Siseminister — Keskkriminaalpolitsei põhimäärus — RTL, 14, 189

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16) paragrahvi 42 lõike 1 alusel. I. ÜLDSÄTTED § 1. Keskkriminaalpolitsei on Siseministeeriumi valitsemisalas asuva Politseiameti halduses olev valitsusasutus, mis üleriigilise spetsialiseeritud politseiasutusena kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja korras. § 2. Oma ülesannete täitmisel esindab Keskkriminaalpolitsei riiki. § 3. Keskkriminaalpolitseil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. § 4. Keskkriminaalpolitsei kulud kaetakse riigieelarvest. § 5. Keskkriminaalpolitsei on aruandekohustuslik Politseiameti ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. § 6. Keskkriminaalpolitsei asub Tallinnas. Keskkriminaalpolitsei postiaadress on Pagari 1, 15060 Tallinn. II. KESKKRIMINAALPOLITSEI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED § 7. Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkond on kuritegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine, kriminaalasjade kohtueelne uurimine käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel, õiguserikkumiste alase operatiivinformatsiooni kogumine ja edastamine, avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamine. Keskkriminaalpolitsei koordineerib organiseeritud kuritegevuse, majanduskuritegevuse ja narkokuritegevuse vastast võitlust riigis. § 8. Keskkriminaalpolitsei ennetab, tõkestab ja menetleb kuritegusid, mis: 1) on toime pandud kuritegelike ühenduste poolt või nendega puutumuses; 2) omavad erilist ohtlikkust või üldsuse erilist tähelepanu või on eriti raskete tagajärgedega; 3) on tekitanud riigile või omavalitsusele suurt varalist kahju; 4) seonduvad rahapesuga; 5) eeldavad ulatuslikku rahvusvahelist koostööd; 6) on ulatuslikud narkokuriteod; 7) on erilised kuriteo toimepannud isikute arvu või kuriteo episoodide tõttu; 8) on toime pandud üldohtlikul viisil. § 9. Kuritegude ennetamise, tõkestamise ja avastamise alal Keskkriminaalpolitsei: 1) lahendab avaldusi ja teateid ettevalmistavatest või toimepandud kuritegudest oma pädevuse piires; 2) teostab jälitustegevust, sealhulgas jälituse eri- ja erandtoiminguid kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning muudel «Jälitustegevuse seaduses» ettenähtud juhtudel ja korras; 3) kogub, töötleb ja edastab õiguserikkumiste alast operatiivinformatsiooni; 4) korraldab ja tagab koostöö Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooniga (Interpol); 5) korraldab ja koordineerib oma pädevuse piires politseioperatsioone, teostab kriminaalpreventsiooni üritusi, esitab Tallinna Politseiprefektuuri teenindataval territooriumil korraldatavate politseioperatsioonide plaanid kinnitamiseks Tallinna Politseiprefektuuri juhtivale politseipeadirektori asetäitjale; 6) teeb koostööd politseiasutustega ja teiste jälitusametkondadega kuritegude ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel; 7) teeb koostööd teiste riikide vastavate ametkondadega kuritegude ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel vastavalt välislepingutele, seadusele ning nende alusel sõlmitud kokkulepetele. § 10. Kohtueelse uurimise alal teostab Keskkriminaalpolitsei: 1) kriminaalasjade kohtueelset uurimist käesoleva põhimääruse punktis 8 loetletud kuritegudes; 2) üksikuid kohtueelse menetluse toiminguid seaduses ettenähtud sätete alusel, samuti välisriigi kohtueelse uurimise asutuse, prokuratuuri ja kohtu taotlusel kooskõlas Eesti seaduste või sõlmitud välislepingutega. § 11. Keskkriminaalpolitsei täidab muid talle seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega, siseministri määruste ja käskkirjadega ning politseipeadirektori käskkirjadega pandud ülesandeid. § 12. Keskkriminaalpolitseil on õigus: 1) saata politseiprefektuuridele lahendamiseks Politseiameti kaudu avaldusi ja teateid kuritegude ettevalmistamise või toimepanemise kohta ning saata politseiprefektuuridele täitmiseks Interpoli kanaleid kaudu saabunud välisriigi õigusabi taotlusi või päringuid; 2) teha