Relvastatud üksuse moodustamine ja tegevuse kord

Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevate vanglate juurde moodustatakse relvastatud üksus (edaspidi üksus), mille põhiülesanne on kuritegude ennetamise, tõkestamise ja avastamisega seotud ja eriettevalmistust nõudvate ülesannete täitmine.

Relvastatud üksuse koosseisus moodustatakse läbiotsimisgrupp, mille põhiülesanne on keelatud esemete ja ainete avastamine vanglates.

Üksus koosneb kuni 90 vanglaametnikust.

Läbiotsimisgrupp koosneb kuni 8 vanglaametnikust, kellest vähemalt 2 on naissoost.

Üksuse isikkoosseisu kuuluvad

1) üksuse ülem;

2) üksuse liikmed.

Üksuse isikkoosseisu kuuluvad vanglaametnikud nimetab ja vabastab justiitsminister käskkirjaga Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri ettepanekul kooskõlastatult vastava vangla direktoriga.

Üksuse ülema nimetab üksuse isikkoosseisu kuuluvate vanglaametnike hulgast justiitsminister käskkirjaga Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri ettepanekul.

Üksuse liige vabaneb paragrahvides 7 ja 8 sätestatud ülesannete täitmise ajaks oma teenistuskohustuste täitmisest.

Üksuse põhiülesanne on vanglates eriti ohtlike, eriettevalmistust ja operatiivset tegutsemist vajavate ülesannete täitmine kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning muude erakorraliste sündmuste, mis ohustavad vangla julgeolekut ja sisekorda, tõkestamine ja lõpetamine.

Paragrahvis 7 sätestatud ülesannete täitmisel võtab üksus vahetult osa

1) massikorratuste tõkestamisest;

2) pantvangi võetud isikute vabastamisest;

3) vangla vastu suunatud relvastatud rünnakute tõrjumisest;

4) ebaseaduslikult hõivatud objektide vabastamisest;

5) vangla ja kinnipeetavate läbiotsimisest;

6) kinnipeetavate saatmisest ja ümberpaigutamisest;

7) kriisiolukordade lahendamisest.

Paragrahvides 7 ja 8 loetletud ülesannete täitmiseks kutsub üksuse kokku ja rakendab seda justiitsminister või justiitsministri korraldusel vanglate asekantsler.

Paragrahvides 7 ja 8 loetletud ülesannete täitmisel kannavad üksuse isikkoosseisu kuuluvad vanglaametnikud eririietust, millel on numbriline tunnusmärk.

Üksust juhib üksuse ülem või tema äraolekul Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri poolt üksuse ülema ettepanekul määratud üksuse liige.

Üksuse juht allub üksuse tegevusse ja paragrahvides 7 ja 8 sätestatud ülesannete täitmisesse puudutavates küsimustes teenistuslikult Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri kaudu justiitsministrile.

Üksuse liikmed alluvad paragrahvides 7 ja 8 sätestatud ülesannete täitmisel üksuse ülema ja Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri kaudu justiitsministrile.

Üksuse ülem

1) vastutab kogu üksuse tegevuse ja töö korraldamise eest;

2) korraldab üksuse isikkoosseisu valikut, struktureerib üksuse isikkoosseisu vastavalt väljaõppe spetsiifikale;

3) organiseerib üksuse liikmete väljaõpet ja täienduskoolitust;

4) töötab välja üksuse tegutsemistaktika tüüpvariandid ning kohaldab neid vastavalt vajadusele eri objektidel ja eriolukordades;

5) kindlustab üksuse liikmetele ülesannete täitmiseks antud eririietuse, relvade ja erivahendite säilimise ja sihipärase kasutamise;

6) määrab kindlaks üksuse liikmete numbrilised tunnusmärgid;

7) annab üksuse tegevusest aru Justiitsministeeriumi vanglate asekantslerile ja viimase kaudu justiitsministrile;

8) annab korraldusi üksuse liikmetele;

9) taotleb üksuse ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist;

10) esindab üksust ja annab üksuse nimel arvamusi.

Üksuse ülemal on õigus

1) pärida aru ja saada teavet vangla juhtkondadelt üksuse pädevusse kuuluvates küsimustes;

2) teha ettepanekuid üksuse liikmetele lisatasude maksmise ja distsiplinaarkaristuste kohaldamise kohta.

Üksuse liikmetele korraldatakse väljaõpet teenistuskohustustest vabal ajal.

Üksuse isikkoosseisu kuuluvatele vanglaametnikele makstakse igakuiselt lisatasu vangla eelarvest vangla direktori määratud ulatuses.

Tunnistada kehtetuks justiitsministri 6. märtsi 1998. a käskkiri nr 57 «Relvastatud üksuse moodustamine».