Suure-Jaani Vallavolikogu — Sürgavere Põhikooli arengukava aastateks 2005-2007 kinnitamine — KO, 33, 266

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125; 2004, 27, 180; 30, 206; 41, 276; 56, 404) § 31 lõike 3 alusel Suure-Jaani Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Sürgavere Põhikooli arengukava aastateks 2005–2007. 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2005. a. Volikogu esimees Jaan JASKA Kinnitatud Suure-Jaani Vallavolikogu 19. jaanuari 2005. a määrusega nr 52 SÜRGAVERE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA I. Sissejuhatus 1.1. Sürgavere Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava aastateks 2005–2007 ning arengukava uuendamise korra. 1.2. Sürgavere Põhikooli arengukava lähtub Sürgavere Põhikooli põhimäärusest ja Suure-Jaani valla arengukavast. II. Üldandmed 2.1. Asend Sürgavere Põhikool asub Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Sürgavere külas. Kooli piirkonda kuuluvad järgmised külad: Sürgavere, Kabila, Kerime. Teiste omavalitsuste piirkondades elavaid lapsi võetakse kooli vastu direktsiooni ja klassijuhatajate vahelisel kokkuleppel. 2.2. Ajalugu Sürgavere valla koolid olid Paju, Lõhavere ja Kookla kool. 1921. a ühendati need vabanenud mõisahoones Sürgavere Algkooliks. Koolis oli: enne 1921. aastat 3 klassi alates 1921. aastast 4 klassi alates 1924. aastast 6 klassi alates 1944. aastast 7 klassi alates 1960. aastast 8 klassi alates 1988. aastast 9 klassi Koolijuhid: 1899–1933. a Juhan Adamson 1934–1941. a August Kümnik 1944–1947. a Juhan Jõgi 1947–1953. a Ilmar Aver 1953–1962. a Alfred Pukk 1962–1968. a Paul Raadik 1968–2000. a Endla Reimann 2000 – Aires Põder 2.3. Pedagoogiline personal ja õpilaskond Koolis töötab 15 õpetajat, neist 3 mees- ja 12 naisõpetajat. KAADER VANUSE JÄRGI

KAADER HARIDUSE JÄRGI

KAADER AMETIJÄRKUDE JÄRGI

Normkoormus on 10 õpetajal, 5 õpetajal on osaline töökoormus. Täiendusõpe õpetajatele on toimunud Viljandis Vilko Koolituskeskuses, vabariiklikes koolitusfirmades ja koolidevahelises koostöös (Kildu, Sauga, Sürgavere). Kõrgharidust omandavad: Anneli Võsa – klassiõpetaja Kaja Saar – klassiõpetaja Leena Edula – klassiõpetaja Raul Laidma – töö- ja tehnoloogiaõpetus 2004/2005. õa õpib Sürgavere Põhikoolis 101 õpilast 9 klassikomplektis. Liitklassina peaks töötama 6.–7. klass, kuid Suure-Jaani valla rahalisel toetusel õpetatakse neid lahus. I KLASSI ASTUVATE ÕPILASTE ARV

PROGNOOSITAV ÕPILASTE ARV KOOLIS

III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad Eeldused Koolis on tugev ja teotahteline õpetajaskond. Õpilased on üldjuhul põhikooli lõpueksamid sooritanud. Kool osaleb ainealastel võistlustel, olümpiaadidel ja spordivõistlustel. Koolil on välja ehitatud spordikompleks. Kooli ajaloo vältel on välja kujunenud püsivad traditsioonid. Vilistlaste osalus väljendub regulaarsetes kokkutulekutes. Koolis hästi edasi jõudnud õpilased on edukad ka gümnaasiumis ja kõrgkoolis. 3.1. Kooli arengukava, plaanid Kooli arengukava väljaarendamisest võtavad osa kooli juhtkond, pedagoogiline kollektiiv ja hoolekogu. Aluseks võetakse kooli senist tegevust, piirkonna tulevikuplaane, koolikorralduslikke õigusakte, lähtutakse kooli tugevatest ja nõrkadest külgedest. 3.2. Kooli arengukava järgimine ja täiendamine Kooli arengukava on kõigile kättesaadav ning selle elluviimises on kõik osalised. Täitmise edukus sõltub püstitatud eesmärkide järgimisest. Arengukava on aluseks õppeaasta üldtööplaani koostamisel. 3.3. Õpetamine ja õppimine Kooli õppekava on kooskõlas riikliku õppekavaga. Õppekava üldosas on tunnijaotusplaan, mis määrab õppekohustusliku osa ning valikained. Õppekava ainekavades on püstitatud aine õppe-eesmärgid, õppesisu ja õpitulemused. Õpetajate töökavad on vormistatud õppeveerandite kalenderplaanina, kus on määratud õppeaine ajaline jaotus, õpitulemuste kontrollimine ja hindamine, aeg ja moodused. Õppeedukuse hindamise põhimõtted on seadusega vastavuses ja neid on tutvustatud õpilastele ja lastevanematele. Koolil on õigus teha muudatusi ja täiendusi hindamissüsteemis. Eksamite ja tasemetööde ja hindeliste arvestuste tulemusi analüüsitakse õppenõukogus, tööde hinded on vastavuses aasta- ja veerandihinnetega. 3.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Koolil on ülevaade koolipiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest lastest ning nõuetekohane arvestus koolikohustuse täitmise kohta. Kool peab õpilaste arvestust nii õpilasraamatus kui ka elektroonilises vormis. Puudumiste kohta peetakse iga päev ja igas õppetunnis täpset arvestust. Klassijuhataja selgitab välja õpilaste puudumise põhjused. Kaugemal elavad õpilased kasutavad kooli tulekuks nii vallavalitsuse poolt organiseeritud bussiliini kui ka liinibusside teenuseid. Õpilaste vastuvõtt kooli, kooli lõpetamine ja õpilaste liikumine vormistatakse seaduses ettenähtud korras. Kooli esitab igal sügisel statistilise aruande Viljandi Haridusosakonda. 3.5. Kooli töökeskkond Õpilastele on tagatud töötingimused. Õpperuumid on soojad, puhtad, kuid vajavad kindlasti lähiajal remonti. Kooli renoveerimine on planeeritud lõpetada 2005. Valgustus ei vasta kehtivatele nõuetele. Olukorda on parandanud tahvlivalgustite paigaldamine. Koolimajas on avariiväljapääsud, tulekustutid. Kooli töötajaid on instrueeritud ohutustehnikast, turvalisusest õppekäikudel, ekskursioonidel, spordi- ja teistel kooliüritustel. Koolil on elektrooniline turvasüsteem ja leping on sõlmitud turvafirmaga «Securitas». Raamatukogu on komplekteeritud põhiliselt õpikutest, perioodikast, kuid vähe on teatmeteoste ja soovitusliku kirjanduse osa. Raamatukogu paikneb senisest avaramas ruumis. Koolil on oma söökla, kus koolilõunat saavad kõik õpilased ja õpetajad. Toidu kvaliteet on hea. Kõik õpilased saavad tasuta koolilõunat. Kooli juurdeehitusena valmis 2004. aastal Sürgavere uus lasteaed, mille tulemusena paranesid tunduvalt lasteaia töötingimused. Tiheneb koostöö kooli ja lasteaia vahel. Valminud on nõuetekohane poiste tööõpetuse klass. 3.6. Klassi- ja kooliväline töö Kool on andnud võimaluse osaleda klassiväliselt ringide töös. Koolis töötavad: • spordiringid (2 ringi) • võimlemisring • muusikaringid (mudilaskoor, ansambel) • tantsuring • kunsti- ja käsitööring • näitering (noortekeskuses) • ornitoloogide ring • modernne tants • inglise keele ring • nuputa • liiklusring • muuseumiring • valgusteater Ringide töö eesmärk: • anda õpilastele võimalused erivõimete ja loovuse arendamiseks • vaba aja sisustamine • huvi äratamine eri tegevuste kaudu • anda õpilastele võimalus esineda • arendada end füüsiliselt, vaimselt Ringid on oma väljundi leidnud koolipidudel, tähtpäevade tähistamisel, Sürgavere külapäeval ning maakondlikel üritustel. Koolis on välja kujunenud oma traditsioonid: kooli sünnipäev, spordipäevad, lauluvõistlus, rahvakalendripäevade tähistamine (mihklipäeva laat, toomapäev, volbripäev, vastlapäev, jüripäev jt). Viimastel aastatel on toimunud sisutihedad koolipäevad metsas, Soomaal, matk Kurgjale. Algklassid teevad koostööd tähtpäevade tähistamisel Sürgavere lasteaiaga. Kevaditi ja suviti toimuvad õppekäigud, jalgrattamatkad, ekskursioonid koolis õpitu kinnistamiseks. Õpilastele on antud võimalus külastada teatrietendusi Viljandis, Pärnus ja Tallinnas. Klassidel on sõprusklasse naaberkoolides. Toimunud on spordivõistlused Kildu ja Tääksi Põhikooliga. Õpilastele on antud võimalus osa võtta Viljandi huvialaringidest (peotants, breik, spordiringid). Sürgaveres on olemas noortekeskus. Arengukava elluviimine toimub järgmiste valdkondade arendamise kaudu: 1. Juhtimine: • koolisisene juhtimine • hoolekogu töö • õpilasomavalitsuse koostöö – kool, kodu, õpilane 2. Kooli töö planeerimine • kooli arengukava, õppeaasta üldtööplaan • kooli arengukava järgimine, täiendamine, korrigeerimine 3. Õpetamine ja õppimine • ainealase töö planeerimine • ainealase töö korraldamine • õpilaste osalus õppetöös • õpilaste hindamine 4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 5. Kooli töökeskkond Klassi- ja kooliväline töö Tegevuskava aastateks 2005–2007 Arengu üldeesmärgid Arengukava üldeesmärk on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Kooli lõpetaja: 1. on adekvaatse enesehinnanguga, tunneb oma võimeid, huvisid, kavandab neist lähtuvalt oma õpitee, arvestades ka tööturu suundumist; 2. on avatud enesearendusele; 3. on oma riigi lojaalne kodanik, omab põhiteadmisi ühiskonnast ning riiklusest, nende toimimisest, kodanikuõigustest ja -kohustustest; teab, et seaduste mittetundmine ei vabanda õiguserikkumist; 4. austab väärikust ja inimõigusi, hoidub vägivallast, oskab sellele vastu seista; 5. väärtustab maailma kultuurilist mitmekesisust, oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas; 6. väärtustab kultuuri ja inimese loovust, oskab hinnata kunsti ja soovib end kunstivahendite abil väljendada; 7. väärtustab säästvat eluviisi; oskab näha inimtegevuse mõju loodusele; 8. väärtustab terveid eluviise, hoolitseb oma vaimse ja füüsilise tervise eest; 9. oskab õppida: seada eesmärke, valida ja kasutada sobivaid õpivõtteid, hinnata oma õpitegevust; 10. oskab näha looduse põhiseoseid, looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia seoseid; 11. tunneb tähtsamaid sotsiaalse manipuleerimise viise, mõistab meediatekstidele kriitilise lähenemise vajalikkust; 12. oskab nähtusi, olukordi ja probleeme analüüsida ja üldistada, selle tulemusi oma tegevuse kavandamisel, valikute tegemisel ja hindamisel rakendada; 13. püüab teha teadlikke valikuid, näha ette valiku tagajärgi; 14. oskab üldjoontes kavandada ühistegevuse eesmärke ja eesmärkideni jõudmiseks vajalikke tegevusi, jaotada tööülesandeid, koostada ajakava; 15. oskab iseseisvalt kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina, on omandanud põhikoolilõpetaja tehnoloogiaalased pädevused; 16. oskab suhelda, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, rühmas arutleda; 17. oskab oma arvamust kujundada, põhjendada, kaitsta, vajadusel muuta; 18. oskab kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks, tõlgendamiseks, edastamiseks ja loomiseks; 19. tunneb uurimustöö ja arendusprojektide koostamise algtõdesid ja oskab neid vajadusel rakendada. Sürgavere Põhikooli õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid on alljärgnevad: 1. Arengukava ülesanded 1. Koolisisene juhtimine: 1.1. õpilasaktiivi kaasamine koolielu probleemide lahendamisel – pidevalt 1.2. info liikumine ja tagasiside kooli ja kodu vahel(klassijuhatajad) – pidevalt 1.3. info liikumine ja tagasiside kooli juhtkonna ja õpetajate vahel – juhtkond, õpetajad 1.3. täienduskoolituse planeerimine vastavalt kooli vajadustele – juhtkond 1. septembril 1.4. korrigeerida ja täiendada kõikide töötajate ametijuhendeid – vajadusel 1.5. koolitöö sisehindamise korra ja tingimuste väljatöötamine läbiviimine üks kord aastas 2. Kooli töö planeerimine 2.6. Kooli üldtööplaani koostamine – 15. september 2.3. Kooli arengukava tutvustamine lastevanematele ja õpilastele(kooli kodulehele) 2.4. Analüüsida igal õppeaastal eelneva õppeaasta töötulemusi ning teha vajalikud täiendused ja parandused arengukavas – 1. september 2.5. Planeerida sisekontroll, lähtudes eelmise õppeaasta tööanalüüsist – 15. september 3. Õppetöö ja õppimine 3.1. Korrigeerida kooli õppekava, ainekavasid vastavalt riikliku õppeplaani muutustele – 1. september 3.2. Jätkata tööd eelkooliealiste lastega kooliks ettevalmistamisel – üks kord nädalas 3.3. Kodutööde andmisel arvestada õpilaste iga, võimeid. Õpilaste hindamisel arvestada individuaalset arengut ja töösse suhtumist – pidevalt 3.4. Tunnustada õpilasi väga heade ja heade tulemuste eest – neli korda õppeaastas 3.5. Korraldada õpilastele õpiabi (logopeed, parandusõpe, aineõpetajad) – 3.6. Teavitada lastevanemaid hinnetelehega protsessi- ja arvestuslikest hinnetest iga veerandi keskel – üks kord veerandis 3.7. Jätkata täpse arvestuse pidamist koolikohustuse täitmise kohta – pidevalt 3.8. Selgitada välja 8.-9. klassi õpilaste kutsehuvid – klassijuhatajad 3.9. Osaleda maakonna või üleriigilistel õpilasüritustel, võistlustel, olümpiaadidel – õpetajad 3.10. Turvalise õpikeskkonna, võimetekohase ja konkurentsivõimelise põhihariduse omandamise võimaluse tagamine kõigile õpilastele 3.11. Täiendada kooli kutsesuunitluse süsteemi – aineõpetajad 3.12. Kujundada õpilastes positiivne hoiak elukestva õppimise suhtes – õpetajad 3.13. Kooli arvutiklassi laiendamine vastavalt nõuetele – majandusjuhataja 3.14. Uuendada õppematerjale ja -vahendeid vastavalt vajadustele ja võimalustele – direktor 3.15. Arvuti kasutamine õppetunnis – aineõpetajad 3.16. Viia läbi õppeaasta lõpus hindelised arvestused 5. ja 7. klassis; tasemetööd 3., 6. ja 9. klassis; üleminekueksam 8. klassis – õppealajuhataja 4. Kooli töökeskkond 4.1. Kooliruumide täielik renoveerimine (tervisekaitse, tuletõrje jm nõuetele vastavusse viimine) – 2005. aasta I poolaasta 4.2. Tööõpetuse klassi tööriistadega täiendamine – 2005. aasta 4.3. Spordiväljaku korrastamine (jooksu-, hüppe- ja tõukepaigad jm); mängude väljaku planeerimine ja tööde alustamine – võimalusel 4.4. Hooldustööd pargis (hooldusraie, uute puude istutamine) 4.5. Kooli arhiivi korrastamine 4.6. Vaadata läbi kooli personali tunnustamise kord – direktor 5. Klassi- ja kooliväline töö 5.1. Õpilasomavalitsuse kaasamine kooliprobleemide lahendamisel (korrapidamine jne, kooli kodukorra täitmine) 5.2. Klassijuhatajate koostöö korraldamine – õppealajuhataja 5.3. Jätkata huvi- ja aineringide tööd ja vajadusel leida võimalusi uute ringide loomiseks 5.4. Korraldada ainepäevi aineõpetajad 5.5. Kajastada «Leoles» ja «Sakalas» koolis toimuvaid sündmusi 5.6. Jätkata ait-muuseumis Sürgavere piirkonna ajaloo talletamist – ajalooõpetaja 5.7. Jätkata kooli traditsiooniliste ürituste korraldamist ja koostööd noortekeskuse, spordihoone ja raamatukoguga huvijuht 5.8. Soodustada noorteorganisatsioonide tegevust koolis – huvijuht 5.9. Leida võimalusi kooli endise töökoja ümberehituseks ja kasutuseks – direktor 6. Töö lastevanematega 6.1. Hoolekogu kaasamine koolielu korraldamisel – direktor 6.2. Lastevanemate kaasamine klassiürituste läbiviimisel – õpetajad 6.3. Koostöö lastevanematega (üldkoosolekud, klassi lastevanemate koosolekud) – kaks korda aastas 6.4. Viia läbi klassi lastevanemate koosolekud, arenguvestlused – kaks korda õppeaja jooksul 6.5. Korraldada koolitusi lastevanematele 6.6. Anda välja infolehti lastevanematele – õppealajuhataja Ressursside andmik Põhiline osa ressurssidest baseerub kohaliku omavalitsuse eelarvel. Toitlustamisel on abiks PRIA poolt jagatav koolipiimatoetus. Taotleda võimalusel juurde lisasummasid projektide kaudu eri fondidest (Tiigrihüpe, Eesti Kultuurkapital jt). Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal oktoobrikuul. Arengukava kinnitab Suure-Jaani Vallavolikogu.