politseipeadirektorile või politseiprefektuuride juhtidele ettepanekuid uurimis- ja operatiivgruppide moodustamiseks; 3) saada politseiasutustelt teavet ja materjale, mis on vajalikud Keskkriminaalpolitseile pandud ülesannete täitmiseks; 4) anda politseiasutustele ülesandeid Keskkriminaalpolitsei menetluses olevate jälitustoimikute ja kriminaalasjade raames konkreetsete jälitustoimingute teostamiseks ning uurimistoimingute toetamiseks; 5) otsustada jälitustegevuse eri- ja erandtoimingute teostamise võimalikkuse üle. III. KESKKRIMINAALPOLITSEI JUHTIMINE § 13. Keskkriminaalpolitseid juhib politseipeadirektori asetäitja, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist siseminister. § 14. Politseipeadirektori asetäitja: 1) juhib Keskkriminaalpolitsei tööd; 2) vastutab Keskkriminaalpolitsei tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise ning tulemusliku toimimise eest ja annab Keskkriminaalpolitsei tegevusest aru politseipeadirektorile; 3) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid Keskkriminaalpolitsei struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 4) teostab teenistuslikku järelevalvet Keskkriminaalpolitsei struktuuriüksuste ning politseiametnike ja teiste teenistujate tegevuse üle; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist Keskkriminaalpolitsei vanem- ja noorempolitseiametnikud ja «Avaliku teenistuse seaduse» alusel töötavad ametnikud; 6) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid Keskkriminaalpolitsei kõrgemate politseiametnike ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepinguid Keskkriminaalpolitsei abiteenistujatega; 8) edutab tema poolt ametisse nimetatavaid politseiametnikke ja teisi teenistujaid, kohaldab neile ergutusi ja distsiplinaarkaristusi seadusega ettenähtud alustel ja korras, teeb politseipeadirektorile esildisi autasustada oma alluvaid ning teisi isikuid; 9) esitab politseipeadirektorile ettepanekuid Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkonna korraldamiseks; 10) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid Keskkriminaalpolitsei eelarveprojekti kohta ja valvab eelarve täpse täitmise üle, vastutab eelarve otstarbeka kasutamise ja majandustegevuse eest ning dokumentatsiooni ja informatsiooni säilimise eest; 11) kinnitab Keskkriminaalpolitsei asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ja raamatupidamise sise-eeskirjad, struktuuriüksuste põhimäärused ning teenistujate ametijuhendid; 12) otsustab Keskkriminaalpolitsei valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi «Riigivaraseaduse» ja selle alusel antud õigusaktide alusel ning teostab oma pädevuse piires riigihankeid; 13) esindab Keskkriminaalpolitseid ja annab volitusi Keskkriminaalpolitsei esindamiseks; 14) moodustab Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkonnas üleskerkinud küsimuste lahendamiseks komisjone, kaasates vajadusel neisse kokkuleppe alusel teiste valitsusasutuste või teadusasutuste töötajaid ning muid isikuid; 15) pärib aru teiste politseiasutuste juhtidelt ning annab neile korraldusi Keskkriminaalpolitsei pädevusse kuuluvates küsimustes; 16) annab seaduse, Vabariigi Valituse määruse või korralduse, siseministri määruse või käskkirja ning politseipeadirektori käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju; 17) annab pädevuse piires teenistuslikes küsimustes suulisi ja kirjalikke korraldusi; 18) täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega või politseipeadirektori poolt talle pandud ülesandeid. § 15. Politseipeadirektori asetäitja, politseiasedirektori, samuti väljaspool struktuuriüksusi asuvate politseinõuniku ja komissari ametiülesannete jaotus kehtestatakse Keskkriminaalpolitsei politseipeadirektori asetäitja käskkirjaga. § 16. Politseipeadirektori asetäitja äraolekul asendab teda politseiasedirektor. Politseipeadirektori asetäitja asendamine vormistatakse politseipeadirektori käskkirjaga. Politseipeadirektori asetäitja lühiajalisel äraolekul, mitte üle seitsme ööpäeva, vormistatakse tema asendamine politseipeadirektori