dokumentide vastavust käesoleva korra punktides 1.3, 2.1 ja 2.4 sätestatud tingimustele. Kui tingimused on täidetud, sõlmib haridusameti juhataja erahuvialakooli juhatajaga vormikohase finantseerimislepingu. Puuduste esinemisel teavitab haridusamet sellest erahuvialakooli juhti ning annab viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse esitatud dokumendid ja menetlus erahuvialakooli toetamiseks lõpetatakse. 3.2. Finantseerimislepingus sätestatakse: 3.2.1. lepingu periood; 3.2.2. toetuse sihtotstarve; 3.2.3. toetuse suurus ja ülekandmise tähtaeg või maksegraafik; 3.2.4. erahuvialakooli kohustus teatada haridusametile õpilaste arvu muutumisest huvialakoolis; 3.2.5. toetussumma muutmise mehhanism õpilaste arvu muutumisel erahuvialakoolis; 3.2.6. erahuvialakooli kohustus vabastada lastevanemate avalduste olemasolul õppemaksust kuni 10% õpilasi ja võimaldada kuni 20% õpilastel vabastust õppemaksust 50% ulatuses; 3.2.7. haridusameti õigused toetuse kasutamise sihipärasuse kontrollimisel; 3.2.8. sanktsioonid lepingu rikkumise korral; 3.2.9. aruannete haridusametile esitamise tähtaeg ja kord. 3.3. Punktides 3.2.4 ja 3.2.6 nimetatud õpilaste arvuks loetakse punktis 1.3 toodud tingimustele vastav õpilaste arv. 3.4. Kui pooled lepingu sõlmimisel kokkuleppele ei jõua, loetakse menetlus erahuvialakooli toetamiseks lõppenuks. 4. Aruandlus ja kontroll 4.1. Erahuvialakool, kellega on sõlmitud finantseerimisleping, on kohustatud kaks korda aastas, kümne tööpäeva jooksul pärast lepinguperioodi lõppemist, esitama haridusametile aruande toetuse kasutamise kohta ning 31. augustiks aruande õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste kohta. 4.2. Erahuvialakool on kohustatud viivitamatult informeerima haridusametit järelevalvet teostavate ametiisikute tehtud ettekirjutustest ja nende täitmisest. Ettekirjutuste põhjendamatul täitmata jätmisel või eiramisel kaotab nimetatud erahuvialakool õiguse toetusele alates ettekirjutuse tähtajale järgnevast kalendrikuust. 4.3. Haridusameti juhatajal on õigus nõuda seletusi ning kontrollida erahuvialakoolile eraldatud toetuse kasutamise sihipärasust.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →