Ahja Vallavolikogu — Ahja valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 35, 282

Juhindudes: 1. Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § lõigetest 1 ja 2; 2. Pakendiseaduse (RT I 2004, 41, 278) § 15 lõikest 1; 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 22 lõike 1 punktist 365 ; 4. Esitatud jäätmehoolduseeskirja projektist, 5. Keskkonnaministeerium Põlvamaa Keskkonnateenistuse 14. detsembri 2004. a kirjast nr 37-7-1/1998 «Jäätmehoolduseeskirja kooskõlastamine» reg. vallavalitsuses 17. detsembri 2004. a kirjast nr 375; 6. Põlva Maavalitsuse 7. jaanuari 2005. a kirjast nr 10-10/3486-1 «Ahja valla jäätmehoolduseeskirja kooskõlastamine», reg. vallavalitsuses 7. jaanuaril 2005. a nr 7, Ahja Vallavolikogu määraab: 1. Kinnitada «Ahja jäätmehoolduseeskiri» koos lisaga 1 «Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded» ja lisa 2 «Tervishoiuteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded» esitatud kujul. 2. Määrus koos lisadega avaldada elektroonilises Riigi Teatajas ja saata õiguskantslerile. 3. Määrus jõustub 24. jaanuaril 2005. a. Volikogu aseesimees Toivo NARUSBEK Kinnitatud Ahja Vallavolikogu 18. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 AHJA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Ahja valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri ) sätestab Ahja valla territooriumil jäätmete kogumise, hoidmise, veo, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse ning nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed. 2. Eeskiri reguleerib jäätmetekitaja ja jäätmekäitleja vahelisi suhteid, jäätmeveo korraldust ning järelevalve teostamist. 3. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. Avalikesse kohtadesse (pargid, suplus- ja puhkekohad jne) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmete kogumisvahenditega ürituse korraldaja ja koristab ürituse lõppedes selle käigus tekkinud jäätmed hiljemalt üritusele järgnevaks päevaks ning korraldab tekkinud jäätmete äraveo. 4. Eeskirja nõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile Ahja valla asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes valla haldusterritooriumil tekitavad või käitlevad jäätmeid. 5. Jäätmehooldust Ahja vallas korraldab ja kontrollib Ahja Vallavalitsus, teostades seda alljärgnevalt: 5.1. nõustab valla elanikke ja levitab jäätmeteavet; 5.2. kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 5.3. teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 5.4. kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu või dokumente, mis tõendavad jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale. 5.5. teostab järelevalvet jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud nõuete täitmise üle ning menetleb väärtegusid. 6. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 6.1. jäätmed – mis tahes jäätmeseaduse paragrahvi lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 6.2. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; 6.3. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 6.4. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimeetmeid; 6.5. probleemtoode – toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist; 6.6. püsijäätmed – tavajäätmed, mis toime poolest on keskkonna suhtes väheaktiivsed; 6.7. biolagunevad jäätmed – anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp; 6.8. suuregabariidilised jäätmed – vana mööbel, pliidid, vannid, kraanikausid jne. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, (sh autorehve), ehitus- ja lammutusjäätmeid ja alates 2005. a augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, s.h külmikuid, elektripliite, pesumasinaid ja telereid; 6.9. tootmisjäägid – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis tekkekohas või tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; 6.10. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 6.11. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 6.12. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 6.13. jäätmehoolduse arendamine – jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 6.14. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 6.15. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 6.16. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segu koostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 6.17. jäätmenõustamine – jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; 6.18. jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel, või seda ettevalmistav tegevus; 6.19. jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 6.20. jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija ning jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks; 6.21. pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid; 6.22. pakendiettevõtja – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 6.23. jäätmeluba – Põlvamaa Keskkonnateenistusest väljastatud dokument, mis määrab toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkivate jäätmete piirkogused ja annab õiguse jäätmekäitluseks; 6.24. territooriumi valdaja – maa-ala omanik, lepinguline kasutaja või seda haldav füüsiline või juriidiline isik; 6.25. taaskasutusorganisatsioon – mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing. II. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 7. Iga tegevuse juures tuleb jäätmetekitajal rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. 7.1. Tekkinud jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole üleliia kulukas. III. JÄÄTMETE KOGUMINE 8. Tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse. 9. Kõigil jäätmete tekitajatel Ahja vallas peab olema kas isiklik või lepingu alusel kasutatav jäätmete kogumisvahend. 10. Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse: 10.1. elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 6 korterit; 10.2. mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi, kui seda tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. 11. Teised taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda eraldi, kui vallas on loodud nende üleandmiseks kogumiskohad. 12. Kogumisvahendina võib kasutada: 12.1. kaanega suletavat jäätmekonteinerit, mida on võimalik tühjendada jäätmeveoki tõstemehhanismiga ja käsitsi ning konteinerit, milles jäätmed veetakse nende edasise käitlemise kohta; 12.2. jäätmekotti, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 12.3. sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projektikohaselt; 12.4. eriotstarbelist ja kaanetatud taarat ohtlike jäätmete jaoks; 12.5. kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskonnale ning vastvad käesoleva eeskirja nõuetele. 13. Kogumisvahendi omanik või lepinguline kasutaja vastutab kogumisvahendi korrasoleku ning selle ümbruse puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema väljastpoolt puhtad, terved, markeeritud ja kaanega suletud. 14. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjendamise päeval. 15. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, peab paigutama nii, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohas. 16. Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 m. 17. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. 18. Kogumisvahendisse (välja arvatud eriotstarbeline taara ohtlike jäätmete jaoks) on keelatud panna: 18.1. ohtlikke jäätmeid; 18.2. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 18.3. ehitus- ja lammutusprahti; 18.4. suuregabariidilisi jäätmeid; 18.5. kuuma tuhka ja sütt või hõõguvaid jäätmeid; 18.6. käimlajäätmeid; 18.7. ained ja esemed, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 18.8. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud. 19. Segunenud olmejäätmeid ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult. 20. Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, võib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei või nende kogumise ja veo erinevatel etappidel ühte kallata. 21. Biolagunevad jäätmed on soovitatav kompostida oma kinnistul. 22. Elektri- ja elektroonikatoodete romud (külmikud, elektripliidid, pesumasinad, telerid jne) tuleb alates 2005. a augustist üle anda selleks loodavasse kogumispunkti. 23. Vanad autorehvid tuleb alates 2005. a üle anda rehviettevõtete juures loodavatesse kogumispunktidesse. 24. Ohtlike jäätmete kogumine: 24.1. ohtlikud jäätmed peab koguma muudest jäätmetest eraldi; 24.2. ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik; 24.3. mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad; 24.4. ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale; 24.5. ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta; 24.6. vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni; 24.7. koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Ohtlike jäätmete avalik kogumispunkt asub Ahja tanklas. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt; 24.8. ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele; 24.9. ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele, 24.10. ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 25. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine. 25.1. pakendid ja pakendijäätmed peab koguma muudest jäätmetest eraldi ja andma üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. 26. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. 27. Pakendiettevõtja on kohustatud alates 2005. a tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 29. Juhul kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, v.a tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel. 30. Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid. Vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon vallavalitsustega. 31. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb valla korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust. 32. Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. 33. Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete (välja arvatud tagatisrahaga pakendid) vastuvõtupunktid. Vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamistingimused peab kooskõlastama vallavalitsusega. 34. Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemise teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. 35. Jäätmeid kogub, hoiab ning annab üle jäätmetekitaja. 36. Suuregabariidilised jäätmed tuleb koguda eraldi ja edasiseks käitlemiseks üle anda vallavalitsuse poolt määratud ajal ja kohas. Ahja Vallavalitsus tagab nimetatud jäätmete vastuvõtmise kaks korda aastas. 37. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud: 37.1. korraldama oma jäätmete käitlemist ning pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 37.2. ohtlike jäätmete tekkimisel sõlmima nende edasiseks käitlemiseks lepingu ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõttega. IV. JÄÄTMEVEDU 38. Jäätmete äravedu korraldab jäätmetekitaja kokkuleppel jäätmekäitlusettevõttega või viib ise jäätmed lubatud ladestamiskohta. Jäätmete üleandmist tõendab jäätmetekitaja kas jäätmekäitluslepinguga või jäätmete vastuvõtjalt saadud kviitungiga. 39. Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostatust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui ükskord kahe nädala jooksul. Juhul kui on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja nõutele ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on lubatud mahuteid tühjendada tiheasutusaladel kord kuus ja hajaasutusaladel kord kvartalis tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostatus. 40. Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. 41. Jäätmeid tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja veab ise oma ladestamisele kuuluvaid jäätmeid, võib need läheduse põhimõtet järgides vedada Adiste või Aardlapalu prügilasse. 42. Jäätmete vedu elamurajoonis ei tohi häirida öörahu. 43. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, peab ära vedama kohe. 44. Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjutuste teket. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul sobival viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo või laadimise käigus. Veo ohutusnõuete eest vastutab jäätmevedaja. 45. Sõnniku, läga, virtsa ja reoveesette vedu tuleb korraldada selliselt, et nimetatud jäätmed ei satuks teele. V. JÄÄTMETE TAASKASUTAMINE JA KÕRVALDAMINE 46. Jäätmevaldaja korraldab oma jäätmete taaskasutamise, üleandmise või kõrvaldamise. 47. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud. 48. Majapidamises ja kalmistul tekkinud biolagunevaid jäätmeid võib territooriumi valdaja komposteerida alljärgnevalt: 48.1. komposteerimismaterjal peab olema paigutatud selliselt, et see ei tekitaks ohtu keskkonnale ega tervisele, soovitatavalt komposteerimiskastidesse; 48.2. komposteerimiskoht ei või olla veekogule, salvkaevule või puurkaevule lähemal kui 10 meetrit; 48.3. komposteerimiskoht peab paiknema naabervaldusest vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrit ei lepi kokku teisiti; 48.4. Ahja kalmistul tekkivad jäätmed (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb paigutada rajatud kompostiväljakule. 49. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladestama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. 50. Toiduainetööstuse tootmisjäätmete komposteerimine peab olema kooskõlastatud vallavalitsusega. 51. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamiseks sõlmib jäätmevaldaja vastavat teenust osutava isikuga lepingu. 52. Kuivkäimlate sisu võib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Fekaalide laialilaotamine on keelatud. 53. Küttena on lubatud kasutada paberi- ja puidujäätmeid. Saepuru ja teisi keemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib põletada küttekolletes ja lõkkes, kasutada loomade allapanuks ning komposteerida vastavalt käesolevale korrale või ladestada. 54. Autokummide, plastmasside ja õlide põletamine on keelatud. VI. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 55. Territooriumi valdaja on kohustatud tagama käesolevast eeskirjast tulenevate nõuete täitmise. Eeskirjaga reguleerimata juhtudel tuleb juhinduda seadusest. 56. Jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni nende üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale, kui seadusest ei tulene teisiti. 57. Järelevalvet käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle teostavad vallavalitsus, vallavolikogu poolt volitatud ametiisikud ning teised seaduses sätestatud ametiisikud. 58. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse kõrvaldab ja kannab kahjustuse likvideerimise kulud täies ulatuses reostuse tekitaja. Kui reostuse tekitajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise ja kannab kulud territooriumi valdaja. 59. Kui saastunud territooriumi valdaja ei täida punktis 58 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud territooriumi valdaja kulul vallavalitsus, lähtudes asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korrast. 60. Eeskirja nõuete rikkumise eest kannavad füüsilised isikud asjaoludest sõltuvalt kas haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust, juriidilised isikud – haldus- või tsiviilvastutust. Ahja valla jäätmehoolduseeskirja LISA 1 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskirja lisa määrab kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Ahja vallas. 2. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 3. Käesoleva lisaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m 3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest. 4. Kui ehitamise käigus tekib käesoleva lisa mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Ahja Vallavalitsusega. Ehitusprojektides peab olema näidatud: 4.1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 4.2. pinnasetööde mahtude bilanss; 4.3. selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4.4. jäätmete edasine suunamine. 5. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m 3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada Ahja Vallavalitsuses kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 6. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud Ahja vallavalitsusega, ja lammutusluba. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada vallavalitsuses jäätmeõiend. 7. Ehitusjäätmeid vedav isik peab olema registreeritud Põlvamaa Keskkonnateenistuses. 8. Ahja vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmeid käitlevas ettevõttes. 9. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. II. EHITUSJÄÄTMETE VALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 10. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva lisa nõuetele vastutab jäätmevaldaja. 11. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 12. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. 13. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja. 14. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. 15. Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks. 16. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 16.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 16.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 16.3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 16.4. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 16.5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 16.6. kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele, parklatesse, parkidesse või haljasaladele; 16.7. tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 16.8. teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. III. MITTEOHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 17. Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutuse võimalustest. Eraldi tuleb sortida: 17.1. puit; 17.2. kiletamata paber ja papp; 17.3. metall; 17.4. mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 17.5. raudbetoon- ja betoondetailid; 17.6. tõrva mittesisaldav asfalt. 18. Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. 19. Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva lisa punktile 23. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. 20. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). 21. Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel ning territooriumi haldaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega. 22. Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. 23. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. IV. OHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 24. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 24.1. asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 24.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 24.3. naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 24.4. saastunud pinnas. 25. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. 26. Ohtlikud ehitusjäätmed, va saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 27. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all. 28. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne. ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. 29. Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 30. Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava jäätmeloa ja ohtlike jäätmete litsentsi olemasolul. 31. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 32. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. Ahja valla jäätmehoolduseeskirja LISA 2 TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD I. TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAJAD 1. Ahja vallas tegutsevad järgmised tervishoiuteenuste osutajad, kelle jäätmekäitlust käesolev kord reguleerib: Perearst, Nooruse 2 Ahja Hambaarst, Nooruse 3 Ahja II. JÄÄTMETE KÄITLEMINE. 1. Segaolmejäätmed 1.1. Segaolmejäätmed on sellised olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, s.h koristusjäätmed. 1.2. Segaolmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Jäätmekotid asetatakse konteineritesse, mida tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte. 2. Taaskasutatavad jäätmed 2.1. Pakendid ja pakendijäätmed 2.1.1. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. 2.2. Vanapaber 2.2.1. Üldine vanapaber ja papp tuleb sorteerida tekkekohas pakkekasti, kui seda tekib tervishoiuasutuses üle 50 kg nädalas. 2.2.2. Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses ja panna taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. 3. Bioloogilised jäätmed 3.1. Bioloogilised jäätmed on ühekordsed süstlad, operatsiooni käigus tekkinud jäätmed, tilkinfusioonisüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed. 3.2. Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Vajadusel (nt väikeste koguste puhul) võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 3.3. Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimalusel omaette ruumis, ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 4. Teravad ja torkivad jäätmed 4.1. Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms. 4.2. Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus) ja pakkimiskuupäev. 4.3. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Vajadusel (väikesed kogused) võib jäätmekanistrid asetada mõnda teise pakendisse, millel on punane silt «Teravad ja torkivad jäätmed». Jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 5. Nakkusohtlikud jäätmed. 5.1. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 5.2. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. 5.3. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele kahe nädala jooksul. 6. Muud ohtlikud jäätmed 6.1. Ravimijäätmed 6.1.1. Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. 6.1.2. Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». Kastid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutuse nimetus. 6.2. Kemikaalide jäätmed 6.2.1. Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. 6.3.2. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastav märgistus. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 6.3.3. Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. 6.3.4. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 6.4. Kasutatud elavhõbedalambid 6.4.1. Kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest. 6.4.2. Kasutatud (sh katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutuse nimi. 6.4.3. Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. III. TEHNILISED NÕUDED TERVISHOIUASUTUSE JÄÄTMEHOIDLALE 1. Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum, mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 1.1. jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest, võimalusel ilma aknata, ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid; 1.2. jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist ja desinfitseerivate ainete kasutamist; 1.3. jäätmehoidlas tuleb säilitada kindel temperatuurirežiim (jahe või külm); 1.4. jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 1.5. jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti. 1.6. jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.