asetäitja käskkirjaga, millest informeeritakse viivitamatult politseipeadirektorit. Käskkirja koopia edastatakse kohe Politseiametile. IV. KESKKRIMINAALPOLITSEI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED § 17. Keskkriminaalpolitsei struktuuriüksused on: 1) organiseeritud kuritegevuse osakond; 2) majanduskuritegude osakond; 3) juhtimiskeskus; 4) kiirreageerimisosakond; 5) Interpoli osakond; 6) jälitusosakond; 7) Ida regionaalkeskus; 8) Lõuna regionaalkeskus; 9) Lääne regionaalkeskus; 10) infotalitus; 11) asjaajamistalitus; 12) personalitalitus; 13) raamatupidamistalitus; 14) majandustalitus. § 18. Keskkriminaalpolitsei osakondi ja juhtimiskeskust juhib ülemkomissar, infotalitust ja regionaalkeskusi juhib komissar, personalitalitust juhib politseijuhtivinspektor, asjaajamistalitust juhib juhtivinspektor, raamatupidamise talitust juhib pearaamatupidaja, majandustalitust juhib juhtivspetsialist. § 19. Struktuuriüksuse juht vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest ja tema pädevus määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimäärusega ja ametijuhendiga. § 20. Organiseeritud kuritegevuse osakonna põhiülesanne on kuritegelike ühenduste poolt toimepandavate kuritegude, narkokuritegude ja muude Keskkriminaalpolitsei pädevusse kuuluvate kuritegude ennetamine, tõkestamine, avastamine ja kohtueelse uurimise läbiviimine, samuti organiseeritud kuritegevuse ja narkokuritegevuse vastase võitluse koordineerimine riigis. § 21. Majanduskuritegude osakonna põhiülesanne on Keskkriminaalpolitsei pädevusse kuuluvate rahandus-, omandi- ja muude majanduskuritegude ennetamine, tõkestamine, avastamine ja kohtueelse uurimise läbiviimine, samuti majanduskuritegude vastase võitluse koordineerimine riigis. § 22. Juhtimiskeskuse põhiülesanne on politseiasutustelt saabuva operatiivinformatsiooni kogumine, töötlemine ja edastamine. § 23. Kiirreageerimisosakonna põhiülesanne on kuritegude ennetamise, tõkestamise ja avastamisega seotud ning eriettevalmistust nõudvate politseioperatsioonide teostamine. § 24. Interpoli osakonna põhiülesanne on rahvusvahelise koostöö korraldamine kuritegude ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel ning selleks vajaliku teabe vahetamine ja muude Interpoli Rahvusliku Keskbüroo funktsioonide täitmine. § 25. Jälitusosakonna põhiülesanne on jälituse eri- ja erandtoimingute teostamine. § 26. Regionaalkeskuste põhiülesanne on ennetada, tõkestada ja avastada kuritegusid ning teostada kriminaalasjade kohtueelset uurimist regionaalses tööpiirkonnas. § 27. Infotalituse põhiülesanne on andmebaaside administreerimine, arendamine ning infokaitse tagamine. § 28. Asjaajamistalituse põhiülesanne on Keskkriminaalpolitsei asjaajamise tagamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine. § 29. Personalitalituse põhiülesanne on Keskkriminaalpolitsei personalivaliku, -arvestuse ning täiendus- ja ümberõppe korraldamine ning distsiplinaarasjade menetlemine. § 30. Raamatupidamistalituse põhiülesanne on Keskkriminaalpolitsei eelarve kavandamine, eelarve täitmise tagamine ja raamatupidamise korraldamine. § 31. Majandustalituse põhiülesanne on kõikide Keskkriminaalpolitsei majandustegevusega seonduvate küsimuste lahendamine. § 32. Keskkriminaalpolitsei struktuuriüksuse täpsemad ülesanded, pädevus, regionaalkeskuse tööpiirkond ning üksuse juhi õigused ja kohustused kehtestatakse struktuuriüksuse põhimääruses. V. SÜMBOOLIKA § 33. Keskkriminaalpolitseil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad «Keskkriminaalpolitsei». § 34. Keskkriminaalpolitsei üld- ja kirjaplangil ning politseipeadirektori asetäitja käskkirjaplangil on politseiembleemi kujutis. § 35. Keskkriminaalpolitsei struktuuriüksustel võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. VI. RAKENDUSSÄTTED § 36. Tunnistatakse kehtetuks siseministri 13. detsembri 1999. a määrus nr 119 «Keskkriminaalpolitsei põhimääruse kinnitamine» (RTL 1999, 169, 2468). § 37. Määrus jõustub 8. veebruaril 2001. a. Minister Tarmo LOODUS Kantsler Märt KRAFT